Peko ja Ilmaneiu [3085-4318]

3085	Inne- oll´ õks ka -mustõ illos neio,
	ala taiva tark lats.
	Tull´ õks tä üles hummogul,
	varra inne valgõt,
	mõsk´ õks tä suu, sugõ pää,
3090	känge ala au-jala,
	läts õks tä ussõ kaema,
	vällä tsõõrilõ morolõ.
	Neio õks sis kai katsipoodi,
	kullõhõlli kolmipoodi:
3095	”Muil õks moroq oll´ pühidöq,
	vell´o lastuq ar laabidoq,
	mul õks moro pühk´mäldä,
	vell´o lastuq laabimalda!”
	Neio õks sis tarrõ tagasi,
3100	tarõ lävele lähese,
	ütel´ õks umalõ imele,
	noomõ maamalõ noorõlõ:
	“Ime-õks-kõnõ helläkene,
	mesimarja maamakõnõ!
3105	Käve õks ma ussõh kaemah,
	vällä tsõõrilõ morolõ -
	muil õks moroq kõik pühidöq,
	vell´o lastuq ar laabidoq,
	mul õks moro pühkmäldä,
3110	tanomõq tasomalda.”
	Neio õks sis lausi meelestäni,
	uma meele poolõstani:
	“Lää õks ma pühkmä puutillõ,
	laap´ma Riia langasillõ!”
3115	Peko õks kuuld´, kostõ vasta,
	tahtsõ targastõ kõnõlda,
	Peko õks sis lausi meelestäni,
	uma meele poolõstani:
	“Oo õks sa ull noori neio,
3120	taialda talotütär!
	Saa-i õks sa pühkeq puutil,
	laapeq Riia langasil -
	jääse õks sul puru puutillõ,
	laastu Riia langasillõ.
3125	Puutõst õks saavaq saja ehteq,
	Riia langast kinäq kiräq!”
	Neio läts õks sis aita ehtimähe,
	päälikohe päätimähe.
	Ehe õks tä iist, tasõ takast,
3130	säie hinnäst sälätakast:
	panni õks tä rinda suurõ sõlõ,
	lasi kaala laja lehe,
	panni õks jäl vööle suurõ vüü,
	pand´ ette pööripõllõ.
3135	Sääntse õks sõlõ rinda pand´
	kui kulla kuu puul,
	sääntseq õks ehteq kaala pand´
	kui targaq taivatäheq,
	sääntse õks põllõ ette pand´
3140	kui ese aida uss,
	sääntse õks vüü vööle pand´
	kui Viro vikahtkaar.
	Läts õks sis näio minemähe,
	kabokõnõ kallumahe,
3145	neio läts õks sis luuda mäele,
	kuldaluuda kuusipoodi.
	Läts õks tä, läts tükü tiid,
	palakõsõ pall´o maad.
	Kiä õks sis vasta putunõssõ,
3150	putunõssõ, juhtunõssõ?
	Vasta õks putto pikk Peko,
	väega kõva vägimiis.
	Peko õks haari küüsütellä,
	küüsütellä, nõvvõtõlla:
3155	“Kohe õks sa läät, neiokõnõ,
	kohe kallut, kabokõnõ?”
	Neio õks sis Pekolõ ütel´,
	vägimehele veerädi:
	“Kuulõq õks sa, Peko, piiri jummal,
3160	kulla nurmõkuningas,
	lää õks ma luuda mäele,
	kuldaluuda kuusistikko!”
	Peko õks sis neiolõ ütel´,
	kabolõ kadsatõlli:
3165	“Neio, lääde õks sa teedä kurvalist,
	kurvalist, leinälist!
	Neio-õks-sa-kõnõ noorõkõnõ,
	kalõvunõ kabokõnõ,
	sini- lääde õks sa -mõtso sisse,
3170	vahalatvo vaihhõlõ.
	Neio, lõikat õks sa ossa, kaet kats,
	kolmandat kobistõllõt,
	neio, kuulõt õks sa suuna sobina,
	pilliruuna robina.
3175	Sis tulõ õks sul mano must miis,
	must miis, pokan´ poiss,
	sullõ aase õks rinda riislõma,
	aase kaala kaklõma,
	sis riib õks sul rinnast ristikõrra,
3180	kakk kaalast su kaaladseq.
	Neio, haaraq õks sa minno manitsõlla,
	Peko nimme nimitsellä!
	Sis anna õks ma kiirdo kiijorallõ,
	tarkut tammõ-ma-nuialõ,
3185	sis õks ka kiijor sinnä kiird,
	tammõnui appe tands.
	Sis jääde õks, armas, sa alalõ,
	kallis katõlõ käele!”
	Neio jäi õks sis kurva kullakõnõ,
3190	pahano pardsikõnõ.
	Peko and´ õks sis tälle julgut,
	julgut, tarkut.
	Näiokõnõ õks sis rutto läts,
	kabo virgastõ viirde,
3195	koh õks taa kõllõt´ kõivomõts,
	olliq loovhkaq luvva-ladvaq.
	Neio lõigas´ õks ossa, kai kats,
	kabo kobõ kolmandat,
	sis kuuld´ õks tä suuna sobina,
3200	pilliruuna robina.
	Süämekene õks täl jauhh´ jänesest,
	meeli mõtõl´ mõtusõst.
	Must tull´ õks sis miis, maa müräs´,
	pokan´ poiss, palo praksõ,
3205	neio ai õks tä rinda riislõma,
	kabo kaala kaklõma.
	Sis riib´ õks tä rinnast, kakk´ kaalast,
	vahaladva vandsutõlli -
	neiol riib´ õks tä rinnast ristikõrra,
3210	kabol kaalast kakk´ kaaladsõq.
	Neiokõnõ õks sis Pekot manitsõlli,
	Peko nimme nimitselli.
	Pekokõnõ õks sis kuuld´ kavvõndõst,
	pardsi pall´o maa takast -
3215	tuul õks tälle sõna tõi,
	terräv õhk tiidäq and´.
	Peko and´ õks sis kiirdo kiijorallõ,
	nopõt joudo nuialõ,
	kiijor juusk´ õks sis õndsat õhko piti,
3220	nui tougas tuult piti,
	minotil õks küll juusk´ mehe mano,
	kur´a mehe kottalõ,
	kur´a lei õks tä mehe kukrohe,
	lask´ mehe lagipäähä.
3225	Sattõ õks sis maalõ must miis,
	pokan´ poiss palo pääle -
	suur õks palo praksahto,
	kõva maa madsahto.
	Mehe sattõq õks sis massaq maa pääle,
3230	jäi süä söödü pääle,
	kur´a mehe õks tä kummaldõ lei,
	kalõ kanariku sisse.
	Kiijor õks neiolõ keerät´,
	nui kabolõ kadsat´:
3235	“Neio, mineq õks no kodo naartõh,
	kabokõnõ karõldõh -
	no pästi õks mi sino pääkese,
	kiijor hellä hiusõkõsõ!”
	Kiijor kuts´ õks sis valla varõsit,
3240	kats hulka kaarnit,
	kiijor käsk´ õks sis vasseq varõsil,
	timmä kakkoq kaarnil.
