Nigulas Loide krundil olla üks kivi, millel on pääl jalajälg. Legend on järgmine. Kui Vanapagan magas, tõusis piksepilv ja hakkas välku lööma ja müristama. Nagu teada, on müristamine ja välgud Vanakurja suured piinajad. Vanakuri põgenes ja astus kogemata sinna kivi peale, ja et suur hoog oli sees, siis jäänud jälg järele.
ERA II 215, 318 (2) < Jõhvi khk. – Ü. Käbin < Liisu Vaatsep (1939). Vrd. ka Vanapagana peidukivi välgu eest, muist. 351–355.
Mina olen kopeldand sene Vanakuradi jälge. Tüttarmaas oli kive pääl, säält astund Suuresaare. Sääl on parem jälg, Tüttares pahem. Ta jälg on üks kaks jalga pikk, talla moodi, apsat ja. Kivi õld siis nii pehme, et astus viltsaapaga sisse. Ma olen teda käega silitand.
ERA II 28, 253 (20) < Lüganuse khk., Püssi v., Moldavi k. < Soppe k. – R. Põldmäe < Jüri Soppe, 74 a. (1930).
Siis on selle Ihalkivi lähedal üks teine enamast sama suur kivi. Sääl pääl on Vanapagana jalajälg. Umbes pool meetert pikk, viis varbaaset on ka kive pääl selgesti tunda. Sellest räägitakse, et Vanapagan tuld Soomest siie Eestisse üle Soome lahe kolme sammuga. Soomest hüppas enne Suursaarde, sääl on ka ühel suurel kivil samane jälg kui siingi. Säält ei jaksand kohe otse Letipääle hüppada ja hüppas Tütarsaarde. Sääl on jällegi suur kivi saare rannas, kus on samane jälg kui Suursaares ja Letipealgi. Tütarsaarest siis hüppas kolmanda sammuga Eesti randa Letipääle.
ERA II 216, 173/5 (6) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Mahu k. – E. Paaver < Gustav Paaver, 65 a. (1939).
Suur kivi Võhma ja Tammispä vahel metsas, ümmargused eesli jala moodi ja pikergused inimese jala moodi jäljed. Kui kivid pehmed olnud, seisnud Vanakurat kivi otsas. Inimese jäljad esimistest jalgadest ja eesli jäljad tagumistest jalgadest sinna kivi sisse.
ERA II 153, 911 (10) < Haljala khk. – H. Länts.
Suur kivi Tammispä ligidal Palmse metsas, kus sest ajast kui kivid pehmed olid, Kuradi jäljed järele peavad olema. Esimisest jalgadest on inimese moodi jäljad ja tagumistest jalgadest eesli moodi jäljad.
[---] Metsajumal ajanud oma lendava hobusega selle kivi otsa. Eesli moodi jäljed on lendava hobuse jäljad ja inimese moodi jäljad on metsajumala enese jäljad.
ERA II 153, 546 (36) < Haljala khk. – H. Länts.
Vist järk, kui veel kivid pehmed olid ja Kurat jalakannaga augud kivide pääle keeritas. Neil aukudel näib aga rajakivi märkide tähendus olema.
ERA II 198, 74 (3) < Haljala khk. – H. Länts.
Siin Alliku asunduses asunik Ende krundis elumajast ca 50 m on hiiekivi. Lapsed käivad vahel seal otsas. Auke (lohke) nimetatakse Vanakuradi jälgedeks. Vanasti mõisnik käind seal kivi otsas vaatamas, kuidas töölised põllul töötavad.
Märkus: Kivi asetseb kõrgemal kohal (ümbrusega võrreldes) lameda künka harjal. Mõõdud: NS ca 3 m ja OW ca 2 m, kõrgus ca 1 m. Hästi säilinud ohvrilohke on neli, kuid võrdlemisi madalaid lohkude asemeid on õige mitu.
ERA II 298, 152 (1) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Roosna-Alliku as. – R. Viidalepp (1940).
Meie kodu lähedasel karil, nimelt Jahukaril, asetseb silmapaistev kivi. Oma välimuselt paistab ta silma sellepärast, et tema peal on selgesti näha kõiksugu jälgi: inimese käe- ja jalajäljed, siis lamba- ja lehmasõra jäljed. On veel olemas sel kivil näha hobusekabja ja väikese lapse ase, kes on olnud mähkmes ja maganud seal kivil. See kivi on keskmise suurusega, pealt kuplitaoline. Üleni jälgi täis. Seda ma ei tea, kas ta on ka võõrastele inimestele silma paistnud, aga ümbruskonna inimesed tunnevad teda küll hästi. Muinasjutt räägib nii, et kui kivid olnud pehmed vanal hallil ajal, siis Vanapagan vajutanud need jäljed sisse.
ERA II 222, 677/8 (1) < Jõelähtme khk., Prangli v. – A. Hein < Anna Lusman, 70 a. (1939).
Valtu lähedal asub Ärtu mõis. Ärtu mõisa juures on heinamaal palju suuri kive põõsaste varjus. Mõnedel kividel on istumisease sees. Mõnedel on jälle jalajäljed sees. Kui Jumal loonud kivid, olnud need pehmed. Vanapagan tahtnud ta tööd rikkuda ning ta istunud pehmele kivile, kuhu jäänud lohk järgi. Vanapagan saanud vihaseks, et auk kivvi järgi jäänud, ning ta hüpanud vihahoos järgmistele kividele jalgadega otsa, kuhu jäänud sisse ta jalajäljed. Praegugi on need jäljed kividel näha.
ERA II 225, 129/30 (12) < Rapla khk. (?), Valtu v. (?), Nurme k. – S. Vainu < Madli Mudi, 63 a. (1939).
Mina olin siis väike poisike, kui isa rääkis, kuidas ennemuiste Ertu karjamõisa ehitati. See oli 1700. aastal. Vanakurat oli istunud heinamaal suure kivi otsa, jalad ristis, ja naernud: "See mõis saab nüüd mulle!" Jalajäljed ja istumisekoht kõik näha.
EKRK I 37, 57/8 (1) < Rapla raj., Valtu k/n. – I. Madissoo < Aadu Põder, 59 a. (1961).
Määrakülas on Huntaugu mägi. Mäel seisab kivi, millel on Vanapagana pastlajälg. Vanapagan tahtnud teada, kui palju temal rahvast on. Läinud siis mäele, astunud kivi otsa, et üles kirjutada oma rahva arvu. Nii kui ta kivile astunud, jäänud ta jälg järele. Sellepärast hüütakse seda kivi Kuradikiviks.
ERA II 226, 466/7 (11) < Risti khk., Kloostri v., Metslõugu k. – E. Heinmaa < Aliine Heinmaa, sünd. 1886. a. (1939).
Määra külas Huntaugu mäel asetseb kivi, millel on sees Vanapagana jälg. Vanasti sõja ajal Vanapagan tahtnud teada saada, kui kaugelt vaenlased tulevad. Ta läinud kivi otsa vaatama. Aga, oh häda, kivi olnud väga pehme ja jalajälg jäänud sisse.
ERA II 226, 485 (6) < Risti khk., Kloostri v., Audevälja k. – H. Truumaa < Albert Urvik, 30 a. (1939).
See oo Sõerootsa karjamaa sees, kus suur kibi, na me lõsna alla, oo. Siin põlegi teist nii suurt kibi. Kurat oli vihend ennast seal otsas. Vanad kannaasemed on seal sees; edaspidi kaks kannaaset. Kis seda näind oo, et Kurat ennast vihend oo, aga seda need rääkisid. Mo va äi rääkis.
ERA II 251, 132/3 (22) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Suur-Kalju k. < Rõuma k. – V. Eenveer < Mart Reintaal, sünd. 1852. a. (1938).
Kavardi karjamaas oo üks suur kibi. Ennem üitsid seda kibi Kurjavaimo kibi. Lapsed ütlesid ikka: "Lähme Kurjavaimo kibi otsa!" Ütlesid, hunt olla seal kibi otsas ennast vihend. Seal on jalajäl´led ka juba sees enne.
ERA II 291, 335 (8) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Suur-Kalju k. – V. Eenveer < Kaarli Ansberg, sünd. 1868. a. (1940).
On harilik raudkivi loomulikkude lohkudega, mis tuletavad meelde käe-ja jalajälge . Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, Arheoloogia Sektori materjalid < Mihkli khk., J. Koit. (1934). Vt. muist. 302.
Vanakuradi kanna- ja käpajäljega kivi on Alt-Tõnise karjamaal Koeramäe all soo ääres. Vanakurat olle siin istund ja üle kivi läind. Enne üteldi, et istumisease oli ka, aga nüüd mina küll ei oska näidata. Kivi on nii vedel olnud, et jälg on veel pikemaks läinud kui sorinal.
RKM II 176, 38/9 (2) < Pärnu raj., Kurese k., [Mihkli khk] – E. Liiv < Anna Soontak, 67 a. (1964).
Kurese Salumäel (Lihula raj., Tammaru kolh.) on kivi, millel on Vanapagana varbajäljed näha. Kivis on hõõrdunud uurendid, mis meenutavad varbajälgi.
