KOHTADEGA SEOTUD MUINASJUTUD

[Järve kokkutõmbamine]

(AaTh 1045)

A.

Kord läheb Vanapagan Trolla küla poole, näeb Antsu ja küsib: "Mis sa siin teed?" Ants vastab: "Teen nööri, millega kisun selle Vasna järve kokku, nüüd peab seitse korda ratsahobusega sõitma, enne kui jõuad teisele poole järve." Vanapagan hakkas paluma Antsu, et see jätaks Vasna järve kokku kiskumata. Ants küsiski: "Mis sa annad mulle, kui ma jätan järve kokku kiskumata?" Vanapagan vastas: "Annan sulle viis katlatäit kulda, see kuld on Saharimäe otsas, mine võta säält." Ja Ants jättiski järve osa kokku kiskumata. Kokkukistud osa pääl on kolm saart ja ühe saare pääl on kivi ja kivi sisse on raiutud hobuseraua kuju. See Vasna järv on Haanjas. Pool järve on lahti, pool kinni kistud.

ERA II 244, 565 (19) < Võru linn – A. Käis < Alviine Noortoots, sünd. 1906. a. (1939).

B.

(Vanapagan tahab Sikuti järve köiega kokku vedada.)

ERA II 246, 279 (2e) < Põlva khk., Mooste, Noorits-Metsküla – V. Sikkut < Adele Sikkut, 37 a. (1939). Vt. Maapinnavormid, muist. 474.

[Vanapagan tahab Hansu hävitada]

(AaTh 650 A + 1148)

Meie – Kasaritsa mõisa juures asub väike mägi, mida kutsutakse Kunnmäeks. See mägi olevat tekkinud Vanapagana kätetööl. Nimelt pahandanud Kaval-Hans oma peremehe ära. Läinud pärast seda ise kraavi kaevama nüüdse Kunnmäe külje alla. Kraavi mulla pildunud sulane ilusasti kraavi pervele. Vanapagan aga arvanud, et nüüd on hää silmapilk halvast sulasest lahti saada. Ajanud kraavikaldal asuva mulla kokku suurele nahksest põllele ja tahtnud Hansule kaela visata. Oma tegutsemisehoos aga ei pandnud Vanakuri tähelegi, et piksepilv on ligidal. Saanud suure põlletäie mullaga astuda mõne sammu, kui käinud vali kärgatus. Vanapagan ehmunud koledasti, pillanud mulla põllelt maha hunnikusse ja pistnud ise lähedal olevasse väiksesse Kunnalannu järve jooksu. Hirmuga teel kogu aeg karjunud Vanakuri ikka järve nime, mis tulnud ainult poolikult suust, ikka "kunn-kun!". Sellest peale hakatigi Vanapagana poolt maha pillatud liivapõlletäit nimetama Kunnmäeks.

ERA II 244, 61/2 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kose k. – R. Iisak, 62 a. (1939).

[Vanapagana silmarohi]

(AaTH 1135 + 1137)

A.

Rehepapp seal kivirehen või Sänna rehen või kus ta oli. Varast vilja ka. Öösel käis Vanakurat ka. Rehepapp sulatanu tina. Vanakurat tulnu sisse ja küsinu, et mis sa teet. "Silmarohtu keeda." Vanakurat ütelnu, et mul omma ka silma väega haige, vast mulle ka saa. "Saa küll." Küsü rehepapi käest: "Mis su nimi on?" "Esi on mu nimi." Olnu pikk pink seal, köütnü kõvasti too Vanakuradi kinni ja siis valanu kuuma tina silmi pääle. Nüüd ol´l sis Vanakurat lännu kõge pingiga, rööknu, tõse tulnu ja küsünü, et kes tekk. "Esi tekk." Tõse, et kui esi tegit, sis ole. Lännu. Mõtsan on, kutsutas Juudajärve saar, seal on järv ka, ol´l sinna lännu.

RKM II 63, 425/6 (4) < Antsla raj., Tsooru k/n. ja as. – E. Veskisaar < Jaan Pormeister, 75 a. (1957).

B.

Juudajärve soo on olemas küll, on Tsoorust umbes 4–5 kilomeetrit. Vanast olli säände jutt, et rehepapp siinsamas Tsooru kivirehes olli midagi keetnu või mis ta olli tennu. Sis olli Vanajudas tulnu. Too olli küsinu, et mis sa siin teet. Ta olli ütelnu, et ma keeda silmarohtu, et mul omma silma haige. Aga ta olli tinna sulatanu. Vanapoiss ütelnu, et oi, mu silma ka väega valutase, et anna mulle ka. Rehepapp olli ütelnu, et ma köüdä kinni siia pingi peale, et muidu lätt ehk kuigi kõrvale, kui liigutat. Olli pingi peale kinni sidunu ta Vanapakana ja tinna, mida ta sulat, silma lasknu. Vanapakan lännu kõige pingiga läbi katuse Juudajärve, seal oli enne järv. Vanainemise kõneliva nii.

RKM II 63, 337/8 (2) < Antsla raj., Tsooru k/n. ja as. – E. Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957).

C.

