Kaadsi ja Taadsi laulatus Vakapäev

Pulmadeks valmistumine. Sajapäev
[5622-6781]

 
     Kaadsi pand´ õks sis ette hobõsõ,
  verevä vehmrehe,
  kokko läts õks tä kutsma umatsit,
5625 ajama kokko armit.
   Kaadsi kuts´ õks küll kokko kolm päivä,
veerät´ hõimo viis päivä,
mõntõ sõit´ õks tä paika sadulaga,
ragi Kaadsi ratsõlla -
5630 Kaadsil oll´ õks küll Soomõne suku,
võssa Võnnu kerikoni,
Kaadsil oll´ õks küll turuh tutvit,
liinah pall´o ligimäidse.
Kaadsi kuts´ õks küll kokko nal´amiihe,
5635 viguriidse velekeise:
looga kuts´ õks tä liinast, vehmre vallast,
taoslavva talokõsõst.
   Kaadsi õks läts tuuhtõ kodo,
meelimari tuuhtõ majja,
5640 koh olliq õks naaq naaseq nal´alitseq,
tuu tekk´ õks koh ime imetükkä:
peeleq olliq õks koh tarõh persüpäädi,
naane takah taasperi,
koh nüssi õks taa ime imissit,
5645 sõsar sikko sõiratõlli.
   Kaadsi tahtsõ õks küll vello virbi saajo,
illos poiss imetükkä,
midä olõ-i õks joht kiäke tennöq,
kulla kohke olnoq.
5650    Kaadsi õks sis lausi meelestäni,
meelest, meele poolõstani:
“Olõs´ saasiq õks mul kolgalõ kõnõlda,
mõnõlõ mõistutõlla!”
   Kaadsil lätsiq õks sis hikkõ hiiroq ruunaq,
5655 vatto valgõq hobõsõq
umatsit õks otseh,
suure truukõ tundõh.
   Kaadsi õks kuts´, eis´ kadsat´,
kosilanõ kost´ sõnno:
5660 “Õga saa-i õks imp saajo tõõsõl kõrral,
pulmõ tõõsõl puulpühäl -
jäl piä õks ma üte voorikõsõ,
kutsu kokko, kosilanõ!”
   Kaadsi-õks-kõist, kosilaist,
5665 vigurist velekeist -
mito tõi õks tä kotte kulatskejauhõ,
mito puuta puurajauhõ,
kuus kuts´ õks tä söögitegijät,
viis vadsavaal´atajat.
5670 Kõik panniq õks nääq ahjo papõrdõga,
võtiq vällä västärdega.
   Kaadsi tapp´ õks sis sulust suurõ tsia,
kiudust kirivä origo,
pääle tapp´ õks jal maalõ tarvohärä,
5675 poiss maalõ suurõ pulli.
   Nii ka õks tette Taadsi kotoh,
tette mõrsja mõisah.
   Kui tull´ õks tuu puulpühäkene,
sai saja-õdagokõnõ,
5680 kõik saivaq õks näil ollõq utõtust,
taheq taariq tettöst,
kõik nakseq õks sis ollõq uikmahe,
viinaq villu laskmahe -
ollõq nakseq õks sis uikma umatsit,
5685 viinaq hõimo hõikamma.
   Kaadsi kuts´ õks sis lillitegijit,
pardsi tutupalmitsõjit,
kõõ lask´ õks sis üü ehitelläq,
pardsi lille palmitsõllaq.
5690    Nii ka õks jal tette näio kotoh,
Taadsi majah, mar´akõsõq:
Taadsilõ ka õks kruunõ koetigi,
vanikit valmistõdi.
Mõrsja ommaq ka õks ehteq ilosaq,
5695 pruudi vahtsõq valusaq!
   Kõik saivaq õks nääq häste ehitedüst,
valusahe valmistõdust,
Taadsil saivaq ka õks andõq arvatost,
kindaq kimpo köüdetüst.
5700    Umadsõq õks sis kokko oidovaq,
ligimätseq liikovaq,
moro tull´ õks sis täüs muud hõimo,
uss-aid umatsit.
Mõni veere õks küll vedrovangõrdõga,
5705 liidi sisse linekil,
mõni sai õks jal sinnä sadulaga,
veere sisse verevil.
Sinnä tull´ õks sis sääntsit ne määntsit,
tull´ veljo viguriidse:
5710 tulba saisiq õks kõik veereh torrõq poisiq,
piida man pikäq herräq.
   Kaadsi ai õks sis tarrõ auga,
keerät tarrõ kitu-meelel.
Kaadsi and´ õks sis viina velile,
5715 and´ olut uhkillõ,
kiä olliq õks täl otsane umadsõq,
vanõbidõ vana hõim.
   Nuuq aivaq õks kui hobõsõ morolõ,
rikka Kaadsi repi mano,
5720 vankreq olliq õks täl tävveq suuri vatsko,
liiasuurõq lihakotiq.
Ime juusk´ õks sis esega vasta,
tätä maamaga mano,
vadsa- võtiq õks nääq -kottõ vankrilt,
5725 liijasuure lihakantõ.
Mõnõl õks jal oll´ võido tuud,
kohopiimä kotte pant,
mõnõl õks jal oll´ saiapätse,
mannergoh makus´ piim.
5730 Ese nõst´ õks sis aita säläga,
ime kand´ kangla all.
   Sulasõq õks jal tulliq suu mano,
tiindreq mano tekküväq,
hiiro pästiq õks nääq iist hiitrahe,
5735 musta ruuna muudopiti:
õga tii-s õks nääq vika verevälle,
kaiho kaarasüüjäle,
laugi veiväq õks nääq höste laatrehe,
targa ratso suurdõ talle.
5740 Õga panõ-s õks nääq talle taostõga,
panõ-s sulgo suidsõtõga -
puhtahe õks nääq panniq pulmaratso,
saadiq saja-nääq-hobõsõ.
   Kõik tull´ õks sis kokko kutsutav,
5745 tull´ hõim hõõlahe.
   Näio tulli ka õks kotoh kutsut hõim,
tull´ hõim hõõlahe.
   Kui tull´ õks ka sinnä tuu vell´o,
kaldo sinnä kallis poiss,
5750 kua olli õks taa esele umanõ,
naasele nal´a peräst,
tuu kõnõl´ õks kõõ umma tulõket,
Taadsi poolõ tands´mist:
“Kui tulli õks ma ristteie pääle,
5755 haari tiiharra mano,
Ale tull´ õks vil mano teretämmä,
käve kätt andmahe.”
   Kõrra vil õks nääq aigo kõnõlivaq,
pall´o aigo juttu aivaq.
