ALUSTUSEKS
•
MATERJAL
•
FRASEOLOGISMID
•
LÜHENDID
•
JUHEND
•
LAADI ALLA
•
SQL päring
Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES
Mõistepuu
KATEGOORIAD
INIMENE
Inimene kui tervik
Mõttetegevus
teadma
kursis olema
silmi tegema
sõna tooma
sõna viima
nagu taevast sadanud
elab kui kotis
loeb ridade vahelt
ei tea hunditulistki
ei tea uisputkegi
kui metsast välja tulnud
nagu kuu pealt kukkunud
teab kõik kirjapõhad ära
ei mäleta eilset päevagi
ei tea pooli asju
ega ma metsas pole kasvanud
ega minagi pole kotis kasvanud
pütis kasvanud ja punnimulgust söödetud
kauples kotti ja ostis põrsa
ei tea ööd ega päeva
teab nii palju nagu juut sealihast
haugub nagu mõisnik kõverat paju haukus
teab sama palju kui lehm lennuõnnetusest
oli puu otsas, kui pauk käis
ei tea muud lindu kui konna
ei tea sest nii palju kui kana kirjast
teab sama vähe kui karu habemeajamisest või lehm kandlemängust
sa-p tea sellest mette sülda sia perse äga vaksa vanainimese taha
ahjutagune
kakskümmend viis
hais ninas
siga näeb kuud
pista nina perse
ei ole halli aimu
ei ole õiget toru
hing ega vaim ei tea
kui ma ütlen, siis ma valetan
kes käsk siut koorikse all olla
teada puha, kust need tited tulevad
Kas sia olet kase juure all kasunu?
Tead? - Ei tea, enne kui räägid.
eks siin ole neid targemaid tegijaid ja lollimaid lugijaid
küll see mees teab, kuidas ta oma munad seab
Kas sa siis ei tea! Juba sõda ongi lahti. Lätlased juba Riias.
kui Venemaal on valge mära ära narritud, siis tema on samal päeval kõik teada
fraseologism:
näited:
levikuala:
vanasõnaseosed:
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika Osakond
ISBN 978-9949-446-81-0