ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

fraseologism:
    elab kui kotis
süntaktiline struktuur:
    tegusõnafraas
näited:
    Elu nagu kotis.

    Mool käi lehte mitte, tea midagi, ela justkut kottis.

    Inimesed elävad just nago kottis, ei tea kedägi.

    Ei mina lähe sinna kolka, elama piaks sääl kõikse aeg nigu kottis, lehtegi ei saa.

    Ei kuule halbust ei hüvüst, nigu kotihn.

    Tuu ei tiiä medägi, mia maailm tege, tuu ei kuule, ei näe, tuu eläs nigu kotin.

    Kui saena pääl kellä ei ole, mes lüüb, siss elä nigu kotin.

    Ela siin küla servas nigu kotti sies, kedagi võerast ei näe, miski ei tia, ei kuule uudiseid kedagi ei.

    Elab nagu umbkotis.

    Siin ela kui umbkotis, ei kuule ega näe kedagi.

    Elavad umkottis, ei tia kellestki kedagi.

    Elab mudu umkottis, tema kusagil ei käi ega kellegist ei tea.

    Siin ela kut umbkottis, midagid uudist äi kuule.

    Ela siin metsaurkas üksi justkut umbkottis,– teistest inimestest vei ilmaelust äi tee ööd-pimed pääva.

    Eläb kui umkottis, ei tää tiä teistest kedägi.

    Um nagu umkottis.

    Nigu umbkotis ole!

    Killel pole kellud (kella), see on kut umbkottis.

    Mool on poeg, läks sõtta ja sai surma või on ta hinges paergu alles, see on mool teadmata. Elän nõnna kui umbkottis.

    Küll oo asi, ole justkut umbkottis, mettep tee,

    mis peaks tegema.

    Elavat justku karupojad umbkottis, ei tia maast ei ilmast.

    See nii umbkottis, tää ööd ega pääva.

    Keik see elu oo nii umbkottis.

    Umbkottis ellama.

    Ta elä nigu umbkotin, ei tiiä midägi.

    Ku üits asi om pooliku tiidmisege, sii asi om ku umbkotin, ku pimen kotin.

    See naene on küll kotis toodud.

    Ela kui siga kottis.

    Pime kui põrsas kotes.

    Me sii nagu põrsad kotti siis.

    Elavad ku kastis.
levikuala:
    Emm, Viiterna
    Har, Mõniste
    Hel, Jõgeveste
    Hel, Leebiku
    Hlj, Lahe
    Hls
    Hls, Mõisaküla
    Hls, Peräkülä
    Hää
    Iis, Uhe
    Juu, Junnküla
    Jäm, Lindmetsa
    Jäm, Mäebe
    Jür
    Kaa, Kellamäe
    Khk, Kalmu
    Khk, Lahetaguse
    Khn, Sääre
    Koe, Kalitsa, Puhmu, Ramma
    Käi, Allika
    Kõp, Suure-Kõpu, Kihu
    Lüg, Reo
    Mar, Haeska
    Nõo
    Pöi, Viltina
    Rap
    Ris, Vilivalla
    Räp
    Rõu, Väiku-Ruuga
    Saa
    Saa v. Hls
    Trv
    Tõs, Kastna
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika OsakondISBN 978-9949-446-81-0