Kõpus on kolm kivimürakat. Kaks on Vilimaa karjamaal, 60–70 sülda vahet. Kolmas on sial paar kilomeetert eemal. Vanasaadan tahtnud Köpu kabeli ukse kividega kinni matta. Näärilauba öösi, kui ta on valla ahelatest, hakand kive tooma. Kassaarest toond Köppu. Kaks tükki olnud teine teises vestitaskus. Kolmas olnud kübaraääre pial. Vilimaa kanad hakand kaagutama:
Vana arvand, et on tema kohta. Pilland hirmuga kivid maha. Kolmas kübaralt kukkund Kivipao äärele.
ERA II 1, 668 (32) < Reigi khk., Kõpu – P. Ariste < Gustav Laur, 49 a. (1928). Vt. Kiviviskamine, muist. 3. Vt. ka HVM II, muist. 17–21.
Kord läinud Vanapagan, kaks suurt kivi kübaraäärel, Kõpu kabeli poole, ja tahtnud kabeli uksi kinni panna, et rahvas ei pääseks enam kabeli. Vanapagan, nagu kõik juba teavad, [on] niisugune argpüks, et kardab kukelaulu. Läinud, läinud ja korraga kuulnud, et küla kanad hakanud kaagutama:
Vanapagan seda kuuldes pööranud kohe ümber ja plaganud metsa tagasi, nii kuidas jalad kannud. Kivid kukkunud kübaraäärelt maha ja jäänudki sinna, kus neid veel praegugi võib näha.
ERA II 229, 574/5 (5) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k. – N. Rõmmel < Peeter Rõmmel, 45 a. (1939).
(Vanapagan tahab kiviga sulgeda Kõpu kabeli ust.)
TA looduskaitse andmed. Trükitud: HVM II, lk. 376.
Umbes poolteist km Kõpu kabelist hommiku pool Vilima talu karjamaal asetsevad kaks kaunis suurt kivi keskmiselt 100 m vahega ja samast kabelist õhtu pool 1 km kaugusel riigimetsas Suurekivi pao ääres Kõpu suurim kivimürakas, umbes 10 m pikuti, 8 m laiuti ja 6 m kõrguti. Nende kivide kohta räägitakse.
Vanalepaganale olnud vastumeelt see asjaolu, et rahvas Kõpu kabelis käinud jumalat teenimas. Ühel näärilaupäeva õhtul saanud Vanapagan vabaks, sest ta suutnud sel aastal raudahela, millega ta põrgu seina külles kütkes olnud, oma peenviiliga katki viilida. Seda juhust tahtnud Vanakuri selleks kasutada, et Kõpu kabeli uksed kividega sulgeda, et rahvas sinna enam sisse ei saaks minna. Selleks valinud ta Kassaarest kolm kivimürakat, toppinud neist kaks vestitaskudesse, ühe paremale, teise pahemale poole, ja kolmanda paigutanud kübarakääri peale ning lennanud Kassaarest Kõpu poole teele. Tee oli aga pikk ja suure koorma tõttu võrdlemisi vaevarikas, sellepärast hilinenud vennike väga palju. Jõudnud Kiduspäe Niidale Vilima Paavli talu lähedale. Juba koidu ots väljas. Vilima kanad hakkanud kaagutama: "Oot, oot, oot, saab, saab, saab!"
See pannud Vanapagana kõigest kehast värisema. Ja kui siis veel sama talu kukk laulnud: "Tooge ta kord veel mu käteee!" – langenud mehikese süda hoopis saapasäärde, külmad hirmuvärinad käinud üle kogu keha, kivid vestitaskudest varisenud maha Vilima karjamaale ning kübarakääri pealt – Suurekivi pao äärde. Kivid on praegu veel omas kohas, ent Vanakuri ei julge enam selle hirmu peale Kõppu tulla.
ERA II 260, 10/11 (2) < Reigi khk., Kõpu – G. Lauri (1936).
Kõpu maastikus esineb palju rändkive. Mõned alad on külvatud üle kividega, näiteks Suurepsi kivistik, kus silm laias ulatuses muud ei näegi kui ainult kivirägastikku.
Suurim neist on Kõpu läänerannast umbes 1 km kaugusel okasmetsas, nn. Suurekivi pao ääres. Enamjagu aastast nimetatud kivi on piiratud veest, kesksuvel jääb see ka kuivale. Selle suurima kivi ümbermõõt on 32 m, pikkus 10 m, laius 8 m, kõrgus üle maapinna 5,5 m. Kõpu suure kivi ümber on põimitud tüüpiline Vanapagana kiviviskamise lugu. Räägitakse, et kunagi "neariloupe ööse", kui Kõpu kabelis on peetud parajasti jumalateenistust, on Vanapagan tahtnud sulgeda kabeli ukse kividega, et inimesed ei saaks enam kirikust välja. Selleks võtnud ta kaasa kolm kivi: ühe asetanud kübarakäärile, kaks teine teise särgikäise sisse. Teel kabeli poole kuulnud Sarvik, kuidas korp puu otsas oli karjunud: "Kurat, kurat!"
