(Type a title for your page here)

Peko ja Ilo
[2208-3084]

	Peko oll´ õks kui inne nuurmiis,
	kõnnõ suur kõrk´ poiss,
2210	inne käve õks kõõ Ilo ilma piti,
	marssõ Laul maad piti.
	Tsõõr oll´ õks sääl tsõdsõtütrit,
	rind ristisõsarit,
	tähilitse^q õks kõik olli^q tädilatsõ^q,
2215	lillelitse^q lellätütre^q.
	Kõik oll´ õks sis Ilo lilleline,
	kinä Ilo kiistkinõ.
	Olõ-s õks Ilo liinast löüt,
	arvat suurõst alõvust -
2220	Ilo õks ka olli esi tett,
	hüäl maamal hööveldet.
	Ilo lätsi õks sis laulma lainillõ,
	vii pääle veerätämä.
	Oll´ õks näil lootsik luigaluinõ,
2225	parv pardsipudsajinõ.
	Nii õks nää^q lauli^q lainil,
	vii pääl veerätelli^q.
	Sõlg oll´ õks kel rinnah tsõõrikohe,
	helme^q kaalah kaarikohe,
2230	sääne õks täl põll iih oll´,
	pääle liidet lilleline
	kui õks ese aidauss,
	pääs´o pääligo lävi;
	sääne õks jäl vüü vüül oll´
2235	kui Viro vikatkaar -
	tuu ütel´ õks sis iist ilosahe,
	sõirat´ laulusõnakõise:
	“Ii-õks-kõist, järvekeist,
	kallist kalarannakõist!
2240	Muu^q õks et kiti^q muida maida,
	muida maida, muida puida -
	külä-õks-näio^q noorõkõsõ^q,
	linahiusõ^q linnukõsõ^q -
	kitä õks mi umma järvekeist,
2245	kallist kalarannakõist!
	Järveh om õks meil kallo kullatsit,
	hõpõsälge särekeise,
	kulda-õks-luuda lutsukõise,
	ilosit ihesit.
2250	Tuust om õks meil vika veid´okõsõ,
	raisko raasa võrrakõsõ:
	agu lää-i õks meil ilo ilosahe,
	laulukõrd ladusahe?
	Õga olõ-i õks siin viil ossakõise,
2255	lainil ladvakõisi.
	Agu õks meil hääle^q naarõtasõ^q,
	sõna^q suuhtõ sõimatasõ^q?”
	Peko õks sis kuuld´ kuiva päält,
	pill´ sõnno perve päält,
2260	Peko õks sis kuts´ ne kumard´,
	and näile aunimme:
	“Tulõ^q õks no viirde, Ilokõnõ,
	lasõ^q siiä, Laulukõnõ!”
	Ilo õks kullõl´ Peko sõna,
2265	vägimehe veerätüist,
	Ilo tull´ õks sis viirde ilosahe,
	perve pääle pehmehe.
	Peko kitt´ õks sis näide killõkõist,
	sõsaridõ sõnakõist,
2270	Peko kuts´ õks sis kodo kost´mahe,
	umma tarrõ tands´mahe.
	Ilo õks viil tihka-s inne minnä^q,
	tuuhtõ majja Laul marsse^q,
	Ilo läts õks viil laulma mõtsa viirde,
2275	kuukma kunnu kaalalõ.
	Eisi õks nää^q lauli^q ne lausi^q,
	kiti^q mõtsa kimmähe:
	“Miä õks meil viga veerätellä,
	lüvvä^q laulo laanõ all?
2280	Kõik om õks siin puul ossakõsõ^q,
	mõtsalaanõl ladvakõsõ^q,
	kõik juusk õks kumu kundo piti,
	helü hellä mõtsa piti!”
	Juusk´ õks sis kumu Peko kodo,
2285	vägimehe värehtille.
	Pekol olli^q õks ollõ^q jo utõdo^q,
	man saisi^q mar´aviina^q.
	Peko lätsi õks jäl kodo kutsmahe,
	Illo majja manitsõmma.
2290	Kõik õks jäl kuusõ^q kumisiva^q,
	pedäjä^q illo peivä^q.
	Puuhtõ lauli^q õks nää^q lehe^q lillelitse^q,
	kõivo külge kõrralitse^q.
	Peko lätsi^q õks nää^q kodo kost´mahe,
2295	vägimehe värehtillõ.
	Peko näid õks sis hoit´ pehmehe,
	suurt Illo ilosahe:
	man kand´ õks tä ubina-ollõ,
	tõi vislapuu-viina.
2300	Peko õks and´, arot´ sõnna,
	and´ viina, veerät´ jutto,
	ilo saasõ õks et viinaga vessel´,
	saa ollõga ussin.
	Ilo taht õks kõõ suu sulatuist,
2305	keeleperä pehmütüist.
	Ilo õks jäl jei, eis´ ütel´,
	kalle Laulu kadsatõlli:
	“Peko-õks-sa-kõnõ pikäkene,
	väega kõva vägimiis,
2310	õga juu-i õks mi umma meelekeist,
	pääs´o umma pääkeist -
	mi hoia õks ka meele kodo minnä^q,
	jätä pää pääle saia^q!”
	Peko süüt´ õks näid sõirasuurmil,
2315	pidi piimäpäälsil.