RKM II 52, 522 (5) < Lihula raj. – I. Aavekukk < Mari Põld (1956).
Mäemõisa mäel on ühe kivi sees Vanakuradi jälg. See jälg oli sedasi sinna sündind, et Vanasaadanas oli ei tea keda taga ajand, aga kukk hakand laulma, siis pistnd jooksma. Üks jälg on Saastna Pikaninal, teine siin Puise kantis, kolmas Mäemõisa mäel, üks Ridali mäel.
ERA II 55, 192/3 (3) < Ridala khk., Sinalepa v., Panga k. < Martna khk. < Lihula khk. – R. Põldmäe < Tõnis Veltson, 63 a. (1937). Vt. muist. 302.
(Ridala kiriku juures ja Mäemõisa juures on kivid, mõlematel sillaehitaja jäljed.)
E V 20 (76) < Tartu – M. J. Eisen. Vt. muist. 181 A.
(Ridala kiriku juures ja Mäemõisa juures on kivid, mõlematel sillaehitaja jäljed.)
E 53366/7 (2) – J. Jung (?) (1892). Vt. muist. 301.
Vanakurat tuln Muhusse. Muhu oln püha maa, teisiti ei saand kui öösel, koidu aal, siis ta ikka liigub. Mõisaküla alt astun ühe sammuga Kesse, sealt teise sammuga Kiviriida mäele. Seal kivi peal on ta jälg näha. Muhus ehitatud kirikut, sellepärast tuln. Mõned vanad inimesed on seda näinud, kuidas Kurat on pikkade sammudega astun.
KKI 27, 301 (1) < Kingissepa raj., Lõetsa k. – A. Schmuul < Vassili Lepmets, 52 a. (1960).
(Kivil on viis varbajälge, sest Vanapagan on selle kivi otsast vaenlast sihtinud.)
ERA II 228, 415/6 (18) < Ridala khk., Võnnu v., Saanika k. – L. Suurküla < Hendrik Jõkk, 82 a. (1939). Vt. HVM I, muist. 149 B.
Läänemaal Massu vallas Kokuta külas ühe talumehe maa peal on suur kivi, nimega Tutikivi. See kivi on omapärane selle poolest, ta mujalt on ühetasane, kuid keskelt tõuseb suur terav kühm kõrgele, millel on tuti kuju. Ja sellest ta oma nime saigi – Tutikivi. Selle kivil on sees kolm jalajälge ühes varvastega. Rahvajutu järele olevat Vanapagan oma lapsele sauna teinud ja jalaarmid kivvi jätnud.
ERA II 228, 486 (13) < Ridala khk., Sinalepa v., Lannuste k. < Hanila khk., Massu v., Kokuta k. – E. Sammel < vanaemalt, 75 a. (1939).
Tahuküla mõisa lähedal asub suur kivi. Kivil on kolm kitsejälge sees, neid nimetatakse Vanapagana jälgedeks. Iga vana-aasta ööl nähakse sääl kurjavaimu. Kui külas on üks süütu neiu, peab sellele keegi hõberisti kaela heitma ja sinna saatma, siis pääseb küla. Juhtub aga, et ei ole seda, siis hukkub küla. Kivile peab enne Vanapagana tulekut kolm ringi ümber tegema. Kui neiu suudab üle astuda ja kivile suud anda, on Vanapagan võidetud.
ERA II 229, 282 (14) < Noarootsi khk., Paslepa v., Eistrepa k. < Sutlepa v., Aulepa k. – H. Roomäe < Elvine Roomäe, 47 a. (1939).
Siit leind vana Kurivaim lebi. Jalajälg paes praegu alles. Leind Pühalepa, paapsi. Neli musta hobust olnud ees, tulesoru taga. Üks vanamees ise negi, kui leks, tulesoru taga. Paapsis olli öpetaja Estermann, see tulli piibliga trepile vastu, siis leks vana Kurivaim tagasi.
ERA II 1, 521 (12) < Pühalepa khk., V.-Kõrtsi (?) – P. Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928). Vt. Vanapagana hobuse jäljed kivis, muist. 396.
Palade kivi asub Partsi ligidal. Selle kivi sees on jalajäljed ja istumise ase. Räägitakse, et seal on istunud Vanapagan.
EKRK I 5, 114 < Hiiumaa raj., Lõpe k. – H. Kala ja E. Priidel < Juhan Kivistu, 72 a. (1954).
Pussa taju Tõlmissoo heinamaal on suur must ränikivi, mis on iseäraline esiteks selle poolest, et ta kannab nime Tondikivi ja teiseks, et tal on sees kolmteist ümmargust auku. Vanapagana tosin. Nüüd vaatame, kust ta oma nime ja need augud on saanud.
Rukkilõikuse ajal olnud teolised heinamaa ääres põllul rukist lõikamas. Lõikus olnud hea ja inimesed rääkinud lugusid vanadest aegadest. Äkki kuulnud nad, et keegi naerab "ahahah" ja "eheheh". Vaadanud kõik sinna, kust naer kostnud, ja näinud, et Vanapagan läheb kivi juure, kargab selle otsa ja kukub hüppama. Hüpanud vasema jala kannal kolmteist korda nii, et sädemed ja söed lennanud. Iga hüppe järele jäänud sügav, ümmargune kannajälg kivvi. Viimase hüppe järele kadunud Tont nagu tina tuhka, aga kivil on alles kolmteist auku ja kõik kivi ümbrus on süsi täis.
Meie ümbrus tunneb seda kivi Tondikivi nime all, mille ta on saanud sellest jutust.
ERA II 230, 199/201 (1) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Jõgela k. – K. Sepp < Peeter Sepp, 56 a. (1939).
Lümanda vallas Jõgela küla lähedal oleval heinamaal on kivi, sinna sisse on tehtud kolmteist auku, augud on umbes toll läbimõõt. Sinna kivi peale ei tohtinud kedagi minna, sest see kivi oli Vanakuradi kivi. Kes sinna peale läks, see suri kohe ära. Need augud on tekkinud sellest, et Vanakuri oli seal kolmteist korda kanna peal hüpanud.
ERA II 230, 247 (5) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Leedri k. < Loona v., Liiva k. – V. Meier < Viia Jänk, 73 a. (1939).
Vanapagana jäljekivi on Lõmala küla mõisametsas. Kivil on jalajälje kuju. Vanapagan olla seal vanasti suure laeva ära vaibutanud ja sest jäljekuju järele jäänud.
E 60757 (42) < Anseküla khk., Abruka v. – T. Kalio < Miller, 65 a. (1924).
(Vanapagan tahtis kivi viia Kihelkonna kiriku ukse ette, kuid põllepaelad katkesid. Kivil on inimese jalajälje ase.)
RKM II 74, 334 (1) < Kingissepa raj., Kihelkonna alev < Virita k. – R. Põldmäe < Jüri Allik (1958). Vt. muist. 109 B.
(Kivis on jalakanna jälg.)
RKM II 73, 603 (308) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Viki k. – O. Jõgever < Tiina Kruuk, 72 a. (1958). Vt. muist. 361.
(Kivis on jalakandade kohad.)
ERA II 231, 497/9 (7) < Anseküla khk., Salme v., Vintri k. < Torgu v., Kaavi k. – M. Pihl < Triin Pihl, 72 a. (1939). Vt. muist. 362.
Vana Kaarma kiriku all (tähendab vist – juures) on suur kivi. Sellel kivil seisnud korra Vanapagan. Seistes vajutanud ta oma jäljed kivisse. Üks jälg on ometi ühtepidi, teine jälg teistpidi.
E V 20 (77) < Tartu – M. J. Eisen < dotsent Müller.
Räägitakse, et sii Kukeküla Nigula karjamaal pidi olema küll jäljega kivi. Ma ei tea, kus. Puu all ta oli seal männikus. Vanakuradi jäljed pidid olema. Üks on kihha jälg, üks on looma söra- vöi kabjajälg.
RKM II 86, 127 (1) < Kingissepa raj., Kaarma kool – E. Liiv < Akilina Kuusk, 38 a. (1959).
[Kivi Ilmaja allika ligidal]
Kusagil siinkantis on madal raudkivi, inimese jälg oli peal, üteldi: Vanapagana jälg. Ilmaja allika ligiduses Uduvere karjamaal ta oli, aga mina teda nüüd enam üles küll ei leia, ma olin karjapoiss, kui seal juures käisin.
RKM II 86, 160 (6) < Kingissepa raj., Kaarma k/n., Kiratsi k. – E. Liiv < Aleksander Miller, 51 a. (1959).
Uduvere karjamaal allika ääres oli küll üks kivi, kus mitmesugused jäljed olid. [Kust jäljed saadud ja kes need teinud?] – Ei tea. [Poeg vahele:]
Ma ole karjapoisipõlves küll neid jälgi näind, ühed pidid Vanakuradi jäljed olema ja teised Jumala jäljed. [Isa:]
Ei ma pole seda mette kuulnud.