	Mano õks kõik soeq summõ kuts´,
	kuts´ kahruq kargama,
3245	vere käsk´ õks tä juvvaq viina iist,
	liha süvväq leevä iist.
	Näio lätsi õks sis kodo minemähe,
	kabokõnõ kallumahe.
	Läts õks tä kodo kottalõ,
3250	vell´o värehte veerele,
	imekene õks sis vaolt vasta tull´,
	katõlt vaolt vasta kaldo.
	Ime õks sis lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
3255	“Tüte-õks-sa-reni armarõni,
	mino kallis kanakõnõ,
	mille om õks sul hius heitünü,
	veri vallus vaeldunu,
	mille om õks sul sõlg kõvõrõhe,
3260	pardsi ehteq pahepoodi?”
	Näiokõnõ õks sis ütel´ umma ohto,
	suurt kaihho kaibõlli.
	Mitto sai õks täl tunne tuumatõlla,
	pall´o aigo arvõlla.
3265	Neio elle õks sis päävä, kai kats,
	kolmandat poolõkõsõ,
	sis tull´ õks taa kiri kivotahe,
	leinäpapõr paja pääle.
	Kiä õks tundsõ tuu kirä,
3270	tuu paprõ paja päält?
	Neio õks eis´ tundsõ tuu kirä,
	leinäpaprõ paja päält:
	neiot naate õks sis kutsma kohtohe,
	ette viimä esändälle.
3275	Neiol painu-s õks sis pardsi käekeseq,
	nõrgu-s nõrgaq sõrmõkõsõq,
	käeq painu-s õks täl jalgo kängmähe,
	sõrmõq sõlmõ heitmähe.
	Neiokõnõ õks sis ikul ehitelli,
3280	kagoh lainal laaditõlli:
	kohe õks tä jätt´ jälekeseq,
	neio saat´ sammukõsõq,
	neiol õks ikk iih läts,
	silmävesi takah viirdö.
3285	Kiäke jovva-s õks miilt meelütellä,
	neio süänd sütütellä.
	Neio õks ikk´, eis´ ütel´,
	maamalõ manitsõlli:
	“Agu minno õks no türmä pandas,
3290	?vaast trooga tropusõst?”
	Neio pand´ õks sis sälgä leinasärgi,
	kukro pääle kurva räti,
	uma jätt´ õks tä kodo jumalaga,
	rahva rahu-tervest.
3295	Neiokõnõ õks sis Jumalat kumard´,
	pardsi väega pallõl´,
	Essu käsk´ õks tä iih minemähe,
	Maarja taadõ tands´mahe,
	eis jäi õks tä vaenõ vaihõlõ,
3300	kehväline kespaika.
	Läts õks tä versta, kai kats,
	nelli-viis veerätelli.
	Jälke sai õks tä Peko piiri pääle,
	sai kõva saarõ mano.
3305	Neio kai õks sis silmil selgil,
	silmäkolmal kurvalisil,
	läbi näkk´ õks tä ikustõ silmil,
	veerest silmil vesitsil:
	Peko kirot´ õks kirjä kivi pääl,
3310	pardsi puukvit palo pääl.
	Neio läts õks jäl mano ikkõh,
	kabõkõnõ kahitõh,
	eis´ õks tä kavvõst kumardõlli,
	tii päält teretelli:
3315	“Tere õks sa, Peko, avitaja,
	hädä seest häälitsejä!”
	Peko õks jäl neiolõ ütel´,
	kabolõ kahitsõlli:
	“Olgu-i õks sa kurvah, kuldkoss,
3320	vahaladõv, laina löögu-i!
	Sullõ õks au siiä astõ,
	kinä kitt siiä kiird´,
	au käsk´ õks mul kirjä kirotõlla,
	kitt puhkoq puukvit.
3325	Au ütel´ õks: “Sa ausa olõt!”,
	kitt tõtõst tõotõlli,
	au käsk´ õks mul sinno avitõlla,
	kohtomajast vällä kutsoq.”
	Pekokõnõ õks sis neiot meelütelli,
3330	kabo süänd sütütelli,
	verekese õks tä tekk´ veerüsäst,
	näopalgõ parebast.
	Peko õks kirot´, keerät´ sõnna,
	vägimiis veerätelli:
3335	“Neiolõ õks ma tii palvõkirja,
	kohtolavva lahkot.”
	Peko saat´ õks pargi palvõkirjo,
	kimmä oigõ kiräkese,
	neio oll´ õks et vaga vaihhõl,
3340	kehväkene keskel -
	neiot käsk´ õks tä mõistaq õigõst,
	kuldakossa kulusast.
	Kepp õks sis ütel´: “Keeräq, neio!”,
	nui kadsat´: “Kalluq, kabo!
3345	Jätnöq õks sa kodo kurvameele,
	paha süäme palo pääle!”
	Peko õks sis and´ julgut,
	tahtsõ andaq tarkut.
	Sedä õks jäl ütel´ pikk Peko,
3350	kangõlanõ kallutõlli:
	“Kolm panõ õks sullõ kuskõ kotikohe,
	säidse räime rätikohe -
	kubijidõ õks sa viiq kurgu võidaq,
	lõigõjitõq lõõri võidaq,
3355	neiol saasõ õks sis õigus ülemb,
	sino kohus korgõmb!”
	Peko saat´ õks jäl ette pikä kepi,
	tammõnuia taarastist,
	kepikese õks tä ai ahvõkandist,
3360	kohtolavva lahotajast.
	Neiolõ and´ õks jäl julu sinnä joostaq,
	lahkust minnäq lavva viirde.
	Neiokõnõ õks sis virgastõ veere,
	kabo keere kibõhõhe.
3365	Miä tull´ õks sis tsirko. tuu tsirisi,
	miä lõivo, tuu lõõridi:
	“Neio, mineq õks sa teedä ilosat,
	lavvolist ladosat!
	Kohtokõnõ õks sul lätt kullatsõhe,
3370	sääl hõõkas hõpõtsõhe -
	kulda- lätt õks sul -jutt kolka piti,
	vaskisõna valda piti.
	Neio saadõ õks sa kullus kui kuld,
	hius hõõkas kui hõpõ,
3375	pääle saadõ õks viil kohto kulusapast,
	sinno tetäs teräväpäst!”
	Ega inne õks viil usu-s neiokõnõ,
	kavatsõllõ-s kabokõnõ,
	tsirgu usu-s õks tä kiilt, linnu miilt,
3380	vahajala vallatuist.
	Tuu läts õks kui kodo kottalõ,
	tahtsõ minnä tuuhtõ tarrõ,
	neiol läts õks sis hirmo uma hius,
	vahaladõv laina lei.
3385	Sis kutste õks küll ette kuldakoss,
	vahaladõv lavva viirde.
	Neiokõnõ õks küll hillä läts,
	tahtsõ minnäq tassakõtsi:
	näio linnas´ õks mano kui librik,
3390	käve mano kui kärbes,
	näiokõnõ õks sis nõna alla lask´,
	käkke nõna käüsehe.
	Kepp nakas´ õks kui sõnno kiirdmähe,
	tammõnui taatama,
3395	kiijor õks ragi kui kirves,
	tammõnui tahvatsõlli.
	Tuu oll´ õks küll ausa ahvõkant,
	sääduse seletäjä.