	Suurõ^q saiva^q õks nää^q sõirasuurmil,
	pikä^q piimäpäälsil.
	Pekol olli^q õks kõik piirago^q küdsedö^q,
	kolmõ^q vadsa^q vaal´atõdu^q.
2320	Piirak olli õks täl Pihkva jauhõst,
	sisu munõst selgist,
	ahjo olli õks täl pant papõrdõga,
	vällä võõdõt västärdega.
	Peko süüt´ õks sis Illo süämehe,
2325	juut´ Illo julgõhe.
	Peko õks eis´ lausi meelestäni,
	uma meele poolõstäni:
	“No anna õks ma joudo lauljillõ,
	rõõmu risti-rahvallõ!”
2330	Peko kinke õks viil näile laulusärgi,
	kulla ilokuubakõsõ.
	Peko pitsit´ õks Ilo piha pääle,
	toet´ Laulu tur´o pääle,
	Peko õks and´, esi ütel´,
2335	vägimiis veerätelli:
	“Ilo-õks-kõnõ, Laulukõnõ,
	kamand kardavanikit!
	Õga õks taa kullu-i Peko kuub,
	lää-i kehväst kingistüs -
2340	Peko- and õks s´oo -kuub kuldanime,
	kingistüs kitüsõna!”
	Peko õks Ilolõ ütel´,
	lausi Laululõ sõna:
	“Õga õks petä-i ma pissoge,
2345	õga võltsi-i veid´okõsõ!
	Küll õks sa näet, Ilokõnõ,
	saat kaia^q, Kargus:
	Peko lätt õks kui kuub kullatsõst,
	kingistüs õks jäl nakas kiretämä,
2350	kuub saat õks sis sõna kuningalõ,
	mino kingitüs ministrillõ -
	herra^q kiirdvä^q õks sis kodo kirotama,
	sõnno pandma paprihe!
	Kua om õks tuu naane Peko suku,
2355	Peko suku, seto jako,
	tuud õks ka kuub kohendõllõs,
	kingistüs kihotõllõs:
	tuu õks küll naane kirotõllõs,
	loovhkahe luulõtõllõs,
2360	toolõ tulõ õks kõõ kodo kuuraha,
	andas tälle abiraha!”
	(No om õks ka õigõ Peko jutt,
	vägimehe väkev sõna!)
	Sis sai õks ka Ilol hüä miil,
2365	Laulul latus süämekene.
	Seni õks nää^q lauli^q Peko kotoh,
	vägimehe värehtil -
	vasta kuuk´ õks tuu kuusinõ kodo,
	laul´ tamminõ tarõ -
2370	kolm lauli^q õks nää^q päivä Peko kotoh,
	viis päivä timä velil.
	Üüse palle õks näil pilak peränulgah,
	saulamp lavva pääl.
	Seni õks taa laul´ Ilokõnõ,
2375	Ilokõnõ, Laulukõnõ -
	vissi^q õks nää^q viiso^q virusillõ,
	keerätevä^q kirgesillõ -
	Peko ost´ õks sis jalga kuldakota^q,
	sai saiadsõ^q saapa^q.
2380	Peko õks sis lausi meelestäni,
	uma meele poolõstani:
	“Kuld õks joht kunage kullu-i,
	õga hõpõ hõõrdu-i!
	Ilol õks om pall´o huult,
2385	vanal Laulul pall´o vaiva:
	õnnõ õks laul õdagul,
	hoolõsõna hummogul,
	kipõ õks jäl laul keskpääväl,
	lõivosõna lõuna-aigo.”
2390	Peko jäi õks näil helü hiusihe,
	timä laadnus lagipäähä.
	Ilo lätt õks sis vällä kitteh,
	tii pääle tehnäteh.
	Peko jäi õks jäl kodo kullõma,
2395	vanijahe vaht´mahe,
	määnest nimä^q õks et laulo lauliva^q,
	määntsit sõnno sõirativa^q.
	Kõik joosi õks näil kumu kolka piti,
	helü vajjo valda piti
2400	hüä õks Peko hoitmist,
	sirgõ seto süüt´mist.
	Peko õks sis naari moro pääl,
	muutsa seto muhaskõlli.
	Peko õks sis hinele kõnõli,
2405	umal suul sorahõlli:
	“Kui naka õks ma naist naitmahe,
	ubasuud ostmahe,
	küll võta õks ma naase Laulu jaost,
	sõnavõtija võsast -
2410	sis saava^q õks ka latsõ^q laululise^q,
	kanasõ^q kargaja^q.”
	Pekol tahtu-s õks tarrõ minnä^q,
	minnä^q sisse seenitsehe:
	nii oll´ õks täl Laul meeleline,
2415	meeleline, keeleline,
	kui suvõl õks suvisõpühi,
	talvõl talsepühi.
	Peko juusk´ õks järge kui jänes,
	pääs´o mano kui päiv,
2420	Peko õks viil opas´ lauljillõ,
	tahtsõ anda tarkut:
	“Ilo-õks-sa-kõnõ, Laulukõnõ,
	kullanõ kumukõnõ!
	Teele tulõ õks küll vasta poissa hulk,
2425	kamand kaabukandjit.
