Vaata ERA tegemistest aastatel 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009

Eesti Rahvaluule Arhiiv aastal 2011



Risto Järv, Mari Sarv

2011. aastal jätkus rahvaluulearhiivi teadustöö ja arhiivitöö põimunud tegevus. Arhiivi kooseisu kuulusid arhiivijuhataja Risto Järv, sihtfinantseeritava uurimisteema juht Aado Lintrop, vanemteadurid Mall Hiiemäe (koormus 0,5, alates 11.9 koormus 0,2), Anu Korb, ja Mari Sarv, teadurid Andreas Kalkun (koormus 0,8), Janika Oras, Mari-Ann Remmel (koormus 0,25, alates 1.10 koormus 0,5), Astrid Tuisk ja Ave Tupits, projektijuht Jüri Metssalu (alates 1.03, koormus 0,5) ning assistendid Tuuli Otsus ja Maarja Aigro, Inge Annom (alates 1.02 koormus 0,5, alates 1.09 koormus 1,0), Jaanika Hunt (koormus 0,8), Annika Kupits, Moon Meier, Kärri Toomeos-Orglaan (alates 1.09, koormus 0,5), Siret Roots, Janno Simm, Valdo Valper (koormus 0,4, alates 1.03 koormus 0,15), Pille Vahtmäe (koormus 0,4, alates 1.03 koormus 0,1, alates 1.11 koormus 0,5). Arhiivitööd jätkasid arhivaar Kadri Tamm ja heliinsener Jaan Tamm. Töövõtulepinguga oli stuudioga pikemalt seotud Tiit Konsand.

Arhiivitöö oli jaotatud ka teadustöötajate vahel. Käsikirjakogude süstemaatilise arhiveerimisega tegeles aastal 2011 K. Tamm, helikogu korraldamisega J. Oras, helisalvestuste töötlusega J. Tamm ning J. Hunt, fotokogu korraldamisega S. Roots ja A. Tuisk ning videokogu korraldamisega J. Simm ja K. Tamm, eksperimentaalse multimeedia-koguga M. Sarv.

Töövõtulepingutega tegid mitmesuguste projektide raames arhiivile kaastööd Katrin Hakkinen, Kaisa Kulasalu, Marika Kundla, Maris Kuperjanov, Nikolay Kuznetsov, Madli Oras, Kristi Salve, Tiina Soopa, Ene-Reet Soovik, Julia Sulina, Terje Lillmaa, Ludmila Yamuzina ja Mara Cay Woods.

Aasta põhitulemusteks oli Andreas Kalkuni doktoritöö „Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole” valmimine ja kaitsmine, ning mitmete oluliste allikakogumike ilmumine. Ilmusid kohapärimuse-alased kommenteeritud allikapublikatsioonid „Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus” ning „Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast”, ülevaatlik raamat „Pühad kivid Eestimaal” ning eesti muinasjuttude valimik prantsuse keeles. Käivitus suuremahuline „TeateTantsu” kogumise aktsioon, korraldati ulatuslikud välitööd Kullamaa ja Jüri kihelkonnas. Turgutavalt mõjus teadustöötajate ja koguhoidjate visiit Joensuusse, osalemine Ida-Soome ülikoolis rahvaluule kogumise teemalisel konverentsil ning külaskäik Joensuu rahvaluulearhiivi. Lisaks teadustööle tehti jõudumööda koostööd teiste mäluasutustega, osaleti Eesti muuseumide XIV festivalil „Teadus muuseumis”, jätkati muuseumiööl osalemise traditsiooni jne. Tunnustusena aastatepikkuse viljaka töö eest pälvis Anu Korb aasta algul Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.

2011. aastal toimus haridus- ja teadusministri 2009. aasta määruse kohaselt esimene teaduskollektsioonide perioodiline hindamine, milles hinnati perioodi 2009–2011 tegevust ja vastavust määruses kehtestatud nõuetele. Ekspertnõukogu hinnangus leiti, et Eesti Rahvaluule Arhiivi kollektsioon vastab täielikult määruses kehtestatud teaduskollektsiooni nõuetele (kolmepallisüsteemis hinne 3 ehk „eeskujulik”). Seoses teaduskollektsioonide uuenenud aruandlusega seati sisse arhiivi infopäringute register siseserveris. Tingituna ERA materjalide järjest suurenevast avaldamisest kommertskirjastuste poolt seati alates 2011. aastast sisse avaldamislepingu vorm, koostöös teiste kirjandusmuuseumi arhiividega uuendati arhiivi kasutuskorrad ja hinnakirjad.

Eesti Rahvaluule Arhiivi põhirahastus tuli jätkuvalt sihtfinantseeritavast teadusteemast „Folkloor ja folkloorikogud kultuurimuutuste mõjuväljas – ideoloogiad, kohanemine, kasutuskontekst” (juht A. Lintrop). Riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu” projektidest jätkusid „Eestlased Venemaal: asustuslugu ja pärimus” (juht A. Korb, täitmises osalesid ERA töötajatest J. Hunt, A. Kalkun, S. Roots, J. Simm, A. Tuisk ja P. Vahtmäe), „Eesti kohapärimuse andmebaas ja piirkondlikud publikatsioonid” (juht M.-A. Remmel, osalesid J. Metssalu, J. Simm, J. Tamm, V. Valper, P. Vahtmäe), „Eesti regilaulude avaldamine” (juht J. Oras, osalesid I. Annom, A. Kupits). Alates 2011. aastast on kirjandusmuuseum ka seni Tartu Ülikooli poolt taotletud ühisprojekti „Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded” juhtasutuseks (juht R. Järv, arhiivi poolt osalesid I. Annom ja M. Meier).

Paraku oli majanduslikult seis endiselt kehvapoolne, jätkus killustatus töötasude lappimisega eri finantsallikatest ning uute taotlemine, väikeseks rõõmuelemendiks oli see, et peatus kaks aastat väldanud teadusrahastuse vähenemine. Arhiivitööga seotud ERA töötajate koormusest kattis teaduskollektsioonide rahastus ainult väikese osa.

