ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

fraseologism:
    hais ninas
süntaktiline struktuur:
    peasõnata sekundaartarind
näited:
    Juba mul hais ninas, tian juba ää selle asja.

    Sul oli üstku hais ninas - sa justku teadsid.

    Vareksel on kui hais ninas, nii kui sa toorega liigutad (looma tapad) on tema järel.

    Sel inimesel on nagu hais nõnas.

    Tal oli amuki hais nõnan, ega sii asi äkki es tule.

    Sel on hais nenas jo, ega sie muidu...

    On nindagu hais nenäs - oskas parajal ajal sööma tulla.

    Hais nenas - jälile saand.

    Möisa kubjas oli jälle haisu ninase saand.

    Sie saab ikke kõiksepialt haisu ninasse, kui kuskil kedagi müüjasse.

    Oi, ku sie piaks haisu ninasse saama, siis paneb puole omast käest juure ja juokseb saba näppus külasse kuulutama.

    Käis mõisa metsas vargal, metsavaht sai haisu ninasse, võeti teine kinni.

    Vist on naad hakkaned haisu ninasse saama sinu samagonka vabrikust.

    Tea, kust ta haisu ninasse sai.

    Leena oli haisu ninasse saand, et nendele võõrad tulevad.

    Sai haisu ninasse ja tuli meile.

    Sai veel öigel ajal haisu ninasse.

    Kui varastad, võtta ninda, et keski haisu ninasse ei saa.

    Sai haisu nenässe.

    Hais nõnna lännü - teada saanud.

    Hais juba ta ninässe puutund.

    Söögi häis läks ninasse.

    Kas süömahais hakkas nenässe kinni?

    Temal on õllehais ninas.

    Viinahais nõnah.

    Tal on ving ninas.

    Saa õi no inäp nii jõõsada, ku ving jo nõnan um.

    Tal õli ving nenas, ega ta muidu seie tiand tulla.

    Sai lõhna ninasse.

    Ei tea, kust ta selle vingu ninna sai.

    Tä ikke kostki sae vingo.

    Ma ole raaskese tuust asjast nuhku saanu, kuuli kura kõrvaga.

    Mul om jo nohko veidikesse.

    Mul om joba vähä haisu.

    Tunneb juba viinahaisu.

    See-s saa selle haisu peele.

    Saime haisu peele.

    Ta tõmbas lõhna.

    Haisu vädama - salaja uurima, nuusutama.

    On sinu ninä väljä nuhknud!
levikuala:
    Amb, Tapa
    Emm, Sõru
    Har, Mõniste
    Hel, Jõgeveste
    Hlj
    Hlj, Lahe
    Iis, Tudulinna, Metsküla
    Iis, Uhe
    Juu, Junnküla
    Juu, Vaopere
    Jäm, Mäebe
    Jõh
    KJn, Soosaare, Odiste
    Kaa, Ansi
    Khk, Koimla
    Khk, Lahetaguse
    Khk, Leedri
    Kod, Assikvere
    Kod, Sassukvere
    Koe, Ärvita
    Krk, Ainja
    Kse, Hõbesalu
    Kuu
    Kuu, Tammistu
    Kuu, Tapurla
    Mar, Haeska
    PJg
    Plt
    Plt, Luige
    Plv, Viinakoalaasi
    Räp, Veriora
    Rõu, Hurda
    Saa
    Sim
    Trm
    Trm, Avi
    Trm, Näduvere
    Trv v. Rõu
    VJg, Roela
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika OsakondISBN 978-9949-446-81-0