Vanakurja süda saanud täis, et teda sõimatakse, võtnud ühe kividest kübaraäärelt ja visanud korbile järele. Kivi lennanud laias kaares oma praegusele asukohale Suurekivi pao juure. Kahe ülejäänud kiviga särgikäistes sammunud Vanapagan edasi. Kui ta oli jõudnud Vilima talu karjamaade vahelisele tänavale, oli ta kuulnud, kuidas kanad Vilima laudas kaagutanud. Üks ütelnud:
Vanapagan kohkunud ja kartnud, et see ähvardus käib tema kohta, pillanud kivid särgikäistest teine teisele poole teed Vilima karjamaale, kuhu need on jäänud püsima nagu omapärased sambad, ja pagenud. Nii jäänud Kõpu kabeli uks "neariloupe ööse" sulgemata.
ERA II 265, 131/5 (11) < Reigi khk., Kõrgesaare v., Kõpu k. – E. Lauri (1940).
Kui uus kirik (Kõpu) oli valmis saanud, oli Vanakuri nõuks võtnud kiriku uksed sulgeda. Ta oli varustand end kolme kiviga: ühe pand mütsiääre peale ja teised särgikäistesse. Tee viis Villipää külast läbi. Kui ta jõudis lauda juurde, karjusid kanad:
Vanakuri ehmus sellest ja pistis jooksu, sinna kukkus maha kaks kivi. Alles jäi veel kolmas kivi. Tee keeras metsa, kus on Reuma talu. Seal ta kuulis, et korp (ronk) karjus puu otsas:
Vanapagan vihastus ja saatis korbile kivi. See lendas üle metsa mere poole. Kivi kukkus Lepiste pao juurde maha.
EKRK I 5, 77/8 < Hiiumaa raj., Kõpu k., kolh. "Punalipp" – H. Kala ja E. Priidel < Elli Küttim, 45 a. (1954).
Vanapagan toond Sõrve säärelt suure kivi, tahtnd selle Karja kiriku ukse taha viia, kui kerkus jutlust tehtakse, et inimesed äi saaks änam kirikust välja. Saand juba Nõmme küla kohta. Sääl Nõmme küla kuked hakkand laulma, siis põllepaelad läind katki ja kivi kukkund sõnna maha Viilu määle. See suur kivi on praegu veel Viilu määl näha.
ERA II 201, 286 (1) < Karja khk., Pärsamaa v., Luulupe k. – K. Lepp < Aleksei Lants, sünd. 1857. a. (1938). Vrd. HVM II, muist. 17–21.
Agama karjamaal on üks suur kivi. Vanapagan oli see vana-aasta öösse pidand kirgu ukse taa viima, äga Agama kukk oli äkist laulma hakkand. Vanapagan oli seda kangesti kohkund ning kotipailad olid selle kohkumisega katki läind. Siis Vanapaganal pole änam nõu midad olnd, kivi jäänd sõnnasammusse ning rahvas oli homiku ikkagid kirku saand minna. Sellestsaadik on see suur kivi sääl karjamaal.
ERA II 230, 177 (1) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Mõisa k. – I. Part < Marie Part, 49 a., ja Miina Triipan, 64 a. (1939). Vt. HVM II, muist. 18 ja 19.
Kuidas Kurivaim pidi Kihelkonna keriku ukse kinni panema. Agama kukk laulend nõnda, et võtke kivikandja kinni. Vana kohkund nii kangesti, et laskend sii kivi maha ning naise varvaste peale. Vana naise silmaveest on kõik pehme maa, ning suur kivi on maha jäänd sinna. Kas nüüd on kivi sääl, ma ei tea, ma pole sääl käind. Selle läbi on siis Kihelkonna kerigu ukse taa sii kivi panemata jäänd.
ERA II 164, 120 (9) < Kihelkonna khk. ja v., Kõruse k. – L. Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937). Vt. Maapinnavormid, muist. 470; HVM I, muist. 37 B; HVM II, muist. 59–60.
Vanapagan talund üht kivi, tahtand kirgu ukse ette tassida, Agama kukk laulend:
Siis kivi kukkund mehel käest maha.
RKM II 73, 318 (12) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Tammese k. – E. Veskisaar < Miina Maaker, 84 a. (1958).
Ühekorra, kui keik inimesed olid olnd kirikus, tahtn Vanapagan viia kirgu ukse ede suurt kivi, et inimesed enamp saaks välja. Vanapagan jõudend Agama kuusiku, äkist Agama kukk laulind. Vanapagan kartin kukelaulu ning laskind kivi käest maha, ise aga jooksind minema.
Sellest ajast saadik on seesamma suur kivi seisend sääl ega Vanapagan julgend änam kiputa.
RKM II 99, 91 (11) < Kingissepa raj., Kihelkonna v., Kuusnõmme k. – A. Laanvere < Helmi Laanvere (1960).
Vanakuri oli tulnd Pälli männigust. Pälli-Mardi kukk oli lauland:
Vanakurat laskend kivi maha, pöllepaelad olid läind katki. Üks kivi kukkund Pälli männigu maha. Siis sealt tuli edasi Kirikuvälja kuusigu, see on Lümandas. Siis Kulli Agama kukk jälle sedasi lauland: "Vötke kivikandja kinni!"
Siis kukkund teine kivi maha, see on pool meie maja. Ma olin karjas, käisin seal otsas, oli nagu pool meie maja. Siis ta tahtand Kihelkonna kiriku ukse taha tuua, uksed kinni panna. Siis ta tuli Kihelkonnale. Siin Sepa-Reinu kukk oli lauland: "Vötke kivikandja kinni!"
