Kaadsi saab naise vara omanikuks

Kaadsi saab naise vara omanikuks
[7649-8108]

   Sis elle^q õks nää^q üü, kasve^q kats,

7650 viis-kuus veerätelli^q.

   Kaadsi õks sis Taadsilõ ütel´:

"Taadsi-õks-sa-kõnõ, naasekõnõ,

mino puhas pruudikõnõ,

sinno õks ma painu pallõmma,

7655 heidä hellile sõnolõ:

paprõ^q omma^q õks küll tettö^q sino pääle,

targa^q lehe^q Taadsi pääle -

kui naatas õks kaema kantorahe,

vaja minnä^q vallamajja,

7660 ilodo om õks meil minnä^q katõkeske,

narr´ naasega sõita^q!

   Kattõ naatas õks sääl nimme hõikamma,

kattõ nimme kaemahe -

meid irv'va^q õks sis mõnõ^q inemise^q,

7665 üldäs nulgast nur´atohe,

sis om õks meil ilodo kullõlda^q,

targal saista^q tuuh tarõh!

   Kirä tiit õks kui mino nime pääle,

tiit Kaadsi kaala pääle,

7670 sis jääde^q õks sa kodo, kull´a naane,

kallis provva kambrõhõ -

muudku saadõ^q õks sa vara vahtjast,

rahakarbi kaejast!"

   Taadsi õks vil lausi meelestäni,

7675 meelest, meele poolõstani:

"Ma lää õks vil kulla umma kodo,

mar´akõnõ ese majja,

sis ma õks vil küüsü ese käest,

pallõ sõnna papa käest,

7680 kas and õks vil lupa esekene

kirjo sullõ kirotõlla!"

   Oo õks tuud Kaadsit kavalat,

tuud veljä vigurist -

lasõ-s õks imp Taadsit umma kodo,

7685 ilosahe ese majja:

   "Taadsi-õks-sa-kõnõ, naasekõnõ,

kõkõ armap armukõnõ,

vanal om õks jo esel vana miil,

elähünül eräjutt!

7690 Ese tulõ-i õks meil ello elämähe,

armastuist andmahe -

esi õks mi elä uma elo,

pääle teeme uma tüü!

   Kokko võimõ õks mi panda^q kolm vanna,

7695 katõ^q langu^q kallutõlla,

süütä võimõ õks näid sõirasuurmil,

pitä^q piimäpääl'sil:

näile keedä õks mi soradsõ pudru,

mi anna õks küll mesidse leevä,

7700 näile anna õks mi suust suhkroterä,

peost pehme leevä.

   Taadsi-õks-jal-kõnõ, naasekõnõ,

kõkõ armap armukõnõ,

kui tiide^q õks sa minno peremehest,

7705 Toomõ saasõ õks kui nimi Tuula kirja,

sullõ ütle-i õks sis kuu kurja sõnna,

aastaka halva sõnna:

kuri saasõ õks mul sõna: kullakõnõ,

pakan sõna: pardsikõnõ!

7710 Miä sa õks tahat, tuud süüt,

kohe arvat, sinnä astut -

üts õks sul saasõ sõiduhopõn,

saa iske^q ese poolõ."

   Kaadsi oll´ õks kõõ pehme petmähe,

7715 hiitrit sõnno hel´otamma:

tälle tõi õks kõõ kulladsõ kosti,

kand kalle^q krammele^q midä olõ-s õks vil Taadsi iäl söönü^q,

maitsno^q mar´a suukõnõ.

7720 Tuud õks kõõ kand´ Kaadsikõnõ,

tõi hüä üläkene.

   Oll´ õks Kaadsi kavval miissŽ,

oll´ vell´o vigurine:

arä õks tä pett´ pikä hiusõ,

7725 pett targa Taadsikõsõ.

   Taadsi kitt´ õks jo perrä üläle,

kallis perrä kasalõ:

"Hummõn lääme õks sis kirjo kirotamma,

paprit pakke pandmahe!"

7730    Kaadsi õks sis naard´ suurõ naaru,

oll´ mehel miil hüä:

tälle õks sis kõnõl´ kõõ üü,

höste Taadsit häälitselli.

Kaadsil tulõ-s õks imp uni maatõh,

7735 suiko suuri mõtõldõh:

hüä oll´ õks täl miil, rõõmus süä.

   Kaadsi tull´ õks jo ülest hummogol,

varra inne valgõt.

Kaadsi läpe-s õks imp sulast üles aia^q,

7740 ratsot pass´ma palgalist -

esi õks tä, vell´o, virk oll´,

oll´ kärmäs kaümähe,

pand´ õks tä ette hobõsõ.

pand´ virga vehmrehe.

7745 Ümbre käve ka õks Taadsi kärmähe,

astõ naasest armahe.

   Sis astõ^q õks nää^q vällä armaga,

kaldo^q kalle süämega.

Kats lätsi^q õks sis nuurt kantorahe,

7750 vastnõ lill vallamajja.

   Kaadsikõnõ õks sis kõnõl´ kõkõ inne,

ai jutto armahe.

   Sis ka õks küüsüte Taadsi käest,

noorõ noorigõ käest:

7755 "Kas tiide^q õks sa Kaadsi peremehest,

kulla krundiesändäst?"

   Taadsi õks sis ütel´: "Õigõ om,

velekese^q, veerna om -

tälle anna õks ma uma õigusõ,

7760 kasalõ kallutõllõ!"

   Kaadsi õks kõõ silme pilgutõlli,

umma nõnna nõrgutõlli.