	Minku-i õks ti, Ilo, poissa hulka,
	kaabupäie kamandahe -
	poisal õks ka omma^q puidsõ^q sõna^q,
	lõhmuhitsõ^q lõigahusõ^q,
2430	sünnü-i õks ti ütte laulmahe,
	kullakõsõ^q kul´atama!
	Mõni õks ka poiss teid putus,
	kaabupää teid kakk.
	Kui tulõ õks teil vasta neio hulk,
2435	kamand kardavanikit,
	sis sünnüt õks ti ütte laulmahe,
	tsõõri üte^q tsõdõtütre^q.”
	Peko ai õks sis jutto piiri pääl,
	tõõmõlli tõotõlli:
2440	“Kui piät õks ti meeleh Peko jutto,
	vägimehe veerätüist,
	sis om õks au teil alalõ,
	leemi linahiusõh!”
	Ilo lätsi õks sis mant kitteh,
2445	kuldasõna kumardõh.
	Peko läts õks ka kulla umma kodo,
	talomehe tarõkõistõ,
	Ilo õks laul´ tiid piti,
	laul´ pall´o palo pääl.
2450	Läts õks sis Ilo tükü tiid,
	palakõsõ pall´o maad.
	Kiä õks sis vasta putusigi,
	putusigi, juhtusigi?
	Vasta õks sis putto poissa hulk,
2455	suur kamand kaabupäid.
	Kirvõ^q õks näil mürgüdse^q mürise^q,
	kuuda^q vasidsõ^q valasi^q.
	Toda õks sis ütel´ poissa hulk,
	kaabupää^q kadsatõlli^q:
2460	“Tere õks no, tere, Ilokõnõ,
	kalõvutsõ^q kabokõsõ^q!
	Kas ti õks no, Ilo, meele tulõt,
	meele lasõt, Laulukõnõ?
	Hoia õks mi illo hummogul,
2465	pääle ilda õdagul -
	laskva^q õks poisi^q teil puhada,
	kallel olla^q kat´mõl!”
	Ilo õks lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
2470	“Selle õks mi lää-i poissa hulka,
	kallu-i poissa kamandahe,
	mi õks et olõ Peko suku,
	Peko suku, seto jako!
	Käse-s õks minnä^q pikk Peko,
2475	vägimiis veerätellä,
	et omma^q õks teil, poisal, puidsõ^q sõna^q,
	lõhmusitsõ^q lõigahusõ^q,
	õga sünnü-i õks mi ütte laulmahe,
	ütte kokko kul´atama.
2480	Sedä õks meele Peko ütel´,
	kangõlanõ kallutõlli:
	koh õks taa laul meeste hulk,
	kadsatasõ^q kaabupää^q,
	sinnä õks taa mõtsa murrunõs,
2485	laani maalõ laskunõs
	suvõl õks suurõlda saelda,
	terävilda kirvilda!”
	Ilo õks jäl keelilä kõnõli,
	umal suul sorahõlli:
2490	“Poisi-õks-ti-kõsõ^q, mehekese^q,
	talomehe^q tammõkõsõ^q,
	ti tiit õks kõõ suitso suuril nurmil,
	tõmbat piipu pikil põllal,
	sääl õks ti ilo unõhtõllõt,
2495	laulu meelest minehtellet!
	Ilo jätät õks ti suvõst suidsu sisse,
	saadat sau vaihhõllõ,
	sääl õks meil kaos kardavanik,
	sinisiidi^q sinehtüse^q.
2500	Selle lää-i õks mi teele, Ilokõnõ,
	lasõ-i teele, Laulukõnõ!”
	Läts õks jäl Ilo minemä,
	lauluga laskõma.
	Jälke veere^q õks nää^q versta, kaldu^q kats,
2505	kolmandat poolõkõsõ.
	Kiä õks jäl näile vasta tull´,
	meelimar´a^q mano saiva^q?
	Tull´ õks jäl vasta naistõ hulk,
	liia pall´o linikpäid.
2510	Ar´a õks nää^q haari^q teretellä,
	teretellä, tervütellä:
	“Tere õks jäl, tere, Ilokõnõ,
	kalõvutsõ^q kabokõsõ^q!”
	Naase^q õks jäl keelilä kõnõli^q,
2515	linikpää^q leelotõlli^q:
	“Tulgõ^q õks, Ilo, naistõ hulka,
	liitke^q linikpäie sisse -
	hüä õks om laulda^q naistõ seeh,
	linikpäie ligitsüllä!”
2520	Lask´ õks sis sõna lauluimä,
	visas´ virgastõ vasta.
	Eisi õks ta naard´, esi ütel´,
	muutsahe muhaskõlli:
	“Lää-i õks mi, Ilo, naistõ hulka,
2525	linikpäie ligitsüllä!
	Selle õks mi lää-i ti sisse,
	kallu-i ti kamandahe:
	koh õks naa^q lauli^q naase^q noorõ^q,
	linikpää^q leelotasõ^q,
2530	sinnä õks taa takjas tarrõ tulõ,
	hüdsi höörüs põrmandullõ.
	Sääl nakas õks takjas taplõma,
	suur hüdsi hürmlemä,
	lats nakas õks hällüh ikmahe.
2535	Sis last õks ti latse hällütämä,
	till´okõise teegatama,
	sis taatat õks ar laulu takjallõ,
	hüstega höüstlemmä.