RKM II 86, 170 (4) < Kingissepa raj., Kaarma k/n., Kiratse k. – E. Liiv < Kaarel Raudsepp, sünd. 1873. a. (1959).
RKM II 86, 72 (3) < Kingissepa raj. – E. Liiv (1959). Vt. HVM II, lk. 379/80.
ERA I 6, 371 (4) < Püha khk., Pihtla v., Suure-Rootsi k. – E. Palts < Viiu Suurepere, 75 a. (1939). Vt. HVM II, muist. 87 A.
RKM II 86, 90/1 (1) < Kingissepa raj., Pihtla k/n., Suure-Rootsi k. < E. Liiv < Tiinu Suurpere, 82 a., ja Miina Lepik, 55 a. (1959). Vt. HVM II, muist. 87 B.
Valjalas Sakla mõisa karjamaal on üks kivi, kutsutakse Käpa kiviks, et Kurivaim on joosnud ja käpa jälje järele jätnud. Ma käisin vaatamas ka, minu eest oli see sügav kant raiutud. Aastanumber oli ka – 1856.
RKM II 86, 230/1 (14) < Kingissepa raj., Leisi k/n., Laugu k. < Valjala khk. – E. Liiv < Oskar Uussaar, 79 a. (1959).
Muiste põgenenud põrgust üks inimese hing ära. Tont saanud seda kohe aru, et ta kadunud oli, ja läks ruttu teda taga ajama. Jooksnud nii, et maasse jäänud suured jäljed, jooksnud ka üle suure kivi, kuhu jäid jäljed. Kus ta selle hinge kätte sai, ei tea, aga et ta seda taga ajas, tunnistab see kivi, veel praegugi paistavad jäljed kivil.
Kivi asub Juma talu karjamaal.
ERA II 233, 368 (12) < Jaani khk., Maasi v., Ööriku k. < Pöide khk., Tornimäe v., Ariste k. – K. Ükskask < Elisaveta Ükskask, 67 a. (1939).
[Kuradi jäljega. kivi Suuremõisa karjamaal]
Muhu Suuremõisa küla karjamaal olnud enne Kurati jäljega kivi. Nüüd on kadunud.
E, StK 12, 10 (10) < Muhu khk. – A. Tiitsmann (1922).
Muhu Suuremõisa küla karjamaal on Vanapagana jäljega kivi.
E 57315 – M. J. Eisen.
Niitis oli ühe kivi pääl Vanapagana jälg, väga selgesti oli näha, aga see kivi lasti puruks aastal 1937. Seda ei ole teatud, kuidas see jälg sinna sai.
ERA II 250, 41 (11) < Muhu khk., Hellamaa v., Tupenurme k. – L. Raun < Jaan Kolu, 75 a. (1939).
Aga Pärase küla karjamaal oo Tondijälje kivi. Seal oo sõuksed augud, nagu oleks jalaaugud. Neid oo 2 või 3 tükki kivi pealmise poole sees.
KKI 27, 240 (6) < Muhu khk., Võlla k. – A. Schmuul < Mihhail Kask, sünd. 1879. a. (1959).
Vanapagana jalajälg oo Kiviriida mäel. Kesse panga pealt oo ta sõnna astun. Vanad muistsed inimesed riaksid. Nie oo nüüd surn kõik.
KKI 27, 255 (1) < Muhu khk., Lõetsa k. – A. Schmuul < Kristiina Lepmets, sünd. 1878. a. (1959).
(Muhu Viira küla Oti talu maal on kivi, millel inimesejälg peal.)
E, StK 12, 19 (19) < Muhu khk. – A. Tiitsmann (1922). Vt. muist. 124 A.
E 57315 – M. J. Eisen. Vt. muist. 124 B.
KKI 27, 253 (3) < Muhu khk., Tupenurme k. – A. Schmuul < Juula Peeker, sünd. 1882. a. (1959). Vt. muist. 124 I.
(Viira külas asub kivi, milles on kaks auku.)
KKI 27, 253 (1) < Muhu khk., Viira k. – A. Schmuul < Eleena Lahke, sünd. 1886. a. (1959). Vt. muist. 264 I.
Suurim kivi asub Merekülas Uulu vallas. Rahvas räägib, et see kivi on taevast kukkunud siis, kui jumal on loonud maailma. Siis läinud Kurat teda nardima ja jumal oli kukutanud suure kivi taevast alla, tahtnud vist Vanapaganale pähe kukutada, on aga kõrvale kukkunud. Vanapagan on aga eest ära jooksnud, kui näinud aga, et kivi maha kukkunud. Ta läinud sinna peale ja praegugi on seal jäljed peal.
ERA II 235, 566 (1) < Saarde khk., Pati v., Karu k. – L. Jurn < Elenee Jurn, sünd. 1898. a. (1939).
Paju mõisa maa pääl (end. Pöögle v.) Polli k/n. on kivi jalajäljega. Rahvas ütleb: "Vana Tosnak on sinna kivi pääle astunud."
RKM II 94, 462 (15) < Abja raj., Polli k/n., Leeli sovh. – O. Jõgever < Amalie Libe, 67 a. (1960).
(Vanapagan lööb jalaga tagasi kivi, millega teine teda visata tahab. Kivil on kingajälg.)
H II 26, 589 (3) < Suure-Jaani khk. – H. Mikkor (1889). Vt. muist. 33 A.
(Vanapagan viskas Jeesust kiviga, ingel pani jala ette ning nüüd on kivis väikese lapse jalajälg.)
ERA II 238, 49 (1) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Aimla k. < Tääksi k. Vt. muist. 80.
Laiuse kihelkonnas Tähkvere vallas vallamaja ligi on orud, keda Kirikuorgudeks kutsutakse. Ennevanast tahetud sinna kirikut ehitada, aga mis pääva aegus ehitatud, see lagunend ööse jälle ära. Kui nüüd inimesed näinud, et sellest ehitusest midagi välja ei tule ja ehitamise seisma jätsid, siis saanud Vanapagan kangeste vaimustud. Ta pannud parema jala ühe Kirikuorus oleva kivi peale, pahema jala pannud taeva ja öölnud: "Minu võit on ikka jäänud!"
See kivi olla hiljaaegu veel alles olnud, jalajälg peal.
E 41299/300 < Narva l. – A. Raudkell < Gustav Tamm (1901).
Sadalast vallamaja poole minna, sääl Kirikuorgude pool on kivi, kus pääl on Kuradi jalajälg. Sääl kivi pääl on üks auk, ümargune, see on Vanakuradi sõrmejälg. Ma tänavu suvelgi puhastasin selle jälje mullast puhtaks. Tahtsin vaadata kui lapsepõlvemälestust .
ERA II 274, 420/1 (57) < Laiuse khk., Sadala v. ja k. – P. Tammepuu < Juulius Davel, 59 a. (1938).
Kunagi läinud Vanakurat Tähkverest Sadalasse. Näinud Kalevipoega eemalt tulemas, ehmatanud ja tahtnud ära joosta. Pööranud teelt kõrvale ning astunud tee äärde kivile. Jalg olnud Vanakuradil nii tuline, et pannud kivi sulama ja jätnud sinna oma jälje. [Jälje pikkus 10 cm, laius 8 cm. ]
TA Looduskaitse Komisjoni materjalid, Jõgeva raj. toimik. R. Haamer VII 1952.
Korra seisnud Vanapagan Sangaste Sarapuu karjamõisa alal ühe kivi otsas. Löönud konsaga seda kivi. Sellest löömisest jäänud konsajälg kivisse. Kivi hüütakse Konsakiviks. Selle kivi lähedal on suur hõbevarandus.
E 57340 – M. J. Eisen.
Laatre Assakul on lohud kivi sees. Korra seisnud Vanapagan sellel kivil. Kui Vanapagan ära läinud, et ta jalajälje asemed kivi sees.
E XII 58 (192) < Sangaste khk. (?), Kuigatsi – M. J. Eisen.
Vana-Antslas on suures kivis Vanapagana jäljed. Vanapagan seisnud seal kivil. Kivi olnud pehme, jalajäljed jäänud järele.
E III 20 (98) – M. J. Eisen.
Vaabina vallas Liiva talu heinamaal asetseb kivi, mis ei olegi väga suur, kuid tal on juures suur iseärasus, nimelt on sellel kivil palja jala jälg.
Selle kivi kohta räägitakse rahva seas juttu, et kui Vanapagan olevat maa pääl olnud, siis olnud tal kaasas ka väike laps. Vanapagan hakanud last imetama just selle kivi juures ja pannud jala kivile, et oleks kindlam seista. Jalg aga vajunud ta raskuse all kivisse, ja kui siis Vanapagan jala kivilt võtnud, jäänud jälg kivile, mis on ka praegugi veel selgesti näha.
ERA II 243, 393 (2) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Säre k. – H. Kiršenberg < Arnold Kiršenberg, 47 a. (1939).
Der Judas soll von diesem Steine aufs Pferd gesprungen sein, dar[a]uf verblieben nach diesem Gange die Spuren auf dem Stein. Daher wird der Stein noch heut zu Tage von alten Leuten Juudajala kivi genannt.