   Kallit õks naid kantora säkso,

kinä^q poisi^q kirotaja^q -

7765 kibõhõhõ õks nää^q nakse^q kirotamma,

peroga pissatamma.

Tunni õks nää^q aigo kirotiva^q,

mehe^q mito minotit,

teivä^q õks nää^q kirä kimmähe,

7770 teivä^q paprõ parebehe -

Kaadsi õks nimi kirä pääle,

vikur miiss veere pääle.

   Kirä-õks-sis-mehe^q keerätelli^q,

paprõpoisi^q pajatõlli^q:

7775 "Illos kuulõ^q õks sa imändäkene,

pääle puhas provvakõnõ!

Ala kiroda^q õks no uma käekene,

sõvva^q uma sõrmõkõnõ,

et om õks sul ülä peremiiss,

7780 Kaadsi kundi kaal-esänd!"

   Taadsi võtt´ õks sis pekko pleiädse,

provva sordõ sulõkõise.

   Esi õks tä mõtõl´ ne kirot´,

pero väega värisi,

7785 verekene õks täl tull´, tõõnõ läts:

"No olõ õks ma ilma umast jaost,

unõhtõt umast osast!"

   Sis tette^q õks jo pääle tuubelmargi^q,

petsade^q piiritivä^q,

7790 sis ante õks jo kätte Kaadsilõ.

Kallut´ naardõh karmanehe.

   Kaadsi mass´ õks sis näile kallist rahha,

peo and´ õks küll tävve peen´okõist -

Kaadsi and´ õks küll ilma kaemalda,

7795 loofkat rahha lugõmalda.

   Kinä sai õks sis miil kirotajal,

perüs hüä pissatajal:

terräv ante õks küll raha temple iist,

kinä palk kirä iist.

7800    Kaadsi õks sis lausi meelestäni,

uma meele poolõstani:

"Käe^q õks teil kergest, silmä^q selgest,

sada õks aastat elämähe,

hüvvi päivi nägemähe!"

7805    Tull õks tä vällä naardõh,

moro pääle muhaskõh.

Taadsi õks jal kulla kurvah oll´,

mõtõl´ ummi mõttit.

   Kaadsi õks vil ütel´: "Kae^q siiä,

7810 heidä^q silme siiä poolõ!"

Läts õks sis kõrdsi tä kõrvalõ,

viinapoodi tä veerele,

Kaadsi võtt´ õks jo kõrdsist kõvva viina,

palsanat parebat,

7815 lavva istõ õks jo taadõ laadnahe,

tooli pääle tugõvahe,

mano ost´ õks jo saia, sakuskit,

maidsi süüke magusit.

Kaadsi õks jo jei viisi täüsi,

7820 kuusi täüsi kummutõlli.

   Tull´ õks jo mano pall´o truukõ,

sõit´ mano pall´o sõpro.

Kaadsi õks vil taha-s truukõ tunda^q,

liina veljo veerätellä^q -

7825 üte and´ õks küll topsi tä truugalõ,

kats napse kaejillõ.

   Kõik õks kaiva^q Kaadsi naist,

tunnistiva^q Tuula tütärd.

Ütli^q õks nää^q targast võtjat,

7830 kongalitsest kosijat,

Kaadsi õks et pett´ pikä naase,

pakso mamma mar´akõsõ.

   Kaadsi õks sis hinnäst hel´otõlli,

kuldakutr´o kohrutõlli.

7835 Kaadsi and´ õks ka viina Taadsilõ,

makõt koste mammalõ.

   Kaadsi õks and´, esi ütel´,

nuur miiss noorut´ sõnno:

"Juu^q õks sa, Taadsi, lüü^q laulo,

7840 süü^q saia, saada^q sõnno!"

   Taadsil sünnü-s õks süä imp ilolõ,

lasku-s meeli laulõmahe.

Läbi ütel´ õks jo kurva kolm sõnna,

läbi kaiho kats sõnna,

7845 esi õks tä hinele kõnõli,

umal suul sorahõlli:

"Sedä tohi-i õks ma esele üldä^q,

kandjallõ kadsatõlla^q,

rutto anni õks et käest õigusõ^q,

7850 kulla krundi säädüse^q!"

   Hopõn õks jo hirnõ, liin heläs´,

klaasikorssna^q kumisiva^q.

   Taadsi kuts´ õks sis Kaadsit tahehehe,

üllä otsane höste:

7855 "Vaja om õks jo meil kodo minnä^q,

liiko^q eloliina poolõ -

kõik uutva^q õks jo kodo peremiist,

vahtva^q majavanõbat!

Tiindre^q naka-i õks vaest tüüd tegemähe,

7860 sulasõ^q õks küll käävä^q suikoh?"

   Kaadsi õks joht kae-s Taadsi jutto,

pardsi provva pallõmist,

muud ku õks tä kai viina kaala,

otsõ ollõpudelit.

7865    Taadsi õks sis kutsi ne kumarde,

pallõl´ pardsi süämega.

Läts õks jo Kaadsi kahrõpast

viina pääga vihasapast.

   Kaadsi ütel´ õks jo Taadsilõ kalõstõ,

7870 visas´ sõnno vihasahe:

"Mis sul om õks no minoga asja?

Kaegu-i sedä Kaadsikõist,

naaku-i õks imp tundma Toomõ poiga,

kaegu-i Toomõ imekanna -

7875 mine^q õks sa liina, otsi^q Alet,

tuu^q siiä seto poiss!"

   Sis nakas´ õks provva puhk´mahe,

imänd väega ikmahe.

Taadsi läts õks sis vällä ikkõh,

7880 provva vällä puhkoh.

