| ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring | |||
|
|||
MõistepuuKATEGOORIAD
sõna tooma sõna viima nagu taevast sadanud elab kui kotis loeb ridade vahelt ei tea hunditulistki ei tea uisputkegi kui metsast välja tulnud nagu kuu pealt kukkunud teab kõik kirjapõhad ära ei mäleta eilset päevagi ei tea pooli asju ega ma metsas pole kasvanud ega minagi pole kotis kasvanud pütis kasvanud ja punnimulgust söödetud kauples kotti ja ostis põrsa ei tea ööd ega päeva teab nii palju nagu juut sealihast haugub nagu mõisnik kõverat paju haukus teab sama palju kui lehm lennuõnnetusest oli puu otsas, kui pauk käis ei tea muud lindu kui konna ei tea sest nii palju kui kana kirjast teab sama vähe kui karu habemeajamisest või lehm kandlemängust sa-p tea sellest mette sülda sia perse äga vaksa vanainimese taha ahjutagune kakskümmend viis hais ninas siga näeb kuud pista nina perse ei ole halli aimu ei ole õiget toru hing ega vaim ei tea kui ma ütlen, siis ma valetan kes käsk siut koorikse all olla teada puha, kust need tited tulevad Kas sia olet kase juure all kasunu? Tead? - Ei tea, enne kui räägid. eks siin ole neid targemaid tegijaid ja lollimaid lugijaid küll see mees teab, kuidas ta oma munad seab Kas sa siis ei tea! Juba sõda ongi lahti. Lätlased juba Riias. kui Venemaal on valge mära ära narritud, siis tema on samal päeval kõik teada |
fraseologism:
Ei ma tea mette ööd ega pääva. Äi tee sellest ööd ega pääva. Ei sa teä ööd egä päävä. See nii umbkottis, tää ööd ega pääva. Ei tää ööd ega päeva. Ei tia üöd ega päeva. Oli kõvast haige, jampsis, ei tiand üöd ega päeva. Mõni laps on niske molo, ei tiä üüd ei päevä. Mina ei tiä üüd ei päävä mesiläse peredess. Mina ei õle tänä hommogo kellä vaadanud, ei tiä üüd ei päävä. Isi ei tää mitte üüd ega päeva, aga ta räägib. Ei tää üüd egä päivä. Poiss oll tunni aigu maal oimanõ, is tiiä üüd ei päivä. Ta on jo üsna tohm, ta äi tee ööd ega peeva. Ei tea ööst ei päevast. Ei tia üöst ei päivast. Täma on siis ninda uimane, ku ei tia üöst egä päiväst. Ei tiie üöst egä päiväst. Juob, ei tiä üöst egä päiväst, ühesugune uimane ühtelugu. Ma es tiiä ööst es päävast midägi. Mis sääte mölak üldse kõnelep, temä ei tää ju üüst ega pääväst midägi. Nimä ei tia üüst ei ka pääväst. Ei tää üüst ega päevast. Om üits inimen mudu, ei tää üüst ega päeväst. Ei tiä üüst ei pääväst. See ei tunne küll öö ei päeva vahet, et niisugusega abiellus. Ei täma tia üö ega päivä vahet. Sa ei tunnõ kas üü vai päiv. See, mis ma niid suule räägi, see oo otse sulatõsi, äi mina-p tee sest asjast mette ööd pümed, pääva üht. Ei tiia temast ööd ei ilma. See ei tia ööd ega ilma. Ma-p tee senest mette ööd-ilma. Tuust ei tia üüd ei ilma. Tuu inimene ei tiiä tuust üüd ega ilma. Minä ei tiä Villemis üüd ei ilma. Õled nagu surnud, ei tiä üüd ei ilma. Ta oll nii purjun, et es tiia üüd ega ilma. Ta es tiia üüst ega ilmast. Ei tiiä üüst ega ilmast. Makkap ku üits kott, ei tää üüst ega ilmast. Tämä ei tiä üüd ei ilmal.
Emm Emm, Viiterna Har, Mõniste Hel, Atsre Hel, Leebiku Hlj, Lahe Hls Hls, Uue-Kariste Hää Iis, Uhe Juu, Toomja KJn, Oorgu Kaa Kaa, Kellamäe Kaa, Tõrise Kam Kan Kan, Krootuse Khk, Atla Kod, Assikvere Krk, Ainja Krk, Mäeküla Kul Kuu, Tapurla Käi, Allika Kär, Sauvere Lüg, Kulja Lüg, Reo Lüg, Uniküla MMg, Vara, Ate Mar, Haeska Muh, Lõetsa Mär, Mõisamaa Ote Plv, Karilatsi Pöi Pöi, Asva Pöi, Jõe Ris, Vilivalla Rõu, Ruuga Rõu, Tindi Vas v. Se Vll Vän Võn |
||
|
|||