Arhiivitöötajate suurim mure on eri taotluste hulk arhiiviga seotud tegevuste katteks: see ületas kokkuvõttes kirjutatud teadusartiklite hulga, ühtekokku valmis arhiivi töötajatel üle kahekümne taotluse eri fondidesse, ennekõike Eesti Kultuuriministeeriumisse ning Eesti Kultuurkapitali. Vaid plaanitavad väljaanded ning nende tarbeks tehtud taotlused võimaldasid tagada kvalifitseeritud töötajate püsimiseks vajalik miinimumkoormus. Plaadiväljaande „Siberi setode laulud” ettevalmistamiseks saadi toetust rahvuskaaslaste programmist (juht A. Korb, täitjad A. Kalkun, N. Kuznetsov, A. Korb, S. Roots) ning Setumaa kultuuriprogrammist (A. Kalkun); Setumaa kultuuriprogrammist setu helisalvestuste digiteerimiseks (juht J. Oras, täitja T. Konsand); kultuuriministeeriumi programmist „Eesti kirjandusklassika” „Vana kandle” Paide ja Anna regilaulude köite avaldamiseks (J. Oras), ning Vana Võrumaa kultuuriprogrammist väljaande „Metsast leitud kirik…” trükkimiseks. Eesti Rahvuskultuuri Fondist saadi toetust RKM I seeria rahvaluulekogu digiteerimiseks (juht R. Järv, täitjad S. Roots, T. Otsus), Eesti Kultuurkapitalilt „Pro Folkloristica” numbrite I–X digiteerimiseks; numbrid VI ja IX olid varem olemas, projekti tulemusena said veebiväljaandena kättesaadavaks sarja numbrid aastatest 1993–2003 (juht R. Järv, täitjad M. Aigro, R. Järv, T. Otsus). Suuremahulise „TeateTantsu” projekti arhiveerimiseks saadi mitmeid toetusi (R. Järv, täitja M. Aigro). Mitmeid projekte tehti seoses rahvajuttude plaadiväljaande „Linda kivist Lilla Daamini” ettevalmistamisega (R. Järv). Stuudiotöö pingelist olukorda aitas leevendada koostöö OÜga Must, kelle tellimusel digiteeriti kommunismipärandi materjale (juht R. Järv, täitjad T. Konsand, J. Tamm) ning koostöö sihtasutusega Fennougria soome-ugri veebientsüklopeedia materjalide digiteerimisel (R. Järv, täitjad J. Hunt, T. Konsand, J. Tamm).

Arhiivi kui pärimust koguva institutsiooni järjepideva toimimise seisukohalt oleks hädavajalik süstemaatilise kogumistöö ja sellega kaasneva arhiveerimise toetamine. Kuna kogude süstemaatiliseks täiendamiseks ja töömahukateks arhiveerimisetappideks puudus jätkuvalt piisav rahastus ning frontaalset kogumistööd koos arhiveerimiskuludega ei olnud viimaste aastate tingimustes võimalik mahutada ka teadusprojektide rahastuse hulka, esitati süstemaatiliste kogumisaktsioonide läbiviimise eesmärgil riiklikule programmile „Eesti keel ja kultuurimälu” projektitaotlus „Kaasaja pärimuse kogumine, talletamine ja tekstipublikatsioonide avaldamine”. Just kultuurimälu säilitamisele suunatud riiklik programm peaks oma eesmärgipüstituse poolest olema sobiv rahastusallikas rahvaluulearhiivi kogude süstemaatilise täiendamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud töödele. Toetust taotleti ennekõike töömahukate arhiveerimistööde jaoks ning kogutud materjalide põhjal temaatiliste tekstiväljaannete koostamiseks. Kahjuks ei pidanud ekspertkomisjon taotlust piisavalt oluliseks ning jätkuvalt seisab rahvaluulearhiiv vastamata küsimuse ees, kuidas täita oma põhikirjalisi kohustusi, kui selle jaoks puudub kate.

Teadustöö

Rahvaluulearhiivi uurimisteema “Folkloor ja folkloorikogud kultuurimuutuste mõjuväljas – ideoloogiad, kohanemine, kasutuskontekst” raames jätkus uurimistöö põimituna arhiivitööde, välitööde, artiklikogumike ja teaduslike allikapublikatsioonide koostamisega. Ilmus 12 teadusartiklit, üks monograafia (dissertatsioon), viis põhjalikult kommenteeritud arhiivitekstide kogumikku ja 21 populaar- või metateaduslikku artiklit. Koostati ja toimetati üks artiklikogumik ja kaks teesikogumikku. Peeti 13 ettekannet rahvusvahelistel konverentsidel ning 19 ettekannet kohalikel teadusüritustel, 6 ettekannet koolitusseminaridel. Teadustulemusi tutvustati laiemale avalikkusele mitmesugustel populariseerivatel üritustel, erialaväljaannetes ja meedias.

Andreas Kalkunil valmis doktoritöö “Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole” (juhendaja Kristin Kuutma) ning ta kaitses selle edukalt 30. augustil (oponendid Tiina Ann Kirss ja Thomas A. Dubois) Tartu Ülikoolis. Doktoritöö pälvis ka diplomi üliõpilaste teadustööde konkursil. Uurimuse eesmärgiks oli selgitada ja analüüsida, kuidas eesti folkloristika diskursuses on kujundatud teadmust setu laulukultuurist. Väitekirja neli peatükki kajastavad eesti folkloristika ja setu laulukultuuri kokkupuuteid eri ajastutel ja olukordades ning käsitlevad ka setu laulukultuuri representeerimise problemaatikat. Lähemalt on uuritud setu pärimusest kirjutavate teadlaste teoreetilisi, poliitilisi ja ideoloogilisi vaateid, nende kirjutamisstiili ja retoorikat, toimetamis- ja avaldamiskaanoneid ning kogumispraktikat. Uurimuse üheks taotluseks on tuua läbi representatsiooniloo kuuldavale ka setu laulikute, traditsioonikandjate endi hääl. Autor vaatleb ka seda, kuidas setu laulu on kasutatud eesti rahvusliku ideoloogia teenistuses justnagu eesti kultuuri pärli, kuid samas on jäetud tagaplaanile laulikute eneste rahvuslik kuuluvus ja eneseteadvus. Väitekirja vaatenurgad juhivad meid eesti folkloristikas seni käsitlemata aspektide juurde (eesti rahvusideoloogia, setu kultuuri ja laulikute suhestamine). Oma väitekirja tutvustas A. Kalkun ka ajakirjas RMN Newsletter.

Kahes konverentsiettekandes käsitles A. Kalkun neitsi Maarjaga seotud jutupärimust ning ühes ettekandes Fr. R. Kreutzwaldi tähelepanekuid setu kultuurist. Koos Liina Lindströmiga (TÜ) tutvustas ta 2011. aasta suvel Petserimaa setude juures korraldatud välitööde tulemusi. Populariseerivates artiklites käsitles A. Kalkun Lõuna-Eesti teadus- ja kultuurielu.

