Browse Exhibits (3 total)

Alekseipäev (17. III / 30. III)

ERA-15340-43123-94596.jpg

Alekseipäev (ka alaaksei, aleksejapääv, alakseipäiv) on meil vähe tuntud. Üksikuid teateid on Setust. Ka venelastel on alekseipäev vähe populaarne.

/

Pendipäev (21. III)

ERA-15127-48466-84143.jpg

Pendipäeva[1] (Benedictus) mainib meie vanemas kirjanduses Hupel, nimetades teda pendisepäevaks.[2] Boecler-Kreutzwaldi järgi on Harjumaal 21. märts „usside ärkamise pääv“, mil talveunes ussid uuesti ellu ärkavad. Sel päeval ei või terariista kätte võtta ega metsast midagi koju tuua, nagu madisepäevalgi.[3] 

Meil on ainult üks usutav teade pendipäeva kommetest.

 

Märkused:

[1] Benediktuse austamise päev 21. III.

[2] Hupel, TN III, lk. 368.

[3] Boecler-Kreutzwald, lk. 81.

/

Kevadine pööripäev (20. või 21. III)

ERA-14307-48770-39049.jpg

Kevadine pööripäev (päevakäänak, käändlepäiv) pole rahvatraditsioonis kuigi populaarne. Looduse ärkamise ning kevademärkidega seoses olev kombestik liitub rohkem küünla- ja madisepäevaga, kevadiste tööde algus seostub enamjaolt paastumaarja- ning jüripäevaga. Otseselt pööripäevaga on seotud ilmade ennustamine eriti tuule järgi. Siin kehtib nagu teistegi pööripäevade puhul analoogiaprintsiip: pööripäeva ilm jääb püsima (kestab järgmise pööripäevani).