Orajõe rand on laialt täis pillutatud kividega, kõik poolenisti vees, poolenisti kuival maal. Selle kohta rahvasuust. Ennemuiste purjetanud Metsapoole randa ristiusus rüütlid. Seda nähes tahtnud Vanapagan laevu kiviga puruks visata. Ta pugenud võssa varju, ja kui laevad lähedale tulnud, siis visanud. Käsi aga vääratanud ja kivi langenud hirmsa hooga rannale just vee piirde äärde ning purunenud tuhandeks tükiks. Sellest need kivilahmakad Orajõe rannas.
ERA II 247, 25 (4) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla vanadekodu – H. Varbit < Anu Reiland, 73 a. (1939). Vt. ka HVM II, muist. 61.
Jeesus oli Pärnamäe otsas olnud ja Vanapagan Toima mäe otsas. Vanapaganal oli taskus liivatera ja oli tahtnud Jeesust visata, aga ingel oli vahepeal jala vastu pannud ja kivi kukkus maha ja lamab praegu Paksu talu lauda taga talust lääne pool. Kivis on väike lapse jalajälg. Inimesed käivad seda kivi vaatamas. Kivi on õige suur, nii et viljaredelilt pääseb otsa.
ERA II 238, 49 (1) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Aimla k. < Tääksi k. – H. Hansmann < Mari Hansmann, 74 a. (1939). Vt. ka Kivi kiriku pihta, muist. 66. Vt. ka HVM I, muist. 27.
Põitse tee ääres pooleldi maa sees on suur lame kirstukivi. Selle olevat sinna Vanapagan visanud. Sõitnud kord noorpaar laulatuselt. Noored olnud väga õnnelikud. Seda näinud aga kuri vanapagan, kes olnud kade inimeste õnnele. Ta võtnud maast kivi ja visanud. Noorpaar olnud just seal, kus kivi praegu, kui see neid tabanud ja matnud enda alla noorpaari koos hobuse ja vankriga.
RKM II 5, 319 (3) < Muhu khk., Hellamaa v., Simiste k. – M. Kolk < tädilt (1947).
Kandla mõisa väljal suur kivi, 4 m lai ja kõrge. Jõmpa külas Tuha talus olnud pulm. Vanapagan tahtnud keelda, võtnud kivi, kukk laulnud, kivi kukkund sinna.
E I 30 (218) < Pöide khk. – M. J. Eisen < A. Tiitsmann.
Labasaare soo pääl asub suur kivi, mida kutsutakse Vanapagana lingukiviks. Vanapagan läinud kord hingi varastama. Olnud täiskuu aeg ja kuu paistnud väga heledasti. Vanapaganal läinud hing täis, et inimesed teda vast näevad. Ta võtnud põllult suure kivi ja pani lingu pääle. Keerutas paar korda ümber pää ja viskas. Kivi lendas kuni pilvedeni ja kukkus kaugele Labasaare soo pääle. Vanapagan nägi, et kuu mahaviskamisest midagi välja ei tule ja et kuu ikka veel paistis, läks ta ära oma koopasse.
ERA II 245, 433 (5) < Räpina khk., Veriora v., Süvahava k. – E. Siilivask < Miina Siilivask (1939).
Sarve küla ümbruses on palju suuri kiva, need olla Vanapagana mängukivid.
EKLA, AAS St. – ar. 8, 1 < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Sarve k. – A. Lätti < Kustav Pruuer, 76 a. (1924) = E 55108 < Pühalepa khk. – A. Lätti (1924).
Muiste olnud kaks Vanapaganat, üks Puka mägedel, teine ei tea missugusel Otepää mäel. Hakanud ajaviiteks teineteisega mängima, nimelt kiva kätte viskama. Teine pidanud visatud kivi ikka kinni püüdma, nagu meie päevil palli kinni püütakse. Sellest viskamisest tekkinud palju kiva. Pärast on osa neid kiva maa sisse vajunud.
E II 1 (2) < Rõngu khk. – M. J. Eisen < M. Munner (1925). Vrd. ka: HVM I, muist. 90.