Anu Korb pälvis Eesti Kultuurkapitali aastapreemia raamatusarja “Eesti asundused” eest, mis oli suureks tunnustuseks senitehtud tööle. Uurimused, aga veelgi enam kogutu populariseerimine on aidanud Siberi eestlasi laiemalt tutvustada. Siberi eestlaste tutvustamisnädal Torontos (näituse “Siberi eestlased” avamine, loengud, A. Korjuse filmi demonstreerimine-kommenteerimine, lugemisteatri Ilutuli etendus A. Korbi koostatud raamatu põhjal) oli ülimalt vajalik, et murda sealsete eestlaste väärarusaamu Siberi eestlaste kohta. Pikaaegne kogumistöö Siberi eestlaste juures on päästnud hulga unikaalset materjali unustuse hõlma vajumast.

Ka A. Korbi 2011. aastal peetud konverentsiettekanded ja ilmunud artiklid käsitlesid eesti idadiasporaa kogukondi – pärimuse kogumist Siberi eestlaste juures, Siberi eestlaste laulurepertuaari kujunemist multikultuurses keskkonnas ning Venemaal sündinud eestlaste Eestisse naasmist ja kohandumist siinsete oludega. Populariseerivates artiklites, tele- ja raadioesinemistes käsitles A. Korb Siberi eestlasi üldisemalt, nende elulugusid, Siberi eesti külasid tutvustavat näitust, aga ka kõrvutavalt ida- ja läänediasporaa kogukondi ning Siberi rahvuskaaslaste ajaloo ja kultuuri tutvustamist Kanada eestlastele.

Siberi eestlaste pärimuse uurimist jätkas ka Astrid Tuisk, kellel ilmus artikkel väljarändamislugudest, mida on rääkinud Eestist läinute järeltulijad. Artiklis vaadeldakse, milliseid pilte maalivad praegused jutustajad väljarändamise-eelsest (orja)elust Eestis, millise ideoloogilise tähenduse need on omandanud, ning näidatakse, kuidas kollektiivne mälu tugineb traditsioonile rääkida konkreetsest sündmusest või ajalooperioodist ühes kindlas võtmes. Koos Aivar Jürgensoni ja Kaja Kumer-Haukanõmmega kirjutatud artiklis vaadeldakse eesti migratsioonilugu vabatahtlikkuse ja sunniviisilisuse aspektist lähtuvalt. A. Tuisk jätkas ka veebilehe internetilehekülje “Siberi- ja Volgamaa eestlased” täiendamist – veebilehele lisati kaart, fotosid, video- ja helinäiteid, nende tööde juures abistas P. Vahtmäe. A. Tuisu doktorantuuriõpingud Tartu Ülikooli juures keskenduvad lastepärimusele ning sel teemal pidas ta ka kaks ettekannet lasteaednike eesti keele koolitusseminaril. Kahes konverentsiettekandes käsitles A. Tuisk rahvaluule kogumise ja kogude haldamisega seotud problemaatikat ning koostas ülevaate arhiivile 2010. aasta jooksul laekunud kaastöödest.

Mari Sarvel ilmus kaks värsimõõdu-alast artiklit rahvusvaheliste meetrikakonverentside kogumikes, ühes neist käsitles ta suulise luule värsimõõdule universaalselt iseloomulikke tunnuseid, teises artiklis analüüsis eesti regilaulu värsimõõdu piirkondlike eripärade võimalikku lähtumist etnilistest kontaktidest nii kultuuri- kui keelemõjude kaudu. “Kalevipoja” esmailmumise 150. aastapäevale pühendatud konverentsil peetud ettekandes käsitles M. Sarv kalevipojavärsile iseloomulikke poeetikatunnuseid võrdluses regilauluga ning analüüsis kalevipojavärsi hilisema eduka leviku põhjusi. Kullamaa välitöö-ekspeditsiooni kavandades ja hiljem selle tulemusi tutvustades keskendus M. Sarv kodupärimusele, leides, et kui kohapärimust uurides on märgatud inimese ümber oleva maastiku “tähendustega laetust”, siis sama ja ehk veel enam kehtib kodu, eriti põliskodu ja selle lähiümbruse kohta, kus esemete ja kohtadega seostuvad (mikro)lood, mälestuskillud, aga teinekord ka aegade taha ulatuvad muistendid. Konverentsiettekandes käsitletud isikupärimuslike lugude puhul näitas ta, et rahvapärasele jutustamisele iseloomulik detailide varieerimine, asendamine, juurdepanemine toimib sellisena ka ajaloolise tõena räägitavate lugude juures ning ajalooline tõde võib seejuures moonduda tundmatuseni; samal ajal ei teki ükski lugu tühjale kohale, lood vahendavad alati mingi teatud osa sellest ajaloolisest tõest, mingid detailid või kasvõi lugudes väljendatud hoiakud, suhtumised sündmustesse või inimestesse on ikka tõesed. Kahes konverentsiettekandes tutvustas M. Sarv ka rahvaluulearhiivi kogusid ning digitaalarhiivi arendustöid.

Ave Tupits tegeles aasta jooksul nii rahvameditsiini ajaloo kui ka teatripärimuse kogumise ja uurimisega. Ajakirjas JEF ilmunud artiklis käsitles ta Eesti Tervishoiumuuseumi direktori Voldemar Sumbegi seisukohti rahvameditsiini ja akadeemilise meditsiini vahekorrast ning tema 1920.–1930. aastatel läbiviidud rahvameditsiini kogumisaktsioone, samuti kogutud materjalide saatust. Eesti rahvameditsiini kogumis- ja uurimislugu maailmasõdade vahelisel ajal käsitles A. Tupits ka ühes konverentsiettekandes. SIEFi kongressil pidas A. Tupits ettekande teatripärimuse kogumise strateegiatest. Enesekohase vaatenurgaga rääkis ta probleemidest, kuidas läheneda suhteliselt suletud kogukonnale, seal ennast kehtestada ja panna inimesed avameelselt rääkima folkloristi huvitavatel teemadel. Erialaajakirjades tutvustas A. Tupits eesti folkloori kogumislugu, rahvaluulearhiivi ning Akadeemilise Rahvaluule Seltsi tegemisi ja toimunud folkloristikaüritusi.