	Kõik kullõl´ õks kolm kohtomiist
3400	kinnä kiijora jutto -
	jutt oll´ õks sis õigõ kui päiv,
	kulusap kui kuu puul.
	Kimmäs sai õks sis kiijora jutt,
	kõkõ targõb tammõnuial,
3405	kimmäb sai õks tä elost igävast,
	targõbast taiva all.
	Kiijorast õks kõik saivaq ahvõkandiq,
	tammõnuiast targaq meheq,
	Peko saivaq õks jäl kudr´ast kohtomeheq,
3410	timä usust oppajaq -
	neio sai õks sis õigus ülemb,
	kabo kohus korgõmb.
	Neio tull´ õks sis vällä naartõh,
	kohend´ kuldakossakõist.
3415	Neio kitt´ õks sis Peko kiijorat,
	vägimehe verekeist.
	Neio tull´ õks sis kodo kitteh,
	tiid piti tehnäteh:
	Peko kitt´ õks tä kimmäst kiijorat,
3420	kõvva jutto kõrralist,
	tiid piti õks tä tull´ tehnäteh,
	pallo piti pallõldõh,
	Neiokõnõ õks kõõ Kuulõ kumard´,
	kabo Pääväle pallõl´:
3425	“Kuu, viiq õks no sõna mu kodo,
	annaq tiidäq armillõ,
	Kuu, lasku-i õks sa ikkõq mu imel,
	Päiv, maamal maalõ sataq -
	minno panda-s õks kinni kinnä neiot,
3430	õga võõda-s võrro taadõ!”
	Näiokõnõ õks sis paksostõ pallõl´,
	keerät´ sõnna kimmähe.
	Paksoq joosiq õks jäl sõnaq pallo piti,
	kimmäs teno tiidäq and´,
3435	tiidäq sai õks jäl pikäle Pekolõ,
	kaldo sõna kangõlasõlõ.
	Peko tekkö õks jäl mano tii pääl,
	tull´ korgõ kundi pääl.
	Neiokõnõ õks sis põlvildõ pallõl´,
3440	Pekot kummaldõ kumard´.
	Kipõ oll´ õks sis neio keelekene,
	märksa kabo meelekene,
	kägo õks kui kummõ kuusõ otsah,
	siska pikk pedäjäh:
3445	neio õks sis kuuk´ kumõhõhe,
	pill´ sõnno pehmehe,
	and´ õks tä kulda-ait´ummat,
	mano maasigõ-teno.
	Kummõ oll´ õks taa kulda-ait´umma,
3450	makõ maasigõ-teno.
	Kulda- nakas´ õks -teno kuukmahe,
	maasik maah laulmahe,
	kulda- sai õks sis -tenost kummõ tsirk,
	hõpõtenost hõdras lind.
3455	Sedä õks jäl ütel´pikk Peko,
	vägimiis veerätelli:
	“Neio-õks-sa-kõnõ noorõkõnõ,
	kallis imekanakõnõ,
	no sullõ õks ma ütle ne kõnõlõ,
3460	meelimari, ma manidsõ:
	sinost saa-i õks imp kotoh eläjät,
	ese tarõh tandsjat -
	õga lää-i õks sa kotoh kulusapast,
	ese tarõh targõpast!
3465	Kullus mineq õks ar neio korgõhe,
	tahhe kabo taivahe -
	korgõhe õks su panõ kubijast,
	taivahe taarastest!”
	Sedä õks jäl ütel´ pikk Peko,
3470	kangõlanõ kallutõlli:
	“Istma panõ õks su ilma veere pääle,
	kuukma kuu poolõ pääle!
	Neio-õks-jäl-kõnõ noorõkõnõ,
	kuldakossa kullakõnõ,
3475	ilma tiit õks sääl veere ilosast,
	kuu poolõ kulusast:
	sino saasõ õks sääl kossast kummõ kägo,
	vahaladvast lahhe tsirk.
	Miä om õks taa kägo kumõhõp,
3480	kumõhõp, helehep,
	tuu saasõ õks su kossast kullatsõst,
	piho pikäst siidikesest!”
	Neiokõnõ õks sis kullõl´ Peko sõna,
	vägimehe veerätüist.
3485	Kohe õks tä käsk´, neio käve,
	Peko lähät´, timä läts:
	neio keere õks sis kiijora pääle,
	uhkõ nuia otsa mano.
	Peko õks sis kepile keerät´,
3490	tammõnuialõ taat´:
	“Viiq õks sa, kepp, kinnä neiot,
	tammõnui, tarka last -
	istma viiq õks sa ilma veere pääle,
	kuupoolõ kottalõ!”
3495	Kepp õks sis linnas´ kui librik,
	nui tandsõ taivast piti,
	ausa vei õks tä neio au-tähest,
	kulusa kuu poolõst.
	Kepp vei õks sis neiot kiuhkõh,
3500	kiijor kapo karõldõh,
	kepp sääd´ õks sis istma igäväst,
	kuldakossa kogonest.
	Kepp õks sis ütel´: “Kitu-neio!”,
	nui and au-tähe.
3505	Sinnä tandsõq õks sis mano taiva latsõq,
	kalduq kuu kanakõsõq.
	Kõigil õks sis oll´ miil hüä,
	taiva latsil lahhe miil,
	meele õks et tull´ sõnasõsar,
3510	sõnasõsar, laululats.
	Neio istõ õks sis ilma veere pääle,
	kulla kuu poolõ pääle.
	Kõik läts õks sis ilm lillelitsest,
	kogone kullatsõst,
3515	neiol nakas´ õks koss kul´atama,
	vahaladõv laulmahe.
	Perrä õks sis tandsõq taiva täheq,
	ao latsõq laulo leiväq.
	Kiä läts õks sis kodo kutsmahe,
3520	ese majja manitsõma?
	Imekene õks sis kuts´ ne kumard´,
	maama pallõl´ madalast:
	“Tulõq õks sa kodo, mu tüter,
	kalluq kodo, mu kana!”
3525	Neio kostõ õks sis sõna korgõst,
	tahtsõ üldäq taivast:
	“Määnest kutsut õks sa tüüd tegemähe,
	kuvva asõld ajamahe?”
	Ime kuts´ õks sis lehme nüssmähe,
3530	Jut´okõise juutmahe.
	Tütö õks lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
	“Õga saa-i õks ma minnä, memmekene,
	maalõ minnä, maamakõnõ -
3535	Peko om õks jo mino peremiis,
	kangõlanõ kallis tätä!
	Ime, keeriq õks sa mino kirstu mano,
	astuq annivaka mano!
	Miä om õks mul linik lillikirjä,
3540	kiräq otsah ubatähte,
	tuu viiq õks sa linik lehmä mano,
	kapudaq kar´a mano -
	küll õks tuu linik lehmä nüss,
	kapudaq Jut´o juut!
3545	Õga saa-i õks ma minnäq, imekene,
	kodo kaldoq kanakõnõ -
	Peko õks no kepp minno kiird,
	tammõnui taatõllõs!”
	Neio õks jäl lausi meelestäni,
3550	uma meele poolõstani:
	“Õga saa-i õks imp minost su tütärd,
	vahaladvast sino last!”