Üts Petja-Hans olli tina sulatanu paa seen. Ta olli küsinu, mis sa teet. Olli ütelnu, et silmarohtu sulata. Ütelnu, et mul kah omma silma väega haige, mulle ka rohtu silma panda. Too ütel vasta, et too on väega vallus, piat kinni köütmä. Vanajuudas ütel, et seo no pealegi. Pandseki pingi külge kinni, sällile. Sis valasi kuuma tina silma. Olli nii vallus, pistse jooksma, jooskse järve sisse. Sellest saigi nimi – Juudajärve soo. Kui seal kraavi lõigati, sis olli leitu säändse mädänüdse puutükü, ütteldi, et pingitükü.

RKM II 63, 330/l (1) < Antsla raj., Tsooru k/n. ja as. – E. Veskisaar < Rosalie Hankov, 74 a. (1957).

D.

Ess-soo tekkimine Ess-soo seisab kolme valla – Urvaste, Linnamäe ja Kärgula – piiril. Sealt lõigatakse turbaid ja ta on aukline. Ta olevat tekkinud nii. Rehepapp kuivatas vilja ja küpsetas ka kartuleid. Kerise päält tuli suur ühe silmaga mees maha ja võtnud ka kartuleid. "Mis küps, see lõps, mis toores, see rehepapi jagu," ja viskas ahju tagasi. Rehepapp tüdines mehest, et ta kartulid ära sõi käest, ja ta läks targa käest nõu küsima. Tark õpetas, et tee tinast silmarohtu ja vala talle silma. Rehepapp valmistaski silmarohtu ja mees küsis: "Mis sa teed?" "Ma teen silmarohtu," vastas rehepapp. "Mul ka silm valutab, vala mulle ka silma," ütles mees. Rehepapp käskis mehel rabapingile selili heita, et see on valus, kui rohi silma läheb, ja mees ajaks käed silma. Mees küsinud, mis rehepapi nimi. "Ess," vastand see. Kui mehel tina silma valatud, hakanud ta karjuma ja kisa pääle ligines palju väikesi mehi. Need küsisid: "Kes tegi?" "Ess tegi!" Nüüd väikesed mehed andnud suurele mehele naha pääle, et mis sa siis karjud, kui ise tegid. Kõik mehed jooksnud siis minema ja järele jäänud suured jäljed. Sellest tekkinudki Ess-soo.

ERA II 243, 201 (42) < Urvaste khk. – Urvaste algkooli VI kl. < Ann Paluteder, 69 a. (1939).

[Liivast köie keerutamine]

(AaTH 1174)

(Vigalas Tõnuma küla Kopli sauna juures on Koika mägi, kus kord Vanapagan on tahtnud liivast tuuti keerata.) Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, Arheoloogia Sektori materjalid < Vigala khk., Tõnuma k. – A. Tiitsmaa (1923) = E 53802 < Vigala (1923). Vt. Maapinnavormid, muist. 441.

Palussaar – Lassma (Laisma) rabas

(AaTH 1132)

Õepa küla Korise talu 77-aastane vanaperemees Mihkel Karu jutustas. Rahvajutu järgi olevat Pere küla (Pärnu-Jaagupi khk.) Virussaar, Õepa küla Palussaar ja Külmküla Nõuassaar sündinud järgmiselt. Vanapagan tulnud kord lennates üle raba, suur kraamikoorem loomanahkadest õmmeldud kotis seljas. Narr (Kaval-Ants) istunud kraamikoormas. Arvates, et Narr juba välja kukkunud, ütelnud Vanapagan Pere küla juures: "Ega teda nüüd enam siin pole." Narr vastu: "Pole ma väga kaugel ühti." Tahtes Narrist lahti saada, visanud Vanapagan nüüd pataka kraami maha. Sellest tekkinud Virussaar. Õepa küla kohal ütelnud jälle Vanapagan: "Ega teda nüüd ikka enam siin pole." Narr vastu: "Pole ma väga kaugel ühti." Jälle visanud Vanapagan pataka kraami maha, et Narrist lahti saada. Nii tekkinud Palussaar. Külmküla kohal aga sõnanud Narr kotist jällegi: "Pole ma väga kaugel ühti." Jällegi visanud Vanapagan osa kraami maha, millest tekkinud Nõuassaar. Narr jäänud aga edasi kotti. Alles siis, kui Vanapagan Läänemaal praeguse Vatla mäe kohal kogu oma kraami südamäetäiega maha visanud, saanud ta Narrist lahti. Pärastpoole olnud Virussaarel, Palussaarel ja Nõuassaarel nõiakantsid. Kantside raudväravad läinud igal õhtul iseenesest nõiaväel suure raginaga kinni.

Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, Arheoloogia Sektori malerjalid < Mihkli khk. – J. Koit (1934).

[Järve tühjaksjoomine]

(Vrd. AaTh 313)

A.

Kord tahtnud Vanakuri Järise järve tühjaks juua. Ta ütelnd poistele: "Kinnitage punni, kinnitage punni!" Ta käskinud seda perseaugu ette panna. Joond ja joond, kuid löönd siis lõhki. Ei tea, kas tahtis kalu kätte saada või miks ta jöi.

KKI 11, 80 (33) < Mustjala, Võhma k. – V. Kuut < Leen Õunpuu, 74 a. (1949).

B.

Vanakuri läks ühekorra Järise järve tühjaks jooma, tahtis kalu käde saada. Ütles poistele: "Kinnitage punni, kinnitage punni!" Ta käskind seda perseaugu ede panna. Joond ja joond, niikaua kui viimaks löi löhki.

KKI 11, 343 (5) < Mustjala khk., Võhma k. – H. Valk < Leen Õunpuu, 74 a. (1949) = KKI 11, 80 (33).