A. Tupits korraldas koos Marleen Nõmmelaga Eesti Rahva Muuseumist 27.–28. aprillil traditsioonilise noorteadlaste konverentsi “Noorte hääled”, mis juba mitmendat aastat toimub ERA ja ERMi ühisettevõtmisena. Konverents on tudengitele ja kraadiõppuritele heaks võimaluseks tutvustada oma uurimistulemusi laiemale teadlaskonnale ning oma esinemisoskusi proovile panna. Konverentsil osales paarkümmend esinejat, sh välistudengid TÜst. Konverentsi raames toimus ka möödunud aasta noorteadlaste konverentsi artiklikogumiku “Kuldkalake. Pro Folkloristica XVI” – toim. A. Tupits, Kanni Labi (EO) – esitlus. A. Tupits ja K. Labi olid ka konverentsi teesikogumiku ERA-poolseteks toimetajateks.

Assistent Jaanika Hunt analüüsis konverentsiettekandes tänapäevases popkultuuris käibivate surmakujundite päritolu- ja levikuteid, täheldades massimeedia trendeloovat ja suhtumisi kujundavat rolli selles. Oma uurimusele tuginedes tõdes J. Hunt, et tänapäevased uskumused on pluralistlikud, igal inimesel on modernses infoühiskonnas võimalus luua endale oma isiklik uskumussüsteem, kasutades eri rahvaste folkloori ja religiooni ning segades neid omavahel sõltuvalt enda kogemustest ja tajudest.

Janika Orase teadustegevus keskendus rahvalaulu muusikalisele küljele. JEFis ilmunud artiklis analüüsis ta regilauluesituste põhjal teksti struktuursete üksuste markeerimist spetsiaalsete viisivariantidega. Nelja lauliku regilauluesitusi analüüsides jõudis ta tulemusele, et tekstis sisuliselt uusi osi sissejuhatavad värsid on markeeritud nii tavapärasest pisut silbirohkema värsistruktuuri, aga ka “intensiivsema”, silmatorkavama meloodiavariandiga. Aasta jooksul tegeles J. Oras ka intensiivselt Olli Kõiva koostatava “Vana kandle” Paide ja Anna köite toimetamisega. Samasse väljaandesse kirjutas ta Paide ja Anna kihelkondade regiviiside ülevaate, kus otsis võimalust, kuidas kirjeldada väikest ja sisuliselt väga hajusat viisikogumit, ning tõi esile uuemaaegse muusika mõjusid taandumisperioodi regilauludes. SIEFi kongressil peetud ettekandes analüüsis J. Oras I maailmasõja aegsetelt sõjavangidelt salvestatud laulude esitusstiili ja laulukogumi kultuuriajaloolist tähendust folkloorikogude ja kultuurmuusika salvestuste kõrval. Koolitusseminaridel tutvustas J. Oras väikelastele sobivaid regilaule ning elulugude ja rahvaluule seoseid. Viimaste aastate regilauluviiside uurimise tulemusi on J. Oras praktiliselt rakendanud regilaulude õpetamisel nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui mitmetes õpitubades. Arhiivi, selle materjale ja kogumistööd on J. Oras tutvustanud ka populariseerivates ülesastumistes ja meedias.

Teadusteema juht, vanemteadur Aado Lintrop jätkas uuringuid soome-ugri rahvaste mütoloogia ja usundi alal. Lisaks soome-ugri temaatikale käsitles A. Lintrop ühes konverentsiettekandes ja pikemas loengus Omskist umbes 250 kilomeetrit põhja pool Tara jõe kaldal asuvast väikeses külas Okunjovos 1992. aastal tekkinud usukogukonda ning sellega seotud kuuldusi küla all maa sees olevast templist, mõttekristallist ning meteoriidi kokkupõrkest Maaga tekkinud järvede imeliste omadustega veest. A. Lintrop näitas, kuidas meediat ja internetti kasutatakse uute uskumuste loomiseks ja kehtestamiseks, usutavuse suurendamiseks viidatakse sageli teadlastele ja nende avastustele. Meedia vahendusel on Okunjovost saanud palverännakute sihtpunkt, kus toimetavad oma rituaale lisaks erilise koha avastanud (või loonud) müütilise guru Šri Babaji jüngritele uuspaganad, vanausulised ja õigeusklikud.

Mall Hiiemäe suuremaks tööks 2011. aastal oli kommenteeritud tekstivalimiku “Pühad kivid Eestimaal” koostamine. Rohkete fotodega varustatud raamat annab ülevaate eestlaste kivipärimusest – rändrahnudega seotud lugudest ja uskumustest. Erialaajakirjanduses tutvustas M. Hiiemäe veel P. Voolaiu doktoriväitekirja eesti mõistatuste perifeersetest alaliikidest ning populaarsetes väljaannetes nahkhiire ja suitsupääsukese kohta kirja pandud folkloorseid teateid. M. Hiiemäe oli ka 55. Kreutzwaldi päevade teesikogumiku toimetajaks. Mitmetes avalikes ülesastumistes tutvustas M. Hiiemäe eesti loodus- ja kalendripärimuse eri aspekte.

Moon Meier uuris rahvapärast jutuvestmist Eestis ja Ungaris. Ilmunud artiklis ja konverentsiettekandes käsitles M. Meier oma süvaintervjuu põhjal Ungari jutuvestja Andr?s Bereczi maailmavaadet: veendumusi ja seisukohti, suhtumist keelesse, moodsasse ühiskonda, pärimusse, lugudesse ja jutuvestja rolli; samuti jutuvestmiseetikat, mis sellest veendumuste kogumist on sündinud. Oma kokkupuudete põhjal mitmete maade jutuvestjatega väidab autor, et sarnased seisukohad on meile iseloomulikud üldisemalt ning kõnelevad paljuski kogu tänapäevasest jutuvestmisliikumisest. Muinasjutuseminaril peetud ettekandes käsitles M. Meier setu jutuvestja Terje Lillmaa arvamusi, suhtumisi ja jutuvestmispraktikat.

Inge Annom tegeles 2011. aastal lisaks muinasjuttude sisestustööle suuresti veebikogumiku “Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt” ettevalmistamisega seotud töödega – tegi esmase tüübivaliku, tõlkis lutsi- ja venekeelsed muinasjututekstid. Obinitsas toimunud seminariettekandes käsitles I. Annom Paulopriit Voolaine tööd Lätimaal asuva Ludza piirkonna pärimuse jäädvustamisel ning sealse eesti keelesaare säilitamisel.