	Tütär õks jäl kost´ korgõst,
	taat´ sõnna taivast,
3555	imele õks tä kurvastõ kost´,
	haard´ üldä halõhõhe:
	“Sullõ saa-i õks ma appe minnäq,
	kana, appe kaldoq!
	Mino jäi õks küll hiuss hirre pääle,
3560	jäi palõh palgi pääle -
	ime, võtaq õks sa hiuss hirre päält,
	mino palõ palgi päält!
	Pääle heidi õks ma usu uibohe,
	jäti viie vislapuuhtõ -
3565	ime, võtaq õks sa usk uibost,
	neio viis vislapuust!”
	Neiokõnõ õks jäl imele ütel´,
	maamalõ manitsõlli:
	“Õga imp õks sa, ime, minno näe-i,
3570	saa-i kaiaq, kandjakõnõ!
	Ime, läät õks kui õdago magama,
	kallut katimõ veerele,
	hot´ ohit õks sa, ime, olaluid,
	käevarse vaotõllõt,
3575	kui tahat õks sa nätäq umma tütärd,
	kaiaq umma kanakõist,
	ime, astuq õks sis ülest inne aigo,
	valaq varra hummogul!
	Ime, tulõq õks sa ülest kaemahe,
3580	vällä tsõõrilõ morolõ,
	ime, kaeq õks sa ausat aotähte,
	kulla kuu poolõkõist -
	tuu om õks küll sino tütrekene,
	sino kallis kabokõnõ!”
3585	Ime tull´ õks sis kodo ikkõh,
	kandjakõnõ kahitõh,
	ime ikk´ õks sis silmäq sinitsest,
	silmäveereq vereväst.
	Imekene õks sis esele ütel´,
3590	mehele meelütselli:
	“Ilma jäi õks ma umast tütrest,
	kallis umast kanasõst -
	õga tulõ-i õks imp kodo mu tütär,
	kallu-i kodo kanakõnõ!”
3595	Ese õks usu-s ime jutto,
	panõ-s tõõst tõõsõ jutto,
	ese läts õks jäl kodo kutsmahe,
	umma majja manitsõmma.
	Ese läts õks tuu kivi keskele,
3600	valgõ kivi vaihõlõ,
	koh inne õks tä kirjo kirotõlli,
	neio pilla pilutõlli.
	Ese käve õks sis tuu kivi otsa,
	keere kivi keskele.
3605	Esekene õks sis kuts´ ne kumard´,
	tätä paksostõ pallõl´:
	“Tulõq õks sa kodo, mu tütär,
	kalluq kodo, kanakõnõ!
	Sullõ osta õks ma ilo-ehtit,
3610	osta rõõmurõivit,
	sullõ osta õks ma sõlõ sõgla suuru,
	tele viie tingä laiu,
	pääle osta õks viil leheq lillelitseq,
	soraq mitmõsordilitseq.
3615	Lellä- olõ-i õks viil -tütrel lilleliidsi,
	tsõdsõtütrel tsõõri sõlgõ -
	sullõ osta õks ma ehteq ilosapaq,
	vahtsõq muist valusapaq!
	No kuulõ õks, mu kull´a tütrekene,
3620	mino kallis kanakõnõ:
	õga sullõ õks ma tii-i tinatsit,
	kae-i sullõ karratsit -
	hõpõ panõ õks su sisse hõõkama,
	kulla sisse kumisõma!
3625	Sinno kutsu-i õks ma tüüd tegemähe,
	armas, asõld ajamahe,
	õga kutsu-i õks imp sõõrdu ragomahe,
	kütüsit kündmähe,
	sinno vii-i õks ma poisist puu-mõtsa,
3630	naistõrahvast raotohe!”
	Neio õks sis lausi meelestäni,
	uma meele poolõstani:
	“Ese-õks-sa-kene helläkene,
	tätäkene, tähekene,
3635	saa-i õks imp minnäq, esekene,
	minnäq, tähe tätäkene!
	Hot´ õks ma lääsiq, õga saa-i,
	kalluseq, kaias perrä -
	minno õks nääq pilveq pidäväq kinni,
3640	suur taivas taht siiä.
	Ma õks kullõ pikkä Pekot,
	väega kõvva vägimiist,
	kiä tekk´ õks mu kohto kullatsõst,
	kohtolavva lahehõst.
3645	Ese-õks-sa-kene helläkene,
	tätäkene, tähekene!
	Ese, tahat õks kui kündäq kütüsit,
	sõõrdu maalõ sõiratada,
	vana viiq õks mu sõlg sõõru mano,
3650	leheq lepä juurõ pääle -
	küll õks mul sõlg sõõru rago,
	leheq lepä leotasõq!
	Vai tahat õks sa süütäq hobõsit,
	rokka ruunalõ tetäq?
3655	Ese, mineq õks sis tõistõ tarrõ,
	kalluq tuuhtõ kambrõhe!
	Vastnõ om õks sääl kas'k vaja pääl,
	uus särk orrõ pääl -
	esekene, õks sa kaibaq kas'kalõ,
3660	os´asärgile oppaq!
	Küll usus õks taa kas'k su kaihho,
	särk oho oppust,
	kas'k veese õks sis vett vereväle,
	tege rokka ruunalõ!
3665	Õga saa-i õks imp minost su tütärd,
	saa-i käpet käskjalga!
	Illos om õks sul upin uiboh,
	mari verrev vislapuuh -
	miä om õks taa upin oigõp,
3670	veerüs mari vereväp,
	tuu om õks taa upin mu usko,
	verrev mari mino verd.
	Tuu juusk õks sis upin oigõhe,
	verrev mari vesselähe,
3675	tuu päst õks su jalaq õdagul,
	toosõ kätte hummogul!”
	Esekene õks sis nakas´ ikmahe,
	kasvo väega kahitsõma.
	Esekene õks sis iki, eis´ ütel´,
3680	kaihomeelel kadsatõlli:
	“Ubinast õks mul saa-i umma tütärd,
	virve mar´ast umma verd!”
	Ese tull´ õks jäl kodo ikkõh,
	kogone kurvah oll´.
3685	Pujakõnõ õks jäl vaolt vasta läts,
	katõlt vaolt vasta kaldo.
	Ese jovva-s õks imp kõkkõ kõnõlda,
	pahamiilt pajatõlla:
	“Ilma jäime õks mi umast tütrest,
3690	kallis hüäst kanasõst:
	kodo jovva-i õks imp kuige kutsoq,
	ese tarrõ taatõlla,
	sinnä om õks tä kiilat kimmähe,
	köüdet kulla kogonest!”
3695	Vell´o läts õks sis kodo kutsmahe,
	umma tarrõ tahtmahe.
	Tuu läts õks tä mängo-mäe pääle,
	läts kinä kingo pääle,
	koh inne õks nääq mängeq kõõq mänguq,
3700	sääl teiväq kõõq timbuq,
	koh karksiq õks nääq kaldõ pääl,
	leiväq tandso tasatsõhe.
	Vell´o kuts´ õks sis timmä kullatsõhe,
	pilve mant pehmehe,
3705	sinnä kuts´ õks tä mängo-mäe pääle,
	kallis ilo-kaldõhe:
	“Maalõ tulõq õks, mu siidine sõsar,
	kalõvunõ imekana,
	siiä tulõq õks sa mängo-mäe pääle,
3710	kargama kaldõhe!”