Viimane kivi oli Seljandi sarabikus, siin Kihelkonnal. See on kõige veiksem, teised on suured kivid.
Kullivälja kivil on märgid peal, et Vanakuradi jäljed on. Teistel ei tea.
RKM II 74, 292/3 (1) < Kingissepa raj., Kihelkonna alev < Lümanda – R. Põldmäe < Niina Naissaar, 55 a. (1958). Vt. HVM II, muist. 18 ja 19.
Kui Kihelkonna kirik oli valmis, siis Vanapagan otsustas ukse peele nii suure kivi tuua, et rahvas sisse ei saa. Kui ta tuli selle kiviga, siis Pällil laulis kukk: "Vötke kivikandja kinni!" Vanapagana silmus läks lahti, kivi kukkus maha. Pällil on näha see kivi, suur kivi. Ta hakkas uuesti teist kivi tooma. Siis aga Agama kukk laulis: "Vötke kivikandja kinni!" Jälle läks silmus lahti, kivi kukkus maha. Kui ta kolmandat korda hakkas tulema, siis ta jõudis
Sepa-Reinule – see on 2 kilumeetrid – kukk jälle laulis. Siis ta enam ei proovind.
RKM II 74, 228/9 (3) < Kingissepa raj., Kihelkonna al. – R. Põldmäe < Ella Salong, 41 a. (1958).
(Vanapagan tahtis Kihelkonna kiriku ust kinni panna; kivid Pälli männikus ja Agamas.)
RKM II 73, 275/6 (1) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Kihelkonna al. – E. Veskisaar < Ella Salong, 41 a. (1958). Vt. HVM II, muist. 19 C.
(Vanapagan tahtis Kihelkonna kiriku ust sulgeda; kivid Pällil ja Agamal.)
TA looduskaitse materjalid. Vt. HVM II, muist. 19 D.
(Vanapagan tahtis Kihelkonna kiriku ust sulgeda; kivid Pällil ja Agamal.)
TA looduskaitse materjalid < Kihelkonna v. – E. Hõberik. Vt. HVM II, muist. 19 E.
Vanapagan tulnd ühekorra, kivid kotiga seljas, Sõrve poolt ning läind Kihelkonna poole. Ta tahtend neid kivisid Kihelkonna kirgu ukse ede viia. Teel läind kott katki ning kivid kukkund välja. Üks kukkund Pälli männiku, teine Loona metsa. Kaks pidavad veel kuskile kukkund olema, äga nende kohta pole änam midagid kuulda. Ju nad katki lõhutud ning ajaks tehtud on.
RKM II 2, 485 (36) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. – L. Tarkin < Aleksander Tarkin, 46 a. (1946). Vt. HVM II, muist. 18, 19.
Ühe pühabä, kui rahvas Kihelkonna kirikus oli, Vanapoiss (Vanapagan) talund seljas suurt kivi. Tä pidand see kirgu ukse taa viimä, ät rahvas ep pääsä änam kirgust väljä. Kui Vanapoiss kivigä Köruse küla juures olnd, kukk lauländ äkisti, Vanapoiss kohkund sida nönda kangesti, ät püllund kivi sönnasämase maha. See suur kivi (Vanapoisikivi) oo paeskid Karssebä pere juures niidal (Köruse külas).
RKM II 82, 321 (1) < Kihelkonna khk., Tagamõisa, Kalinini nim. kalurikolhoos – A. Tulk < Jüri Koor, 82 a. (1958). Vrd. HVM II, muist. 17–21.
Lümanda vallas Kulli külas Oja talu karjamaal asub kivi, mille pikkus 650 cm, laius 310 cm, kõrgus 260 cm.
Kui Kihelkonnale kirik ehitatud, hakkanud rahvas kirikut pooldama ja kirikus käima. Vanakurja riik aga seetõttu hakanud kokku kuivama, ta märkanud, et rahvas enam teda ei poolda. Vanakuri aga hakanud asja hästi järele mõtlema, et kuidas rahvast tagasi meelitada. Viimaks leidnud Vanakuri hea nõu. Ta toonud Kabeli väljalt suure kivi ja tahtnud seda kiriku ukse taha viia. Vanakuri pole julgenud maanteed mööda minna, sest ta kartnud kangesti kukelaulu. Siis ta tulnud karjamaalt otse. Kui ta parajasti Oja karjamaale jõudnud, laulnud Agama kukk kolm korda: "Kikerikkuu, võtke kivikandja kinniii!" Vanakuri kohkunud ja kivi kukkunud.
ERA II 230, 149 (1) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kulli k. – Õ. Lonn < August Lonn, 45 a. (1939). Vrd. HVM II, muist. 17–21.
Vanapagan tahtnud suure kivi tuua siia Kihelkonna kiriku ukse ette. Ta oli Kulli küla ligi tulnud, kukk oli laulnud ja ta oli ehmatand, pöllepaelad katkend ja kivi kukkus senna maha. See on suur kivi, väiksem on körval. Mu lapsepölves olen käind seal. Seal on inimese jalajälje ase peal. 10–15-aastase poisikese jälje suurune.
RKM II 74, 334 (1) < Kingissepa raj., Kihelkonna alev – R. Põldmäe < Jüri Allik (1958). Vt. Jälgedega kivid, muist. 311.