   Sis läts õks tä hobõsõ hoolõlõ,

kulla ruuna kottallõ,

sis ikk´ õks tä vankri var´olõ,

kahits´ ratso kaalallõ.

7885    Vangõr õks ütel´: "No olõt vaenõ!"

ratso kadsat´ kaiholitsest.

Taadsi uut´ õks sis tunni, kai kats,

kolmanda kullõhõlli.

   Alekõnõ õks küll kai kavvõndõst,

7890 vahtõ timmä vao takast.

   Ale kallut´ õks kõõ sõna kavvõndõst

Toomõ puja tundmalda:

"Taadsi-õks-sa-kõnõ, tahekõnõ,

tuvi, Tuula tütrekene,

7895 no sai õks sul kätte kavval Kaadsi,

tulihüä Toomõ poig!"

   Taadsikõnõ õks sis käega heit´,

silmäviiga visas´:

"Ar sa astku-i õks imp siiä, Alekõnõ,

7900 liitku-i liia lähkohe!

Eiske olõ õks ma elost essünü,

olõ moodost mutt´unu."

   Pääväkene õks jo maalõ tahtsõ joosta^q jumalihe.

7905    Oo õks tuud Kaadsit kavalat,

tuud veljä vigurist -

taha-s õks tä kuigi kodo tulla^q,

piire^q kõrdsipingi päält:

kõrdsi omma^q õks naa^q pingi^q pigitedü^q,

7910 tõõsõ^q pingi^q tõrvatõdu^q,

õga lasõ-i õks tuu pink üles piiri^q,

tuul pistö toeda^q:

pink õks kõõ kiild kisklõmma,

tuul´ käsk tuumatamma.

7915    Suurõ jei õks tä suvidsõ päävä,

kinä päävä keväjätse.

   Taadsi saat´ õks küll sisse sada sõnna,

toet´ tuhat kutsjat -

õga õks Kaadsi inne tulõ-s,

7920 nuur miis noil sõnol,

kooni läts õks eis´ Taadsi kutsmahe,

ausa provva mano astõ.

   Taadsi läts õks ka sisse peläteh,

kahtlanõ kasa mano.

7925 Taadsi pett´ õks sis vällä pehmehe,

umma Kaadsit kallehe:

"Kallu^q õks sa kodo, mino Kaadsi,

astu^q vällä, armas miiss!

Meil om õks jo aig kodo asto^q,

7930 tunn minnä^q Toomõ poolõ."

   Kaadsi ka õks sis mõtõl´ veid´okõsõ,

herr hinele kõnõli:

"Häbü nakas õks jo mano häll´mähe,

ilodo iskmähe!"

7935    Sis karas´ õks jo üles Kaadsikõnõ,

lipas´ linnu mehekene,

Kaadsi tougas´ õks sis vällä turilahe,

vidi vällä virilähe:

Taadsi õks sis kand´ kangla alt,

7940 armast üllä avitõlli.

   Esi õks tä kand´ ne kadsadi,

hel´ot´ sõnno tä hinele:

"No vii õks ma kodo viinavaate,

oiutõllõ ollõpüttö!"

7945 Ütel´ õks tä Kaadsi kuuldmalda,

hellä hinge tiidmäldä.

   Taadsi avit´ õks sis Kaadsit rattillõ,

hüpäs´ kulla korgõhõ,

uh´a^q tälle õks sis kätte oiutõlli,

7950 pand´ pekko piidsakõsõ.

   Taadsi õks sis kost´ kulla sõna,

and´ tälle armu nime:

"Kuulõ^q õks, mu kull´a üläkene,

mino kallis Kaadsikõnõ:

7955 ilosap õks sul om hobõst aia^q,

verevät veerätellä -

narr´ õks küll om naasel aia^q,

provval hoita^q uh´akõise!

Olõ-i õks taa hopõn mu hoiet,

7960 kaarasüüjä mu kaet,

hopõn om õks küll hüä su hoiet,

kaarasüüjä kasvatõt!"

   Taadsi sääd´ õks sis juundõ joodigõ,

veernahe viinavõtja.

7965 Joudsõ õks tä meele meelütellä,

viina aia^q virro-harro.

   Taadsil oll´ õks hot´ haigõ süämekene,

paha pardsi meelekene,

hillä haard´ õks tä illo ehitellä^q,

7970 tassakõtsi laulo laskõ^q.

Kaadsi laul´ õks sis perrä kõvastõ,

lask´ jorro julgõhõ -

suur om õks taa joro joodikõl,

kõva kõrdsi-kõnnikõl.

7975 Küll oll´ õks taal Taadsil häpe,

sõita^q joodigõ joro man!

   Olõs õks tä võinu^q, sis ar lännö^q,

paeno^q mant pardsikõnõ -

minnä^q saa-s õks imp uma mehe mant,

7980 kasa mant kalduda^q!

   Kaadsi virot´ õks sis hobõst virilähe,

kõrki ruuna kõvõrehe,

lätsi^q õks nää^q kodo, kui taht,

ese majja ilotohe.

7985 Ese õks joht salli-s joodikõt,

taha-s kõrdsi-kõnnikõt.

   Taadsikõnõ õks sis oido ussõ mano,

läts sinnä läve mano,

tihka-s õks ust koputõlla,

7990 ussõlinke liigutõlla.

Kaadsi juusk´ õks sis takah julgõhõ,

ullistõ ussõ mano,

koput´ õks sisse kulakil,

oll´ rohkõ rusikil.

7995    Ime tull´ õks sis sisse laskmahe,

ussõlinke liigutamma.