H, Wiedemann IV, 1 < Urvaste khk.
[TÕLGE.]
Juudas olevat sellelt kivilt hobuse selga hüpanud, sellest jäid jäljed kivile. Seetõttu nimetavad vanad inimesed kivi veel tänapäevalgi Juudajala kiviks.
Suur kivi – rahvasuus tuntud Juudajala kivi nime all, mis asub praegu Koigus ühe kaupluse ukse ees, olnud vanasti Koigus ühe mäe otsas. Sääl käinud rahvas muiste pidutsemas neljapäeva õhtutel. Kui inimesed enam ei käinud kivi juures, viinud selle maa omanik kivi oma maa pealt ära sinna, kus ta praegugi asetseb.
ERA II 243, 209 (48) < Urvaste khk. – Urvaste algkooli VI kl. < Kristjan Neimann, 68 a. (1939).
Juudakivi asunud ühe Urvaste mäe otsas, mida nüüd kutsutakse Juudamäeks. Mägi on veel praegugi olemas, kuid kivi ei ole. Vanasti olnud kivi suure tähtsusega, sest sääl iga neljapäeva õhtul sõitnud mehed ratsahobustega ning tantsitud ka. Sääl kivil olnud üks jalajälg pääl, mis oli Juudas teinud. Ta olnud väga suur mees ja vajunud astmisel natuke jalaga kivvi. Kivis jalg olnud väga täpne: kõik varbad ja täieline jala vorm. Seda kivi on näinud nüüdnegi rahvas. Praegu seda kivi enam ei ole, sest tulnud üks mees ja visanud kivi endale veski ehitada.
ERA II 243, 213 (51) < Urvaste khk. ja v. – Urvaste algkooli VI kl. < Matli Roosbaum, 64 a. (1939).
Üts kotus om jäl Kanariku talun. Suu pääl om Juudajala kivi. Üteldäs, et Juuda käpäjäle’ pääl. Kantu süüki näile sinna’.
ERA II 259, 193 (4) < Urvaste khk., Linnamäe v. < Urvaste v. – E. Kirss < Leena Haiup, sünd. 1856. a. (1939).
ERA II 259, 163 (12) < Urvaste khk., Vaabina vanadekodu < Kärgula v. – E. Kirss < Mari Saal, sünd. 1867. a. (1939). Vt. muist. 408 F; HVM I, muist. 181–182.
(Kivil on jalajälg.)
EKRK I 19, 221 (144) < Antsla raj., Kurenurme – A. Reigo < Juhan Hütt (1958). Vt. muist. 408 H.
Kulli rahva maa pääl om suur lootsiku-taoline kivi ja sääl om kängäjälg pääl. Tallu kutsutas kivi järgi Lootsikus.
EKRK I 19, 223 (147) < Antsla raj., Kurenurme – A. Relgo < Marie Puura (1958).
Antsla raj. Sõmerpalu sovh. Antsla osakonna endise Soootsa talu metsas on suur kivi. Kivi peal on jälg, mis sarnaneb inimese jäljele, ja see olevat Kuradi jälg. Kivil on võti ja aastaarv 1666 või 1868, hästi ei saa aru. Selle kivi kohta rahvas räägib järgmist juttu. Kivi all pidi olema raha- või kullakast ja oli sinna pantud kellegi rikka mõisniku poolt. Mõisnik pani selle kulla või raha sellepärast metsa, et keegi kätte ei saaks. Mõisnik olevat müünud selle kulla Kuradile. Kätte saavat see, kes annab ära kellegi hinge. Keegi julge mees tahtnud seda kulda omale ja lubanud oma naise hinge Kuradile. Läinud mees öösel kell 12 kivi kaevama, sel ajal naine kodus näinud, kuidas tema õue sõidab keegi nelja musta hobusega; naine hakanud kartma ja jooksnud naabermajja. Tõld keeranud ümber ja läinud ära. Mehel olevat juba kasti äär käes olnud, aga et kuradid naist kätte ei saanud, langenud kast kolinaga tagasi. Mees jäänudki kullast ilma. See mees olevat tõesti elanud endises Oe külas. Nime ei ole teada. Keegi olevat veel kord katsunud kaevata ilma hinge lubamata, aga pärast lühiajalist kaevamist langenud labidad varre otsast ära. Seda oli ka mõni aasta tagasi kivi ümber tunda. Nüüd on jälle värskelt kaevatud. Muidugi midagi leidmata. Kivi on suur ja sügaval, nii et põhja näha ei ole.
RKM II 53, 456/8 (2) < Antsla raj., Sõmerpalu sovh., Oe k. – V. Nummert < Ida Tamm, sünd. 1889. a. (1956).
(Vanapagana käpujälg Ugulikivis Lüganuses.)
E, StK 23, 145 < Lüganuse khk. – A. Tiitsmaa < Aleks Kallikorm (1924). Vt. HVM I, muist. 49.
(Vanapagan tahtis kiviga kirikut visata. Kivis on inimese sõrmejäljed.)
EKnS 32, 4 < Kodavere – L. Kettunen (1911). Vt. Kiviviskamine, muist. 40.
(Purtse-Matka külas asuval kivil on näha sõrmejälgi.)
ERA II 215, 559 (1) < Lüganuse khk., Püssi v., Purtse-Matka k. – A. Muda < Juuli Muda, 54 a. (1939). Vt. muist. 73.
(Purtse-Matka külas asuval kivil on Vanapagana sõrme- ja kannajäljed.)
ERA II 215, 646 (1) < Lüganuse khk., Püssi v., Purtse-Matka k. < Purtse k. – L. Uueküla < Ilda Uueküla, 45 a. (1939). Vt. muist. 74 B.
(Kurat loobib laiali oma kiriku. Kividel on Kuradi sõrmejäljed.)
E 21386 < Haljala khk., Metsiku v. – D. Pruhl < G. Loorman (1895). Vt. muist. 148.
(Kivil olla suured Kuradi küüneasemed sees.)
H I 6, 828/9 (5) < Tveri kub. – M. J. Riste (1893). Vt. muist. 45 A.
E 7500/5 < Kroonlinn < Vigala khk. – M. Riste (1894). Vt. muist. 45 B.
ERA II 6, 711/3 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Ohekatku k. < Raiküla – R. Viidebaum < Kaarel Poovar, 65 a. (1928). Vt. muist. 45 E.
ERA II 225, 375 (14) < Rapla khk. ja v., Ridaküla – G. Sillaste < M. Kiitmann,70 a. (1939). Vt. muist. 45 F.
ERA II 225, 424/5 (8) < Rapla khk. ja v., Väljataguse k. – S. Lokota < Aadu Jürna, 59 a. (1939). Vt. muist. 45 G.
ERA II 225, 645/7 (2) < Rapla khk. ja v., Oela k. – Õ. Aas < Marie Aas, 50 a.(1939). Vt. muist. 45 H.
EKRK I 2, 263/4 (18) < Rapla raj. < Harju raj., Hageri – M. Jääger < Juuli Koplimets, sünd. 1896. a. (1951). Vt. muist. 45 K.
RKM II 82, 145/7 (2) < Rapla raj., Tõrmaküla – A. Elming (1958). Vt. muist. 45 L.
EKRK I 37, 248/9 (1) < Rapla raj., Kumma k. – V. Metstak < Mari Schmit, 86 a. (1961). Vt. muist. 45 O.
EKRK I 37, 386/7 (7) < Rapla raj., Tõrmaküla – V. Metstak < Anton Elming, 75 a. (1961). Vt. muist. 45 P.
EKRK I 37, 59 (2) < Rapla raj., Valtu k/n. – J. Madissoo < Aadu Põder, 59 a. (1961). Vt. muist. 45 T.
Kurese küla lähedal Koeramäe juures olevat vanasti asunud kivi, millel olnud inimese käejälg. Rahvas seletab, et kivil olnud Vanakuradi käpajälg.
ERA II 234, 301 (1) < Mihkli khk., Veltsa v., Keblaste k. < Kurese k. – A. Viljak < Juuli Viljak, 44 a. (1939).
(Vaistave ja Kurese küla vahel seisab kivi, milles on kaks käeaset.)
E 28495/6 (3) < Pärnu-Jaagupi khk., Vee v. – J. Reitvelt (1896). Vt. muist. 201.
Kivis on Vanakurja sõrmejäljed sees.
Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Keeleuurimissektori materjalid KN < Mihkli – V. Noorkõiv (1948).
(Kivis on käe- ja jalajälg.)
Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, Arheoloogia Sektori materjalid < Mihkli. – J. Koit (1934). Vt. muist. 299.
(Kivil on Vanapagana või Kuradi küünejäljed.)
EKRK I 16, 336/7 (1) < Haapsalu raj., Kirna k/n., Ehmja k. – A. Rõõm < August Uuslaur, 65 a. (1958). Vt. muist. 16.
(Kivis olid Vanakuradi käejäljed.)