	Om õks teil, naisil, pall´o vaiva,
2540	linikpäil liia huul´,
	hoolõkõnõ õks teil uik ussõ pääl,
	murõh musta parrõ pääl -
	sääl õks ti ilo unohtõllõt,
	laulu meelest minehtellet.
2545	Käse-s õks minnä^q pikk Peko,
	kangõlanõ kallutõlla!”
	Lätsi^q õks naase^q mant pahano^q,
	kogone kurva jäi^q,
	Ilo õks jäl läts ilotõh,
2550	suurt laulo laskma.
	Lätsi^q õks nää^q versta viis-kuus,
	säitsmetä säädüstiid.
	Ilo õks sis laul´ ilosahe,
	tiid piti terävähe.
2555	Miä tull´ õks tsirko, tuu tsirise,
	tull´ lõivo, tuu lõõridi,
	kuugi^q õks kõõ Ilo kottal,
	karksi^q Laulu kaalal.
	Tsirgu^q õks sis keelilä kõnõli^q,
2560	lõivo^q siibal sibistelli^q:
	“Võidõ õks no, Ilo, rõõmsa olla^q,
	Laul, tandse^q tahehehe -
	omma^q õks jo näio^q mõtsa takah,
	kuldakabo^q kunnu veereh!
2565	Varste lätt õks teil ilo suurõbast,
	laulupark paksõbast.”
	Inne õks nää^q usu-s tsirgu kiilt,
	tsirgu kiilt, lõivo miilt,
	kooni saiva^q õks jo versta veere mano,
2570	poolõ versta poolõ mano.
	Ilo õks sis kullõl´ kolmipoodi,
	kaehõlli katsipoodi.
	Mõtle^q õks nää^q liina palavat,
	soolaliina sulavat.
2575	Tuu õks jäl Ilo tuud ütel´,
	kallehe kadsatõlli:
	“Ega õks tuu liin pala-i,
	ega sula-i soolaliin,
	tuu õks vaest laul neio hulk,
2580	kamand kardavanikit!”
	Tuu õks ka kullõl´ tsirgu jutto,
	lõivokõsõ lõõrituist.
	Lätsi õks jo Ilo lähembälle,
	veerandiko versta mano -
2585	paistsõ^q õks näil kavvõ suurõ^q sõlõ^q,
	suurõ^q sõlõ^q, laja^q lehe^q,
	olli^q õks näil pääl sinisiidi^q,
	veere pääl verevä^q.
	Tulli^q õks nää^q mano kui tuu päiv,
2590	kottalõ kui kuu-puul´.
	Eisi õks nää^q kavvõst teretelli^q,
	kottal kumardõlli^q:
	“Tere õks no, tere, Ilokõnõ,
	tere, lahhe Laulukõnõ!
2595	Kas ti õks no, Ilo, meele tulõt,
	kas ti, Laulu, meele lasõt?
	Ilo panõ õks mi siide sisse,
	vanikidõ vaihõllõ.”
	Ilo õks jäl lausi meelestäni,
2600	meelest, meele poolõstani:
	“Peko õks ka käsk´ teele minnä^q,
	kallehe kalduda!
	Muudko taha-i õks mi minnä^q siide sisse,
	vanikidõ vaihõllõ -
2605	rutto õks taa siidi^q sinehtüse^q,
	rutto vanik vanast lätt!”
	Näio^q õks jäl lausi^q meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
	“Ilo-õks-jäl-kõnõ, Laulukõnõ,
2610	kalõvutsõ^q kabokõsõ^q,
	Ilo panõ õks mi suurõ sõlõ ala,
	lasõ lak´o lehte sisse -
	õga õks taa hõõru-i hõpõkõnõ,
	kuld kunage kullu-i!”
2615	Ilo õks sis naard´ ilosahe,
	karas´ Laul kallehe.
	Määne oll´ õks taa sõlg kõkõ suurõp,
	kaaladse^q kallepa^q,
	sinnä õks küll läts Ilokõnõ,
2620	sinnä lask´ Laulukõnõ.
	Läts õks tä elost igäväst,
	kaugõst kogonest -
	igäväst õks no ehte^q laulva^q,
	kaaladse^q kargasõ^q.
2625	Sis naksi^q õks nää^q üteh laulmahe,
	kulla^q ütte kul´atama.
	Esi õks nää^q lauli^q, esi lausi^q,
	sõna kostõ^q kullatsõhe.
	Sõna^q õks jo lauli^q sõlõ all,
2630	leigotiva^q lehte seeh:
	“Kuulkõ^q õks ti, siididse^q sõsarõ^q,
	kalõvutsõ^q imekana!
	Siin jätke^q õks ti laulu lühembälle,
	lühembälle, vähämbälle -
2635	laulma lääme õks mi Peko piiri pääle,
	tuu korgõ kundi otsa!”
	Suur õks jäl killõ kitt´ perrä,
	hüä torrõ tougas´ jutto:
	“Tuu õks om väega õigõ,
2640	om tõtõ tõõmõlli -
	om õks taa Peko lauluese,
	kuldakumu kuningas!”
	Ilo jäi õks sis vaike kui vits,
	mito tunne tuumatõlli.