   Ime õks lask´, esi ütel´,

hel´ot´ ust, heit´ sõnno:

"Meele õks no joodigõ^q tulõva^q,

8000 viinavõtija^q veerüse^q!"

   Minia tihka-s õks midäge üldä^q,

kosta^q kattõ-kolmõ.

Noorik läts õks sis tarrõ nuutskeh,

kasti mano kahitõh,

8005 ime õks hot´ küsse kümme vuure,

tahtsõ tiidä^q tarkut:

"Mille õks ti kaldo^q kaugõst,

jäie^q ilma-illatsõst?"

   Oo õks tuud tarka Taadsikõist,

8010 kavalat imekanna -

kurja naka-s õks kotoh kõnõlõmma,

vanõbillõ vaakmahe!

   Taadsi õks sis lausi meelestäni,

meelest, meele poolõstani:

8015 "Ime-õks-sa-kene helläkene,

kasa maama, mar´akõnõ,

selle õks mi jäime illatsõst,

kaldo väega kaugõst:

kõik olli^q õks naa^q kinni kirätarõ^q,

8020 tabah tarko ussõ^q!

Olli^q õks nää^q liina liitnö^q,

pidomajja piirnö^q -

oll´ õks ka liinah linnu pido,

näküs näütämängokõnõ.

8025    Sääl viidi õks mi viimädse ao,

suurõ suvidsõ päävä,

kuna keere^q õks naa^q kodo kirämehe^q,

kaldo^q kantoraesändä^q.

Pümeheni õks nää^q kirjo kinnütelli^q,

8030 pessi^q pääle petsatit."

   Ime õks jal esega ütel´,

tätä maamaga manits´:

"Kost saanu^q õks om Kaadsilõ viina,

nabarohto natukõtsi?

8035 Agu õks tä puistas´ umma punga,

leot liiä rahakõist?"

   Taadsi sais´ õks küll iist kui sainaga,

oll´ iist kui ussõga:

"Kuulõ^q õks, mu kull´a maamakõnõ,

8040 illos ülä imekene!

Olli^q õks naa^q turuh nuu truuga^q,

alõvoh arma^q sõbra^q,

kiä õks naa^q olli^q Kaadsi sajah,

veere^q üteh nää^q velega -

8045 tuu and´ õks küll truuk suurõ topsi,

uma sõbõr pall´o olut!

Kaadsi õks küll söömäldä oll´,

lõivo ilma lõunõlda,

söömäldä õks täl läts süämehe,

8050 sai väega tä väsünö."

   Ime õks küll kullõl´ Taadsi jutto,

noorigõ nopõ sõna.

   Kaadsi õks sis naard´ katmõ all,

kullõl´ sällülde sängüh:

8055 "Kõik om õks no õigõ, miä ütli^q,

om kõrrah, mis kõnõldi!

Küll om õks taa tark mu Taadsi,

Tuula tütrel torrõ^q jutu^q.

Kui ma naka õks küll timmä kullõmma,

8060 Taadsi perrä elämähe,

sis saa-i õks ma kunage tõrõlda^q,

kandja käest karistõlla^q!"

   Ime tõi õks sis mitmõ^q söögi^q,

maama mitmõ^q magõhusõ^q.

8065    Taadsi astõ õks sis asõmõ veerele,

kaldo kat´mõ kaalalõ,

jalast võtt´ õks tä kalle^q kamaske^q,

alt tahe^q tallukõsõ^q.

Korgõhõ õks tä kuioma pand´,

8070 lahehehe laotõlli.

Pääle pett´ õks tä pindsago säläst,

vahtsõ pand´ õks sis pal´to varna otsa.

   Süümä kuts´ õks sis kull´a üläkeist,

maitsma mar´a mehekeist.

8075 Kaadsi jovva-s õks süümä kalduda,

jovva-s laskõ lavva mano.

   Ese õks sis ütel´: "Joodik om,

om pur´oh mu poig!"

   Taadsi õks jal ütel´: "Esekene!",

8080 noorik kadsat´: "Kasvataja,

viina tulõse^q õks tä peräst süümähe,

tulõse^q lauldõh lavva mano -

oo õks taad ulle unõkõist,

magusat magamist!

8085 Sedä ka õks ütel´ mino ime,

vana naane nal´atõlli:

uni om õks küll miist magusap,

siiropist selgep!"

   Taadsi õks sis sei veid´okõsõ,

8090 kai süüke kana võrra.

   Õga lää-s õks täl süük süämehe,

vao-s juuk varbehe,

pääle tulõ-s õks jal uni maatõh,

suiko suuri mõtõldõh:

8095 künnär tulli õks täl vett küle ala,

vass vett vaihõllõ -

Taadsil oll´ õks kõik selge silmävesi,

silmäsarnosta sadano.

   Taadsi tull´ õks jo ülest kõkõ inne,

8100 astõ ülest aiksahe.

Kaadsil oll´ õks sis, poisil, pohmeel´a hallus päähaigus.

   Taadsi tõi õks sis taare tarõst,

mõtu külmäst keldrest,

8105 poisil ai õks ar mant pohmeel´a,

tougas´ turila pää.

Sis sai õks jal miiss, mis oll´ vaja,

läts Kaadsi kavalast.