ERA II 228, 215/6 (2) < Lihula khk. ja v., Äärenurga k. < Ridala khk. ja v. – A. Nurk < Johannes Vinglas, 35 a. (1939). Vt. muist. 51.
(Helvati küla lähedal Lihontsi karjamõisa maa-alal mäekese juures on kivi, millel neli auku – jäljed Vanaõeluse neljakäpakil seismisest.)
T. B[raks], Mõned jooned Lihula mõisast ja alevist. Agu 1923, nr. 45, lk. 1463–1465. Konspekt samast tekstist: E I 57 (397) – M. J. Eisen. Vt. HVM I, muist. 156.
(Võnnu saarel asub kivi, milles on viis Vanapagana näpujälge.)
ERA II 229, 271/2 (2) < Noarootsi khk., Paslepa v., Eistrepa k. < Sutlepa v., Aulepa k. – H. Roomäe < Elvine Roomäe, 47 a. (1939). Vt. Muist. 77 A.
(Võnnu saarel asuval kivil on Vanapagana sõrajäljed.)
EKRK I 36, 198 (1) < Haapsalu raj., Pürksi k/n., Tahu k. – A. Rõõm < Adeele Nurk, 60 a. (1961). Vt. muist. 77 D.
(Kivi asetseb Võnnu saarel ja temal on Kuradi näpujäljed.)
ERA II 238, 457/9 (9) < Põltsamaa l. < Tallinna l. – T. Urb < Elfriide Urb, 38 a. (1939). Vt. muist. 53.
Kaarnakivi – Vanapagana sõrmejälgedega [---] Läänemaal Taebla v. Lääne-Nigula kiriku kalmistul.
TRÜ geoloogia kat. SRA – I. Viilmaa (1939 (?)).
Gustav Adolf oli läbisõidul ja jõi oma kolme kaaslasega teed Kuradikivi juures [Kaarnamäel], selle kolme augu juures, mis kivis.
EKRK I, 16, 346 (2) < Haapsalu raj., Palivere k/n. – L. Hainsalu ja H. Võsamäe < Taebla kohalikult elanikult, 70 a. (1958).
Haapsalu-Tallinna maanteelt veidi Taebla masintraktorijaamast Tallinna poole keerab tee vasakule – Taebla koolimaja juurde. Sellest teest vasakul on heinamaa, mille kõrgemat osa kutsutakse Kaarnamäeks, kus asetsebki Kuradikivi. Kivi kõrgus 2,75 m, madalamast kohast 2,15 m, pikkus 4,10 m (harja pikkus), aluse laius 4,5 m, sest kivi on rõugukujuline. Ümbermõõt 12,5 m. Harja suund põhi-lõuna. Kivi idaküljele on sisse raiutud 3 neljakandilist auku, võrdlemisi maapinna lähedal.
EKRK I 16, 347/8 (36) < Haapsalu raj., Palivere k/n. – A. Rõõm (1958).
Hiiu Pühalepas Palade ligidal Vanapagana kivi. Kivil Vanapagan istunud, käpajäljed ja perseaseme kivisse jätnud.
E 57315 – M. J. Eisen. Vrd. muist. 386.
(Kivi seisab kiriku aia kõrval, sees Kuradi küüntejäljed.)
EKnS 48 XXIII 102 (175) < Palamuse khk. < Valjala khk. – H. Karro < Toomas Põld. Vt. muist. 57 D.
(Kivil on Vanapagana käease.)
ERA II 32, 302/3 (3) < Tallinn l. < Hiiumaa – M. Lauk (1930). Vt. muist. 134.
(Vanapagan tahtis sellega sulgeda Kihelkonna kiriku ukse. Kivis on Vanapagana küüntejäljed.)
ERA II 230, 289/90 (6) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k. – V. Raudsepp < Leena Raudsepp, 77 a. (1939). Vt. muist. 110.
(Kokakivil Kalli küla karjamaal on Vanapagana jäljed.)
ERA II 233, 224 (9) < Valjala khk. – M. Metsma (1939). Trükitud: HVM II, lk. 140 (55).
Kivid, millel on ümmargused augud sees, olevat Vanapagan oma sõrmede ja varvastega muljunud, et jätta endast maa peale märke, et ta ka kord on elanud maa peal.
ERA II 231, 615 (4) < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Tamsalu k. < Irase k. – A. Rand < Julita Rand (1939).
(Manija saarel asuval Kokakivil on Vanapagana sõrmejäljed.)
ERA II 241, 250/1 (6) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k. < Maaritse k. – H. Püttsepp < Anna Pendt, 67 a. (1939). Vt. muist. 141 D.
(Kivis on ka sõrmejälg.)
ERA II 274, 420/1 (57) < Laiuse khk., Sadala v. ja k. – P. Tammepuu < Juulius Davel, 59 a. (1938). Vt. muist. 328 B.
Raua põllul olevat suur kivi, Tondi jäljed pääl.
ERA II 271, 207 (34) < Puhja khk., Kavilda v., Vihavu k. – V. Puidak < Kadri Raud, 85 a. (1939).
(Kivil on Vanapagana käpajäljed.)
E 81881 (1) < Puhja khk., Kavilda v., Vihavu k. – L. Luisk < Johannes Luisk (1932). Vt. muist. 273.
Uhtjärve ääres olevat suur kivi ja selle kivi peal olevat Vanajuuda jälg.
RKM II 72, 184/5 (3) < Antsla linn < Vastse-Antsla v. – Antsla Keskk. V kl. < Ella Simson, 79 a. (1958). Vt. HVM I, muist. 34.
ERA II 243, 159 (2) < Urvaste khk. ja v. – Urvaste algk. VI klass < Miina Simson, 77 a. (1939). Vt. muist. 71 D.
ERA II 243, 163 (5) < Urvaste khk. ja v. – Urvaste algk. VI klass < Jaak Simson, 79 a. (1939). Vt. muist. 71 E.
ERA II 243, 309 (11) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v. – E. Marits < Juuli Kangro, 67 a. (1939). Vt. muist. 71 F.
ERA II 243, 339 (1) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Kollopa k. – F. Klaar < Anna Klaar, 60 a. (1939). Vt. muist. 71 H.
ERA II 243, 209 (49) < Urvaste khk. ja v. – Urvaste algk. VI klass < Kristjan Neimann, 68 a. (1939). Vt. muist. 71 I.
ERA II 244, 516/7 (2) < Urvaste khk. ja v. – L. Paal < Axel Sinimets (1939). Vt. muist. 71 L.
ERA II 245, 91/3 (1) < Urvaste khk., Antsla l. – H. Niit < Miina Veiermann, 70 a. (1939). Vt. muist. 71 M.
RKM II 49, 128/9 (4) < Antsla raj., Urvaste k/n. < Sangaste khk. – K. Neevits < Karl Neevits, 82 a. (1955). Vt. muist. 71 O.
Kuradikivi asub Loo mäel Manniva külas. See on oma nime saanud sellest, et Kurat istunud kivi otsas ja jälg jäänud kohe kivisse.
ERA II 165, 233 (2) < Jõelähtme khk. ja v., Manniva k. – A. Kütt < Miina Metstoa, 46 a. (1937).
(Kalba kooli koplis on kivil, kus Sarvik istus, praegugi Kuradi jälg.)
E, StK 11, 44 (18) < Rapla khk. – L. Pärt (1921). Vt. muist. 45 D.
(Vanapagan istub pehmele kivile, lohk jääb järele.)
ERA II 225, 129/30 (12) < Rapla khk., Valtu v., Nurme k. – S. Vainu < Madli Mudi, 63 a. (1939). Vt. muist. 296 A.
EKRK I 37, 57/8 (1) < Rapla raj., Valtu k/n. – I. Madissoo < Aadu Põder, 59 a. (1961). Vt. muist. 296 B.
(Kivis on Vanapagana istumise ase.)
EKRK I 5, 114 < Hiiumaa raj., Lõpe k. – H. Kala ja E. Priidel < Juhan Kivistu, 72 a. (1954). Vt. muist. 307.
E 57315 – M. J. Eisen. Vt. muist. 346.
Kihelkonna lähedal Seljandi metsas on suur kivi hästi selge ja suure istmejäljega ja jalakanna jäljega. Vana Kurivaim olevat sääl istunud ja kurtes laulnud:
"Sellest sünnib hirmus häda. kiriku jookseb rahva rida."
Praegu on kivi olemas, Kihelkonna alevi inimesed peaks teadma, ütleb jutustaja.
RKM II 73, 603 (308) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Viki k. – O. Jõgever < Tiina Kruuk, 72 a. (1958). Vt. HVM II, muist. 69.
Kaavi külas nn. Riiu heinamaas on suur kivi. Vanarahva suu teab sellest kivist palju rääkida.
Tihti mänginud Vanapagan seal kivi otsas torupilli. Pillilooks olnud tal:
"Vit-vaterdi va vol, vit-vaterdi vii va vol."
Ja praegugi võivat veel näha Vanapagana istmeaset ja jalakandade kohti kivi sees. Ja rahvasuu räägib, et kivi olnud nii suur, et olnud ühe talumehe heinaküüni seinaks. Nüüd aga on heinaküün lagunenud, aga kivi peab seisma veel praegugi selsamal kujul seal heinamaal.