	“Õga saa-i õks ma veertäq, vell´okõnõ,
	sõkkoq sõsarõkõnõ -
	pilve- ommaq õks jo -veereq mu veleq,
	kallis taivas imekana!
3715	Hot´ õks ma lääsiq, õga saa-i,
	tandsiseq, taha-i minnäq,
	kohe olõ õks ma tuud, tuvikõnõ,
	aet armakõnõ.
	Kuulõq õks, mu veerüs vell´okõnõ,
3720	vana kodo kudr´akõnõ:
	kuus- tulguq õks hot´ -kümmend kutsjat,
	mitosada sõnna saatkõq,
	õga jovva-i õks imp kutsoq kuuskümmend,
	minno taivast maalõ tahtaq!
3725	Vell´o-õks-kõnõ noorõkõnõ,
	kalõvunõ imekana,
	kui õks sa tahat tandso lüvväq,
	kallehe kargõllaq,
	mineq õks sa kulla umma kodo,
3730	meelimari ese majja!
	Saapakõsõq õks mul puhkvaq poolkal,
	kapudaq uhkõq orrõ pääl -
	mino kutsuq õks sa kotaq kul´atama,
	kapudaq kargama!
3735	Tandso võidõ õks sa lüvväq tasatsõhe,
	suurt hunne huulitsah.”
	Vell´o jäi õks sis kogone kurva,
	pardsi väega pahano:
	ega ütle-i õks imp kotaq: “Kull´a vell´o!”,
3740	kapudaq: “Imekana!”
	Vell´okõnõ õks jäl kodo kurvah läts,
	ese majja ikuline.
	Vell´o õks sis imele ütel´,
	maamalõ manitsõlli:
3745	“Sõsar tulõ-i õks imp kodo korgõst,
	tandsi-i kodo taivast!”
	Kiä läts õks sis kodo kutsmahe,
	taivast maalõ tahtmahe?
	Kutsma läts õks taa sõsar noorõkõnõ,
3750	kaema kar´alatsõkõnõ.
	Kaala pand´ õks tä kar´akotikõsõ,
	sääd´ valgõ salkuna,
	sälgä pand´ õks tä kuus kuklikko,
	sääd´ säidse leeväkeist.
3755	Kulla läts õks tä tuuhtõ kotusõhe,
	läts kar´a-kaldõhe,
	kohe karja õks tä mõtsa kallutõlli,
	lehme vällä liigutõlli,
	koh leiväq õks naaq kepse kid´o-pujaq,
3760	lambapujaq pokslevaq,
	sääl õks naaq Maas´oq mälehtelliq,
	Sit´o-lehmäq sirotõlliq.
	Neio saisas´ õks sääl lille lähkohe,
	siidilille sisse,
3765	tsits´a kuts´ õks tä maalõ kuklikal,
	pallõl´ vadsol valgil:
	“Korgõst tulõq õks mul maalõ, kull´a sõsar,
	kalluq, vanõmb imekana,
	maalõ liidäq õks sa pehme leevä mano,
3770	valaq valgõ vadsa viirde!”
	Sõsar õks jäl kostõ korgõst,
	pill´ sõnno pilve mant:
	“No kuulõq õks, mu sõsar noorõkõnõ,
	perämäne pisokõnõ!
3775	Õga taha-i õks ma süvväq ime leibo,
	maama vatsko vaal´atuisi -
	kuu ommaq õks jo leeväq kulusapaq,
	taivah tahebaq vadsaq,
	kõik õks mul suuhtõ sulasõq,
3780	kõik puuho pudinõsõq!”
	Maast õks jäl kar´us kadsatõlli,
	silmäviil veerätelli:
	“Kuulõq õks, mu kullanõ sõsar,
	vasinõ vanõp lats,
3785	kodo tulõq õks sa ütest tunnikõsõst,
	astuq aost veit´ost!
	No ai õks ma peeleq peränulka,
	ai ala aknide,
	peeleq ommaq õks mul tarõh taasperi,
3790	võllas kogone võõrildõ.
	Ime om õks ar murõht murdunu,
	meelepahha painunu -
	kodo veeräq õks sa kangast vidämähe,
	märksahe mähkmähe!
3795	Õga mõista-i õks ma, armas, alostõlla,
	mõista-i nipseq nitsihe.”
	Kulla kostõ õks jäl näio kuu sisest,
	ausa ao vaihõlt:
	“Sõsar, mineq õks sa küläst küüsümähe,
3800	tõõsõst talost tahtmahe!”
	Sõsar õks jäl ikula kõnõli,
	maast kõnõl´ madaluistõ:
	“Küläkene õks küll sääd küllüpäädi,
	vald sääd vastupäädi!”
3805	Korgõst õks jäl ütel´ kull´a sõsar,
	meelimari manitsõlli:
	“Õga saa-i õks imp minost minejät,
	armast kanga alostajat!
	Mineq õks ar kodo, mu sõsar,
3810	kalluq kodo, imekana,
	sis keeräq õks sa mino kirstu mano,
	astuq annivaka viirde!
	Ummil kaeq õks sa silmil selgil,
	tiiäq kaiaq terävähe:
3815	miä om õks sääl komp kimmäp,
	kua palk´na kõkõ paksõb,
	miä om õks sääl kimbo keskpaigah,
	pardsi palk´na vaihõl -
	pööreline õks om pühäserätt,
3820	keeroline kivodarätt,
	kiräq ommaq õks koh mitmõkeerolitseq,
	hani, mitmõharolitseq!
	Nuuq ommaq õks mul kiräq sis koedoq,
	armas sis alostõduq,
3825	kuna õks päivä var´ati,
	kuu poigõ pututi.
	Nuuq andvaq õks sul kirätarkut,
	märksaq täheq märkut:
	kirä pant õks kui kivoda pääle,
3830	säät pikkä peränulka,
	sis nakaq õks sa kangast säädmähe,
	armahe alostama!
	Rätt pill õks sul sõnno peränulgast,
	kirotollõs õks tä kivoda päält,
3835	sis lääväq õks sul silmäq hõpõtsõst,
	silmäkolmuq kullatsõst,
	sis saat õks sa virk ne tark,
	kogone kullus neio!
	Kui nakat õks sa kangast kudamahe,
3840	suakollo kobimahe,
	sis õks sa minno meeleh piäq,
	mar´a, minno manitsõllõq,
	tuulõlt saadaq õks sa tuhat tervüt,
	sault sada ait´ummat!
3845	Sis tii õks ma ilma ilosapast,
	pardsi päävä parebast,
	kirjo näet õks sis kutaq keeroliidse,
	veere pääle viguriidse.
	Sis pelgä-i õks sul kangas kadõhuist,
3850	illos rõivas imehtüist,
	rõivas saasõ õks sul illos kui iä,
	tasanõ kui talvõtii!”
	Sõsar jätt´ õks sis ikko vähämbälle,
	silmavett veidembälle,
3855	sis kohend´ õks tä umma kotikõist,
	sääd´ kar´a-salkunat,
	sis nakas´ õks tä kodo tulõmahe,
	kaldõst kallumahe.
	Sis tull´ õks täl vasta vana naane,
3860	nurmõ otsah oholine.