Ühel pühapäeval, kui rahvas oli kirikus, tuli Vanapaganale hea nõu viia suur kivi kiriku ukse taha, et rahvas välja ei pääseks. Valis suure kivi, pani märsi sisse ja hakkas Kihelkonna poole sammuma. Jõudnud Tammepääle, katkenud märsi silmad ja kivi langenud Vanapaganale varba pääle ja vana pistis uludes minema. Nii jäi kiriku uks lahti ja rahvas pääses välja. Aga see kivi on praegus veel ja Vanapagana küüntejäljed on tal sees.
ERA II 230, 289/90 (6) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k. – V. Raudsepp < Leena Raudsepp, 77 a. (1939). Vt. Jälgedega kivid, muist. 349. Vrd. HVM II, muist. 17–21.
Kehila ja Läägi külade vahel Hiieniitis, Hiie pere juurest natuse maad, on suur hall kivi, millest räägitässe, ät selle toond Kurivaim. Kurivaim tahtand selle kivi viia Kihelkonna kirgu ukse ede, ät rahvas änam kirku äp saaks. Ühe pere kukk (Jüri Alas Kehilast nimetas seda talu Kukelaulu taluks) lauland umbest ning kivi kukkund sõnna maha.
See on sääl niitis igavene hull koht, kohes inimesed ikka ää kaduvad. Ühekorra üks Tammese küla mees keind niitis poole pääva ning tulnd midu ning midu korda sõnna kivi juure tagasi. Kehilast Kaibiste Miina olnd ühekorra vassigatega iganis hädas. Küll lapsest saadik sääl niitis keind, äga äi osa koju minna. Sönna olid ka möned teised ää kadund. Äi tee, mis hull asi sääl kohas küll on?
ERA II 223, 321/2 (1) < Kihelkonna khk. ja v., Läägi k. < Kehila k. – A. Tõkman < Sohvie Tõkman, 43 a. (1939). Vt. HVM II, muist. 11 A. Vrd. HVM II, muist. 17–21.
Siin Hiieniitis Aadu talu maa peal on suur kivi. Kurivaim pidand selle kiriku ukse taha viima, aga pöllepaelad läind katki.
RKM II 73, 305 (1) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Kehila k. – E. Veskisaar < Jaan Tinarist, 79 a. (1958).
Hiieniitis on Aadu hall kivi. Vanarahva jutt räägib sedaviisi, et Vanapagan oli tahtand seda kivi Kihelkonna kiriku ukse ette tuua, kui rahvas kirikus on, et siis nad ei pääse enam välja. Pöllepaelad kukkund katki ja sellepärast jäänd kivi kirgu ukse taha viimata.
RKM II 73, 377 (4) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Kehila k. – E. Veskisaar < Arnold Vakker, sünd. 1909. a. (1958).
Vanakurat oli pölle sees pidand tooma Kihelkonna ukse ette suure kivi. Kukk lauland, Kööru küla kukk, pöllepaelad lähtand katki. Kivi kukkund senna maha, jäänd tänaseks päevaks senna. See nimetakse Raka kiviks. Seal on Raka koht ja Raka mägi. Senna on kivi maha pand. Muidu ei saa senna üles, peab karsas olema. Viis meetrid körge.
RKM II 74, 106 (1) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Kuremetsa k. < Odalätsi k. – R. Põldmäe < Marie Riis, 72 a. (1958). Vt. HVM II, muist. 2 A, 19 B, 115 I, 116 C.
(Vanapagan tahab sulgeda Kihelkonna kiriku ust.)
RKM II 74, 210 (1) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Oru k. < Kummi k. – R. Põldmäe < Viia Vasur, 63 a. (1958). Vt. HVM II, muist. 19 B.
Ennevanasti tahtnud Vanapagan Kihelkonna kiriku ukse taha kivi viia. Vanapagan oli hakanud Kaarma kirikult tulema, suur kivi põlle sees, saanud Taavi metsa, Taavi kõrtsi kukk hakanud laulma, Vanapagan oli kohkunud, mõtelnud, et on hommik, ja põllepailad olid katki läind ja kivi on maha kukkunud, ja sellest oli saanudki Kaare kivi.
RKM II 78, 188/9 – A. Aasa = RKM II 77, 10 – J. Laul. Vrd. HVM II, muist. 17–21.
Vanakuri tahtis Kihelkonna kiriku ust kinni panna, et rahvas ei pääseks kirigusse. Selleks ta kandis ühel ööl suurt kivi, millega kirikuust sulgeda. Oli juba koiduaeg ja Oju küla kukk kires, talu nime ei mäleta, vist Reebri. Sellest ehmus Vanakuri ja jättis kivi sinna maha ja jooksis minema. Aga selle tähistamiseks pandi Kihelkonna kiriku torni otsa kukk. Alguses oli olnud kukk suurem, aga torm oli ajanud maha, siis kärbitud, saba tehtud väiksemaks.
RKM II 74, 82/3 (3) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Läägi k. – R. Põldmäe < August Tõkmann, 38 a. (1958). Vrd. HVM II, muist. 17–21,
Oriküla mõisa, Karida küla ja Vessika talu vahel väljal on suur [hulk] suuri kivisid üheskoos. Neist räägitakse, et Vanapagan tahtnud neid Kärla kiriku ukse ette viia, aga Karida küla kukk laulnud ennem ja seega kukkunud kivid põlle seest maha. Nimelt olnud Vanapoisil see pahandus, et inimesed palju kirikus käivad ja temast ära taganesivad.