2645	Vissi^q õks nää^q jalgo virgastõ,
	touksi^q sinnä kui tuul,
	siidi-õks-hanna^q sibisivä^q,
	kardavanigõ^q kahisi^q.
	Jummal and´ õks ka joudo juuskjillõ,
2650	laadnat joudo laululõ.
	Lätsi^q õks, lätsi^q näiokõsõ^q,
	kaldo^q, kaldo^q kabokõsõ^q.
	Sõna^q tüke^q õks jo vällä sõlõ alt,
	litsi^q hinnäst lehte seest,
2655	sõna^q õks jo kaalah kahisiva^q,
	lel´kotiva^q lehte seeh.
	Sis saiva^q õks nää^q Peko piiri pääle,
	tuu korgõ kundi otsa,
	kohe õks taa Peko järge juusk´
2660	os´akõise oppama.
	Sinnä olli^q õks ka jäänü^q Peko jäle^q,
	viiso kotus kogonest.
	Sinnä õks saisas´ tuu neio
	kulla jälge kottalõ,
2665	kua õks taa oll´ sõna-sõsar,
	sõna-sõsar, laululats,
	kual olli^q õks sõna^q sõlõ all,
	olli^q laulu^q langa peräh.
	Sõlõ nakas´ õks sis alt sõiratama,
2670	langa päält laaditama.
	Killõkõnõ õks jäl saisas´ keskehe,
	vilulaskja veere pääle,
	perrä õks jäl touksi^q tubli^q torrõ^q,
	hüä^q helü^q helisivä^q.
2675	Kagoh oll´ õks sis helle helükene,
	oll´ illos ilokõnõ!
	Sis õks nää^q lauli^q veid´okõsõ,
	lauli^q mito minotit.
	Rutto tull´ õks sis kuu korgõhe,
2680	päiv pää kottalõ,
	kuu nakas´ õks sis ilma kosutama,
	pardsi päiv paistmahe.
	Koh oll´ õks taa liiv, sai liin,
	oll´ palo, saiva^q papi^q -
2685	kerigo õks nää^q lauli^q kesa pääle,
	alõva aia pääle.
	Esi õks nää^q lausi^q meelestäni,
	uma meele poolõstani:
	“Kõik võiva^q õks no keertä^q kerikohe,
2690	võiva^q asto^q alõvahe,
	pääle võiva^q õks kõik liina liitä^q,
	võiva^q turgo tougada!”
	Palovhka^q õks nää^q lauli^q palo pääle,
	linovhka^q liiva pääle,
2695	maasigõ^q õks jäl musta maa pääle,
	vabõrna^q varrõ otsa.
	Kulda- lauli^q õks nää^q -kaivo kottalõ,
	hõpõvalta var´olõ.
	Seni õks sis lauli näiokõnõ,
2700	lauli latus´ Laulukõnõ,
	koss lätsi õks kui takah kullatsõst,
	illos hius hõpõtsõst.
	Perrä lauli õks tuu liin lilleline,
	suur allõv arvoline,
2705	vasta õks jäl kiuhi illos kerik,
	kuldakupp kumu lask´.
	Kõik joosi^q õks sis hauka^q Har´omaalt,
	musta^q tsirgu^q muilta maalt,
	kurõ^q tulli^q õks jäl kokko kolmipoodi,
2710	suurõ^q hahe^q handa lätsi^q.
	Kõik joosi^q õks sis kokko ilma tsirgu^q,
	vaio^q kokko valla linnu^q.
	Kirivit õks sääl oll´, verevit,
	siiditsit, s´olgatsit.
2715	Miä oll´ õks tuu kullanõ kud´u,
	kua hõpõnõ hõhas´,
	tuu õks ka oll´ tsirgu ese,
	tsirgu ese, linnu ime.
	Kulda- linnas´ õks -kud´u Peko kodo,
2720	hõpõsiibo sinnä lätsi,
	akna- õks tä -kruutõ koputõlli,
	Peko raamõ raputõlli.
	Inne õks tä kirot´ tuud kirjä,
	nokiga numbrit:
2725	Pekot kuts´ õks tä vällä kaema,
	ussõ tsõõrilõ morolõ,
	määne om õks et liin liiva pääl,
	suur allõv aia all.
	Peko õks lugi piiblet,
2730	arvas suurt aavetsat.
	Perä jätt´ õks tä piiblet lugõmalda,
	aavedsa arvamalda,
	Peko haard´ õks sis sälgä ärmago,
	valgõ rõiva vaja otsast,
2735	Peko võtt´ õks sis kätte kiijora,
	nopõ tammõnuiakõsõ.
	Inne astõ õks tä uma akna mano,
	piire peräpaja ala.
	Oll´ õks ka kipõ timä kiijor,
2740	oll´ tark tammõnui:
	kiijor õks inne kirä lugi,
	ragi aknaraami päält.
	Kiri jäi õks sis kiijora sisse,
	taat´ tammõnuia külge,
2745	kiijor õks Pekolõ keerät´,
	vägimehele veerät´.
	Oo õks taad lauluhelükeist,
	kagoh kullast kumukõist -
	helü juusk´ õks kõik Peko hiusihe,
2750	kangõlasõ kaala pääle.