	Neio võtt´ õks sis salkuna säläst,
	leevätorba tur´o päält,
	toolõ and´ õks ar kuus kuklikko,
	säidse säädüs-leeväkeist.
3865	Läsk- pallõl´ õks sis -naane parebihe,
	and´ armu-ait´ummat:
	“N´ooq ommaq õks naaq valgõq Peko vadsaq,
	vägimehe vinnütetüq!”
	Noid tundsõ õks küll vatsko vaenõ naane,
3870	kobõ kuurt kurvaline:
	kulla lätsiq õks et kotih korgõbast,
	märsokah märksapast,
	Peko ommaq õks et leeväq pehmepäq,
	vägimehel vägeväpäq.
3875	Neiokõnõ õks sis läts kulla kodo,
	kulla kodo, mar´a majja.
	Kott läts õks sis säläh kullatsõst,
	hõõhkama hõbõhõst -
	kuld jäänüq õks oll´ vatsko kottalõ,
3880	valgõ vadsa vaihõlõ.
	Seni and´ õks küll kulda tuu kott,
	märksat rahha tuu mäsok:
	üte õks võtiq, tõõnõ sai,
	kolmas laul´ koti peräh
3885	läsä-õks-naase ait´ummast,
	Peko pehmest leeväkesest.
	Miä opas´ õks küll sõsar korgõst,
	illos ilma veere päält,
	kui õks tä opas´, nii oll´,
3890	kui käsk´, neio käve -
	egä lätsi õks tä päävä pikebäst,
	umah tarõh targõbast.
	Neio kudi õks sis kangast, kodo kumas´,
	tekk´ langa, tarõ tiras´;
3895	neiokõnõ õks kõõ vidi sada saina,
	vidi tuhat tulbavahet.
	Kui naksi õks sis laat laskmahe,
	nakas´ turg tulõmahe,
	kullakõnõ õks jo laul´ koti peräh,
3900	märksa raha mässokah.
	Küll om õks tuu vali vaestõ annõ,
	armulise ait´umma:
	kõõ lääväq õks nääq kotih korgõbast,
	pardsi raha paksobast!
3905	Näiokõnõ õks sis vell´olõ ütel´,
	imekanalõ kadsat´:
	“Kott om õks jo täüs kuldrahha,
	hõbõhõtsõq hõõkasõq -
	hummõn lääme õks mi suurdõ liina,
3910	ausahe alõvõhe!”
	Vell´o õks sis kullõl´ sõsarõ sõna,
	noorõ näio nuum´mise,
	vell´o kuuld´ õks ka kulla kuminat,
	taadre-latsõq laulo leiväq.
3915	Vell´o keere õks ka ülest inne kikast,
	astõ üles aiksahe,
	vell´o võtt´ õks sis püssä pütü otsast,
	taba taari haani päält.
	Neiokõnõ õks sis ehe ilosahe,
3920	kallihe kabistõlli,
	(veidü oll´ õks täl ilo-ehtit,
	noorõl rõõmu-rõivit -
	kar´a- lauliq õks täl -rõivaq kaartõh,
	öüdsirõivaq räästeh,
3925	liina kaldo õks tä kar´arõivil,
	vali valgõl räbikol),
	kulla- pand´ õks tä -toorba tur´o pääle,
	võtt´ hõlma hõpõkoti.
	Liina lätsiq õks nääq poolõ liikmahe,
3930	astma suurdõ alõvohe.
	Vell´okõnõ õks kõõ püssä paugutõlli,
	tulirauda tossutõlli -
	vell´o peläs´ õks kõõ valla vargit,
	kolga kur´ategijit.
3935	Sõsar õks jäl lausi meelestäni,
	uma meele poolõstani:
	“Vell´o-õks-sa-kõnõ noorõkõnõ,
	kallis imekanakõnõ,
	kuld õks mul laul koti peräh,
3940	helehehe heliseseq,
	vana laul õks küll taadre targastõ,
	ruubletüküq rohkõhe.”
	Tõõnõ- õks nääq -tõõsõlõ kõnõliq,
	tõõnõtõõsõst küüsütelliq:
3945	“Kua tulguq õks meid poisiq putmahe,
	koti peräst kobimahe,
	tiidäq anna õks mi Pekolõ pikäle,
	vägimehele veerädä!
	Kangõlanõ õks sis juusk kaala mano,
3950	kõva näide kõhri mano,
	tukõv haard õks sis miis tur´o pääle,
	käänd käevarrõ pääle,
	sis heit õks tä mõtsa mõtusillõ,
	kand suurilõ kahralõ!
3955	Peko saat õks vai sinnä Siberihe,
	kivimäkki kiskmahe.”
	Sis lätsiq õks nääq liina lähkohe,
	alõvu aia ala.
	Lätsi õks vell´o tuuhtõ puute,
3960	kaldo tuuhtõ kaubamajja,
	koh õks taad siide müüdigi,
	kalõvut kakutigi.
	Vell´o ost´ õks sis siidi selgit,
	kalõvut kallit.
3965	Vell´o kullõl´ õks sis tuud kuldseppä,
	vali hõpõvalajat,
	kel õks taa hõhas´ illos hõpõ,
	suurõq sõlõq sõiratõlliq.
	Vell´o õks sis ost´ nii pall´o,
3970	kai ilo-ehtit
	neiol sai õks kui kaal kaarikohe,
	sai rind ristikohe.
	Pääle ütel´ õks sis neio noorõkõnõ,
	kadsat´ kar´alatsõkõnõ:
3975	“Vell´o-õks-sa-kõnõ virvekene,
	kallis imekanakõnõ,
	hüä mineq õks sa vell´o tuuhtõ puute,
	marsiq tuuhtõ magasini,
	vell´o, ostaq õks sa sälgä sinisärgiq,
3980	maani massanäolitseq!”
	Vell´o kullõl´ õks sis sõsarõ sõna,
	noorõ näio nuum´mise:
	vell´o õks läts tuuhtõ puute,
	marsse tuuhtõ magasini,
3985	koh lauli õks taa tuvi tulba otsah,
	puhas piho poodi lävel.
	Tuvi õks sis ütel´: “Tulõq siiä!”,
	piho ütel´: “Piiriq puute!”
	Vell´o õks sis tougas´ tuvi puute,
3990	astõ piho au nimel.
	Tuuhtõ pand´ õks tä puute tuhanit,
	mito ruka ruubletükkä -
	vell´o ost´ õks sis sälgä sinisärgi,
	maani massanäolitse.
3995	Tuvi õks sis laul´: “Tukõv saat!”,
	piho ütel´: “Pikk olt!”
	Miä õks nääq kotist kullutivaq,
	vällä liidiq leti pääle,
	tõõsõq astõq õks jäl rahaq asõmõllõ,
4000	kolmõvõrra kotte sai.
	Tuud jovva-s õks nääq kotte kulutada,
	vällä mähkeq massõkast!
	Vello ost´ õks sis ette hüä hobõsõ,
	kõrgi ruuna kõrralitse,
4005	taadõ õks tä ost´ targaq rattaq,
	rattakorvi korgõpa.
	Ette õks nääq panniq hüä hobõsõ,
	virga ruuna vehmrihe.
	Vello võtt´ õks sis uhjaq umma kätte,
4010	piitsakõsõ tõistõ pekko,
	kalduq õks nääq pääle katõkese,
	ilosahe imelatsõq.
