Kull ja kukk

Kull ja kukk

Mäng on niisugune. Kaks vastaspoolt. Esimene, „kull“, kaevab üksinda auku, teine, „kukk“, on kanakarjaga. Kõik „kanad“ on kuke sabas ridamisi kinni. Kukk küsib: „Mis auku sa kaevad?“ Kull vastab, et süte auku. Kukk küsib: „Mis sa süte peale paned?“ Kull vastab: „Paja.“ Kukk küsib: „Mis paja sisse paned?“ Kull vastab: „Vee!“ Kukk küsib: „Mis sa veega teed?“ Kull vastab: „Hakkan kana karvu võtma.“ Kukk küsib: „Mis kana paha on teinud?“ Kull vastab: „Kana sõi talumehe herned, tatratangud, neitsi läätsed, emanda võileiva-viilaku.“ Kukk küsib: „Kus sa ise olid?“ Kull vastab: „Metsas aeda tegemas.“ Kukk küsib: „Kui pikk see aed oli?“ Kull vastab: „Naa pikk kui siit sinna.“ Kukk küsib: „Kui lai?“ Kull vastab: „Nii lai kui kirve laba.“ Kukk küsib: „Kui kõrge?“ Kull vastab: „Nii kõrge kui maast taevasse.“ Kukk ütleb kullile: „Ma tean küll, kus sa olid – saunalaval, härjanahk oli all ja lehmanahk oli peal. Võileivaviilakas oli hammaste vahel ja koorekirn oli jalge otsas.“ Kull ja kukk läksid kiskuma. Kull ütles: „Anna mulle toorest kanaliha.“ Kukk ütleb: „Anna mulle toorest kassiliha.“ Kui kull kõik kanad kätte saab, jääb kukk kulliks ja kull kukeks ja mäng hakkab otsast peale jälle.

ERA II 105, 181/2 (1) < Martna khk. ja v. – Salme Siitsmann, Rannamõisa algkooli õpilane (1935)

Martna