H IV 2, 282 (5) < Karja khk. – T. Undritz < J. Jõgi (1886). Vrd. HVM II, muist. 17–21.
Kui Saadan mööda maailma ümber hulkus ja oma riigi suurust ja laiust järele vaatas, siis juhtus ta oma tee peal ka Saaremaale tulema. Kui suur oli aga tema pahandus, kui nägi, et evangeliumi valjus ka siin juba paistma oli hakanud. Siiamaale oli ta üle terve Eestimaa Saaremaad kõige kindlamaks asupaigaks omale arvanud, aga nüüd oli see mõte täieste nurjas ja tema riigi ots näitas lähedal olevat.
Ta vihastas veel hirmsasti, kui nägi, et Saaremaale juba mitu kirikud oli ehitud, kus usklikud palves koos käisivad. See oli Vanapõrgulisele liig raske löök, mis ta muidu välja kannatada ei võinud, vaid ta võttis oma tulise viha kustutamiseks nõuks kõikide kirikute uksi suurte kividega kinni panna.
Karala piirest mere äärest leidis ta ühe paraja kivi, mida ta Kärla kiriku ukse ette tahtis toimetada. Ta katsus kivi raskust järele ja tundis seda oma rammu järele just paraja olevad. Siis võttis ta kivi ülese, mässis seda oma põlle sisse ja hakkas sellega viibimata Kärla kiriku poole kangerdama. Juha oli ta õnnelikult üsna kiriku lähedale jõudnud, aga, oh seda tulist äpardust, mis äkitselt vana Sarveisandale kaela langes! Kui ta juba parajalt keskpaika Mätasele küla oli jõudnud (see on üks verst Kärla kirikust edela poole), laulis äkitselt Kuusiku pere kukk – homiku oli käes; Vanapagana põllepaelad katkesivad ja kivi kukkus tema varbaküünte peale, mis nii suurt valu sünnitas, et Vanatont suure lameda häälega hulguma ja kisendama hakkas. Kisa peale tunginud kõik Mätasele küla koerad tema kallale ja kihutanud Vanakese kunni Ristimäele , kust ta ise jälle hiljemini põrgu poole sammus, kibedaid koertehaavu kintsudest parandama. Kivi aga seisab tänapäävani veel Mätasele küla põllal ja ei ole pärast enam ükski Saadan teda paigast julgenud nihutada. See kivi on nii suur, et ümber mõõtes sülda neli ehk viis võiks julgesti välja anda; kõrgus on nii, et senna ilma kardseta ei või otsa saada. Seda tahtnud siis Vanapagan Kärla kiriku ukse ette toimetada, mille täideminemist siis aga Kuusiku pere kukk tühjaks tegi. Et Vanapagan seda oma põlle sees kandis, sellepärast nimetakse seda kivi ka veel tänapäävani põllekiviks.
H, R 3, 411/3 (8) < Saaremaa – K. Loiken (1890). Vrd. HVM II, muist. 17–21.
Sauvere arus on üks suur kivi. Räägitakse, et Vanapagan olla selle sinna toonud. Vanapagan tahtnud selle Kärla kiriku ukse ette viia, et rahvas enam kiriku ei pääse. Vana toond kivi põlle sees. Põllepaelad aga läind katki ja kivi kukkund Vanapaganale varvaste peale. Vanapagan joosnud ise minema ja kivi jäänd sellest ajast sinna.
RKM II 6, 163 (10) < Kuressaare l. < Kärla khk. ja v., Nõmpa k. – L. Kuusk < Liisa Kuusk, 66 a. (1947). Vrd. HVM II, muist. 17–21.
Torgu vallas Ohesaare küla lähedal Saumaa heinamaal asub üks suur kivi, mis Kihelkonna maantee peale nagu mõni heinaküün noorest kase-metsast silma paistab. Rahvajutu järele olla Vanapagan selle kivi sinna oma põlle sees toonud. Kivi tahtnud ta Jämaja kiriku ukse ette viia, kuid see kavatsus pole tal korda läinud, sest just samal ajal, kui ta parajasti kiviga Saumaa heinamaale oli jõudnud, karjunud korraga Rista pere kukk: "Viska see kivi maha!"
Kuke karjumine kohutanud Vanapagana nii ära, et ta kohe kivi põllest maha lasknud ja ise plehku pannud.
Kivi küljes olla praegugi veel Vanapagana põllepaelte armid selgesti näha. Selle kivi otsa ei julgeda keegi minna, sest niipea kui keegi kivi otsa jõuab, pöörduda kivi kohe ümber.
E 63275/6 (5) < Jämaja khk., Torgu v. – A. Kuldsaar (1928). Vt. muist. 118 B.
Sörves Ohesaare küla Saumaa heinamaal asub üks suur kivi, mille rahva jutu järele sinna toonud olla Vanapagan ise oma pölle sees. Kivi tahtnud ta Jämaja kiriku ukse ette viia, kuid see kavatsus äpardunud tal, nii et kivi sinna paigale oli jäänud. Sellel kivil olla isesugused omadused, nii et ta vahetivahel ümber pöörduda ja oma alla matta neid, kes tema otsas juhtuvad sel korral olema.