5760    Alekõnõ õks küll ikk´, esi ütel´,
silmäviil veerätelli:
“S´oo lää-i õks mul meelest maatõh,
lää-i süvveh süämest,
Taadsit jovva-i õks ma iä unõhtõllaq,
5765 mito aigo meelest laskõq!
   Nii pall´o õks mul om hüvvä miilt,
kulla meelekosutuist,
kui õks ma süväste maka,
linnu, kõvastõ lebä.
5770 Siske näe õks ma und maatõh,
linnu Taadsit lebäteh:
siske olõ õks ma, kulla, ütehkuuh,
mar´a, tõõnõtõõsõ man.
   Timä lää-i õks mul veri vere sisest,
5775 ugla oho vaihõlt -
vai tulõ õks mul kooldaq kurva kätte,
mulda minnäq murrõ siseh,
vai tulõ õks mul meelest mutt´uda,
umast karvast kaotada!”
5780    Kagoh timmä õks sis kiild´ or´a-ese,
mar´a miilt meelütelli,
tälle kõnõl´ õks ümbre ne tsõõri,
kost´ sõna kolmõ muudo!
   Alekõnõ õks kõõ käega heit´,
5785 pääs´o pääga käänd´:
“Olõs nännü-s õks ma timmä, näiokõist,
[timä] hellä hiusõkõist!
Kiäke jovva-i õks imp minno meelütellä,
mino süänd sütütellä!”
5790    Tälle ütel´ õks sis peenü peremiis,
uma or´a-esekene:
“Kui timmä õks sa väega murõhtõllõt,
umast meelest minehtellet,
sis saasõ õks täl elo ikuline,
5795 virvel silmäviiline -
kur´a vii õks ma jutu näide kodo,
paha sõna paja pääle!”
   Alekõnõ õks jal lausi meelestäni,
meelest, meele poolõstani:
5800 “Minno tulguq õks hot´ tuuli keelimähe,
pilvi kiini pidämähe,
minno jovva-i õks imp keeltäq tuulõkõsõq,
kinni pitäq pilvekeseq,
muudku toukse õks mul süä Tuula tütärd,
5805 meeli tahtsõ Taadsikõist!”
   Alekõnõ õks jal ohe, esi ütel´,
kadsat´ sõna kaihomeelel:
“Tälle mineq õks sa mano ne manidsõq,
kõrva sisse kõnõlõq:
5810 Ale saat õks vil hüvvi sõnomit,
terävit tervüsi!
   Kui lääväq õks nääq, piniq, purõlõma,
lääväq kanaq kaklõmma,
las pitäq õks vil meeleh mu sõna,
5815 Ale sõna õks vil alalõ hoita:
küll pästä õks vil timä pääkese,
pästä hellä hingekese,
otsane õks ma lasõ-i uinutõlla,
pur´opääga purutõlla!
5820    Hot´ lää õks ma saaja kaemahe,
var´o takast vaht´mahe,
õga tohi-i õks ma tälle mano minnäq,
kulla mõrsja kottalõ -
Alel om õks mul vaja vaiki ollaq,
5825 säädüs saistaq sälä takah.”
   Alekõnõ õks sis ütel´: “Ar mineq,
nakaq piirmä, peremiis –
ammu sinno õks jo sinnä oodõtas,
vanijallõ vahitas!
5830    Tälle veit õks sa kos´aq edimätseq,
annit avvo armallõ -
kõik sinno õks sääl tundvaq truus´kast,
saldvaq sajavanõbast,
küll sa õks saat tukõv truus´ka,
5835 illos iih-minejäni!
Mino haaraq õks sääl nimme nimitsellä,
Ale nimme avvustõlla -
küll naaq haardvaq õks vil vaja Alekõist,
seto poissi ülestäseq!”
5840    Sis lätsiq õks nääq lakja kui laglõq,
ütest-kuust kui kurõq.
   Tuud kõnõl´ õks sis peenü peremiis,
ausa Ale armatsõja:
“Selle jäi õks ma ilma-iltsõst,
5845 kaldo väegä kaugõst.”
   Taadsi õks sis esse helläkeist,
Taadsi tätät tähekeist -
tälle õks küll ikul ilotõlli,
kurval süämel kul´atõlli:
5850 “No kuulõq õks, mu suur sugulanõ,
mino otsane umanõ!
Ale jutto õks sa Taadsilõ kõnõlgu-i,
armastuist arotagu-i -
üts ütleq õks sa sõna ütsä seest,
5855 korjaq vällä kuvvõ seest!
Kui tälle õks sa kõik kõnõlõt,
Ale juttu arotat,
agu nakas õks sis Taadsi ikmahe,
kabo väega kahitsõmma?”
5860    Sis jätiq õks nääq jutto vähämbälle,
kurva sõna kostutõlliq.
   Au- nakas´ õks sis -lauda astumahe,
leemeliud liikumahe.
   Taadsikõist õks kõik eheq ilosahe,
5865 kallehe kabistõlliq.
Esi õks nääq eheq, eis´ ilodeq,
valmistõlliq ne valladeq:
“Ehiq õks no, ehiq innebüisi,
valmistõllõq varahappa!
5870 Varste sullõ õks jo peio perrä tulõ,
varra vaja haarõtas,
perrä tulõ õks jo pikil rattil,
veere vedrovangõrdõga.”
   Tuud õks taa kõnõl´ Taadsi sugu,
5875 ütliq uhkõq umadsõq:
“Kaadsi tulõ õks vaest troskaga siiä,
liigus siiä linekil?”
   Kaadsi-õks-jal-kõist, velekeist,
pikkä peiopoisikõist!
5880 Au- nakas´ õks täl -lauda astumahe,
leemeliuda liikumahe.
Au- läts´ õks täl -laud ausahe,
leemeliud lilli muudu.
   Kaadsi and´ õks kõõ viina vii võrra,
5885 and´ olut uja võrra,
klaas olli õks täl kullanõ käeh,
pikre peoh hõbõhõnõ.
Kaadsil olliq õks kõik ubina-ollõq,
tettöq vereväq viinaq,
5890 olliq õks kõik Kaadsil säksa söögiq,
säksa söögiq, herrä joogiq.
   Söögi- saivaq õks sis -kõrraq süüdüst,
joogikõrraq juudust,
ette naksiq õks nääq pandma hobõsit,
5895 vankre ette valmistamma.
Kohe õks taa istõ kallis Kaadsi,
läts korgõ kosilanõ,
tuud eheq õks kõik hobõst ilosahe,
musta ruuna moodotõlliq,
5900 targastõ õks nääq panniq taossehe,
veernahe
   Kaadsikõist õks ka häste ehitedi,
kallehe kabistõdi -
Kaadsi oll´ ka õks küll herrä hiusõga,
5905 oll´ papi palgõga.