Hõimupäev Noorikukodu külastamine

	Sis elle^q õks nää^q üü, kasve^q kats,
7650	viis-kuus veerätelli^q.
	Kaadsi õks sis Taadsilõ ütel´:
	"Taadsi-õks-sa-kõnõ, naasekõnõ,
	mino puhas pruudikõnõ,
	sinno õks ma painu pallõmma,
7655	heidä hellile sõnolõ:
	paprõ^q omma^q õks küll tettö^q sino pääle,
	targa^q lehe^q Taadsi pääle -
	kui naatas õks kaema kantorahe,
	vaja minnä^q vallamajja,
7660	ilodo om õks meil minnä^q katõkeske,
	narr´ naasega sõita^q!
	Kattõ naatas õks sääl nimme hõikamma,
	kattõ nimme kaemahe -
	meid irv'va^q õks sis mõnõ^q inemise^q,
7665	üldäs nulgast nur´atohe,
	sis om õks meil ilodo kullõlda^q,
	targal saista^q tuuh tarõh!
	Kirä tiit õks kui mino nime pääle,
	tiit Kaadsi kaala pääle,
7670	sis jääde^q õks sa kodo, kull´a naane,
	kallis provva kambrõhõ -
	muudku saadõ^q õks sa vara vahtjast,
	rahakarbi kaejast!"
	Taadsi õks vil lausi meelestäni,
7675	meelest, meele poolõstani:
	"Ma lää õks vil kulla umma kodo,
	mar´akõnõ ese majja,
	sis ma õks vil küüsü ese käest,
	pallõ sõnna papa käest,
7680	kas and õks vil lupa esekene
	kirjo sullõ kirotõlla!"
	Oo õks tuud Kaadsit kavalat,
	tuud veljä vigurist -
	lasõ-s õks imp Taadsit umma kodo,
7685	ilosahe ese majja:
	"Taadsi-õks-sa-kõnõ, naasekõnõ,
	kõkõ armap armukõnõ,
	vanal om õks jo esel vana miil,
	elähünül eräjutt!
7690	Ese tulõ-i õks meil ello elämähe,
	armastuist andmahe -
	esi õks mi elä uma elo,
	pääle teeme uma tüü!
	Kokko võimõ õks mi panda^q kolm vanna,
7695	katõ^q langu^q kallutõlla,
	süütä võimõ õks näid sõirasuurmil,
	pitä^q piimäpääl'sil:
	näile keedä õks mi soradsõ pudru,
	mi anna õks küll mesidse leevä,
7700	näile anna õks mi suust suhkroterä,
	peost pehme leevä.
	Taadsi-õks-jal-kõnõ, naasekõnõ,
	kõkõ armap armukõnõ,
	kui tiide^q õks sa minno peremehest,
7705	Toomõ saasõ õks kui nimi Tuula kirja,
	sullõ ütle-i õks sis kuu kurja sõnna,
	aastaka halva sõnna:
	kuri saasõ õks mul sõna: kullakõnõ,
	pakan sõna: pardsikõnõ!
7710	Miä sa õks tahat, tuud süüt,
	kohe arvat, sinnä astut -
	üts õks sul saasõ sõiduhopõn,
	saa iske^q ese poolõ."
	Kaadsi oll´ õks kõõ pehme petmähe,
7715	hiitrit sõnno hel´otamma:
	tälle tõi õks kõõ kulladsõ kosti,
	kand kalle^q krammele^q	midä olõ-s õks vil Taadsi iäl söönü^q,
	maitsno^q mar´a suukõnõ.
	7720	Tuud õks kõõ kand´ Kaadsikõnõ,
tõi hüä üläkene.
Oll´ õks Kaadsi kavval miissŽ,
oll´ vell´o vigurine:
arä õks tä pett´ pikä hiusõ,
7725	pett targa Taadsikõsõ.
	Taadsi kitt´ õks jo perrä üläle,
	kallis perrä kasalõ:
	"Hummõn lääme õks sis kirjo kirotamma,
	paprit pakke pandmahe!"
7730	Kaadsi õks sis naard´ suurõ naaru,
	oll´ mehel miil hüä:
	tälle õks sis kõnõl´ kõõ üü,
	höste Taadsit häälitselli.
	Kaadsil tulõ-s õks imp uni maatõh,
7735	suiko suuri mõtõldõh:
	hüä oll´ õks täl miil, rõõmus süä.
	Kaadsi tull´ õks jo ülest hummogol,
	varra inne valgõt.
	Kaadsi läpe-s õks imp sulast üles aia^q,
7740	ratsot pass´ma palgalist -
	esi õks tä, vell´o, virk oll´,
	oll´ kärmäs kaümähe,
	pand´ õks tä ette hobõsõ.
	pand´ virga vehmrehe.
7745	Ümbre käve ka õks Taadsi kärmähe,
	astõ naasest armahe.
	Sis astõ^q õks nää^q vällä armaga,
	kaldo^q kalle süämega.
	Kats lätsi^q õks sis nuurt kantorahe,
7750	vastnõ lill vallamajja.
	Kaadsikõnõ õks sis kõnõl´ kõkõ inne,
	ai jutto armahe.
	Sis ka õks küüsüte Taadsi käest,
	noorõ noorigõ käest:
7755	"Kas tiide^q õks sa Kaadsi peremehest,
	kulla krundiesändäst?"
	Taadsi õks sis ütel´: "Õigõ om,
	velekese^q, veerna om -
	tälle anna õks ma uma õigusõ,
7760	kasalõ kallutõllõ!"
	Kaadsi õks kõõ silme pilgutõlli,
	umma nõnna nõrgutõlli.