Nii olnud kord vanasti selle kivi otsas hulk karjalapsi, kes rängasti kirunud ja vandunud. Korraga pöördunud kivi ümber ja matnud köik karjalapsed oma alla. Sestsaadik olla mitmed selle kivi alt lapsenutu häält kuulnud.
E 63428 (7) < Jämaja khk. – A. Kuldsaar (1929). Vt. muist. 118 A.
Jamaja kihelkonnas Torgu vallas Ohesaare küla heinamaal asetseb nn. Souma kivi, mis on ligi kuus meetrit kõrge. Rahvasuu räägib, et Vanatont toonud kivi praeguse koha peale. Arvatakse, et Vanatont kavatsenud minna kiviga põlle sees tassides Jamaja kirikusse ja mõtelnud asetada see [kivi] kiriku ukse ette, et rahvas kirikusse palvetama ei saaks minna. Kui Vanatont parajasti Riste majast kiviga mööda saanud, laulnud kukk Jamaja suunas: "Võtke kivikandja kinni, kivi käes!"
Vanatont kohkunud ja vaatanud taha. Kohe katkenud üks põllepael. Kui kukk teist korda laulnud, katkenud teine põllepael. Ja kui kukk kolmat korda laulnud, kukkunud kivi täielikult maha, kus ta seisab ka tänapäevani. Ka Riste maja vare on säilinud tänaseni.
ERA II 232, 609/10 (1) < Jämaja khk., Torgu v., Mäebe k. – A. Gustavson < Johan Gustavson, 40 a. (1939).
Eidi kivi on Sauera küla Aru karjamaal, suur punane kivi. Selle kohta kõneldakse, et Vanapagan tahtnud selle kivi viia Kaarma kiriku ukse ette.
E 60768 (63) < Kärla khk. ja v., Kiriku k. – T. Kaljo < Toomas Sõmmer, 65 a. (1927). Vrd. HVM II, muist. 17–21, 63.
Aru karjamaal [on] suur punane kivi. Kõneldakse, et Vanapagan pidi selle viima Kaarma kiriku ukse ette.
Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Keeleuurimissektori materjalid KN < Kärla khk. – Th. Kaljo 1926.
Vanakurat vetnud ühest kohast suured kivid ja pand nee oma põlle sissä ning tahtänd nee kergu uste taha viiä. Kui Vanakurat oli teel ol[nd], siis üks kukk lauländ ning, oh sa mu meie! Vana kuuländ seda, oli kohkund ja põllepailad läind katki, kivid kukkund maha ja neid kivisi hakatud hüüdma Tondikivideks. Need kivid on Kiratsi küla vahel.
ERA II 231, 390/1 (14) < Kärla khk. ja v., Kogula k. < Kaarma khk., Suur v., Kiratsi k. – J. Teär < Karl Raudsepp, 65 a. (1939).
Vanapagan on tahtnud kive kiriku ukse taha viia. Kukk on lauland ja kivid on maha tilkund. Üks on Kiratsi juures tee ääres, seda kutsutakse Ristikiviks. Üks on Kiratsi karjamaal metsas, üks lagedal. Neil nime ei ole, on lihtsalt kõige suuremad kivid.
RKM II 86, 155/6 (7) < Kingissepa raj., Kaarma k/n., Uduvere k. – E. Liiv < Aleksander Allik, 73 a. (1959).
Kaarma kiriku ukse taha oli pidand Vanatont selle (Risti)kivi viima, pole jälle saand mette, üks kukk oli lauland.
RKM II 86, 169 (2) < Kingissepa raj., Kaarma k/n., Kiratse k. – E. Liiv < Kaarel Raudsepp, sünd. 1873. a. (1959).
Kiratsi k[üla] põhjapiiril otse mnt. ääres tüüpil[ine] rabakivi rahu. 4,6 X 3,7 X 2,25; ü 12,20 m. Selle kiviga tahtnud Vanakurat Kaarma kiriku ust kinni müürida.
TRÜ geoloogia kat. SRA – H. Viiding (1953).
Üks kivi on Kiratsi küla juures, hüütakse Ristikiviks. Seda nad räägivad, et Vanapagan oli pidand selle Kaarma kirgu ukse taha viima, pöllepaelad olid katki läind. Ma’p tee mette, ons see tösi vöi. Nii nad räägivad. Muud ma Vanapaganast ei tea.
RKM II 86, 150 (9) < Kingissepa raj., Kaarma k/n., Uduvere k. – E. Liiv < Juula Lepik, 75 a. (1959).
(Vanapagan kannab kivi Kaarma kiriku ukse ette.)
KKI MT 82 < Karja khk., Leisi v., Nurme k. – M. Must < L. Kallas (1950). Trükitud: HVM II, muist. 17 D.
Kui oli Valjala kirik valmis ja peeti selles esimest jutlust, tahtis Vanakurat vägitükki teha: kui parajasti kesk jutlust on, siis panna kirikas olijad sisse kinni. Kuid see ei läinud Vanakuradil korda. Vana tuleb parajasti kiviga ja jõuab siia Kändu metsa, kui äkki Kändu kukk laulis ja Vanakurat kohkus ja laskis kivi maha. See kivi on praegu siin ja Vanakuradi rinnaplats on selgesti näha. Kiratse küla karjamaal on teine suur kivi, mis ta pidi Kaarma kiriku ukse taha viima.