   Kõik saivaq õks nääq häste ehitedüst,
kallehe kabistõdust:
naaseq olliq õks kõik siide siseh,
kulla häärme kottal.
5910    Kaadsi võtt´ õks jal sada sajamiist,
tuhat tolmulüüjät:
nal´a- võtt´ õks tä –liisi, iloliisi,
võtt´ veljo viguriidsi,
kiä olliq õks naaq jutalõ julgõq,
5915 olliq sõnolõ selgeq.
   Kaadsi õks sis lausi meelestäni,
meelest, meele poolõstani:
“No kuulkõq õks ti, kulladsõq umadsõq,
hõbõhõtsõq hõimunaaseq!
5920 Siin teele õks ma ütle üle hulga,
üle kõiki kõnõlõ:
kui õks mi lääme näio kodo,
lääme mõrsja mõisahe, -
Taadsil ka õks om sugu suur,
5925 sugu suur, võsa võrgas -
mõni ka õks vaest miis minno salli-i,
või-i nätäq võrksa hõim!
Sedä õks ma tiiä selgehe,
tiiä õkva õigõhõ:
5930 mõni õks näid om Ale poolõ,
seto vele vere poolõ.
Mõni nakas õks kui Alet avvustamma,
seto veljä veeretämmä,”
- Kaadsi õks lausi meelestäni,
5935 meelest, meele poolõstani -
“Alest või õks ma ollaq ausap,
seto velest veerüsäp!
Rikkal om õks vaest õigus ülembi,
korgõl kohus korgõb!
5940 Sääl lasku-i õks ti sõnnoga sõimadaq,
lasku-i lauluga laitaq,
Kaadsi saiskõq õks ti iist kui sainaga,
olgõq iist kui ussõga!”
   Ese õks sis kuuld´, kostõ vasta,
5945 tahtsõ targastõ kõnõlda,
ime ka õks ütel´ läbi iku,
lask sõna läbi laina:
“Kuulkõq õks ti, mi hüä hõim,
pääle oigõq umadsõq:
5950 Kaadsi naaku-i õks ti jutto kaemahe,
kosilaist kullõmma!
   Sedä ütliq õks meil innedseq eläjäq,
mustõ mustidsõq vanõbaq,
et söögu-i õks vanõba ossa -
5955 kullõq vanõba sõnna!
Sinnä mingu-i õks ti tüllü tegemähe,
hangusõnno haardmahe!
Õga ka õks tülül tarrõ tii-i,
pahameelel majja panõ-i -
5960 tülül õks saat suurõ tündsi
pahameelel pakso sälä.”
   Kõik õks sis kulsseq ese jutto,
pardsi maama pallõngit.
Sis panniq õks nääq kotte ese jutu,
5965 maama sõna mahutõlliq,
ese ütliq õks nääq sõnno õigõst,
tätä sõnno tähtsäst.
   Ese õks jal lausi meelestäni,
uma meele poolõstani:
5970 “No kuulkõq õks ti, sada sajamiist,
tuhat tolmulüüjät!
Inne mingu-i õks ti kotosta kohege,
viir´ku-i vällä velisist,
kui võtkõq õks ti püss pütü päält,
5975 taba taarihaani päält,
sis haarkõq õks ti püssä paugutõllaq,
tulirauda tossutõllaq!
   Kuri pelgäs õks tuud püssä paukunat,
tuliravva tossukõist,
5980 sis tohi-i õks taa tikõ mano tulla,
pakan tulla pall´o maad,
sis pakõ õks ar tikõ umma tiid,
pakan suurõ paiju sisse.
Kuri tüküs õks ello essütämmä,
5985 pakan paare lahotamma.”
   Kaadsi õks naard´, esi ütel´,
kosilanõ kullut sõnno -
ese pidi õks tä jutto ilotost,
kandja sõnno kammõlikust.
5990    Tälle koput´ õks kõõ kuri kukrohe,
lask´ sõnno lagipäähä:
“Kuulõq õks sa, korgõ kosilanõ,
kuulõq, pikk peiopoiss!
Püssäl lasõq õks sa ollaq vaja otsah,
5995 pauguriistal parrõ küleh -
innep võtaq õks sa üteh viinavaat,
illos pütt ede pääle!
   Inne õks sa, vell´o, esi juuq,
kosilanõ kummutõllõq -
6000 edimält õks küll om ehtsä viin,
topsi peräh perüs hää!
Kaadsi, võidõ õks sa juvvaq mito täut,
kuus täut kummutõlla:
kuvvõl saat õks sa napsil kullus poiss,
6005 viiel napsil veerüs miiss!”
   Küll kullõl´ õks sis Kaadsi tundi jutto,
vanapatu pallõngit.
   Sis läts õks küll Kaadsi minemähe,
vikur vell´o veerümähe.
6010 Kiä õks sis nägi minejit,
rikka vele veerümist,
tõõnõ-õks-sis-tõõsõlõ kõnõliq,
tõõnõtõõsõlt küsütelliq.
Mõtleq õks nääq sõa sõitvat,
6015 tuulispää tulõvat:
versta õks nääq takast veretiväq,
poolõ takast punõtivaq.
   Sis õks nääq kaivaq, sis näiväq:
õga õks joht tuu sõda sõida-i,
6020 õga tulõ-i tuulispää.
Mõni õks sis ütel´: “Mõisnik tulõ!”,
kua ütel´: “Kunigas sõit!”
   Kõik kaivaq õks sis silmil selgil,
silmäkolmal korgil:
6025 “Kunigas õks joht saaga sõida-i,
keisre tulõ-i tuhanaga -
taa õks küll sõit suur saja,
tulõ korgõ kosilanõ!
Agu õks taa om kavval Kaadsi,
6030 tulõ suur Toomõ poig,
Kaadsi lätt õks vaest Taadsilõ perrä,
kodo tuumaTuula tütärd?”
   Koh oll´ õks küll saar, nimäq saisiq,
oll´ kink, peiväq kinni,
6035 viina-õks-nääq-liitrit leotõlliq,
pilliq viinapikrit.
Kaadsi õks küll jei kats-kolm,
kosilanõ kolm-nelli,
muu jei õks kõik hõim moodo peräst,
6040 mõni vell´o veid´okõsõ -
Kaadsil oll´ õks jo viin vere siseh,
ollõtsilkmõq ugla
   Sis õks imp lää-s pall´o aigo,
tuvi mitond tunnikõist.
6045 Erinät õks sis oll´, mürinät,
viinatünni tüminät,
pääle õks näil lipuq libisiväq,
varva otsah vabisivaq.
   Lipp õks vaak´ varva otsah,
6050 kuuk´ laulo korgõh -
tuul õks tougas´, sõna tull´,
libisi, esi leelot´.