Ah, see Risti kiriku torni lugu, miks ta sedasi pooleks on. Ei ma tea sest ka muud ühti, kui et Vanapagan Suuressoos niitnd ükskord. Niitnd ja niitnd, aga korraga vikat kläuhti kivisse. No Vanapagan võtnd siis maast kivi ja tahnd Paldiski alla merde visata, nii et sumab. Aga eks Risti kiriku torn on seal liini peal ees ja kivi riivand torni ja pool torni kohe läind. Sellepärast ta nüüdki nisuke poolümargune ongi. Eks torn võtnd kivi hoo kinni ja see kukkund kolm verst siinpool Paldiskit maha. Kivi läind lõhki, teine pool teisele. Ma nägin isi seda kivi seal, kui ma mõni aastat tagasi keisin Paldiski meeste kääst soolatud kala ostmas. Eks need mehed siis näitasid mulle seda aita ja rääkisid selle loo. Vaata, mehed teine selle kivi mõlema poole vehel seinad ja nüüd on nendel selle moega hea ait soolakala hoidmiseks.
ERA II 159, 297/8 (34) < Risti khk., Nõva v., Variku k. – E. Ennist < Juhan Prantstiibel, sünd. 1874. a. (1937). Vt. Kivi Risti kiriku pihta, muist. 48 A, B; Maapinnavormid, muist. 444–450. Vt. ka HVM I, muist. 225.
Palju enne, kui minu isaisa veel ei elanud, hulkus Soome saarel Vanapagan. Seal Soome saarel oli üks Ükki kivi. Vanapagan ei sallind seda kivi ja ta tahtis visata Peipsi järve näkineiule istmepingiks. Kui lingupael katkes ja kivi kukkus Purtse-Matka, kus teda praegugi näha on.
ERA II 215, 577 (3) < Lüganuse khk., Erra v. ja as. – O. Innus < Gustav Innus, 46 a. (1939). Vt. Kivi mõisa või lossi pihta, muist. 73. Vt. HVM I, muist. 49.
Peale Tondi surma tulnud sinna elama veel Vanapagan. See olnud palju parem kui Tont ja pealegi ilusam. Tal olnud ilus kitsehabe ja väike sabajupp ning pääle selle veel teravad kikkis kõrvad. Jõudnud suvi. Inimesed läinud heinamaale heina tegema. Ka Vanapagan käianud vikati ära ja läinud suurde ja laia Suuresoosse heina niitma. vehkind seal mitu päeva järjest ja löönud ühel päeval vikati kivisse, nii et raksunud kõik kohad kohe. Suure vihaga haaranud kivi ja visanud selle koleda tuhinaga lendama. Kivi viinud Kirikkülaliste kiriku poole torni ära ja jäi peatuma teisel pool merelahte Paldiski lähedale Lauküla juurde, kus ta ennemalt oli taluperemehel lauda seinaks. Kui teda pole ära viidud ega lõhutud, siis puhkab ta praegugi veel seal. Kes aga soovib seda kivi näha, see võibki seda, ning kirikutorngi on pikuti poolik ja seisab nii praegugi.
ERA II 226, 379/80 (2) < Keila khk., Harku v., Harku rdtj. – A. Viil < Julius Viil, sünd. 1901. a. (1939). Vt. Kivid kirikute pihta, muist. 40–72; Maapinnavormid, muist. 444–450; HVM I, muist. 225.
Repniku küla ääres Salamäel asub Liukivi. Selle kivi olevat sinna visanud Vanapagan. See kivi on paar-kolm meetrit kõrge. Sellel kivil on hea liugu lasta, sest kivi on ülevalt libamisi kuni alla. Ja see kivi on väga sileda pinnaga. Seal külapoisid lasksid liugu, sellest tuligi see Liukivi nimi.
ERA II 215, 204/5 (4) < Jõhvi khk., Auvere-Joala v., Auvere k. – R. Pool < Jüri Torpan, 80 a. (1939).
Malla sigala juures põllu peal on suured kivid. Kalvist Vanapagan tahtnud visata.
EKRK I 13, 156 (50) < Rakvere raj., Iila k. – M. Joamets < Anton Mäe, 85 a. (1956). Vt. Kivi mõisa või lossi pihta, muist. 73–78.
Sutlepa ja Nõmmküla piiril asub suur kivi. rahavjutu järele on ta visanud sinna Vanakurat ning on saanud selle järele ka nime Kuradi lingukivi. Ta juures on nähtud mõndagi nähet, mis täitnud kogu küla ärevusega. Ta all põlenud tuli ja alasti inimesed ümber hüppamas. Teinekord jälle nähtud inimesi rabelemas, kelledel Kuradi kuju olnud ja mustad kui neegrid. Kolmas kord päeva ajal olla külanaised palvelt tulnud ja näinud enda eel minevat hobust ning sellel istunud mees ja naine. Kivi kohta jõudes peatatud hobune ja inimesed läinud kivi ääre alla. Kui naised vaatama läinud, pole sääl enam midagi olnud.