	Pääle saiva^q õks jäl nuia^q nummõrdõt,
	kiijora kirotõt.
	Peko läts õks sis mano naartõh,
	kimmähe kitteh.
2755	Inne õks viil kitt´ tammõkepp,
	suur kiijor keerätelli,
	kiijor õks kitt´, eis´ ütel´,
	tammõnui taatõlli:
	“Ti minge^q õks viil kumu kullatsõpast,
2760	hõhakõ^q ti hõpõ
	virve õks viimse tunnini,
	paradiisi paigani!”
	Ilo õks sis lausi meelestäni,
	uma meele poolõstani:
2765	“Peko-õks-sa-kõnõ, setokõnõ,
	pääle julge jovvumiis!
	Sullõ anna õks mi kulda-ait´umma,
	hõpõpassiiba panõ,
	kulda- anna õks mi -teno kogonest,
2770	anna elost igäväst!
	Peko-õks-sa-kõnõ, setokõnõ,
	kõva miis kõrraline,
	kui õks sa käsit, nii mi käve,
	kui opsit, Ilo oll´:
2775	õga õks mi lää-s poissa hulka,
	panõ-s naistõ pargikõistõ,
	lätsi õks mi, Ilo, näio hulka,
	kamand kardavanikilõ!
	No om õks meil ilo lilleline,
2780	pääle siseh siideline.
	Kuulõ õks sa, tark ilo-taarast,
	kulla laulukuningas,
	sullõ õks mi kerigo kingime,
	pääle alõvõ annamõ!”
2785	Tälle õks jäl ütel´ ilo-ime,
	laulumaama manitsõlli:
	“Kuulõ^q õks sa, Peko, pikk miis,
	vägimiis väega kõva,
	sullõ õks mi anna kogonest,
2790	anna elost igäväst!”
	Vana kitt´ õks ka Peko kingistüist,
	armuandjit avvustõlli.
	Peko õks sis kepile ütel´,
	keerät´ sõnna kiijorallõ:
2795	“Mine^q õks sa, kepp, kelle mano,
	kulla nui korgõhe,
	kepp, õks sa kirja kirotõllõ^q,
	nui, puista^q puukvit,
	hõõru^q õks sa sinnä hõpõtähte,
2800	puista^q kuldapuukvit -
	kiäke jovva-i õks sis hõõrdu^q tuud hõpõt,
	kuldapuukvit kullutõlla!”
	Kepp linnas´ õks sis mant kui liblik,
	käve sinnä kui tuu kärbes,
2805	kulda- läts õks tä -kupa kottalõ,
	sai sinna saina pääle.
	Kepp õks sääl kirja kirotõlli,
	sallits´ tuu saina sisse,
	s´oo õks et om kingit kerik,
2810	ant suur altrelaud.
	Kepp linnas´ õks maalõ kui lind,
	pargi mano kui parts.
	Peko õks jäl Laululõ ütel´,
	iske Ilolõ sõna:
2815	“Kohe lääde õks no, Laul, laulmahe,
	kuldasõnno kuukmahe?
	No minge^q õks ti liina lilleliste,
	alõvuhe ausahe -
	sääl võidõ õks ti laulta^q pühäpäävä,
2820	laulta aol armal!
	Kui keerä õks ma, Peko, kerikohe,
	astu, vana, alõvuhe,
	säält anna õks ma joudo lauljillõ,
	ikä ilopidäjillõ,
2825	sis lätt õks teil ilo ilosapast,
	laulukõrd ladusapast:
	küll laul õks teil siidine hius,
	kandlõkeele^q kargasõ^q.”
	Peko õks sis Ilolõ ütel´,
2830	sõna Laululõ lask´:
	“Ilo, õks sa kedäge peläku-i,
	heitügu-i hirmsahe -
	õga õks taa naara-i naane tark,
	inemine mõistõlik!
2835	Tuu õks taa naane illo naard,
	kadsatõllõs kargut,
	kiä lätt õks taa muuka üle moro,
	lätt tambo tarõ mano -
	tuu õks mõista-i ilotõlla,
2840	mõista-i naane nal´atõlla!”
	Peko õks lausi meelestäni,
	uma meele poolõstani:
	“S´oost taha õks ma pargist naist naita^q,
	ilosat ilo-neiot!”
2845	Tuud õks jäl ütel´ ilo-ime,
	laulumaama manitsõlli:
	“Kuulõ^q õks sa, hüä nuurmiis,
	kõrraline kõva poiss!
	Vällä lasõse^q õks ma tunda^q tuhandast,
2850	saia^q saa vaihõlt -
	õga taha-i õks ma illo essütellä,
	umma laulo laotõlla!”
	Ilokõsõ^q õks kõik Pekolõ kõnõli^q,
	vägimehele veerädi^q:
2855	“Eelä lauli õks mi tuu liina veereh,
	alõvu aia all,
	koh juusk õks taa meri mitmõlõ poolõ,
	kalarand katsalõ poolõ.
	Pikk oll´ õks sääl uibos perve pääl,
2860	vislapuu vii veereh,
	Nabra õks sääl kudi kullast kangast,
	hel´ot hõpõnitsit.
	Eis õks tä kudi ne kul´at,
	lei laulo laadnahe:
2865	“Pikkä kua õks ma särke Pekolõ,
	puultsärke ma poisilõ!”