Kohapärimuse töörühma assistendil Valdo Valperil ilmus pikaajalise kogumis- ja koostamistöö tulemusena põhjalik raamat Urvaste kohapärimusest (toim. M. Hiiemäe). Raamatu saateartiklis tutvustab autor raamatu koostamislugu ja -põhimõtteid ning annab ülevaate nii Urvaste kohapärimuse kogumise ajaloost kui ka pärimuslugudega seotud kohaliikidest (ehitised, loodusobjektid, teed, jõed jts). Raamatu põhisisu moodustavad arhiividest leitud pärimustekstid, mida oluliselt täiendavad autori enese välitöömaterjalid. Ka on püütud välitöödel lugude aluseks olevaid kohti võimalikult täpselt tuvastada. Raamatus leidub ka rikkalikult fotosid pärimuspaikadest nii varasematel aastatel kui tänapäeval. V. Valper tutvustas ERA kohapärimuse töörühma tegevust ka avalikel esinemistel.

Kohapärimuse töörühma töö tulemusel ilmus 2011. aastal veel teinegi raamat, Mari-Ann Remmeli koostatud “Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast” (toim. K. Tamm, Heiki Valk, V. Valper), mis on pühendatud Rae valla 145. aastapäevale ning on valminud sealse vallavalitsuse tellimusel ja osalt ka rahastusel. Sarnaselt Urvaste raamatuga sisaldab teos valiku lugusid praeguse Rae valla alal säilinud muististest ja pärimuspaikadest: pühapuudest ja hiiesaludest, ohvrikividest ja kalmetest, veekogudest ja ehitistest. Kohalikelt elanikelt talletatud legende, muistendeid ja mälestusjutte täiendavad eriaegsed fotod pärimusobjektidest ja põliselanikest. Rahvusvahelises keskkonnafilosoofiale ja maastikumõttele pühendatud artiklikogumikus (UTKK) uurib M.-A. Remmel rahvajuttude sotsiaalseid tagamaid, kõrvutades omavahel mõisa- ja hiiepärimust ning nende lõikumispunkti – lugusid mõisnike suhtumistest hiitesse. Oma artiklis näitab Remmel, et lood ei järgi ühesuunalist kollektiivset kujutelma mõisnikest eestlaste hiite hävitajaina. Negatiivsed lood on pigem anonüümsed ja muistendilaadsed. Mitmed konkreetsemad, pajatuslikud teated annavad meile aga hoopis teada “valgustatud” mõisnikest, kes kohati kaitsesid muinsusi suuremagi tähelepanu ja teadlikkusega kui talupojad. M.-A. Remmel tutvustas pärimuspaiku, nendega seotud lugusid ja uskumusi ka populaarsetes kirjutistes ja esinemistel.

Arhiivijuhataja Risto Järve teadustöö keskendus põhiliselt muinasjuttudele, valmis kaks muinasjututekstide väljaannet – prantsuskeelne kommenteeritud eesti ja setu metsamuinasjuttude valimik “L’Esprit de la foret: contes estoniens et seto” Eva Toulouze’i tõlkes ning muinasjuttude töörühma ühistööna valminud kommenteeritud internetiväljaanne “Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt”. Samuti ilmus koos Mari-Liis Tammiste ja Kristi Salvega toimetatud Uku Masingu folkloristika-alaste artiklite kogumik “Aarded tellistes”. Jätkus töö muinasjuttude tüpoloogia korrastamise ja monumentaalväljaande ettevalmistamisega. Konverentsiettekannetes käsitles R. Järv mitmeid eri teemasid: turistikogemuse ajatunnetust (ühisettekanne Maarja Kaaristoga), rahvapärimuse kasutamist turismitööstuses, folkloorseid strateegiaid reklaamides, Kalevipoja-eelset eesti mütoloogiat ja selle kajastusi Eesti varasemas folkloorikäsitluses Kr. J. Petersoni poolt, ning Setumaal levinud muinasjututüüpi “Ussi naine” (ATU 425M). Kirjandusmuuseumi kogumisstrateegiatest pidas R. Järv ettekanded vaimse kultuuripärandi koolitusseminaril Tallinnas ning Soomes Joensuus välitöö-alasel konverentsil.

Teadusüritustel osalemine

Eesti folkloristide 6. talvekonverentsil Jõgevestes (3.–4.02) esines ettekandega “Vanad lood uues kuues: maailma nabast, okunevo kristallist ja populaarsest vodkamargist” A. Lintrop.

A. Korb pidas Baltimaade diasporaauurijate võrgustiku BaltHerNet noorteseminaril (10.02) ettekande Siberi eestlaste elulugude kogumisest ja publitseerimisest ning osales ka võrgustiku BaltHerNet suvekooli korraldamisel.

A. Lintrop esines Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusarjas “Religioonid ja ühiskonnad II” (17.02) teemal “Usundid kohtuvad Okunjovos. Üks religioosse sünkretismi näide kaasaegsel Venemaal”.

Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja ühenduse “Eesti elulood” koolitusseminaril (21.02) “Kuidas koguda mälestusi ehk mida teha elulooga?” pidas J. Oras ettekande “Rahvaluule ja elulugu”.

Indias, Shillongis toimunud ISFNRi konverentsil (22.–25.02) osalesid R. Järv ettekandega “Older and Newer Folktales in the Practice of Tour Guides on the Island of Hiiumaa” ja A. Kalkun ettekandega “Virgin Mary and Seto Identity: On the role of virgin Mary in Seto women’s Belief Narratives”.

Urvaste kohapärimuse väljaande esitlusel Võru Instituudis (11.03) esines M. Hiiemäe ettekandega “Kohapärimus folkloristika mõistena”.

Rahvusvahelise Etnoloogide ja Folkloristide Ühenduse (SIEF) kongressil “People make places – ways of feeling the world” Lissabonis (17.–21.04) osalesid J. Oras ettekandega “Recordings from WWI war prisoners as a representation of Estonian singing culture” ja A. Tupits ettekandega “The Field of Theatre”.

Eesti Muuseumiühingu ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse koolitusel “Vaimse pärandi küsimused muuseumis” (26.–27.04) esinesid R. Järv ettekandega “Vaim ja selle püüdmine. Eesti Kirjandusmuuseumi kogumispraktikatest” ja A. Korb ettekandega “Allikate loomine välitööl ning kogutu kasutamine”.

Konverentsil “Noorte hääled” pidas (28.04) ettekande “Surmakujundid popkultuuris” J. Hunt.