ERA II 229, 271 (1) < Noarootsi khk., Paslepa v., Eistrepa k. < Sutlepa v., Aulepa k. – H. Roomäe < Elvine Roomäe, 47 a. (1939).
Vanapagan pandnud kolm kivi tasku, läind Immarkantsi mäele ja tahtnud Ristna visata. Üks kivi kukkunud Kõpu mõisa põldu, teine Villima Raisa kopli, kolmas Suurekivi padusse (orgu) Hundilasna metsas. Siis läind Sarvikul jalad teine teisele poole mäest alla ja Sarvik lõhki. Sestsaadik kadund Sarvik ära.
E, StK 21, 7 (29) < Reigi khk., Kiduspä k. – A. Läti < Jüri Niit, 60 a. (1923). Vt. ka HVM II, komment. lk. 368.
Vilima karjamaal ja heinamaal on suured kivid, teine teise tee ääres. See kivi, mis on karjamaal, selle nimi on Raisakivi ja karjamaa on Raisakoppel. Heinamaa kivi nimi Allkivi ja heinamaa oma nimi on Allheinamaa. Heinamaa on saanud nime sellest, et kivi on heinamaa allotsas. Aga seda ei tea keegi, millest on saanud nime karjamaa. Metsas on ka kivi, Selle kivi nimi on Unikivi. Nime on saanud kivi sellest, et kui keegi paneb kivile magama, see jääb magama igavesti. Need kivid, mida vanarahvas räägib, on saanud Vanapaganast, et Vanapagan on need kivid visanud Saaremaalt. Need kivid on olnud kõige suuremad ja sellepärast läinud kõige kaugemale.
ERA II 229, 601/2 (9) < Emmaste khk. ja v., Haldi k. – A. Puss < Joonas Puss, 53 a. (1939).
Räägitakse, et Vanasarvik visanud suured kivid Soomest linguga Kõppu. Sellejuures sattunud üks kivi Punasteranda, teine Pandrama mäe alla, kolm kivi Kõpu asunduse maa-alale, ja viimane, suurim teistest, Suurekivi pao äärde .
TA Looduskaitse Komisjoni materjalid – G. Laur Kõpu v. Vt. Kivikandja, muist. 103 A–F.
RKM II 73, 277/8 (5) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Kihelkonna al. – E. Veskisaar < Ella Salong, 41 a. (1958).
Saaremaal mede kodu aia taga ol’li suur kivi, meil räägiti ikki, et Vanapagan on selle viskanu, aga ma äi tää, mispärast. Mina olen Kihelkonna kihelkonnast Kotlandi vallast.
RKM II 108, 154 (19) < Pärnu piirk., Häädemeeste k/n., Arumetsa k. < Kihelkonna khk. – M. Mäesalu < Peeter Sark, sünd. 1873. a. (1961).
Mäeküläst oll Vanapagan kive pilden Võrtsjärve viirde.
RKM II 96, 154/5 (1) < Abja raj., Mäeküla k. – V. Jürken < Marie Helimets, 68 a. (1960).
Kui ütekõrra Vanapagan kive pilds, siss üits olli Kitsi talu maale kukken, tõne Tauga sallu ja kolmas ollugi Iivakivi.
RKM II 96, 155 (3) < Abja raj., Mäeküla k. – V. Jürken – Marie Helimets, 68 a. (1960). Vt. Vanapagana sillad, muist. 210 I.
Kariste järven ollu Vanapaganit suuri kive pilden ja lossimäelt joosnu must kass Kariste järvi manu.
RKM II 96, 233 (30) < Abja raj., Mäeküla k. – V. Jüriken < Marie Reidolv, 76 a. 1960).
[----] Ihaste all jões on kivi, mis Vanapagan Vooremäe päält visanud.[----]
H II 64, 485 (13) < Tartu-Maarja khk., Ropka, Kursi, Laeva – J. Kool (1900). Vt. Kivi kirikutorni pihta Tartus, muist. 68 A–H. Vt. ka HVM I, muist. 6.
(Vanapagan tahab tappa Suurt Tõllu; kivi Mätasselja külas.)
EKRK I 16, 232 (23) Kärla khk. – V. Ahas ja K. Mölder (1957). Vt. HVM II, muist. 5.
(Vanapagan tahab Saaremaad koos Tõlluga ära hukata ja kannab selleks kive. Kivi Torgu vallamaja juures.)
ERA II 232, 416/8 (2) < Jämaja khk., Torgu v., Kargi k. < Mõisaküla – R. Helde < Jüri Helde, 47 a. (1939). Trükitud: HVM II, lk. 369–370.