Hiiglasemäng

Pealkiri

Hiiglasemäng

Tekst

Hiiglasemängu mängitakse kividega. Igal mängijal on viis paari ümmargusi sõrmeotsa-suuruseid kive. Mängijate arv pole tähtis. Kõik mängijad panevad kivid ühte hunnikusse, üks mängija võtab need kivid pihku ja viskab üles, püüdes käeseljale kive. Kivid, mis jäävad käeseljale püsima, nendega tuleb katsuda mängida ülejäänud kivid maast ära. Mängimine seisab selles, et visatakse üks kivi üles ja võetakse sel ajal maast niimitu kivi pihku kui saadakse ning nüüd veel püütakse ülesvisatud kivi ka sinna pihku. Läheb see ilma veata läbi, mängib edasi, võttes teise kivi, mis jäi püsima käeseljale. Nii peab nende kividega maast ära korjama kõik kivid, ja nii, et kive võttes ei liigutata neid, mis jäävad maha. Kui liigutatakse, on „vilka“ – ja kivid, mis veel maas, saab endale mängimiseks järgmine mängija.
Ülejäänud kivid, need, mis eelmise mängija käeseljale jäid ja mis nendega maast ära võeti, jäävad eelmisele mängijale, jne.
Kui aga ei tule mängimises „vilka“ (tähendab, see mängija korjab kõik kivid maast üles, ilma et mõned sääljuures liiguksid, või jälle püüdes kivi õhust, see maha kukuks), siis on see mängija teinud ühe „sarve“. Mängib see edasi, nagu alguses hakkas, kuni „vilka“ tuleb, siis annab kivid järgmisele. Kui saab üks mängija kuus „sarve“ valmis mängida, öeldakse, et pool põtra on valmis; kui saab 12, öeldakse, et terve põder; kui saab 24, et 24 sarvega põder, jne. Lõpuks on võitja see, kellel on kõige rohkem „sarvi“ mängitud.
Seda mängu mängiti umbes 50 aastat tagasi ja mängitakse ka vahel nüüdsel ajal väga haruldasel juhul.

Täisviide

ERA II 89, 155/7 (90) < Tapa l. < Virumaa, Vao v. – Leida Böckler, Tapa ühisgümnaasiumi õpilane (1935)

Maakond

Kihelkond

Tapa l