Budapestis toimunud rahvusvahelisel soome-ugri tudengikonverentsil IFUSCO (10.05) pidas M. Meier ettekande “Storytelling on Stage: The Attitudes and Role of Hungarian Storyteller Andr?s Berecz”.

M. Hiiemäe esines Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse komisjoni 49. ettekandepäeval Tartus (25.05) ettekandega “Loodushoiu usundiline taust”.

M. Sarv pidas koos Kadri Tüüriga (AR) mäluasutuste suveseminaril “Digitaalse ressursi strateegiad ja kompetentsikeskused” (31.08) ettekande “Digitaalsest kultuuripärandist Eesti Kirjandusmuuseumis”.

TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse seminaril “Lõunaeesti sõnaraamatud” (30.09) pidas A. Kalkun koos L. Lindströmiga ettekande “Petserimaa setosit kaemah: keelest ja meelest”.

Soome antropoloogide aastakonverentsil “Dynamic Anthropology: Tensions between Theory and Practice” (6.10) Helsingis pidas R. Järv koos Maarja Kaaristoga (TÜ) ettekande “Our clock moves at a different pace: the timescapes of identity in Estonian rural tourism”.

Seminaril “Seto muinasjutud ja Lutsimaa pühakud” Obinitsa Seto Muuseumitarõs (8.10) esinesid M. Meier ettekandega “Terje Lillmaa seto jutuvestjana”, A. Kalkun ettekandega “Pühä Maarja ja seto identiteet. Jumalaema kohast seto juttudes”, R. Järv “Muinasjutt “Ussi naine” (ATU 425M)” ning I. Annom “Paulopriit Voolaine ja Lutsimaa”.

SIEFi rituaalse aasta töörühma 7. konverentsil “Researchers, Performance, Researcher; Co-Designing Heritage, Co-Designing Performance” Ljubljanas (10.–13.10) pidas A. Lintrop ettekande “The Great White Leader Visits the Northern Shaman”.

Eesti Muusikakogude Ühenduse asutamise 20. aastapäeva konverentsil (27.10) pidas M. Sarv ettekande “Heli- ja muusikakogud Eesti Rahvaluule Arhiivis”.

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kogumiskonverentsil “Eetika ja valikud” (27.10) pidasid M. Sarv ja A. Tuisk ettekande “Frontaalse kogumistöö valikud – ERA Kullamaa-välitööd 2011”. M. Meier pidas koos Jaan Sudakuga (TÜ) ettekande “Ammutame või anname?”.

Balti Kirjandusteadlaste 9. rahvusvahelisel konverentsil “From Past to Present: Transformations of Memory in Contemporary Culture” (28.10) Tallinnas pidas M. Sarv ettekande “There’s a Grain of Truth in Every Story”.

Poolas, Krosnos korraldatud konverentsil “Creativity and Tradition in Polish and Estonian Cultural Communication” (28.10) pidas R. Järv ettekande “Traditional texts in advertising”.

Joensuus toimunud konverentsil “Kenttien kutsu. Kenttätutkimus ja keruu tämän päivän perinteen- ja kulttuurintutkimuksessa” (10.–11.11) pidas R. Järv ettekande ““Paljonko on tarpeeksi?” Kenttätyöt ja tallennetun aineiston arkistointi Viron kirjallisuusmuseossa”.

“Kalevipoja” ilmumise 150. aastapäevale pühendatud konverentsil “Traditional and Literary Epics of the World: Textuality, Autorship, Identity” (29.–30.11) pidas M. Sarv ettekande “The Success Story of a Verse Form” ning R. Järv ettekande “Construction of ‘Pre-Kalevipoeg’: K. Ganander/K. J. Peterson’s Finnische Mythologie”.

Lasteaednike eesti keele koolitusseminaril Tartus (17.–18.11) pidas A. Tuisk ettekanded “Innovatsioonist ja traditsioonist lastepärimuses” ning koos Piret Voolaiu ning Merike Lilloga ettekande “Liisklugemised ja lõbusad riimid lastepärimuses”. J. Oras pidas ettekande “Rahvalaulud väikelastele”.

Siseministeeriumi ja kohanimenõukogu IX kohanimepäevadel Jõhvis (2.12) esines M. Hiiemäe ettekandega “Kohanimed ja rahvapärimus”.

Tartu Ülikooli Ajaloo muuseumis toimunud konverentsil “Miks ja kuidas eksponeerida akadeemilist pärandit? Ülikoolimuuseumi roll tänapäeva Euroopas.” (6.12) pidas A. Tuisk koos Kadri Tüüriga (AR) ettekande “Teaduskollektsioonid Eesti Kirjandusmuuseumis. Lilla Daam ja virtuaalne kelder”.

21.–22. detsembril toimunud Kreutzwaldi päevadel esinesid A. Kalkun ettekandega “Eesti oma terra incognita. Kreutzwald seto kultuuri vahendamas” ja A. Korb ettekandega “Diasporaa eestlaste kohanemisest asukohamaal kogutud pärimusainese põhjal”.

A. Korb käis tutvustamas materjale Siberi eestlaste kohta Kanadas eesti läänediasporaa kogukonnale, Toronto Tartu kolledži hooaja avamisel avati näitus Siberi eestlastest ning A. Korbi kogutud ja avaldatud materjalide põhjal oli lugemisteatril “Ilutuli” valminud näidend Siberi eestlastest.

Kogumistöö

Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemia kätteandmine toimus seekord emakeelepäeval 14. märtsil 2011. a. Möödunud aasta kogumistöö eest anti üle kolm preemiat – need pälvisid Maire Sala (Karksi-Nuia) uuema aja matmiskombestiku ja kalmistukultuuri talletamise eest, Anni Oraveer (Haapsalu) Eesti pimedate kogukonna pärimuse ja setu murdejuttude talletamise eest, ning Ellen Randoja (Palamuse) Põhja-Tartumaa rahvalaulude ja -juttude ning Teise maailmasõja aegse ja järgse, samuti kolhoosipärimuse ning kohalikelt inimestelt värvikate pajatuste ja pilalugude kogumise eest.

2011. aastal saabus arhiivi kokku enam kui 8000 lehekülge käsikirjalist materjali. Rahvaluule kogumistöö eest esitati Vabariigi Presidendi kogumispreemia saajateks kokku neli inimest: Leelo Kund, Margit Korotkova, Triin Kusmin ning Age-Kristel Kartau.