	Kallit õks naid kantora säkso,
	kinä^q poisi^q kirotaja^q -
7765	kibõhõhõ õks nää^q nakse^q kirotamma,
	peroga pissatamma.
	Tunni õks nää^q aigo kirotiva^q,
	mehe^q mito minotit,
	teivä^q õks nää^q kirä kimmähe,
7770	teivä^q paprõ parebehe -
	Kaadsi õks nimi kirä pääle,
	vikur miiss veere pääle.
	Kirä-õks-sis-mehe^q keerätelli^q,
	paprõpoisi^q pajatõlli^q:
7775	"Illos kuulõ^q õks sa imändäkene,
	pääle puhas provvakõnõ!
	Ala kiroda^q õks no uma käekene,
	sõvva^q uma sõrmõkõnõ,
	et om õks sul ülä peremiiss,
7780	Kaadsi kundi kaal-esänd!"
	Taadsi võtt´ õks sis pekko pleiädse,
	provva sordõ sulõkõise.
	Esi õks tä mõtõl´ ne kirot´,
	pero väega värisi,
7785	verekene õks täl tull´, tõõnõ läts:
	"No olõ õks ma ilma umast jaost,
	unõhtõt umast osast!"
	Sis tette^q õks jo pääle tuubelmargi^q,
	petsade^q piiritivä^q,
7790	sis ante õks jo kätte Kaadsilõ.
	Kallut´ naardõh karmanehe.
	Kaadsi mass´ õks sis näile kallist rahha,
	peo and´ õks küll tävve peen´okõist -
	Kaadsi and´ õks küll ilma kaemalda,
7795	loofkat rahha lugõmalda.
	Kinä sai õks sis miil kirotajal,
	perüs hüä pissatajal:
	terräv ante õks küll raha temple iist,
	kinä palk kirä iist.
7800	Kaadsi õks sis lausi meelestäni,
	uma meele poolõstani:
	"Käe^q õks teil kergest, silmä^q selgest,
	sada õks aastat elämähe,
	hüvvi päivi nägemähe!"
7805	Tull õks tä vällä naardõh,
	moro pääle muhaskõh.
	Taadsi õks jal kulla kurvah oll´,
	mõtõl´ ummi mõttit.
	Kaadsi õks vil ütel´: "Kae^q siiä,
7810	heidä^q silme siiä poolõ!"
	Läts õks sis kõrdsi tä kõrvalõ,
	viinapoodi tä veerele,
	Kaadsi võtt´ õks jo kõrdsist kõvva viina,
	palsanat parebat,
7815	lavva istõ õks jo taadõ laadnahe,
	tooli pääle tugõvahe,
	mano ost´ õks jo saia, sakuskit,
	maidsi süüke magusit.
	Kaadsi õks jo jei viisi täüsi,
7820	kuusi täüsi kummutõlli.
	Tull´ õks jo mano pall´o truukõ,
	sõit´ mano pall´o sõpro.
	Kaadsi õks vil taha-s truukõ tunda^q,
	liina veljo veerätellä^q -
7825	üte and´ õks küll topsi tä truugalõ,
	kats napse kaejillõ.
	Kõik õks kaiva^q Kaadsi naist,
	tunnistiva^q Tuula tütärd.
	Ütli^q õks nää^q targast võtjat,
7830	kongalitsest kosijat,
	Kaadsi õks et pett´ pikä naase,
	pakso mamma mar´akõsõ.
	Kaadsi õks sis hinnäst hel´otõlli,
	kuldakutr´o kohrutõlli.
7835	Kaadsi and´ õks ka viina Taadsilõ,
	makõt koste mammalõ.
	Kaadsi õks and´, esi ütel´,
	nuur miiss noorut´ sõnno:
	"Juu^q õks sa, Taadsi, lüü^q laulo,
7840	süü^q saia, saada^q sõnno!"
	Taadsil sünnü-s õks süä imp ilolõ,
	lasku-s meeli laulõmahe.
	Läbi ütel´ õks jo kurva kolm sõnna,
	läbi kaiho kats sõnna,
7845	esi õks tä hinele kõnõli,
	umal suul sorahõlli:
	"Sedä tohi-i õks ma esele üldä^q,
	kandjallõ kadsatõlla^q,
	rutto anni õks et käest õigusõ^q,
7850	kulla krundi säädüse^q!"
	Hopõn õks jo hirnõ, liin heläs´,
	klaasikorssna^q kumisiva^q.
	Taadsi kuts´ õks sis Kaadsit tahehehe,
	üllä otsane höste:
7855	"Vaja om õks jo meil kodo minnä^q,
	liiko^q eloliina poolõ -
	kõik uutva^q õks jo kodo peremiist,
	vahtva^q majavanõbat!
	Tiindre^q naka-i õks vaest tüüd tegemähe,
7860	sulasõ^q õks küll käävä^q suikoh?"
	Kaadsi õks joht kae-s Taadsi jutto,
	pardsi provva pallõmist,
	muud ku õks tä kai viina kaala,
	otsõ ollõpudelit.
7865	Taadsi õks sis kutsi ne kumarde,
	pallõl´ pardsi süämega.
	Läts õks jo Kaadsi kahrõpast
	viina pääga vihasapast.
	Kaadsi ütel´ õks jo Taadsilõ kalõstõ,
7870	visas´ sõnno vihasahe:
	"Mis sul om õks no minoga asja?
	Kaegu-i sedä Kaadsikõist,
	naaku-i õks imp tundma Toomõ poiga,
	kaegu-i Toomõ imekanna -
7875	mine^q õks sa liina, otsi^q Alet,
	tuu^q siiä seto poiss!"
	Sis nakas´ õks provva puhk´mahe,