	Vello õks sis uhjo hel´otõlli,
	valimit valvaskõlli,
4015	hopõn õks hell´o minemä,
	piisö jalgo pill'mahe.
	Liina õks sis korsnaq kumardõlliq,
	tarõ pajaq painutõlliq
	tubli õks ruuna turnahuist,
4020	helehehe hirnahuist.
	Nii õks nääq kõvastõ sõidivaq,
	kodo virgastõ veereväq,
	suur juusk õks kui vesi sulõngust,
	veerüs vesi veskihe -
4025	nii õks nääq rutto kodo saivaq,
	veeriväq velisihe.
	Müüdä lätsiq õks kui küläst kümnest,
	saivaq saasta talost,
	kua õks sis ütel´: “Kunigas lätt!”,
4030	mõni ütel´: “Mõisnik sõit!”
	Sõsar õks naard´ korgõst,
	tark lats taivast,
	kurva sõit õks et vell´o korgõ muudo,
	iku-sõsar ilosahe.
4035	Ese murd´ õks sis vasta moro pääle,
	vana tull´ õks jal ese ilosahe.
	Hüä oll´ õks sis ese meelekene,
	kerge vana keelekene:
	“Must õks jal ruun muhaskõllõs,
4040	suur hiir hirnaskõllõs -
	ega lasõ-s õks tä külälä maada,
	külä sulasil suigahta.”
	Jälke sai õks näil siidene sõsar,
	kalõvunõ imekana.
4045	Kui elle õks tä kuu, kasvi kats,
	kolmandal õks sis sai korgõ näio.
	Kui tull´ õks sis pühanes päiv,
	kaldo kallis aokõnõ,
	(olli õks tuu näio loonatark,
4050	loonatark, kadokavval -
	pää sugõ õks kõõ sulastõ tarõh,
	jalaq känge õks jal kar´ustõ kambreh;
	suur kasve õks tä sulastõ tarõh,
	kallis kar´ustõ kambreh),
4055	näio sääd´ õks sis ilo-ehtehe,
	pand´ rõõmurõivehe,
	pääle pand´ õks tä kalleq kaaladseq,
	pand´ ehteq ilosaq.
	Näio sai õks sis munast muutsap,
4060	kanamunast kallep:
	päävä- sai õks tä -lill pääle kaiaq,
	mesimari mano minnäq.
	Vell´o pand´ õks sis sälgä sinisärgi,
	maani massanäolitse,
4065	päähä pand´ õks tä kööridö kübärä,
	kaala Narva kaalaräti.
	Katõkeske õks nääq keereq kerikohe,
	vell´oga õks jäl astõq alõvuhe.
	Nimäq piireq õks küll Peko kerikohe,
4070	astõq Peko alõvuhe -
	sinnä õks kõik keere kitu-rahvas,
	astõq au-inemiseq.
	Peko õks ka naard´ kavvõndõst,
	pardsi pall´o maa takast,
4075	neio om õks et lillirõivil,
	tuvi toomõhäälmil,
	ehtekeseq õks kõik paistsõq pall´o maad,
	välgeq väega kavõndõhe.
	Kõik nakas´ õks kerik kihetämä,
4080	kihetämä, rähetämä
	näio õks ilo-ehtit,
	kabo rõõmurõivit.
	Neio keere õks sis vällä kerikost,
	astõ vällä alõvust.
4085	Vällä lätsiq õks nääq muutsa moro pääle,
	kulladsõ kundi pääle.
	Mano tull´ õks sis tuhat tundjat,
	mitosada saldjat,
	mano tulliq õks kõik kolga kosilasõq,
4090	suurõ nulga noorõmeheq.
	Sis visseq õks nääq jutto viguriist,
	kinnä mitmõkeerolist.
	Neio aja-s õks jutto kavva aigo,
	saista-s näide sagarikko -
4095	neio läts õks ar mant, kae-s taadõ,
	astõ kodo ausahe.
	Kodo uma õks tä velega viirdö,
	astõ au-kübärägä.
	Pekokõnõ õks jäl vasta tull´,
4100	vägimiis mano viirdö.
	Peko õks sis ai pikkä jutto,
	tõtõ kõva tõõmõlli:
	“Kuulõq õks sa, illos näiokõnõ,
	kallis näküs kabokõnõ!
4105	Hummõn saada õks ma Kuu kosjullõ,
	Päävä- veese õks jäl -poig poolõ tuupe -
	kas õks jäl tandsit taivahe,
	Kuu pujalõ tulõdõ?”
	Näio jäi õks sis kogone kurva,
4110	pardsi väega pahano.
	Näio õks sis ikk´ ilma-väega,
	kallis väega kahitsõlli:
	“Üts om õks jo tark taivah,
	kullus sõsar korgõh,
4115	säält saa-i õks ma kodo kost´mahe,
	armas aigo viitmähe -
	sis ime õks meil kogone koolõs,
	maama kurval maalõ viijäs!”
	Peko õks sis lausi meelestäni,
4120	vägimiis veerätelli:
	“Sis saada-i õks ma Kuud kosjollõ,
	Päävä veljo viinoga -
	väega olt õks viil nuur näiokõnõ,
	paha-kassuj kabokõnõ!
4125	No mullõ õks sa ütleq õigus,
	kõrda kätte kõnõlõq:
	kui nak's õks sul au astmahe,
	kitt tarõh kiuhkmahe,
	au- nakas õks kui -laud astuma,
4130	leemeliud liikuma -
	neio, võtaq õks sa Pekot truus´kast,
	salliq sajavanõbast!”
	Neiokõnõ õks sis naard´, eis´ ütel´,
	vell´o kõnõl´ veerüsähe:
4135	“Kui õks sa tulõt, sis mi võta,
	kutsumõ korgit!”
	Peko õks sis ütel´: “Mineq kodo,
	kalluq kodo, hüä kabo!”
	Neio keere õks sis kodo kibõhõhe,
4140	vell´o virgastõ viird´.
	Neio saa-s õks riisoq rõivilt,
	kapistada kaalatsit,
	mitmõq olliq õks jo kos´aq kua takah,
	ausaq viinaq aia veereh.
4145	Neiokõist õks kõik kisiq kirotajaq,
	kaivaq kantora vanõmbaq,
	kõik timmä õks ka möldreq kosõvaq,
	kivipidäjäq kihlsiq.
	Ese käsk´ õks kõõ minnäq möldrele,
4150	keertäq kivi pidäjäle,
	möldre saasõ õks et mati maatõh,
	külimitu küle pääl.
	Kuvvõ- täl õks küll -kümneq kos´aq käveq,
	viiekümneq viinaq veereq.
4155	Kulla mõista-s õks tä kohege minnäq,
	virve kellege veertäq.
	Sinnä käve õks küll summõ sorijit,
	kimpa keelekandjit.
	Vana oll´ õks näil ese ilmatark,
4160	tätä tähelepandja:
	ese kor´as´ õks ka miist meelelist,
	kassa kaala-arvolist.
	Ese õks ka tundsõ tuu poisi,
	mehe meele kotusit,
4165	kua juu-s õks viina sukugi,
	tõmba-s piipo pissugi.