Leelo Kund ja Margit Korotkova (MTÜ Koostöö- ja arenduskoda Võhandu) andsid Eesti Rahvaluule Arhiivile üle oma Setumaa välitöödel (2008–2010) Räpina ja Mikitamäe vallas kogutud ja korrastatud ning andmetega varustatud materjalid: 277 lk digitaalset teksti, 217 digifotot, 61 helifaili intervjuudega ja 6 videofaili. Intervjueeriti 58 kohalikku elanikku. Projekti nimetusele vastavalt oli vestluste keskmes usund ja kombestik (kirikuelu ja kogudused, rahvauskumused, pühadekombed jne), kuid koguti ka muud pärimust ja saadi biograafilisi andmeid.

Riikliku Metsamajanduskeskuse loodushoiuosakonna pärandkultuuri spetsialist Triin Kusmin on seotud olnud aastatel 2005–2011 toimunud RMK pärandkultuuri inventeerimise projektiga “Metsanduslik pärandkultuur – ühise kultuuriruumi avardaja”. Ta on salvestanud ning arhiivile üle andnud Lääne-Virumaa (Vihula valla), Läänemaa (Nõva valla), Tartu- ja Võrumaa (Kanepi, Kiidjärve) elanikelt kogutud kohapärimuslikku ja eluloolist materjali, lisaks pärimuslikku ainest külaelust ja andmeid vanadest töövõtetest. Eriline tähelepanu on tema kaastöödes olnud metsa ja metsatööga seonduval pärimusel. Põhjalikult on küsitletud eluaegset metsameest ja loodusharidustegelast Ain Erikut Kiidjärvelt. Kokku on materjali 23 tundi, lisaks salvestuste litereeringud.

Age-Kristel Kartau on magistriõpingute aastate jooksul (2008–2010) salvestanud ametipärimusliku suunitlusega biograafilist ja alternatiivmeditsiinilist materjali (Tai massaaž ja selle viljelejad Eestis). Kokku on Age-Kristel Kartau 2010. ja 2011. aastal arhiivile üle andnud 48 tundi helisalvestisi ja nende salvestuste litereeringuid 300 lk ulatuses.

Käsikirjalised kogud. Aasta jooksul ERAle üle antud mahukamad ja sisukamad kaastööd olid Setumaal 2010. a toimunud välitööde materjalid (projektijuhid Leelo Kund ja Margit Korotkova); Jõelähtme valla külades välitöödel kogutud salvestuste litereeringud (peamiselt kohapärimus, projektijuht Triin Äärismaa); kodu-uurija Oskar Raudmetsa (1914–2003) käsikirjad (Harjumaad puudutavad folkloorsed kirjapanekud, 249 lk); Anni Oraveere kogutud pimedate pärimus ja murdejutud (180 lk); õpilaste jutuvõistluse “See juhtus Toomemäel” tööd (84 lk, projektijuht Epp Nõges, Tartu linnaraamatukogu); Vassili Kolga pärand (laulud, Simiste küla ajaloo alane materjal jm, üleandja tütar Esperinda Meikar); Jõgeva jõuluvana postkontori kirjad 2009–2010 (üleandja Eleene Sammler).

Helikogu. Kogusse laekus 2011. a materjali kokku 156 tundi. Üle poole sellest koguti ERA Liivi-Kullamaa ekspeditsioonil ning väiksem osa EMTA tudengite ekspeditsioonidel Kihnusse ja Setumaale, TÜ tudengite ekspeditsioonil Kihnu ja ERA kohapärimuse töörühma ekspeditsioonil Jüri kihelkonda. Materjali laekus ka teatrifolkloori projekti raames (u 24 tundi).

Fotokogu. Aastal 2011 laekus arhiivi üle 3500 digifoto, millest seerias ERA, DF võeti arvele ja infosüsteemis kirjeldati 2014 fotosäilikut. Abitööjõudu kasutades lõpetati mustvalgete fotode (seeria ERA, Foto) fotonimestike sisestamine ja alustati varem sisestatud metaandmete kontrollimist. Suuremateks laekumisteks olid Aado Lintropi fotod Setumaalt (üle 700 digifoto), Helen Alumäe pulmafotod (748 digifotot), fotod pillimeestest (üleandja Üllar Kurik, 71 fotot), Räpina pärandkultuuri objektide fotod (üleandja Janne Eespäev, 1310 digifotot). Lasteaiapärimuse kogumisvõistlusele laekus 388 digi-, 105 värvi- ning 40 mustvalget fotot.

Videokogu. Videokogus võeti arvele 81 säilikut. Suuremad ja sisukamad laekumised olid: jäädvustus Egle ja Peeter Veltmanni pulmadest (12 säilikut, üleandja Peeter Veltmann, filmija Arvo Vilu); Kullamaa välitööde filmimaterjal (5 säilikut, filmija A. Tuisk ja kohalikud kogujad); Taisto-Kalevi Raudalaise Ingeri välitööde 2010. a materjal (15 säilikut); Tartu laste rahvamuusikapäeva “Taaralinna taaderant” videod eri aastatest (9 säilikut, üleandja Tiina Konsen); J. Orase ja EMTA tudengite välitööde materjal (3 säilikut peamiselt Kihnust ja Setust); 2011. a Viljandi pärimusmuusika festivalil filmitu (3 säilikut, üleandjad A. Lintrop, J. Hunt, Sille Kapper ja Anna Zubkova). Digitaalvideotest arhiveeriti lõplikult ja varustati WMV töökoopiatega 47 tunni jagu kõrgresolutsiooniga videomaterjali (ERA, EV 54–64, 68, 82).

Kogumisaktsioonid. Aasta suurimaks kogumisaktsiooniks oli “TeateTants”, augustis 2011 üle Eesti toimunud teatetantsimine, millega seoses talletasid tantsurühmad aasta jooksul “teatepulgale” (“mälupulgale” resp. mälukaardile) oma rühma kohta käivat pärimust. Kogumine viidi läbi koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Küsitluskava koostati talvel (R. Järv, K. Tamm, A. Tuisk, A. Tupits) ning kogumisvõistlus kuulutati välja 1. märtsil. Kokku laekus arhiivi enam kui 3 000 tinglehekülge tekstina ning 13 600 fotot. Sügisel võeti mälukaardid arvele ja suheldi tantsugrupi juhtidega nimekirjade täpsustamiseks, võeti ühendust 126 tantsujuhiga ning küsiti kommentaare materjali juurde (M. Aigro, K. Tamm).