	imänd väega ikmahe.
	Taadsi läts õks sis vällä ikkõh,
7880	provva vällä puhkoh.
	Sis läts õks tä hobõsõ hoolõlõ,
	kulla ruuna kottallõ,
	sis ikk´ õks tä vankri var´olõ,
	kahits´ ratso kaalallõ.
7885	Vangõr õks ütel´: "No olõt vaenõ!"
	ratso kadsat´ kaiholitsest.
	Taadsi uut´ õks sis tunni, kai kats,
	kolmanda kullõhõlli.
	Alekõnõ õks küll kai kavvõndõst,
7890	vahtõ timmä vao takast.
	Ale kallut´ õks kõõ sõna kavvõndõst
	Toomõ puja tundmalda:
	"Taadsi-õks-sa-kõnõ, tahekõnõ,
	tuvi, Tuula tütrekene,
7895	no sai õks sul kätte kavval Kaadsi,
	tulihüä Toomõ poig!"
	Taadsikõnõ õks sis käega heit´,
	silmäviiga visas´:
	"Ar sa astku-i õks imp siiä, Alekõnõ,
7900	liitku-i liia lähkohe!
	Eiske olõ õks ma elost essünü,
	olõ moodost mutt´unu."
	Pääväkene õks jo maalõ	tahtsõ joosta^q jumalihe.
	7905	Oo õks tuud Kaadsit kavalat,
tuud veljä vigurist -
taha-s õks tä kuigi kodo tulla^q,
piire^q kõrdsipingi päält:
kõrdsi omma^q õks naa^q pingi^q pigitedü^q,
7910	tõõsõ^q pingi^q tõrvatõdu^q,
	õga lasõ-i õks tuu pink üles piiri^q,
	tuul pistö toeda^q:
	pink õks kõõ kiild kisklõmma,
	tuul´ käsk tuumatamma.
7915	Suurõ jei õks tä suvidsõ päävä,
	kinä päävä keväjätse.
	Taadsi saat´ õks küll sisse sada sõnna,
	toet´ tuhat kutsjat -
	õga õks Kaadsi inne tulõ-s,
7920	nuur miis noil sõnol,
	kooni läts õks eis´ Taadsi kutsmahe,
	ausa provva mano astõ.
	Taadsi läts õks ka sisse peläteh,
	kahtlanõ kasa mano.
7925	Taadsi pett´ õks sis vällä pehmehe,
	umma Kaadsit kallehe:
	"Kallu^q õks sa kodo, mino Kaadsi,
	astu^q vällä, armas miiss!
	Meil om õks jo aig kodo asto^q,
7930	tunn minnä^q Toomõ poolõ."
	Kaadsi ka õks sis mõtõl´ veid´okõsõ,
	herr hinele kõnõli:
	"Häbü nakas õks jo mano häll´mähe,
	ilodo iskmähe!"
7935	Sis karas´ õks jo üles Kaadsikõnõ,
	lipas´ linnu mehekene,
	Kaadsi tougas´ õks sis vällä turilahe,
	vidi vällä virilähe:
	Taadsi õks sis kand´ kangla alt,
7940	armast üllä avitõlli.
	Esi õks tä kand´ ne kadsadi,
	hel´ot´ sõnno tä hinele:
	"No vii õks ma kodo viinavaate,
	oiutõllõ ollõpüttö!"
7945	Ütel´ õks tä Kaadsi kuuldmalda,
	hellä hinge tiidmäldä.
	Taadsi avit´ õks sis Kaadsit rattillõ,
	hüpäs´ kulla korgõhõ,
	uh´a^q tälle õks sis kätte oiutõlli,
7950	pand´ pekko piidsakõsõ.
	Taadsi õks sis kost´ kulla sõna,
	and´ tälle armu nime:
	"Kuulõ^q õks, mu kull´a üläkene,
	mino kallis Kaadsikõnõ:
7955	ilosap õks sul om hobõst aia^q,
	verevät veerätellä -
	narr´ õks küll om naasel aia^q,
	provval hoita^q uh´akõise!
	Olõ-i õks taa hopõn mu hoiet,
7960	kaarasüüjä mu kaet,
	hopõn om õks küll hüä su hoiet,
	kaarasüüjä kasvatõt!"
	Taadsi sääd´ õks sis juundõ joodigõ,
	veernahe viinavõtja.
7965	Joudsõ õks tä meele meelütellä,
	viina aia^q virro-harro.
	Taadsil oll´ õks hot´ haigõ süämekene,
	paha pardsi meelekene,
	hillä haard´ õks tä illo ehitellä^q,
7970	tassakõtsi laulo laskõ^q.
	Kaadsi laul´ õks sis perrä kõvastõ,
	lask´ jorro julgõhõ -
	suur om õks taa joro joodikõl,
	kõva kõrdsi-kõnnikõl.
7975	Küll oll´ õks taal Taadsil häpe,
	sõita^q joodigõ joro man!
	Olõs õks tä võinu^q, sis ar lännö^q,
	paeno^q mant pardsikõnõ -
	minnä^q saa-s õks imp uma mehe mant,
7980	kasa mant kalduda^q!
	Kaadsi virot´ õks sis hobõst virilähe,
	kõrki ruuna kõvõrehe,
	lätsi^q õks nää^q kodo, kui taht,
	ese majja ilotohe.
7985	Ese õks joht salli-s joodikõt,
	taha-s kõrdsi-kõnnikõt.
	Taadsikõnõ õks sis oido ussõ mano,
	läts sinnä läve mano,
	tihka-s õks ust koputõlla,
7990	ussõlinke liigutõlla.
	Kaadsi juusk´ õks sis takah julgõhõ,
	ullistõ ussõ mano,
	koput´ õks sisse kulakil,
	oll´ rohkõ rusikil.