Lipp õks kuuk´ kurva laulo,
leelot´ sõnno leinäliisi.
6055 Läpe-s õks kullaq nääq kullõldaq,
pardsiq tähele pandaq.
   Kiä puttõ õks sis vasta sajalõ,
kosilasõ kottalõ?
Vasta õks sis tull´ pinipark,
6060 kihelkond Kirepit.
Kõik õks sis piniq purõlivaq,
Kirebeq kisklivaq.
   Sis jäi õks taa saja saismahe,
kosilanõ kullõmma,
6065 sis ütel´ truus´ka, toroküpär,
raudkäsi, raharikas:
“Nägü-õks-no-nesse, kuulunõsõ -
nätäq saasõ õks meil nädäle peräst,
kuuldaq mõnõ kuu peräst,
6070 kui nakas õks s´oo paar elämähe,
abielo idänemmä?
Innestä õks ma kuuli kur´alt puult,
pahasõnno pajatõlli:
lipp õks laul´ leinäsõnno,
6075 kurva sõnno kul´atõlli.
Õga õks ma kellege ütle-s,
lipu sõnno liigutõllõ-s!
   Tädiq, võidõ õks ti tähele pandaq,
tiidäq, tsõõri tsõdsõkõsõq:
6080 s´ool tulõ õks küll vell´ol vipõruisi,
murrõ-elo mutingit
   Kaadsi õks joht kullõ-s näide jutta,
Toomõ poig tuud sõnna -
Kaadsil oll´ õks küll viin veerüs sõbõr,
6085 olu uma vell´okõnõ.
   Taadsi olõ-s õks imp kodo kavvõndõh,
pardsi pall´o maa takah:
naksiq õks jo paistma pajalavvaq,
välkmä värehtetulbaq.
6090 Sääl õks jo oll´ suur summ,
suur summ, paras park,
oodiq õks nääq sisse suurt saaja,
suurt saaja, kallist Kaadsit.
   Kaadsi õks sis läts torõhõhõ,
6095 torõhõhõ, kärehehe.
   Truuska õks sis lausi meelestäni,
meelest, meele poolõstani:
“Külge õks ti, külge, külärahvas,
taakõq iist, talorahvas,
6100 laskõq õks ti veerdäq mi velel,
laskõq astoq au-latsõl!”
   Kaadsi ai õks sis hobõsõ lävele,
rikka Taadsi repi mano,
Kaadsi karas´ õks sis maalõ kui kaalets,
6105 moro pääle muudsa poiss.
Oll´ õks täl kolm kutsaret,
mito uh´a-hoitjat.
   Kaadsi läts õks sis targastõ tarrõ,
läts häste härbänne.
6110 Mano tull´ õks sis kümme teretäjät,
käve käe-andjit.
Kaadsi aete õks kõik hõim hõõlahe,
laadnahe lavva taadõ.
   Sääl õks küll olliq sääntseq söögiq,
6115 sääntseq söögiq, sääntse joogiq:
kõik õks suuhtõ sullevaq,
kõik pekko pitsüväq.
   Kuah õks vil keiväq kokõlihaq,
paah pardsiq hauduvaq,
6120 mõni õks vil tõi mõtusit,
mõtskitse keerätelli.
   Mõni õks sis sei, mõni laul´,
kua nulgah kul´atõlli.
Kaadsi õks kõõ marssõ majja piti,
6125 kopsõ tuud koto piti.
Mõni õks kui ütel´ mõnõ sõna,
kua ütel´ kats-kolm,
Kaadsi oll´ õks sis vasta kui västär,
kirge vasta kui kikas.
6130    Oll´ õks taal Kaadsil hüä hõim,
olliq uhkõq umadsõq,
peiväq õks nääq meeleh ese sõna,
uma tätä oppusõ -
õga õks nääq tüki-s tülü pääle,
6135 taha-s minnä taplõma,
kõik sõkiq õks nääq kur´a kundsa ala,
talla ala taatõlliq.
   Oo õks tuud Kaadsit kavalat,
Toomõ veljä vigurist -
6140 kullõl õks tä sõnno kui kodask,
kai juttõ kui kalkun:
Kaadsi pand´ õks jo kotte kur´a sõna,
karmanehe kalõ jutu.
Mõni ütel´ õks kui Alet ausapast,
6145 seto veljä veerüsäpäst,
sis vidi õks jo tälle süämehe,
lask´ Kaadsi laka ala.
   Taadsikõnõ õks kõõ kai kavvõndõst,
vahtsõ Kaadsit vao takast -
6150 õga taha-s õks imp Taadsi tandso lüvväq,
taha-s kabo imp karada.
   Taadsikõnõ õks jo iki, esi ütel´,
silmäviil veerätelli:
“No tulõ õks mul minnäq, miä tetäq,
6155 kabol kotost kalduda!
Kui jättäq õks mul umaq võõrast,
kats vanna kaotõlla;
kui võttaq õks jäl võõraq umast,
kos´a-ime kallest?
6160 Hallõ jättäq õks mul ummi võõrast,
jälle võttaq õks jal võõrit umast!
Mitte saa-i õks imp midäge tetäq,
kurvaline, kohege minnäq!”
   Taadsi ikk´ õks jo maah hingetöh,
6165 kuuk´ maah kooluseh:
“Riisuseq õks ma neilt rõivilt,
kakuseq kaalatsilt,
n´ooq jätäseq õks ma joogiq jutusõst,
kos´aq kolgalõ kõnõlda!
6170 Lats, olõ õks jo laulatõdukõnõ,
pardsi paare pantokõnõ,
lakja saa-i õks imp minnäq laulatõduq,
saa-i paarista paeda!
Iäkene õks jo tulõ üteh elläq,
6175 mullane murrõ siseh.”
   Ime tull´ ka õks jo mano ikkõh,
sinnä silme pühkeh.
   Kiä tahtsõ õks taa Alelõ andaq,
suurõlõ sulasõllõ,
6180 tuu õks küll irve imekeist,
tsusk´ mar´a maamakõist:
“Tsih õks, tsih, imekene,
taad vaja, vana naane!
Küll sa läät õks no noorik nurmõ pääle,
6185 mõrs´a mõsupingi otsa!”
   Mõni õks jal ütel´ mõnõ seest,
kua kolmõ vaihõlt:
“Tuud naaku-i õks sa, ime, ikmahe,
vana kandja kahitsõmma -
6190 küll sullõ õks naaq tiindreq tegeväq,
mõskvaq nägüsäq nädsigoq!”
   Taadsikõnõ õks sis ehe, esi iki,
kallehe kabistõlli.
Taadsil painu-s õks pardsi käekeseq,
6195 nõrgu-s nõrgaq sõrmõkõsõq,
käeq painu-s õks täl jalgo käng´mähe,
sõrmõq sõlmõ heitmähe.