ERA II 231, 497/9 (7) < Anseküla khk., Salme v., Vintri k. – Torgu v., Kaavi k. – M. Pihl < Triin Pihl, 72 a. (1939).
Kord elanud Vanapagan soos. Ta tulnud öösi Männa talu põllule kapsi sööma. Põllu keskel olnud suur kivi. Vanapagan roninud selle otsa ja hakanud kapsi sööma.
Keegi purjus mees tulnud teed mööda ja hõiskanud. Vanapagan hirmunud, võtnud hoogu ja hüpanud kivilt ära metsa. Aga ta oli kivile vajutanud jälje ja kivi sügavale maa sisse.
ERA II 235, 691 (3) < Saarde khk., Jäärja v. – K. Lilleleht < Mari Lilienblatt, 74 a. (1939).
Mõku talu juures Vanapagana tekitatud istumisjälg kivile. Vanaemalt kuulnud.
RKM II 94, 434 (3a) < Abja raj., Karksi k/n. – O. Jõgever < Salme Kadak, 48 a. (1960).
Iivakivi on Sudiste tee ääres, umbes 5 km Nuiast. Vanapagana istumisejälg on peal. Nuias ehitati rahvamaja, millele Iivakivi nimeks pandi.
RKM II 94, 499 (6) < Abja raj., Karksi k/n. – O. Jõgever < Johan Priimäe, 78 a. (1960). Vt. Vanapagana sillad, muist. 211; 218.
Vanapagana istekivi Õisu mõisast ca 2,5 km kirdesse teest paremat kätt.
TRÜ geoloogia kat. SRA – K. Orviku (1934).
Nime järgi otsustades on sellel kivil Vanapagan maganud või istunud, kuid erilist muistendit ei tea talu vanaperenainegi.
Nimetatakse ka Sängikivi .
TA Looduskaitse Komisjoni materjalid – G. Vilbaste.
(Viljandimaal Karula valla Puuri talu heinamaal keedab Vanakurat suppi, kivisse jääb istumise ase.)
H I 9, 227/8 (105) – A. Suurkask (1896). Vt. muist. 388.
Puka mõisast Ruuna mõisa poole minnes on tee ääres üks kivi, mille peal üks istumisease tunda on. Selle kivi peal oli Vanatont vanast alati istunud, nii et ta oma persega kivi sisse õõnsuse oli teinud. Sopi Mart, ameti poolest sepp, oli iga kord mõisast töölt koju tulles säält mööda pidanud tulema. Iga kord, kui Tont Marti näinud, kutsunud teda omaga rabelema. Vahel saanud Mart üle, vahel Tont. Kord oli Mart oma rabelemiselugu ühe targa mehele rääkinud ja ütelnud, et ei tea, kust see tulla, et tema vahest Tondist ja Tont vahel temast üle saab. Tark seletanud:
"Kui sina kuu pool küljes oled, saad sina võimust, on Tont, saab Tont; seeperast hoia ennast alati kuu poole, küll siis näed, et Tont ikka alla jääb."
Kui Mart jälle õhtu Tondist rabelema saanud kutsutud, hoidnud Mart ennast kuu poole, nii et Tont tema varju sisse jäänud. Nii sündinud kolm õhtut järjestikku kuni keskööni. Kui Tont näinud, et ta Mardist jagu ei saa, jätnud ta tema rahule ja kivi otsast ära.
E 27316 (55) < Pärnu l. – J. Kukrus (1896).
Kerema külas Lihala väljal on üks suur kivi, mille nimi on Aresma ehk Vanapagana kivi. Vanapagan oli käinud alati seal magamas ja praegu on näha veel ta peaalune.
ERA II 229, 312 (5) < Pühalepa khk., Suuremõisa v. – U. Enson < Elfriide Kotter, 48 a. (1939). Vrd. HVM I, muist. 21 D; HVM II, muist. 93–97. Vrd. ka Maapinnavormid, muist. 455.
Üks kivi on Pamana randas ka, kus peal on nagu Kurat kohe, täpselt kui Kurat köveras, seljakondid ja köik. Olin karjapoiss, siis vana Juhan näitas. Nüüd ma ühel aastal otsisin, ei leidnud enam.
RKM II 86, 327/8 (7) < Kingissepa raj., Metsküla k/n., Pammana k. – E. Liiv < Aleksander Pors, 68 a. (1959).
Karja kihelkonnas Pärsamaa vallas Ratla külas Salu karjamaal on Kuradikivi. Nime saanud kivi sellest, et Vanapagan soojal päikesepaistesel ilmal sellele kivile magama heitnud. Mehike ei märganud sugugi, et piksepilved tõusnud ja vaja pikse eest varjule pugeda. Ennä, eks pikned näinud Vanapagana kivi otsas magavat. Kohe annud Vanapaganale välguga pihta. Esimese välgu järele tulnud veel teine ja kolmas.
Välgud löönud Vanapagana kivi otsas surnuks, löönud ülepea niisuguse jõuga Vanapagana pihta, et Vanapagana kuju kivisse järele jäänud. Seal olnud varemalt selgesti näha Vanapagana pea, sarved, saba ja muud kehaosad. Meie päevil on kuju palju segasemaks jäänud.
E XI 52 (140) < Karja khk. – M. J. Eisen < K. Mägi, 50 a. Vt. Vanapagana peidukivi välgu eest, muist. 391–395.
Kivi asub Salu talu põllu ja karjamaa aia sees. Kivi on umbes kolm m kõrge ja ülevalt umbes kaks m² lai.
Kord Kurat tulnud Tagaverelt ja päikese loojaminekul jõudnud ta selle suure kivini. Kurat oli olnud juba kolm ööd ilma uneta ja sellepärast tahtnud ta kangest magada. Läinud siis kivi otsa ja jäänud varsi magama ja maganud kuni hommikuni, kui kukk ta üles ajas oma lauluga. Kivi olnud aga päevasest soojusest alles sula, ja kui nüüd Vanapagan oli öö seal otsas maganud, tundis ta hommikul, et kivi oli igast poolt nõnda kontide järele, et põõnutaks veel terve päeva, aga kukk muudkui aga laulnud, mis mehikese kivilt tõrjunud.
ERA II 230, 45/6 (5) < Karja khk., Pärsama v., Ratla k. – A. Aav < Viiu Kohata, 63 a. (1939).
Salus Kuradikivi. Seljaroog olla näha. Kuradist ta sinna jäänd.
RKM II 86, 451 (24) < Kingissepa raj., Valjala k/n., Ratla k. – S. Lätt < Anna Einväli, 70 a. (1959).
Salu heinamaal suur kivi, Tondikiviks, Kuradikiviks kutsutakse. Ratla küla ligidal.
RKM II 86, 437 (11) < Kingissepa raj., Valjala k/n., Ratla k. – S. Lätt < Salme Välling, ca 50 a. (1959).
Viljandi khk. Viljandi vallas Sammuli põllul (Sammuli teel, 0,5 km Laidu III kl. teest) – k. 2 m, p. 6,34 m, l. 4,6 m. Kivi pääl on Vanapagana magamise ase selgesti näha.
TRÜ geoloogia kat. SRA – M. Kull (1937).
Kurat tulnud Saaremaale ja lonkinud tühja kõhuga ringi. Korraga satunud Kurat lambakarjase, suure kõhutühjuse pärast pannud ta kõik lambad kõhtu. Kõht saanud hästi täis ja Kurat olnud jällegi oma jõu peale uhke ja lubanud kivil, mis oli suurimaist karjamail, juured ülespidi pöörata. Pannud siis kivile rinna taha, lükanud kõigest omast jõust, aga kivi ei liikunudki paigast. Kurat lükanud kivi nii tugevast, et ta käed, rind, põlved ja otsaesine ühes sarvedega kivise läksid. Ja et sellel kivil Kuradi jäljed on, nimetab rahvas teda Kuradikiviks.
ERA II 230, 56/7 (16) < Karja khk., Pärsama v., Ratla k. – A. Aav < R. Lember, 13 a. (1939).
(Uulus Igaküla arus on lõhkine kivi inimesenäolise nõoga. Sinna on kukkunud Vanapoiss.)
H II 54, 550 (XXX) – H. Laipmann (1896). Vt. muist. 171.
(Muhu haigla taga on suur kivi, auk sees.)
KKI 27, 254 (1) < Muhu khk., Liiva k. – A. Schmuul < Ruudo Allik, sünd. 1900. a. (1959). Vt. muist. 62.
(Järve metsa ja Võlla mõisa vahepeal on kivi, suur auk sees.)
ERA II 191, 142 (5) < Muhu khk. ja v., Tusti k. – R. Viidalepp < kahelt eidelt (1938). Vt. muist. 260.
(Kivil on praegu näha lingu ase.)
E, StK 19, 96 (2) < Martna khk. ja v., Haeska k. – E. Labi (1923). Vt. muist. 50 A.