	Kudi õks tä sisse siidikirä,
	otsa pääle ubatähe.
	Nabra oll´ õks sääl illos kui hähn,
2870	mõdusap kui mõtsatsirk.
	Vislapuu õks marjo veretelli,
	ubina lehe^q leelotõlli^q,
	suur laul´ õks sääl upin puu ladvah,
	kõrraline Nabra kõrval:
2875	“S´oo õks küll om Peko jago,
	vägimehe väkev süük!””
	Sis nakas´ õks taa Peko naardmahe,
	tõõmõlli tõrkuma:
	“Ai-õks-t´umma, Laulukõnõ,
2880	lilli teno, Leelokõnõ!
	Küll õks ma hummõn sinnä lää,
	lää ülehummõnitse -
	om õks mul õigus hindä käeh,
	om pilet umah peoh!”
2885	Peko õks sis Ilolõ ütel´,
	lask´ Laululõ sõna:
	“Kui kuulõt õks mul saja^q saavat,
	joogi^q juundõ minevät,
	mino tulõ^q õks sis kodo kul´atama,
2890	laulo lüümä laidihe!”
	Ilo and´ õks sis käe kärmähe,
	pill´ peo pehmehe:
	“Agu meid õks vaest kohe oodõtas,
	mõndõ tarrõ tahetas?”
2895	Peko kiire õks sis kerigo mano,
	alõvidõ aia ala,
	Ilo läts õks ar käümä ilma piti,
	Laul marss´ma maad piti.
	Läts õks tä liina helüst,
2900	suurõst kumust kuningillõ.
	Peko ast´ õks jäl alõvo mano,
	keere kerigo viirde.
	Esi õks tä astõ, ai jutto,
	kirot´ sõnna kiijoraga:
2905	“Mano või õks siiä tetä^q mastõra,
	mungatarõ moodotõlla!”
	Peko õks sääl käve pooli tunne,
	õnnõline õdaguni.
	Koh õks tä keppe kergütelli,
2910	tammõnuia taatõlli,
	sinnä õks kõik vahtrõ^q kasviva^q,
	lillipuu^q liikuva^q,
	sinnä õks kõik kasve^q rohohaina^q,
	tõbõlilli^q liikuva^q.
2915	Kiä õks tundsõ nuu^q haina^q,
	nuu^q lilli^q liiva pääl,
	(tuu õks ka oll´ Peko suku,
	Peko suku, seto jako),
	tuu õks leot´ noid lille,
2920	kiit rutto rohohaino -
	tuul olõ-s õks kühhä künnü aigo,
	halva tõpõ haina aigo.
	Peko läts õks ar kulla umma kodo,
	meelimari umma majja.
2925	Kui tull´ õks sis pühänes päiv,
	keere kerigo-aig,
	noid naate õks sis kelle lüümähe,
	kuldakuppa kumisõma,
	mia olli^q õks naa^q Peko ait´umma^q,
2930	kuldateno korgõh.
	Kiä keere õks sis Peko kerikohe,
	astõ kõva alõvohe?
	Vana läts õks sis Essu kõkõ inne,
	Pühä-Maar´a peräh marssõ,
2935	peräh õks jäl astõ suur Peko,
	väega kõva vägimiis.
	Kõik tulli^q õks sis papi^q palo päält,
	pääle muuga^q muilta maalt.
	Rahvast tull´ õks sis kokko tuhanit,
2940	sai sinnä sadanit.
	Sääl õks sis papi^q pall´o lauli^q,
	munga^q lauli^q muutsahe.
	Kinäste õks nää^q peivä^q kerigo-ao,
	ausahe alõvotunni,
2945	kingitüh õks nää^q olli^q kerikoh,
	austõtuh alõvuh.
	Ilmalõ õks küll sai imehtellä,
	pääle kõigilõ kõnõlda,
	määne sai õks et liin liiva pääle,
2950	suur allõv aia ala.
	Pekolõ õks sis ante suur au,
	kitt kerigo herräle.
	Peko keere õks sis kodo kerikost,
	astõ kodo alõvust,
2955	Peko õks läts läbi külä,
	keerät´ uma kiijoraga.
	Viis- oll´ õks sääl -kuus küläveljä,
	noorõmehe^q nulga man.
	Nuu^q käve^q õks küll vell´o^q kasakil,
2960	pessi^q ussõpiita piti,
	mõnõl linnas´ õks kasak kaldõhe,
	kaldõhe kavvõndõhe.
	Nimä õks käve^q raha pääl,
	vaesõmehe vasõ pääl -
2965	mõni lask´ õks ar koti kogonest,
	kotiperä kummutõlli.
	Peko õks sis salli-s tund mängo,
	noidõ veljo vigurit -
	Peko õks sis lausi meelestäni,
2970	meelest, meele poolõstani:
	“Ma taha õks teil mängõ lõpõtõlla,
	kummetit kostutõlla!
	Kel lätt õks taa kasak kavvõndõhe,
	kavvõmballõ, kõvõmballõ,
2975	tuu võtt õks sis võidu umast iäst,
	kalle au kaugõst!”
	Sis jäivä^q õks kõik vaike tõõsõ^q vele^q,
	kats-kolm kaema.