   Taadsi ai õks sis sälgä sääntseq rõivaq,
uhkõ kleidi olgõ pääle.
6200 Sis sai õks taa Taadsi valmest,
ilosahe ehtinöst,
   Taadsi läts õks sis tassa tarrõ,
ikuline ese mano.
Ime ka õks ikk´, esi ütel´,
6205 silmäviil veerätelli.
   Ime õks sis tõi valgõ vadsa,
tõi pehme piirago.
Ime õks sis esele ütel´,
maama tätäle manidsi:
6210 “Ese, panõq õks sa päts pää pääle,
vatsk vahaladva pääle,
pätsikene õks sa poolildõ lõikaq,
kandsu katsildõ käänäq!
Ese, lõikaq õks sa kuur kodo poolõ,
6215 jätäq sisu sinnä poolõ -
kuur nakas õks sis kodo kutsmahe,
sisu sääl elämähe!”
   Ime tõi õks sis valgõ vadsakoti,
lillelise leeväkoti,
6220 ime käsk´ õks tuu leevä aita pandaq,
saataq salvõ veere pääle:
“Tütär, nakat õks sis õnnõh elämähe,
nakat viläh vinnümähe!”
   Oo õks tuud Kaadsi kallist hõimo,
6225 oigit umatsit!
Kua oll´ õks täl võõdõt kõnõlõmma,
hangusõnno haardmahe,
tuu ütel´ õks naane tuu sõna,
ütel´ miis mito sõnna:
6230     “Vahtsõq õks ti languq, mi umadsõq,
meilä meelimar´akõsõq,
no meele õks ti angõq andest,
pallõ pall´o uskuvast:
täämbä õks mi kostõ ti kotoh,
6235 viidi aigo velisil,
siiä õks mi haari suurõ havva,
pääle jätä suurõ jäle -
meid õks ti höste hoijidõ,
meid peide peo pääl!
6240    Kui ti õks hummõn meele tulõt,
kallut Taadsit kaemahe,
sinnä võidõq õks ti tullaq tuhanda võrra,
meele saiaq saa võrra –
küll joud õks meil ese vasta võttaq,
6245 Kaadsi oll´õl uputõlla!
   Hummõn tulgõq õks ti, meheq, võtkõq naaseq,
tulgõq naaseq, võtkõq latsõq -
kodo jäti õks mi hällükudajit,
nõdõrmõ nõstjit:
6250 kolm jäi õks meil hällükudajat,
pardsi pirrupalmitsõjat.
Vanaq õks mammaq mano lääväq,
hüäq latsõhällütäjäq -
mi võidi õks sis kotoh kul´atõlla,
6255 Kaadsi majah kargut lüvväq!”
   Taadsi and´ õks vil papa prässenjät
tahtsõ andaq taros´nat
tahhe oll´ õks küll taros´na-naps,
verrev prässenjä-viin.
6260    Mõni õks jal naane naaraskõlli,
inemine ilotõlli:
“Mis meil õks siin viga veerätellä,
kua viga kul´atõlla -
tühält õks mi tulli, tükü saimõ,
6265 ao viidi, as´a saimõ!
Mi veeme õks siist imele abi,
taadõlõ tallitaja,
linnu veeme õks mi lehmänüssijäni,
kalle kar´asaatjani.
6270 Veeme õks mi kodo kuku muna,
siiä jätä silmäkirä:
mi õks küll nurmõ naaru naard,
ti nurmõ ikku ikk;
teil jääse õks siin nüssik ikmahe,
6275 kurnurõivas kuukmahe!”
   Ale õks sis kuuld´, vasta kostõ,
hiile üldäq hill´okõistõ:
“Taad om õks küll imele vaja,
paras vanalõ paabalõ:
6280 kats jääväq õks no vanna kahitsõmma,
mõlõbaq mõtlõmma,
no jääse õks näil tükk tühjä tarrõ,
pala pal´ast põrmandot!”
   Kaadsi õks kui kuuld´ Ale jutto,
6285 seto poisi seletüst,
Kaadsi õks sis ütel´: “Kaegõq rutto,
kibõhõhõ kiir´keq vällä!
Mõni nakas õks jo meid mut´utamma,
pakk'ma paari vaihõlõ!”
6290    Kaadsi haard´ õks sis Taadsit käest kinni,
kangla alt kallutõlli,
Kaadsi tassit´ õks sis vällä Taadsikõsõ,
ese kotost kull´a naase,
Kaadsi kae-s õks imp ese ikmist,
6295 muu rahva murõhtamist.
   Hopõn õks jo sais´ repi iih,
tuliverrev tulba küleh.
Kaadsi heit´ õks sis pääle kui kaaledsa,
rattilõ rahva muudo.
6300    Ime tõi õks vil kimbo kindit,
kats kimpo kaputit.
Ime pand´ õks sis rüppö, esi ikk´,
maama kummaldõ kuuk´.
   Kaadsi kae-s õks imp ime ikmist,
6305 nopõ maama nuutsk´mist,
Kaadsi õks sis kuuk´ kutsärillõ,
ütel´ ede-istjälle:
“Lasõq õks no minnäq, mis mi hooli,
lasõq kaldoq, kae-i taadõ!”
6310    Kagoh õks nääq lätsiq ne lauliq,
saja keerät´ ne kiuhk´:
“Ii-ih, sajaq, sajaq,
katõl noorõl sajaq, sajaq!”
   Kaadsi õks imme helläkeist,
6315 maamat meelimar´akõist -
panni õks tä piimä piisümmä,
lihaleeme leügenemmä.
   Ime õks eis´ man laulaskõlli,
eesti mamma ilotõlli:
6320 “Peesüq õks no, peesüq, lastõ piim,
leügneq, lastõ lihaliim!
Varste tulõ õks jo muna moro pääle,
rikas Taadsi repi ette.”
   Kaadsi-õks-jal-kõist, velekeist,
6325 tuud korgõt kosilaist -
sõit´ õks saja tükü tiid,
läts paar pall´o maad.
   Õga õks nääq püssä paugutõllõ-s,
tulirauda tossutõllõ-s -
6330 pur´o- õks nääq -pääga porisivaq,
viinal ütliq õks nääq sõna virilähe:
Kaadsi ütel´ õks sis Taadsilõ halvastõ,
ütel´ kogone kur´astõ,
ilotohe õks jo nakas´ irv´mähe,
6335 Ale nimme arotamma.
   Kulla saivaq õks nääq tuuhtõ kottalõ,
pardsiq tuu paiga pääle -
tundiq õks olliq tuuh mõtsah,
vanapatuq suurõh paijuh,
6340 sääl õks ka tundiq viina jeiväq,
liikvat liigutõlliq -
mano õks sis juusk´ tukõv tunt´,
kõikõ paksop patu-ese.