7995	Ime tull´ õks sis sisse laskmahe,
	ussõlinke liigutamma.
	Ime õks lask´, esi ütel´,
	hel´ot´ ust, heit´ sõnno:
	"Meele õks no joodigõ^q tulõva^q,
8000	viinavõtija^q veerüse^q!"
	Minia tihka-s õks midäge üldä^q,
	kosta^q kattõ-kolmõ.
	Noorik läts õks sis tarrõ nuutskeh,
	kasti mano kahitõh,
8005	ime õks hot´ küsse kümme vuure,
	tahtsõ tiidä^q tarkut:
	"Mille õks ti kaldo^q kaugõst,
	jäie^q ilma-illatsõst?"
	Oo õks tuud tarka Taadsikõist,
8010	kavalat imekanna -
	kurja naka-s õks kotoh kõnõlõmma,
	vanõbillõ vaakmahe!
	Taadsi õks sis lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
8015	"Ime-õks-sa-kene helläkene,
	kasa maama, mar´akõnõ,
	selle õks mi jäime illatsõst,
	kaldo väega kaugõst:
	kõik olli^q õks naa^q kinni kirätarõ^q,
8020	tabah tarko ussõ^q!
	Olli^q õks nää^q liina liitnö^q,
	pidomajja piirnö^q -
	oll´ õks ka liinah linnu pido,
	näküs näütämängokõnõ.
8025	Sääl viidi õks mi viimädse ao,
	suurõ suvidsõ päävä,
	kuna keere^q õks naa^q kodo kirämehe^q,
	kaldo^q kantoraesändä^q.
	Pümeheni õks nää^q kirjo kinnütelli^q,
8030	pessi^q pääle petsatit."
	Ime õks jal esega ütel´,
	tätä maamaga manits´:
	"Kost saanu^q õks om Kaadsilõ viina,
	nabarohto natukõtsi?
8035	Agu õks tä puistas´ umma punga,
	leot liiä rahakõist?"
	Taadsi sais´ õks küll iist kui sainaga,
	oll´ iist kui ussõga:
	"Kuulõ^q õks, mu kull´a maamakõnõ,
8040	illos ülä imekene!
	Olli^q õks naa^q turuh nuu truuga^q,
	alõvoh arma^q sõbra^q,
	kiä õks naa^q olli^q Kaadsi sajah,
	veere^q üteh nää^q velega -
8045	tuu and´ õks küll truuk suurõ topsi,
	uma sõbõr pall´o olut!
	Kaadsi õks küll söömäldä oll´,
	lõivo ilma lõunõlda,
	söömäldä õks täl läts süämehe,
8050	sai väega tä väsünö."
	Ime õks küll kullõl´ Taadsi jutto,
	noorigõ nopõ sõna.
	Kaadsi õks sis naard´ katmõ all,
	kullõl´ sällülde sängüh:
8055	"Kõik om õks no õigõ, miä ütli^q,
	om kõrrah, mis kõnõldi!
	Küll om õks taa tark mu Taadsi,
	Tuula tütrel torrõ^q jutu^q.
	Kui ma naka õks küll timmä kullõmma,
8060	Taadsi perrä elämähe,
	sis saa-i õks ma kunage tõrõlda^q,
	kandja käest karistõlla^q!"
	Ime tõi õks sis mitmõ^q söögi^q,
	maama mitmõ^q magõhusõ^q.
8065	Taadsi astõ õks sis asõmõ veerele,
	kaldo kat´mõ kaalalõ,
	jalast võtt´ õks tä kalle^q kamaske^q,
	alt tahe^q tallukõsõ^q.
	Korgõhõ õks tä kuioma pand´,
8070	lahehehe laotõlli.
	Pääle pett´ õks tä pindsago säläst,
	vahtsõ pand´ õks sis pal´to varna otsa.
	Süümä kuts´ õks sis kull´a üläkeist,
	maitsma mar´a mehekeist.
8075	Kaadsi jovva-s õks süümä kalduda,
	jovva-s laskõ lavva mano.
	Ese õks sis ütel´: "Joodik om,
	om pur´oh mu poig!"
	Taadsi õks jal ütel´: "Esekene!",
8080	noorik kadsat´: "Kasvataja,
	viina tulõse^q õks tä peräst süümähe,
	tulõse^q lauldõh lavva mano -
	oo õks taad ulle unõkõist,
	magusat magamist!
8085	Sedä ka õks ütel´ mino ime,
	vana naane nal´atõlli:
	uni om õks küll miist magusap,
	siiropist selgep!"
	Taadsi õks sis sei veid´okõsõ,
8090	kai süüke kana võrra.
	Õga lää-s õks täl süük süämehe,
	vao-s juuk varbehe,
	pääle tulõ-s õks jal uni maatõh,
	suiko suuri mõtõldõh:
8095	künnär tulli õks täl vett küle ala,
	vass vett vaihõllõ -
	Taadsil oll´ õks kõik selge silmävesi,
	silmäsarnosta sadano.
	Taadsi tull´ õks jo ülest kõkõ inne,
8100	astõ ülest aiksahe.
	Kaadsil oll´ õks sis, poisil, pohmeel´a	hallus päähaigus.
	Taadsi tõi õks sis taare tarõst,
	mõtu külmäst keldrest,
	8105	poisil ai õks ar mant pohmeel´a,
tougas´ turila pää.
Sis sai õks jal miiss, mis oll´ vaja,
läts Kaadsi kavalast.

Kaadsi saab naise vara omanikuks [7649-8108]

Kaadsi saab naise vara omanikuks
[7649-8108]