(Saumaa heinamaal on kivi, millel on Vanapagana põllepaelte armid.)
E 63275/6 (5) < Jämaja khk., Torgu v. – A. Kuldsaar (1928). Vt. muist. 118 A.
(Muhu haigla taga on kivi, millel on põllepaelte jäljed.)
RKM II 36, 268/9 (1) < Orissaare raj., Muhu – J. Vinkel < Juulia Metsniit, 65 a. (1951). Vt. muist. 124 F.
Võsu maantee ääres Matsala talu heinamaal on suur kivi. Seal peal käinud ennevanast kolm Vanapaganat söömas. Vanapaganatel olnud suured hargid käes, millega nad söönud. Ühel õhtul näinud üks mees seda. Teisel päeval õhtupoolel läinud mees juba varakult vaatama, mis temp see siin kivi otsas igal öösel on. Läinud ja istunud jällegi otsa ja jäänud ootama. Kesköö ajal tulnud jällegi kolm Vanapaganat üksteise järgi reas, kõigil käes suured kolmehaaruklased sõnnikuhargid. Vanapaganad karjuma: "Mis sa meie kivi otsas kükitad, me sööme su ära!"
Mees aga vastand: "Eks tehke proov!."
Vanapaganad mehele kallale. Aga samal silmapilgul laulnud Matsala talu kukk. Vanapaganad kadunud üksteise järele ära kivi sisse, ainult auk jäänud järele. Seda auku võib igal ajal ja alati näha ja seda auku olen ma ka näinud seal Võsu maantee ääres Matsala talu heinamaal.
ERA II 218, 361/2 (2) < Rakvere l. – E. Albrecht < Hindrik Albrecht, 45 a. (1939).
Kursi külas K. talu ligidal on üks määratu suur kivi, millest ma järgmist juttu olen kuulnud. Korra hakanud Vanapagan taeva ronima, kukkunud aga vanarauk alla ja otsekohe nimetatud suure kivi sisse. Oma jõuga põle ta sealt enam välja saanud, vaid hakanud abi karjuma. Kisa peal jooksnud inimesed kokku. Ka nemad põle jaksanud teda välja rebida. Põle muud nõu üle jäänud, kui saaginud põlvest saadik jalad alt ära. Hirmsa valu kätte surnud ta ka ise ära. Tallinnast saadetud 25 soldatid teda maha matma. Puusärk tehtud pikist saelaudadest. Aruküla tagant ostetud vakamaa põldu matmisepaigaks. Äkitselt läinud puusärk suure praginaga puruks ja matnud kõik soldatid oma alla.
Enne kui linnast uus salk soldatid seia jõudnud, olnud näljased hundid ja rebased ja Vanapagana kogu soldatitega ära söönud.
E 43643/4 < Kuusalu khk. – G. Sandberg (1902).
Suur kivi Ruilas, mis on väga laialt tuntud ohvrikivina ja Ukukivi nimetuse all. Selle rändrahnu kõrgus on ca 5 m, ümbermõõt ligi 40 m. Kivi peal olevat suurt lohku peetakse ka Vanatondi pajaasemeks, kes olevat kivil lambaid keetnud. Kivi asub end. Ruila mõisa lähedal.
Kivi kohta on ka Lindanisa ja Varbola võistuvisikamise muistend.
EKRK I 16, 166 (5) < Keila raj. – A. Rõõm (1957). Vt. Jälgedega kivid, muist. 388; HVM I, muist. 66, 96, 322 B.
(Kivi otsas on pajasuurune auk, kus Vanapoiss inimesi keetnud.)
ERA II 27, 527/8 (26) < Nissi khk., Riisipere v., Harku k. < Kernu v. – R. Põldmäe < Villem Simson, 71 a. (1930). Vt. muist. 47.
Läänemaal Karuse v. Virtsu orus Silla allika lähedal.
TRÜ geoloogia kat. SRA – V. Reiman (1939 (?)).
Teine kivi on sealsamas ümbruskonnas, mille nimi on Lihala kivi. Koha nimi on Lihala, sellest sai ta oma nime. Vanapagan oli käinud sealt kivi otsast alla hüppamas ja seal peal tantsimas. See kivi on pealt lame ja tasane. Alt viib trepikujuline astmestik kivi otsa, kus siis Vanapagan lõi tantsu.
ERA II 229, 312/3 (6) < Pühalepa khk., Suuremõisa v. – U. Enson < Elfriide Kotter, 48 a. (1939).
Palade külas, Kubja koha j[uures] Vanakurat on istunud sääl kivi otsas; kui ta ära läinud, on kivi läinud pooleks, praegugi on veel lõhki.
Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Keeleuurimissektori materjalid KN. < Pühalepa, Palade k. – E. Paas. Vrd. muist. 346.
[ --- ] E. Kitse tervis pole päris korras ja sellepärast ei saa ta põllutöid teha, vaid hoiab öösel sovhoosi karja. Pärit on ta Hallistest, siin elavat alles viiendat aastat. Vanu jutte ja laule ta kahjuks ei tea. – Kas ta pole kuulnud, et vanarahva juttude järele olla siin Tauga mõisa maal koht, kus mingid vägilased (siin ütleb ta vahele: "Vanapaganad!") olevat süüa keetnud? Siin ta sellist kohta ei teadvat, küll aga Pollis, Lõh-muse karjamaal. [ --- ]
RKM II 95, 643 – R. Praakli kogumispäevikust (1960).
Viljandimaal Karula vallas Puuri talu heinamaal, mida isenimega ka veel Kirikumurru heinamaaks kutsutakse, on üks natukene kõrgem maalapikene, kui tavaliselt see heinamaa on. Selle põndaku pääl on üks kaunis suur lai kivi, mille pääl istumise ase on, ja kohe selle kivi juures on kolm kaunis suurt kivi nõndamoodu seismas, nagu oleks nad ühe õieti suure keetmisekatla tarvis sinna nõnda maha säetud. Sellepärast kutsub rahvas seda põndakat Vanakuradi supikeetmise koht. Rahva jutt selle üle käib nõnda.
Kord tahtnud Vanakurat enesele suppi keeta. Supikeetmise katel tal küll olnud, aga mehike olnud sellega kimbus, et pole parajat paika supikeetmise kohaks leidnud. Ühes kohas olnud väga inimeste käimise kohal, teisel kohal olnud, palju va võsavillemisi, kes Põrguperemehele tulised jalad alla teinud. Nõnda käinud ta siis, supikatel kõige tarvilise materjaliga suure teibaga sangapidi õlal, ja otsinud parajat supikeetmise kohta. Viimaks jõudnud ta ka Kirikumurru heinamaale, kus ta eelnimetatud põndakule juhtunud ja seda enesele parajaks supikeetmise paigaks leidnud olema, sest inimesed pole muul ajal kui heinaajal siia tulnud ja et lage maa, pole ka võsavillemid siin elutsenud. Kohe teinud ta kolmest suurest kivist supikatla aluse valmis, nõnda suure laia kivi lähedale, et ta keetmise ajal sääl kivi pääl võis istu, tuld teha ja suppi segada. Nõnda keetnud siis Põrglane, jalad välja sirutatud, suure kivi pääl istudes suppi. Vanakuradi keha raskuse läbi jäenud tema tagaotsa ase tänapäevani kivi sisse. Kui supp valmis ja Kurat juba sööma tahtnud hakka, näinud ta, et kari huntisid üle lagendiku tema poole jooksnud. Vanakurat tõmbanud supikatla – palavast pärast – sülle ja jooksnud Parika rabasse, kus supi ära söönud. Ma usun aga, et see Kuradi üks vana matusepaik – nimelt mullakalme saab olema, sest see põndakas on päält mügerik, mis nagu hauaasemed välja näitab. Ja kust võis selle heinamaale nimi Kirikumurd tulla? See kõik juhib selle pääle, et sääl üks mullakalme saab olema. Rahvas ei tea sellest küll mitte kõige vähematki, kunas sinna surnuid on maetud, või kas ta täieste kalmukoht on; ainult mõned vanad raugad, arvavad, et see vahest ehk võib matusepaik olla, nagu maapindki näitab.
H I 9, 227/8 (105) – A. Suurkask (1896).
Palju aega tagasi ei olnudki Vanapagana kivi. Ta asub teisel pool Uhtjärve ja on kaunis suur. Ta on Uhtjärvest välja veeretatud. Enne veeretamist kuuldud igal õhtul järves veesulinat ja aeg-ajalt kerkinud kivi veest välja. Kivi ümber olnud maa pehme ja vajunud kohe sisse, kui pääle mindud. Igal õhtul tantsinud Vanapagan sellel kivil ja supelnud, kuni kukk kirenud, siis kadunud ära. Jaanipäeva öösel läinud keegi järve äärde ja näinud imelist valgust kivi ümber. Kivi otsas olnud palju imelikkude nägudega Vanapaganaid, lugenud raha ja uhkustanud igaüks oma rahaga. Kui kukk kirenud, siis kadunud Vanapaganad ära ja raha kukkunud kivi alla kõlisedes. Nii kordunud see lugu igal jaanipäeva öösel.