	Esekene õks ka kor´as´ kosilaist,
	tarka miist meelütselli -
	möldre ütel´ õks tä poigõ punatsõpast,
4170	teräjauhjat teräväpäst.
	Ese jei õks sis kos´aq kogonest,
	neio viinaq viimätsest.
	Ese pand´ õks sis likko linnasõq,
	vei ojja ollõteräq.
4175	Au- nakas´ õks -laud astmahe,
	leemeliud liikuma.
	Neio läts õks sis nurmõ nulga pääle,
	kodonurmõ kolga mano,
	päähä veerät´ õks tä verevä kübärä,
4180	kätte mõrs´a käeräti.
	Sis näio õks tä Kuulõ kumard´,
	mõrs´a Pääväle painut´:
	“Kuu, lasõq õks sa kodo mu sõsar,
	Päiv, kallist imekanna!”
4185	Sõsar õks jäl keelilä kõnõli,
	umal suul sorahõlli:
	“Kui lää õks ma maalõ, sõsarõni,
	ese musta moro pääle,
	Kuukõnõ õks sis kogone kuijos,
4190	Päävä latsõq lakk´a lääväq!
	Määne sullõ õks sis saasõ sajapäiv,
	astus au-pääväkene?
	Sis saa-i õks sul kolk kokko tullaq,
	veerekene mano veertäq.
4195	No mineq õks ar kodo, mu sõsar,
	astuq kodo, au-lats -
	sullõ tii õks siist ilma ilosast,
	pääs´o päävä valusast,
	sis saasõ õks sul illos elämine,
4200	väega kallis kasumine!”
	Pekokõsõ õks nääq kutsiq truus´kast,
	sallõq sajavanõmbast.
	Pekol oll´ õks ka kiijor kinä hopõn,
	tammõnui tark täkk.
4205	Kui sinnä õks sis saja sisse sõit´,
	kosilanõ kodo tull´,
	sõit´ õks sis sisse säksa saja,
	kunigidõ kosilanõ:
	kõik olliq õks naaq hiiroq lilletetüq,
4210	palmidoq papril.
	Peko läts õks sis vasta piiri pääl,
	keere mano kiijoral.
	Kiijor õks ütel´: “Kiil´keq hinnäst!”,
	tammõnui õks jäl käsk´ tassa ollaq.
4215	“Kavva lasõ-i õks mi saistaq saarõ pääl,
	peiol ollaq piiri pääl - ”
	Peko õks kiijor keerätelli,
	nui kõnõl´ nobõhõhe,
	“neio pühke õks meil tarrõ tandseh,
4220	kasõ lauda laulõh!”
	(Piä-s õks näio purust tarrõ,
	taha-s põhust põrmandot).
	Tull´ õks sis sisse saia-saja,
	miihõngudsõq meheq.
4225	Nii oll´ õks ka illos ilmakõnõ,
	paha-vallus pääväkene:
	taivas õks kõik vasinõ valas´,
	maa hõhas´ hõbõhõnõ.
	Kõik õks naaq paistsõq saibapaariq,
4230	ruudjaq olliq õks kui kogone kulladsõq.
	Kokko piire õks küll rahvast pilva muudo,
	veere kokko vihma värke.
	Peko õks kõõ kergüt kiijorat,
	tammõnuia tahvatsõlli.
4235	Ilosahe õks kõõ olde, ausahe,
	kosilanõ õks jäl oll´ kullatsõhe.
	Neio viide õks sis kotost kulusahe,
	ese majast ilosahe.
	Ese nakas´ õks kui leibä lõikama,
4240	poolildõ pool´oldama,
	Peko õks sis kergüt´ kiijorat,
	kullast nuia koputõlli:
	“No kuulõq õks sa, hüä tsõdõ ülä,
	kahharpää neio kasa!
4245	Umast viit õks ar kotost kogonest,
	ese majast igäväst -
	kuur naakuq õks teid kost´ma kutsmahe,
	sisu sääl elämähe!”
	Peko and´ õks ka leeväle jakko,
4250	kulla koorõlõ ikä,
	pääle and´ õks jäl ikä eläjillõ,
	kallist armo katõlõ.
	Sedä õks jäl ütel´ pikk Peko,
	vägimiis veerätelli:
4255	“Pangõq õks ti kotte kuri miil,
	kalg´ süä kaotagõq,
	Peko naakõq õks ti keppe pelgämä,
	sedä kimmäst kiijorat!”
	Sis lätsiq õks nääq kotost minemähe,
4260	umast majast marss´mahe.
	Ilosahe õks nääq lätsi, ausahe,
	möldre kodo kulusahe.
	Vasta õks jo kiuhiq kivipoolõq,
	teräkol´oq tiiro leiväq:
4265	“Kinnä tuvvas õks no kivi pühkjät,
	kivi tolmo tundjat!”
	Hummõn nakas´ õks sis vakk valamahe,
	kirst perrä kiirdmähe.
	Peko pand´ õks sis kiijora ette,
4270	tammõnuia taosihe,
	pääle õks tä keerät´ neio kirstu,
	kangla vei õks jäl all suurt kaste.
	Peko kutsu-s õks külla nõstmahe,
	küläpoissa putmahe.
4275	Peko istõ õks sis kirstu ede pääle,
	kuldataba kottalõ.
	Truuska õks eis´ hõigas´ torõhõhe,
	kangõlanõ kallehe:
	“Nu õks ti kuulkõq, hõpõ hõim,
4280	hõpõ hõim, sorrõ sugu!
	Rutto kaegõq õks no hõim hõõlahe,
	suur sugu sorõhõhe!”
	Peko õks sis keerät´ kiijorallõ,
	tammõnuialõ taat´:
4285	“Kuulõq õks sa, kiijor, kisoq kirsto,
	nui, sõidaq nobõhõhe!”
	Õga õks nääq sõida-s tunne aigo,
	viidä-s viit minotit -
	touksiq õks nääq rutto kui tuul,
4290	väega rutto kui välk.
	Kiijor õks sis laul´ kibõhõhe,
	nui laul´ nobõhõhe:
	“Neio-õks-sa-kõnõ noorõkõnõ,
	mi meelimar´akõnõ,
4295	koh õks sa olt, uikaq vasta,
	koh hingät, tiiq hellü,
	uikaq õks vasta sa ummilõ,
	tiiq hellü sa hõimulõ!”
	Kiijor õks nõst´ neio kirstu,
4300	sääd´ sinnä seenitsehe.
	Peko oll´ õks ka saja peremiis,
	korgõ vaka kubijas.
	Koh õks no kohke sajaq ommaq,
	mõnõl poisil pulmaq ommaq,
4305	Peko käüse õks ka vaim valda piti,
	librik kõike lindõllõs.
	S´oo oll´ õks no pikk Peko laul,
	vägimehe veerätüs.
	Kink lätt õks no pekko Peko laul,
4310	vägimehe veerätüs,
	lukko pangõq õks ti Peko lukmõkõsõq,
	ajalehte arotagõq,
	sis saatkõq õks ti liinolõ lukõq,
	esändillõ imehtellä!
4315	Tuhandillõ õks sis saasõ tuumatõlla,
	Pekot saasõ õks sis saalõ tiidä,
	miä om õks taa Anne arotanu,
	Vabarna valmistanu.