midagi," ütles. Ta läks tuppa, astus sisse. Võtnud kõik tühjakstegemata koti põhjas olevad asjad, läks ta välja, läks sinna. Ta jõudis küttepuude toomise tee lõppu. Ta viskas need asjad, mis tal olid, sinna.

"Tütreke," ütles ta, "ma kasvatasin sind üles, hoidsin sind. Oled mind hästi varustanud, ela ise ka hästi," ütles ta. "Homme õhtul," ütles ta, "kui pimedaks läheb, tule toast välja, vaata oma isa Numi-Toorumi poole! Loe kokku, kui mitusada heledat tähte on üleval! Kuspool ääres on kolm heledat tähte, sa ütle, et meie ju särame seal üleval taevas."

Ta läks koju, heitis magama. Päev koitis. Päev oli. Õhtu saabus. Ta läks välja, vaatas üles - taevas (on) mitusada tähte, hakkas kokku lugema. Ilmus juurde kolm uut tähte.(16) Siis ta ütleski: "Mu ema (ja) mu kaks nooremat venda helendavad seal." Ta palvetas, läks tuppa. Ta elas edasi, oli edasi. Nüüd elas ja oli ta jõukalt ja õnnelikult.(17)


Tekst: Kannisto, A. Wogulische Volksdichtung. Bd. I. Texte Mytischen Inhalts. SUST 101. Helsinki 1951, lk. 250-263. Mansi keelest tõlkinud ja illustreerinud A. Lintrop.

1. Mos' ja por on kahe obiugri eksogaamse sugukonnaülese grupi ehk fraatria nimed. Traditsioonilise ühiskonna fratriaalne jaotus puudus vaid Konda-äärsetel mansidel (Sokolova 1987: 121). Sageli on mansi mütoloogiliste muistendite kangelasteks mos'-naine, mos'-mees või por-naine, kusjuures see, kellega on tegemist, selgub alles jutu käigus või lõpuosas. Nii võib mos'-naine olla Kaltesh-eekva, tema poeg või nõbu osutuda aga Maailmavaatavaks Meheks. Kuid jutukangelane võibki jääda täpsemalt määratlemata. Käesolevagi jutu algul pole selge, kas mos'-naise all tuleb mõista mõnda mütoloogilist tegelast või lihtsalt nimetatud fraatriasse kuuluvat naist.

2. Sõna loom koos omadussõnadega must või punane märgib tavaliselt nii karusloomi kui -nahku. Siin tähistavad must ja punane loom koos igasuguseid karusnahku.

Tagasi sisukorda!