ERA II 233, 106/7 (11) < Püha khk., Pihtla v., Reeküla – A. Rattas < Jüri Arro, 80 a. (1939). Vrd. HVM II, muist. 17–21.
Tean küll seda Kändu kivi ja jutt on temast ka. Jutt on selline: Vanakurat on tahtnud seda kivi Valjala kiriku ukse taha viia. Pärdi kukk laulis, siis põllepaelad olid katki läinud ja kivi oli maha kukkund varvaste peale. Minu isa ikka rääkis. Kui me lapsed olime, siis me ikka otsisime ääre alt, et kus need Kuradi varbad on.
RKM II 86, 100/1 (1) < Kingissepa raj., Kaali k/n., Reeküla – E. Liiv < Aino Aru, umb. 34 a. (1959).
Kord tahtis Kurat Saaremaal kiriku ukse taha kivi veeretada. Parajasti, kui ta suure kiviga kiriku ukse poole oli minemas, laulis tee ääres kukk: "Veta kivikandja kinni-i-i!" Kohe kukkus kivi maha ja Kurat kadus.
ERA II 9, 152 (36) < Emaste khk., Sõru k. < Käina khk. – M. Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928). Vrd. HVM II, muist. 17–21.
Vanapagan pidand kirikuuksed kinni panema. Suure kivi viind. Kukk oli lauland. Ma´p tee, kus see oli olnd.
RKM II 74, 309 (1) < Kingissepa raj., Mustjala khk., Võhma k/n., Võhma k. < Panga k. – R. Põldmäe < Juri Meri, 83 a. (1958).
Muhu Viira küla Oti talu maal olla kivi, millel inimese jälg peal. Vanapagan tahtnud selle kiviga korra üht kiriku ust kinni panna, et siis teise ukse vahel inimesi püüda. See pole millegipärast korda läinud.
E, StK 12, 19 (19) < Muhu khk. – A. Tiitsmann (1922). Vt. Jälgedega kivid, muist. 324. Vrd. HVM II, muist. 17–21.
Muhus Viira külas Oti talu maal inimese jäljega kivi. Vanapagan tahtnud selle kiviga korra kiriku ust kinni panna.
E 57315 – M. J. Eisen.
Viira küla põllal suur kivi. Kurat tahtn seda kiriku ukse taha tuua.
ERA II 130, 292 (4) < Muhu khk., Muhu-Suurvald, Soonda k. – R. Viidalepp < Leo Väärtnõu, 19 a. (1937).
Vanatont oli tahtnud viia suurt kivi Muhu kiriku ukse taha.
ERA II 130, 294 (4) < Muhu khk., Muhu-Suurvald, Soonda k. – R. Viidalepp < Ingel Väärtnõu, 82 a. (1937).
Vanasarvik tahtnud üht kivi Suurekiriku ukse ette viia, kui kirikus teenistust peetud, et inimesed ei saaks kirikust välja. Aga kivi oli maha kukkunud ja asub paergust Viira küla arus.
ERA II 250, 38 (5) < Muhu khk., Hellamaa v., Tupenurme k. – L. Raun < Jaan Kolu, 75 a. (1939).
Muhu haigla taga Viira küla põllul asetseb suur kivi. Vanapagan olevat tahtnud seda põlles [Muhu] luteruse kiriku ukse ette viia, kui inimesed teenistusel olid. Põllepaelad aga kulunud läbi ja katkesid. Kivi jäänud sinna maha ja seal on ta tänapäevani seisnud. Põllepaelte jäljed on veel praegugi näha.
RKM II 36, 268/9 (1) < Orissaare raj., Muhu, Viira k. – J. Vinkel < Juulia Metsniit, 65 a. (1951).
Vanapagan on siin küll vägitegusid teind. Viira küla põllul on suur must kivi. Kurivaim tahtnud seda kivi viia kiriku ukse taha, kui inimesed kirikus olid. Kukk laulnud hommikust, põllepaelad läind katki ja kivi kukkund Kurjale varvaste peale.
RKM II 40, 346 (7) < Orissaare raj., Piiri k/n., Külasema k. – E. Veskisaar < Aleksander Kand, 52 a. (1954) = EKRK I 6, 128 < Orissaare raj., Külasema k. – E. Veskisaar < Aleksander Kand, 52 a. (1954).
Viira küla põllal on hiigelsuur kivi. Vanapagan katkestand selle oma põlle sisse ja tahtnud rahva kiriku kinni panna. Põllepaelad läind katki ja kivi jäänd toomata, kukkund Vanale varvaste peale. Rahvas pääses kirikust välja. Muud kurja see Vanapagan Muhus vist ei teinud.
RKM II 40, 385/6 (52) < Orissaare raj., Hellamaa k/n., Liiva k. – E. Veskisaar < Raissa Koppelmei, 59 a. (1954) = EKRK I 6, 153/4 < Orissaare raj., Liiva k. – E. Veskisaar < Raissa Koppelmei, 59 a. (1954).
Muhu kiriku juures Viira küla põllu taga on suur kivi, seal otsas on jäljeauk. Vanatont hakkas kivi kiriku ukse taha viima. Kukk laulis, nöör on katki läin ja kivi on maha kukkun. Ise olli suurema kivi otsas – jälg on seal sees.
KKI 27, 253 (3) < Muhu khk., Tupenurme k., kolh. "Põhjarannik" – A. Schmuul < Juula Peeker, sünd. 1882. a. (1959).