   Võtt´ õks tä viina verevät,
6345 mamma mar´anäolist,
vali õks tä noihtõ vankrihe,
karas´ peio perä pääle, -
õga õks joht timmä kiäke näe-s,
nimäq vahi-s tuud vaimo -
6350 klaasi pand´ õks sis Kaadsi karmanehe,
taat´ tälle tas´kohe.
   Sõidiq õks nääq aigo veid´okõsõ,
mito minodekõist.
Tunt´ and´ õks jo tälle tuu meele,
6355 viinapikre pill'mise,
tunt´ pand´ õks jo sinnä tuu tsilkmõ,
lask´ sisse lahotusõ,
viina õks et juvvaq, tüllü tetäq,
tappa umma Taadsikõist!
6360    Kaadsi ai õks sis kätt karmanehe,
tahtsõ aiaq taskohe.
Võtt´ õks tä vällä ne naard´,
läts poiss punatsõst:
“Ma õks no löüse kuldakosti,
6365 virve napse veid´okõsõ!
S´oo om õks vaest pant Taadsi esel,
mar´a maamal mahutõt,
mullõ ommaq õks nääq annoq nägemäldä,
taskohe tahtmalda -
6370 no juuq õks sa, mino naasekõnõ,
tahaq viina, Taadsikõnõ!”
   Taadsi õks sis naard´ läbi iku,
silmäviil veerätelli:
“Kel õks käeh, tuul suuh -
6375 juuq õks sa inne, Kaadsikõnõ,
võtaq pekko, peiokõnõ:
Kaadsil, om õks sul õigus iih juvvaq,
maitsaq sedä mammakõist!”
   Sis nakas´ õks Kaadsi juumahe,
6380 magusahe maitsmahe.
   Kuri õks sis takast kummutõlli,
pakan ütel´: “Juuq pall´o!”
   Korgi all õks kõik oll´ kuri viin,
tükke pääle tülü-viin,
6385 tuu õks kõik jei kavval Kaadsi,
kosilanõ kummutõlli.
Keset oll´ õks klaase kehvä viin,
pilgat elo perä all,
nuuq õks ka Taadsilõ lätsiväq,
6390 keele pääle keerätiväq.
   Hot´ õks ka Taadsi juvvaq taha-s,
taha-s mamma magusat,
tohi-s õks tä, vaenõ, vasta ollaq,
pardsikõnõ vasta pandaq -
6395 oll´ õks täl pall´o pakijit,
pall´o suuhtõ sundijit.
Miä õks küll ante, ar jei,
miä pakute, panõ-s vasta.
   Tunt´ õks sis naard´ tugõvahe,
6400 hõpõtsõhõ hõkõrdõlli:
“Siist joudsõ õks ma pettäq pikä paari,
hiileq näide hingekeise:
no olõt õks sa, Kaadsi, mi umanõ,
Taadsi, meelimar´akõnõ!”
6405    Tunt´ õks sis hinele kõnõli,
taat´
“Kui om õks mul aig, asto mano,
keerä kurja kihotamma:
kui ma õks taha, ti taplõt,
6410 kae pääle, ne kaklõt!”
   Hopõn õks tundsõ tundi tosso,
hall ruun pato haiso,
hopõn sõit´ õks sis kodo tulitsõhõ,
verrev kodo vihasahe.
6415 kõik õks naaq mõtsaq mürisiväq,
nurmõkolgaq kolisiväq,
valla- aivaq õks nääq -naaseq asõmilt,
eesti provvaq puhkammast.
Õga lasõ-s õks nääq külälä maadaq,
6420 küläpoisala puhadaq.
   Olõs olnoq õks tuul siiboq hobõsõl,
olnoq sulõq suurõl ruunal,
sis õks tä lindo linnanoq,
pilnoq üles pilve mano,
6425 sis õks tä Kaadsi kaotanu,
mar´a Taadsi maalõ jätnö!
   Kutsär jovva-s õks imp hobõst uh´ol hoitaq,
uh´ol hoitaq, kablol kandaq -
peo- olliq õks jo -pesäq pitsünüq,
6430 virve ville hõõrdunuq
hobõst õks kinni piteneni,
kinnä ratsot keeleteh.
   Puul õks sis ilma imehtelli,
kõnõl´ sada sajamiist:
6435 “Nägü-õks-no-nesse, kullunõssõ,
miä õks no saasõ minneneni,
kua kodo tuvvõnõni?
Meele õks no saasõ, miä taht,
kostke kurja lövväme -
6440 mille läts õks meil verrev vihasast,
paariruun rohkõst?”
   Truus´ka õks jal ütel´ torõhõhõ,
sajavanõmb vasta lausi:
“Miske- õks meil -siske, s´oo peräst,
6445 jälki-talki, taa peräst -
õga õks joht taa meele putu-i,
nühkse-i küläle külge!
Õgal-õks-ütel uma oht,
om kaalah kalg´ kaih -
6450 tõõnõ- saa-i õks joht -tõõsõlõ andaq,
kaiho muilõ kallutõllaq!”
   Oo õks tuud Kaadsi kallist hobõst,
verevät virka ruuna -
kõkõ õks tä inne ette juusk´,
6455 jätt´ taadõ targaq ratsoq.
Jäi õks jo saja saarõ pääle,
kalle hõimu kaotõlli.
   Kõik õks nääq takah kõnõlivaq,
kaldumist kadsatõlliq:
6460 “Kaadsil tulõ õks vaest eloh essüngit,
virve paaril vipõruisi:
kohe õks tä läts, sääl oll´ koor´a,
kohe veerät´, vipõrusõq!
Kõik õks naaq kur´aq kotte lätsiq,
6465 taativaq taskohe,
küll kuna õks nääq kotist kodo lääväq,
taskost tarrõ taganõsõq,
Kaadsi nakas õks sis ello essütämmä,
paari ello pahandamma!”
6470    Kaadsi juusk´ õks sis verrev viiskümmend,
tuliverrev tuhatnelja.
Uma saivaq õks sis ese repi mano,
klaasiusse kaalallõ.
   Latsõq joosiq õks sis tarrõ ütlemä,
6475 kar´usõq kadsatamma:
“Memme, joosõq õks no vasta minialle,
taadõ taaritegijalle -
rikas om õks jo minia repi man,
illos´ poig ese majah!”
6480    Ime juusk´ õks sis vasta hüäl meelel,
kandja vasta karõldõh.
Takah läts õks sis ese tasatsõhõ,
vana papa parruistõ.
   Ime kuts´ õks sis kull´a tütrest,
6485 hõigas´ hõpõsõrmusõst,
pääle oiut´ õks sis käe olgõ mano,
pääs´o pää kottalõ.
