Pealkiri
Panti
Tekst
Selles mängus võib olla osavõtjaid niipalju kui soovitakse. See on tütar- ja poisslaste mäng. Mäng on tarvitusel praegusel ajal.
Mängu käik. Mängijad istuvad kõik ümberringi pinkide peal. Üks küsija on keskel ning hakkab küsima ühte ja teist, mida tal meelde tuleb, näiteks: „Kust poest sa selle mütsi tõid? Kas ema andis raha ostmiseks? Oli see kaupmees naisterahvas? Kui palju müts maksis? Missugune põll tal ees oli?“ ning muud sellesarnast. Kellelt neid lauseid küsitakse, võib kõiki muid sõnu vastamiseks kasutada, kuid järgmist nelja sõna ta ei tohi ütelda: „jah“, „ei“, „must“, „valge“! Kui ta aga ütleb kogemata, siis maksab panti.
Kui on juba igaühe käest küsitud ning mõned panti ka juba maksnud, siis hakatakse panti välja jagama. Küsija peab kõik pandid kuhugile mütsi sisse panema ning küsima, et mis see peab tegema, kelle pant praegu tuleb. Sealjuures nimetab ta ühe lapse nime, kes seda peab ütlema. Siis see laps peab midagi ütlema, kas näiteks: ninaotsaga tuhka tooma; ühe laulu laulma; oma nime tagurpidi välja ütlema; ühe niisuguse lause ütlema, mille kõik sõna algustähed on „k“; mõistatuse peale vastama või mõnda muud. Siis pandijagaja võtab ühe pandi ning näitab. Kelle see pant on, peab soovitud asja tegema. Kui ta aga ei mõista, tuleb see pant teinekord jälle kõne alla.
Mängu käik. Mängijad istuvad kõik ümberringi pinkide peal. Üks küsija on keskel ning hakkab küsima ühte ja teist, mida tal meelde tuleb, näiteks: „Kust poest sa selle mütsi tõid? Kas ema andis raha ostmiseks? Oli see kaupmees naisterahvas? Kui palju müts maksis? Missugune põll tal ees oli?“ ning muud sellesarnast. Kellelt neid lauseid küsitakse, võib kõiki muid sõnu vastamiseks kasutada, kuid järgmist nelja sõna ta ei tohi ütelda: „jah“, „ei“, „must“, „valge“! Kui ta aga ütleb kogemata, siis maksab panti.
Kui on juba igaühe käest küsitud ning mõned panti ka juba maksnud, siis hakatakse panti välja jagama. Küsija peab kõik pandid kuhugile mütsi sisse panema ning küsima, et mis see peab tegema, kelle pant praegu tuleb. Sealjuures nimetab ta ühe lapse nime, kes seda peab ütlema. Siis see laps peab midagi ütlema, kas näiteks: ninaotsaga tuhka tooma; ühe laulu laulma; oma nime tagurpidi välja ütlema; ühe niisuguse lause ütlema, mille kõik sõna algustähed on „k“; mõistatuse peale vastama või mõnda muud. Siis pandijagaja võtab ühe pandi ning näitab. Kelle see pant on, peab soovitud asja tegema. Kui ta aga ei mõista, tuleb see pant teinekord jälle kõne alla.
Täisviide
ERA II 93, 250/1 (4) < Emmaste khk. ja v., Reheselja k., Tagapere t. – Lorinde Hannes, Sõru algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Maakond
Koguja
Kihelkond
Emmaste