Paenase küla karjamaal Rätsepa maja juures oo kivi, kutsutse Suurekivi. Vanarahvas köösid kirikuteed kaodu. Vanapaganal oln süda täis, toon põlle sees kivi, tahtn kiriku ukse taha viia. Külasema kukk lauln ja põllepaelad peasn lahti. Vanapagan ei kannata ju kukelaulu. Sellel kivil oo veel justkut repid. Mo isa käest olen seda kuuln, et täkud üht naist taga aan, see jooksn kivi otsa, sellest need repid. Seda’b soa uskuda ma ühtid.
KKI 27, 217 (1) < Muhu khk., Paenase k. – A. Schmuul < Nikolai Alasi, sünd. 1873. a. (1959). Vt. Jälgedega kivid, muist. 378–379. Vrd. HVM II, muist. 17–21.
Viljandimaal Paistu kihelkonnas Aidu vallas Sova talu maa peal raba ääres on suur kivi. Vanarahva jutu järele tahtnud Vanakurat kivi Paistu kiriku ukse ette viia, et rahvas kiriku ei pääseks. Öösel, kui kukk juba laulnud, kukkunud kivi sülest maha sinna põllu peale.
ERA II 269, 182 (11) < Vändra khk. ja v., Suurejõe al. – T. Tammsoo < Jüri Ehrenpreis, sünd. 1868. a. (1940).
Kivi kohta räägitakse, et Vanakuri olla tahtnud ta viia Paistu kiriku ukse ette, et inimesed kirikusse ei pääseks. Jõudes kivi praegusele asukohale, laulnud kukk. Vanakuri ehmunud ja pillanud kivi maha. Ka hiljem ei ole julgenud ta kivi enam liigutada .
TA Looduskaitse Komisjoni materjalid. Loodi v. – A. Melts.
Kivi Soova t[alul] maal raba ääres Aidu v[allas]. Pikkus 7,8 m, kõrgus 2,35 m, ümbermõõt 22,30 m. Vanakuri tahtnud seda kivi Paistu kiriku ukse ette viia, et rahvas kirikusse ei pääseks. Kandmise ajal aga laulnud kukk ning kivi langenud Vanakurjal maha praegusele kohale.
TRÜ geoloogia kat. SRA – J. A. Ehrenpreis.
(Vanapagan tahab kiviga sulgeda Paistu kiriku uksi.)
TA looduskaitse andmed. Trükitud: HVM II, lk. 376.
Vanapagan tahtnud Pidula mõisa sakste ukse ette kivi viia, üks kukk aga laulnud siis, kui ta selle kiviga teel oli. Tal olnud nii suur rutt, et põllepaelad katki läind ja kivi sõnna maha jäänd, kui kukk oli lauland: "Võtke kivikandja kinni ää!"
ERA II 230, 687 (3) < Kihelkonna khk. ja v., Kõõru k. < Kuusiku k. – B. Sillart < Vija Sillart, 67 a. (1939). Vt. HVM II, muist. 22, 23, 42.
(Vanapagan viib kivi Pidula mõisa ukse ette.)
RKM II 78, 391/2 < Kihelkonna khk. – J. Laul < Ella Saagpakk. Trükitud: HVM II, muist. 23.
Suur kivi Raka niidi ees. Sõmera väljalt Kurivaim toond Pidula mõisa ukse taa ...
RKM II 76, 415 – J. Laul < Liisu Kilk (1939).
Kogula kivi on siin mede metsas – 10 sülda ümber, kolm sülda körge. Vanapagan toond teise Paadlast Kogula mäelt; pidand Pidula talli ukse ede tooma. Kukk hakkand aga laulma, pöllepaelad läind katki ja kivi jäänd metsa. On praegugi seal.
KKI 10, 175 (31) < Mustjala khk., Kõõru k. – A. Hameri ja Ü. Tedre < Jaan Alas, 82 a. (1949).
Siin on Vanapagana kivid, kolm kivi on, Kuusiku pöllal on üks, Rakka metsas teine, Pistli pöllal on kolmas. See kolmas on katki läinud. Taht möisa ukse ette panna. Pöllepael läind katki.
KKI 10, 209 (3) < Mustjala khk., Pidula k. – A. Hameri ja Ü. Tedre < Aleksander Mark, 52 a. (1949).
Raka kivi peab olema toodud Kogula külast linna lähedalt. Vanakuri pidand Pidula möisa ukse taha viima, et saksad läbi ei läheks. Vana tuld tassides, kivi old pölles. Kukk lauld kolm korda, pöllepaelad läind katki, kivi jäänd sinna maha, praegu seel. Maailma suur kivi, üsna elumaja körgus.
RKM II 74, 169 (4) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Varkja k. – R. Põldmäe < Marie Malk, 59 a. (1958).
Kogula kivi arvatakse, et see on toodud Kogula mäelt. Selle kivi on pidanud Kurivaim tooma Pidula koolimaja ukse ette. Aga Kõõru küla kukk on laulnud ja Kurjavaimu põllepaelad on puruks läinud ja kivi on maha kukkunud ja sinna on ta jäänud.
ERA II 230, 652 (4) < Kihelkonna khk. ja v., Kõõru k. – L. Armus < Jaan Armus, 62 a. (1939). Vt. muist. 127. Vrd. HVM II, muist. 22–26.