Imekene õks sis höste häälitselli,
pääs´o pääd ilestelli.
6490    Ime õks sis häälits´, häste ütel´,
papa ütel´ parebehe:
“No tulõq õks sa tarrõ, mu tüteri,
käuq tarrõ, käskjalg,
tarrõ tulõq õks, mu taaritegijäni,
6495 mõduvaadi mõskjani!”
   Taadsil läts õks sis miil mesitsest,
vaim vahanäolitsest,
ime tull´ õks et armuga vasta,
kutsma kulla-süämega.
6500 Esekõnõ õks jal hõigas kui hõpõ,
pill´ sõnno pehmehe.
   Taadsi kinke õks sis näile kindit,
kallut´ näile kaputit.
Ime läts õks sis tarrõ kitteh,
6505 tiidse minnäq trehväteh.
   Pääle ütel´ õks sis ime tuu sõna,
Kaadsi tätä kadsatõlli:
“Kohe olõt õks ti umadsõq jätnöq,
kalle hõimu kaotanuq?”
6510    Kaadsikõnõ õks joht esele kaiba-s,
kosilanõ kuulutõllõ-s -
esele õks kõik kutsär kuulutõlli,
ütel´ ohto uh´ahoitja,
esele õks tä näüdäs´ käekeise,
6515 pitsitettö peokõise.
   Ese õks sis pääd raputõlli,
pardsi miilt pahandõlli.
Ese õks sis Kaadsilõ ütel´,
ütel´ umalõ pujalõ:
6520 “Sullõ õks ma ütli kotost minneh,
ütli majast marsseh:
poig, võtaq õks sa püss pütü päält,
taba taarihaani otsast,
mõni võtnoq õks jal kulla korgõst,
6525 vahtsõ püssä vaja otsast!
Sis haardnoq õks ti püssä paugutõllaq,
tulirauda tossutõllaq,
sis tohtnu-s õks teil tikõ mano tullaq,
pakan´ paari vaihõllõ.
6530 Poig, isknöq õks sis kodo ilosahe,
tahtnoq tullaq tasatsõhõ.
Vaja oll´ õks sul keertäq kespaigah,
vallaq saja vaihõl,
truus´kal oll´ õks küll vaja iih tullaq,
6535 rakoq raudkübäräl!
   Poig, lätsit õks sa üle ese keelo,
kaldot tätä kaitsmise:
viina- oll´ õks sul -pütt püssä iist,
pardsi liitre paugu iist!”
6540    Kaadsikõnõ õks imp midäge ütle-s,
papa miilt pahandõllõ-s,
eis´ ka olli õks täl hirm hiussõh,
pelgü peenü palgõh,
ilodo õks täl oll´ rahvast,
6545 häbü hüästä hõimust:
ilodo õks täl oll´ iih tullaq,
pardsi hõimu paedaq.
   Kaadsi läts õks jal tarrõ Taadsi mano,
kambrõhõ kalle mano.
6550    Esekene õks sis lausi meelestäni,
papa pall´o pahandõlli:
“Hopõn, olõt õks sa hämm kui närts,
tuliverrev kui tuust´,
kõik ommaq õks sul hannaq hallitõduq,
6555 kabjaq kogone kakõnoq!
Mille joosõt õks sa vett, verrev,
hopõn suur, liht leemetäs?”
   Hopõn õks vil turnas tugõvahe,
hirnõ saaja helehehe,
6560 pääle nakas´ õks tä tunte turnamma,
kallis patto kaabatamma.
   Umma nakas´ õks tä ohto ütlemmä,
pahanduist pajatamma:
“No kuulõq õks, mu peenü peremiis,
6565 hellä hainaheitjäni!
Innep õks ma sõitnoq sõa all,
viirdnöq vainoväe all,
kui õks ma sõidi saja all,
kaldo Kaadsiga üteh!
6570 Rattillõ õks küll tull´ rassõ miis,
vaimu poig vankreh -
kõik ommaq õks sul vedroq vinnähünüq,
pahepoodi painunuq:
tunt´ õks küll tougas´, ma tulli,
6575 kõnõl´ pall´o, ma pagõse.
Mullõ saat´ õks tä sõnna sälä takast,
tougas´ Kaadsi tur´o takast.
   Tundil oll´ õks küll käeh tuu ruusk,
piitsk pinnanõ peoh.
6580 Kui näüdäs´ õks tunt´ tuud ruuska,
pess´ pinnadsõ piidsaga,
sis lätsiq õks mul puusaq punatsõst,
pess´ tuimast mu tur´o,
sis õks mul tuli silme tull´,
6585 kibõnaq vällä keereq.
Tuli lasõ-s õks imp tullaq tiid piti,
marsseq mar´a maad piti,
sis õks ma keere kivve piti,
pagõse pallo piti:
6590 ma tahtsõ õks ar Kaadsit kaotõllaq,
mar´a maalõ raputõlla!
Kullaq õks nääq pääl kukkõliq,
hüä paar hüppeli.
Muudku olliq õks näil säksol sälätoeq,
6595 vankril siiboq vastatsõlla,
näid õks sis kiild´ sälätugi,
peiväq kinni näid periläq
   Hiiro õks jal hillä kõnõli,
verrev ütel´ silmäviil:
6600 “Kui õks naaq olnoq proostaq rattaq,
redeleq ristetsöllä,
sis jätnö õks ma korvi kuusistikko,
redeleq õks kõik rippa lännöq,
kodo tulnoq õks sis kummõde muudo,
6605 ese kodo imme värke!
   Jälke kuulõq õks, mu peenü peremiis,
kaara ettekallutaja!
Suqka olõ õks ma käünü pall´o aigo,
imega uma iä -
6610 mullõ olõ-i õks joht saanuq säänest sanna,
verevälle sääntsit vihto!”
   Ese õks jal ohe, esi ütel´,
kaihomeelel kadsatõlli:
    “Oo õks mu hopõn leinäline,
6615 kallis ratso kaiholine,
agu tõidõ õks no kur´a mi kodo,
pagana paja ala?”
   Verrev õks jo ütel´ veerüsähe,
ratso kadsat´ kallehe:
6620 “Õga tohi-s õks kuri siiä tullaq,
pakan´ tullaq paja ala!
Selle tohi-s õks taa kuri siiä tullaq,
tullaq hüvvä härbänne:
vahtsõq ommaq õks sul püssäq vaja otsah,
6625 tuliriistaq tulba veereh.
Tunt´ jäi õks küll määgmä mäe ala,
suurdõ orgo uikmahe.”
   Kaadsi õks tuud esse helläkeist,
pääle peenü peremiist -
6630 häste õks sis hobõst häälitselli,
hikõ maalõ hel´otõlli,
pühke õks tä lihte leinälist,
olaluid oholiidse.