ERA II 243, 211 (50) < Urvaste khk. ja v. – Urvaste algkooli VI klass < Ann Paluteder, 69 a. (1939). Vt. Kivi Urvaste kiriku pihta, muist. 71.
Õru metsas on suur kivi, mille all olevat Vanapagan suure rahapajaga. Ta istub kivi all ja segab käpaga raha. Mõnigi olevat jaanipäeva öösel seda kõlinat kuulnud. Enne kivi alla minekut maalinud ta kivile oma jälje, võtme ja triikraua. Ta teinud seda selleks, et keegi tema rahalugemist ei kuuleks ega segaks. Keegi ei saavat kivi üles kangutada.
RKM II 72, 164 (11) < Antsla raj. – Antsla Keskkooli V kl. (1958).
Sääl, kus Nõo Pangodis nüüd Karujärv, kasvanud muiste lai laan, kus karud pesitanud. Need karud teinud ümbrusele palju kahju. Korra sattunud kaks karu teineteisega tülli. Karude tülitsemise ajal lõhkenud taevaluugid, vett voolanud nagu pangest maha. Vesi matnud karud enese alla. Karude tülitsemise kohale tekkinud järv, millele Karujärv nimeks antud. Vanapagan läinud korra lootsikuga Karujärvele sõitma. Lootsik olnud aga päikese käes ära kuivanud, vett voolanud sisse, Vanapaganat ähvardanud hädaoht kõige lootsikuga järve põhja vajutada. Suure vaevaga pääsnud viimaks ometi kaldale.
Kaldal Vanapagan kohe lootsikut tõrvama, et lootsik enam vett sisse ei laseks. Toonud suure kivi istmeks lootsiku juurde ja hakanud tööle. Tööd tehes ei märganud sugugi, et piksepilved juba kohale olid jõudnud.
Korraga vuhiseb välk just Vanapagana pähe. Puruks kivi, valmis Vanapagan; ainult natuke sinist suitsu jäänud järele.
Purustatud kivitükid leiduvad praegu alles Karujärve kaldal.
M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 31–32. Vt. muist. 406.
Kui Pikker jälle Vanapagana peale jahti pidanud, polnud Vanapaganal kusagile peitu pugeda. Eks pugenud siis suure kivi alla. Pikker sihtinud kivile külge. Kivi asub Prümli küla Andrekse talu põllul, millest pikne on suure tüki küljest ära löönud.
ERA II 220, 441 (9) < Ambla khk. ja v., Prümli k. – Õ. Saluste < Rein Saluste, 52 a. (1939).
Ammu aega tagasi olnud Verioja kaldas kõrts, kus Vanapagan õhtuti õlut joomas käinud. Enne kõrtsiminekut moondanud ta ennast uhkeks härraks. Kõrtsirahvale meeldinud see härra väga, sest ta olnud helde ja tellinud kõrtsirahvale ikka õlut. Ükskord öösel hakkas Pikker taevas põrutama. Vanapagan ehmunud hirmsasti. Suurest hirmust kadunud moondus. Kuid veel hirmsamini kohkunud kõrtsirahvas, kui nägid, kes see uhke härra oli. Kõik tormanud kõrtsist välja ja Vanapagan nende järel. Kuid lageda taeva all olnud veel hirmsam. Välgud sähvinud vahetpidamata. Vanakuri tormanud jõe ääres asetseva suure kivi alla. Hetk pärast seda löönud välk kivvi. Rahvasuu pannud kivile nimeks Vanapaganakivi.
RKM II 83, 468/9 (2) < Mustvee raj., kolh. "Leek" – E. Nõmme < Ida Sommer, 77 a. (1958).
Pärli külas Nursi asunduse ligiduses metsas seisab suur kivi. Rahvas räägib sellest kivist järgmiselt.
Vanapagan[a] hulkudes metsas ringi tulnud kõva äike. Äikest kartes kukkunud Vanapaganal vigel seljast, ning kohta, kuhu ta kukkus, tähistab praegu suur kivi, millel on rist, ja kivi kannab praegu Viglakivi nime.
ERA II 244, 224 (2) < Rõuge khk. ja v., Pärli k. < Väikse-Ruuga k. – H. Pruvli < Emilie Tuusis, 39 a. (1939).
Vanarahvas kõneleb, et Petserimaal Meremäe vallas ja Kalmehti mäe pääl on üks kivi, mille suurus on arvatavasti 2 m³. Vanal hallil ajal, kui Vanapagan veel maa pääl elas, kiusas Jumal teda taga suure kõuevihma ajal. Siis põgenenud Vanapagan kivi alla varjule ning pikse löönud kivi katki. Mis veel praegu on sama mäe pääl.
ERA II 267, 565 (1) < Setu, Meremäe v., Vinski k. – S. Lendla < Marie Lendla, 55 a. (1940).
Pühalepa kiriku juures asuva kõrtsi otsas kivi juures pae sees peab olema Vanapagana hobuseraua jälg.
ERA II 229, 314 (9) < Pühalepa khk., Suuremõisa v. – U. Enson < Elfriide Kotter, 48 a. (1939). Vt. HVM II, muist. 88.
(Pühalepa kõrtsi ligidal olevas paekivis on Kuradi hobuse kabjajälg.)
E, StK 24, 93/4 (3) < Pühalepa khk., Kuri k. – A. Kõrv < Gustav Känd, 73 a. (1924). Vt. muist. 56 A.
EKnS, Veske, M. 6, v. 25, 1/2 < M. Veske (1879.). Vt. muist. 58 A.
E 2509/12 < Narva – A. Walts < emalt (1893). Vt. muist. 58 B.
(Ühel suurel kivil on Vanapagana hobusejäljed peal.)
E, StK 21, 33/4 (4) < Pühalepa khk., Kerema k. – A. Läti < Kustav Särglepp, 61 a. (1923). Vt. muist, 58 E.
E 55139/9a (24) < Pühalepa khk. – Lätti (1924). Vt. muist. 58 F.
ERA II 189, 320/1 (66) < Pühalepa khk. ja v., Kuri k. – E. Ennist < Madis Kimber, sünd. 1862. a. (1938). Vt. muist. 58 H.
ERA II 229, 201/3 (4) < Haapsalu l. < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Ellamaa k. – L. Tulmin < Johannes Laupa, 63 a. (1939). Vt. muist. 58 K.
KKI 23, 9/10 (16) < Hiiumaa, Suuremõisa k/n. – R. Viidalepp < August Daum, 68 a. (1954). Vt. Muist. 58 M.
KKI 23, 20/1 (1) < Hiiumaa, Hellamaa k. – R. Viidalepp < vanaperenaine Kreivas, 70 a. (1954). Vt. muist. 58 N.
(Alamusti kõrtsi maal on kivi, millel on Peeter I hobuse jälg.)
ERA II 246, 103 (4) < Kanepi khk., Kõlleste v., Hurmi k. < Karaski – V. Soldan < Johan Soldan, sünd. 1861. a. (1939). Vt. muist. 164 A.
(Vanapoiss tahab silda ehitada üle Laiküla soo, kukk laulab, vihaga viskab Vanapoisi naine kukke kiviga. Kivil on käease.)
Veske 2, 283/5 – G. Vestermann. Vt. muist. 191 A.
Vana-Otepää Turu soos olevat ollu üits vähälik kivi ja tollel kivil olevat ollu üits latsejälg ja rahvas olevat ütelnu, et tuu om Vanatondi latse jälg.
ERA II 242, 415 (1) < Otepää l. < Vana-Otepää v. – Õ. Rebane < Juuli Sannamees, 69 a. (1939).
Ligi Kraavi kirikut endise Kõrtsi-Jüri talu maa peal asus suur kivi. Suuremalt osalt oli ta maa sees, umbes pool meetrit oli maapinnast väljas. Kivi praegu ei ole. Ta lasti puruks, kuna takistas põlluharimist ning ehituste juurde oli kive tarvis. Sel kivil oli inimese jalajälg. Kand oli tagant natuke teravam kui hariliku inimese oma. Rahvas räägib, et selle jälje oli jätnud sinna Vanapagana naine, kui ta koos lapsega mööda maad rändas.
Sellest kivist ida pool, täpselt samas suunas, kuhu näitab kivil olev jälg, asub teine kivi. See asub ühe järsaku küljel, Matu maa peal. Mäge kutsutakse Soemäeks. Sellel kivil on näha jalajälg ning istease. Rahvas räägib, et selle kivi peal olevat Vanapagana naine andnud oma lapsele rinda.
RKM II 53, 490/1 (14) < Antsla raj., Antsla l. – L. Palu < Richard Pedaja, umb. 67 a. (1956). Vrd. muist. 332.
Hanila kihelkonnas Massu vallas Kaseküla karjamaal Suurekibi mäel on umbes 2 m kõrgune kivi, millel vanasti Kurjavaimu naine olla maganud. Kivi on päält lai, sääl otsas olla ka tantsit.
ERA II 83, 543 (18) < Hanila khk. – A. Tiitsmaa (1932).