	Peko võtt´ õks sis kasago karmanest,
2980	valgõ särgi vaihõlt -
	oll´ õks taa põdra põlvõluust,
	sirgõ kahru seereluust -
	Peko õks lei, eis´ ütel´,
	kopsas´ kõva, kostõ sõna:
2985	“Kasak, joosõ^q õks no taivastõ taadõ,
	sinipilve peräle!”
	Osa juusk´ õks Ungaremaalõ,
	mõnõ lõi Meerkamaalõ.
	Miä kasve õks sääl kulla kottal,
2990	kasve kasago juurõst?
	Sinnä õks kasve sääne puu,
	ossa^q muist uhkõpa^q.
	Peko õks sis lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
2995	“Säält õks kõik saava^q makõ^q mar´a^q,
	mesitsäuga^q tsälgutõlla^q!”
	Peko õks jäl kõigilõ kõnõli,
	mõnõlõ mõistutõlli:
	“Küll tulõ õks ka tuu tunnikõnõ,
3000	tuu ausa aokõnõ,
	uhkõ^q läävä^q õks kui herra^q Ungarihe,
	sinnä laulija^q laskva^q,
	kõik sinnä õks naa^q kuninga^q läävä^q,
	kalle^q ministre^q kallusõ^q.
3005	Kulla viijäs õks näid kuninga losse,
	kinnä keisre majja,
	sis sääl õks nää^q maitsva^q nuu^q mar´a^q,
	mesikõdra^q kõrrõ otsast,
	pääle joova^q õks no vele^q nuu^q veine^q,
3010	elotsilkmõ^q tsilgani!”
	Peko õks jäl lausi meelestäni,
	uma meele poolõstani:
	“Tuu õks et vein tervüt and,
	kallis liim kargut -
3015	tuu õks om Peko puu,
	Peko kasakust kasunu.”
	Sedä õks jäl ütel´ pikk Peko,
	vägimiis veerätelli:
	“Küll juuskva^q õks veine^q noist juurõst,
3020	mesi- andva^q õks jäl -kõtrõ nuu^q kõrrõ^q.
	Viländ saasõ õks sis vitä^q massinal,
	tuvva^q tulihobõsõl,
	viländ saasõ õks küll liinolõ vitä^q,
	süvvä^q suurilõ säksolõ!”
3025	No õks sa kuulõ^q, pikk Peko,
	väega kõva vägimiis!
	Selle õks ma laula sino puud,
	kallist kasago juurt:
	miä mullõ õks sa üüse ütlit,
3030	opsit univuudil,
	s´oo lää-i õks mul minnenä meelest,
	lää-i süvveh süämest!
	Kui saanu^q õks ma, osi, Ungarihe,
	pikä Peko puu mano,
3035	nuu^q kaeno^q õks ma puujuurõkõsõ^q,
	uhkõ puu urbakõsõ^q,
	koh õks sääl kasve^q makõ^q mar´a^q,
	mesikõdra^q kõrrõ otsah -
	nuu^q õks ma kõdra^q kõõrutanu^q,
3040	hüä^q veine^q veerütänü^q!
	Miä õks ma silmäga nännü,
	kulla käega kobinu,
	nuu^q laulnu õks ma taiva-tasatsõst,
	Ungare mäe^q märksast!
3045	No õks jäl kuulõ^q, pikk Peko,
	väega kõva vägimiis!
	Miä visset õks sa Meerkamaalõ,
	tõõsõ poolõ tõotet,
	Meerka- kasve õks ka -maalõ mito puud,
3050	virve suurõ^q viläpuu^q.
	Säält viljä õks küll kõigilõ veete,
	söögikraame kannõti
	tuust õks pikäst Peko puust,
	vägimehe vägeväst!
3055	(Mi om õks ka sugu Meerkamaal,
	vägimehe vereline -
	Peko saiva^q õks ka suust suurõ^q herrä^q,
	kalenjast kaubamehe^q.)
	Tuust kasve õks ka puust tuhat puuta,
3060	ladvast mito laivatäüt.
	Viländ sai õks sis vitä^q laivoga,
	vitä^q vii-massinaga;
	kulla tuude õks jäl kuiva-massinaga,
	tuude tossuhobõsõga,
3065	pikä^q tuude õks küll rongi^q Peko puust,
	sall´ti sato vagonet.
	Tossu- õks sis -hopõn turnõlli,
	hüdsehiir hirnaskõlli.
	Tuust õks pikäst Peko puust,
3070	linnu suurõst leeväpuust
	vili õks?jillõ [jaete] vaesillõ,
	mõnt king´te kehvätsille.
	Selle võidas õks Pekot mälehtellä,
	vägimiist veerätellä:
3075	kui sai õks tuu vakon vaksalle,
	massin taantsa mano,
	sis lask´ õks ka villu tuu verrev,
	tulihopõn tosso lask´.
	Hüdse^q õks torbah tuumatõlli^q,
3080	terä^q ahoh tirisevä^q,
	torbast sei õks terri tulihopõn,
	ai vällä suurt auro.
	Sedä õks jäl ütel´ pikk Peko,
	väega kõva vägimiis!

Peko tegudest

Peko ja Ilmaneiu

Peko ja Ilo [2208-3084]

Peko ja Ilo
[2208-3084]