Jälke sai õks ta liht kui lill,
6635 läts turi tugõvapast.
   Edese õks tä vidi verevät,
jälke timmä jalotõlli,
väega õks tä höste väherdelli,
moro pääle moodotõlli.
6640    Kaadsi õks esse helläkeist,
kulla krundivanõbat -
hõigas´ õks tä kolmõ sulast,
verevä viijät:
“Tulõq õks sa, Vidrik, võtaq verrev,
6645 joosõq siiä, suur Juhan!”
   Vidrik tull´ õks sis virgastõ mano,
Juhan juusk´ julgõhõ.
   Ütel´ õks jal pikk peremiis,
Kaadsi tark kasvataja:
6650 “Sinnä õks ti veegeq s´oo verrev,
murrõlinõ mu hopõn:
pangu-i õks ti paika lämmähe,
kuumatsõhõ kotusõhõ -
eis´ke om õks tä kogone kuum,
6655 om, armõdo, aet -
pangõq õks ti paika jaahetsõhõ,
toetagõ tuulõ mano!
Tuul õks sis veese timä tossu,
hel´otas suurõ hii,
6660 sis nakas õks tä, kulla, kuiomahe,
tark ratso tahenõmma.”
   Tuu sai õks kui jutt aetost,
hopõn häste säetöst,
sis kuuliq õks jo ratta rabinat,
6665 tõllaperä tõrinat:
sis õks jo tull´ suur saja,
mar´a maalõjätedöq,
miä oll´ õks taa Kaadsil kaotõt,
uma hõim unõhtõt.
6670    Moro tulliq õks nääq pääle murrõga,
linnu hõim leinäline.
   Esi õks nääq hinele kõnõliq,
esele ilotõlliq:
“Agu jäi õks meil Kaadsi kaldõhõ,
6675 vei verrev virro-harro?”
   Kaadsi tull´ õks jo vasta karõldõh,
Taadsi vällä tagatarõst.
   Kaadsi õks sis naard´, esi ütel´,
vikur vell´o veerätelli:
6680 “Selle olli õks taa virk mu verrev,
tulinõ tulõmahe:
vastnõ oll´ õks mul lind vaihõl,
kinä tsirk kespaigah,
hobõsõllõ õks tä and´ andit,
6685 veerätelli vildikeise,
sis naksiq õks naaq kindaq keerätämmä,
vildiq häste vidämähe!”
   Kaadsi õks jal lausi meelestäni,
meelest, meele poolõstani:
6690 “Kuulkõq õks mu hõpõ hõimukõnõ
pääle sorrõ suukõnõ!
Teil olliq õks vaest vidäväq vereväq,
ramõhunuq ratsokõsõq,
selle õks ti jäide ildsõst,
6695 kaldoq väega kaugõst!”
Kaadsi tahtsõ õks küll häpü kaotõllaq,
pagõmist paotõllaq.
   Kaadsi õks sis hõimulõ ütel´,
naisilõ nal´atõlli:
6700 ”Tulgõq õks ti tarrõ, löögeq laulo,
sohva pääl sorahõlgõq!”
   Oidoq õks sis tarrõ umadsõq,
kaldo tarrõ kallis hõim.
Truus´ka ai õks jal hõimu hõõlahe,
6705 lavva taadõ laaditõlli.
Kaadsi õks tä keerät kespaika,
Taadsi kõrvalõ kõndõ.
   Truus´ka õks sis lausi meelestäni,
meelest, meele poolõstani:
6710 ”Ime-õks-sa-kene, esekene,
kats latsõ kasvatajat!
Kas om õks no paras su pangõlõ,
tukõv sino tuubrillõ?”
   Ime õks jal naard´, esi ütel´,
6715 paks maama pajatõlli:
”Taadsit panõ-i õks mi tüüd tegemähe,
armast asõld ajamahe,
musta panõ-i õks mi tüüd murdmahe,
talotüüd tamp´mahe
6720 Taadsi saasõ õks meil hüä hoitijani,
suurõ vara vahtijani,
Taadsi saasõ õks meil tabahoitjast,
kambrõluku kaejast!”
   Noorik õks sis naard´ nuku alt,
6725 kabokõnõ kaali alt.
   Ese õks jal lausi meelestäni,
vana papa pajatõlli:
”Eis´ke õks meil tiindreq tüüd teeväq,
palgaliseq kokko pandvaq.”
6730    Imekene õks sis läts´ lavva taadõ,
kulla paari kottallõ,
ime pand´ õks sis päähä paboja,
säksa tano taatõlli,
liit´ õks tä päähä lillelitse,
6735 keset pääd kir´olitse.
   Ese tõi õks jal viina verevät,
mamma mar´a-näolist.
Olliq õks näil pikreq lillelitseq,
topsiq kogone kulladsõq.
6740    Näile õks sis ante armuviina,
oigõt saja-ollõkõist.
Kaadsi õks sis Taadsiga jeiväq,
pikre pekko võtivaq,
pääle ese õks sis imega jeiväq,
6745 võtiq viina vesselähe,
pääle õks sis jei suur saja,
kulla hõim kummutõlli.
Sis õks nääq lauliq lahehehe,
noorikõllõ nobõhõhe.
6750    Taadsi-õks-sis-kõist, pruudikõist,
nobõhõt noorikõt -
imele õks jal and´ andit
tano päähä pandmast.
Imel saivaq õks sis käeq kergepäst,
6755 vanal sõrmõq vahtsõpast,
lavva tull´ õks sis takast, ne laul´,
imekene ilotõlli.
   Sis õks nääq seiväq, sis jeiväq,
peräh kullaq kul´ativaq.
6760 Mõni õks sis laul´ laadnahe,
viie perrä veerätelli:
”Siiä tulõ-s õks mi und magamahe,
pikkä und pidämähe -
siiä tulli õks mi laulo laulmahe,
6765 tahet tandso lüümähe!”
   Kaadsil oll´ õks küll mito pillimiist,
kaet kandlõpoissa.
Mõni mänge õks küll pille peränulgah,
leiväq tandso tagatarõh
6770 ilo-õks-sahe, ausahe,
kulla kogone höste.
   Esi õks nääq naariq ne nal´adeq,
vesselähe veerätelliq:
”Ommaq õks n´ooq torrõq Toomõ sajaq,
6775 nal´aliseq mi naaseq!
Seeni õks mi laula, meeni lastas,
seeni kuugu, kooni kullõldas -
kooni õks meil vakk siiä vala,
kirstukõnõ perrä keerüs!
6780 Meil om õks sis vaja vaike ollaq,
korgõt hõimo kullõldaq.”

Kaadsi ja Taadsi laulatus Vakapäev