Alates detsembrist 2010 kuni märtsini 2011 toimus lasteaiapärimuse kogumise võistlus, mille peakorraldajaks oli Piret Voolaid KM folkloristika osakonnast, rahvaluulearhiivi poolt aitas materjali arvele võtta M. Meier, žüriis osales A. Tuisk. Küsitluskavale vastas ligi 80 õpetajat-kasvatajat lasteaedadest üle Eesti.

Välitööd. Rahvaluulearhiivi korraldusel toimus kaks mahukamat välitööd. Jätkusid välitööd Kullamaa kihelkonnas, sedapuhku peatuspaigaga Liivil 13.–19. juunil (korraldaja M. Sarv). Osalesid T. Otsus, K. Tamm, A. Tuisk, P. Vahtmäe, V. Valper, Epp Tamm; lühiajaliselt ka R. Järv ja J. Metssalu. Välitööde üheks eesmärgiks oli jäädvustada kodupärimust, vastava küsitluskava koostas M. Sarv. Välitööde järel korraldas M. Sarv kodupärimuse visuaalsete aspektide jäädvustamiseks täiendava pildistamisretke koos fotograaf Margus Vilisooga. M. Sarv kogus Kullamaa pärimust ka paaril päeval jaanuaris.

Kohapärimuse rühm käis välitöödel Jüri kihelkonnas mitmel korral (juht M.-A. Remmel) seoses raamatu “Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast” ettevalmistamisega. Osalesid J. Metssalu, P. Vahtmäe, V. Valper. Lühiajalistel välitöödel Räpina kihelkonnas käis V. Valper.

Jätkus 2010. aastal alanud teatripärimuse kogumine koostöös TÜ üliõpilastega (projektijuht A. Tupits, ERAst osales ka M. Meier). Kahe aasta jooksul koguti põhiliselt Pärnu Endla ja Tallinna Linnateatri, samuti Estonia endistelt ja praegustelt töötajatelt kokku 100 tundi heliainest, mõned intervjuud tehti e-posti teel, samuti koguti kaks tundi videomaterjali teatriekskursioonist.

Koostööprojektide käigus ja lähtuvalt enda uurimishuvist osaleti mitmetel välitöödel. J. Oras juhendas EMTA üliõpilaste välitöid Kihnus ja Setumaal. J. Hunt osales Sihtasutuse Rebala Fond välitöödel Jõelähtme kihelkonnas, M. Meier osales TÜ välitöödel Kihnu saarel, A. Kalkun käis välitöödel Petserimaal (nii TÜ poolt korraldatud matkal kui ka iseseisvalt). A. Tuisk on aasta jooksul kirjeldanud, pildistanud ja filminud laste rollimänge. A. Korb intervjueeris Venemaal sündinud eestlasi. A. Kupits filmis jüripäeva kirmast Värskas. J. Oras ja A. Lintrop salvestasid pulmade pidamist Pärnumaal Treimanis ning Viljandis; J. Oras organiseeris ka pulmade jäädvustamise Saardes ja Torupillitalus Riidajal.

A. Lintrop pildistas aasta jooksul mitmesuguseid tähtpäevi ja sündmusi Setumaal alates talsipühadest kuni Lindora laadani, arhiveerimisele tuli 1088 fotot. Samuti jäädvustas Lintrop Viljandi pärimusmuusika meestelaulutuba, regilaulupesa ja tänavatel musitseerimist; lisaks veel setu laulu ansambli Liinatsuraq ja teiste kollektiivide esituses.

J. Oras filmis ansambli Tsibihärbläsed 25. aastapäeva pidu Obinitsas, Vabaõhumuuseumis EMTA tudengitele vanade tööde õpetamist ning setu laulu laulmist, Seto kuningriigi päeva meestelaulu ja sõnolise võistlust ning lasteaia kevadpidu.

Enamik arhiivi teadustöötajatest korraldas ja andis aasta jooksul üle ka senikogutud materjali, nõustati arhiivi külastavaid uurijaid. 2011. aastal oli rahvaluulearhiivis külastajaid külalisteraamatu põhjal 525, arvukalt tehti lisaks päringuid telefoni ja e-posti teel. Peale uurijate külastas arhiivi aasta jooksul 31 arhiiviekskursiooni käigus 721 inimest.

Töö arhiivimaterjalidega, arhiveerimine ja materjali kättesaadavaks tegemine

Digiteerimine. Kõige olulisemaks digiteerimistööks rahvaluulekogude seisukohalt 2011. aastal oli Jakob Hurda rahvaluulekogu digiteerimine (töö algas juba 2010. aastal). Digiteerimise ettevalmistustööde raames kirjeldati Jakob Hurda rahvaluulekogu köidete seisund, vormistati töölehed. Tarvilikud köited restaureeriti OÜ Mandragora poolt, digiteerimistöö toimus Tartu Ülikooli raamatukogus. Skaneeritud failid kontrolliti, varustati arhiiviviidetega ning paigutati kirjandusmuuseumi failihoidlasse Kivike. 2011. aasta jooksul lisandus 20213 käsikirjalehekülge (35 Hurda kogu köidet) ning digiteeritud sai enamik Jakob Hurda kogust (105390 lk).

Alustati tööd käsikirjakogu RKM I materjalide skaneerimisega: aasta lõpuks sai digiteeritud 12 säilikut (6115 lk), failid tehti kättesaadavaks failihoidlas Kivike 2012. aasta I poolel.

2011. aastal tehti kasutuskoopiad kõigist aastail 2005–2010 laekunud digikäsikirjasäilikutest (46 säilikut, kokku 5043 lk; K. Tamm).

Helifailidest digiteeriti 2011. aastal algfailidena u 412 tundi RKM, Mgn. II seeria materjali (T. Konsand) ning arhiveeriti kõvaketastel ja Blu-ray ketastel (J. Tamm). Selle tulemusena on algfailidena järjestikku digiteeritud lindid 1–3766. Järjestikku on palakaupa digitaalselt korraldatud ja kasutatavad RKM, Mgn. II seeria lindid 1–2500 (summaarne kestus umbes 521 tundi). Lisaks magnetofonilintide kogule digiteeriti linte endise Eesti Keele Instituudi helikogu seeria KKI, RLH lintidest algfailidena (T. Konsand) ja arhiveeriti (J. Tamm).

Videokogust digiteeriti 16 VHS-kassetti (kokku 48 tundi materjali), ning 16 DV-kassetti, neist valmistati töö- ja tagatiskoopiad CD- ja DVD-kandjatel.

Andmebaasid ja digiteerimine

Infosüsteemid

Koostöös teiste kirjandusmuuseumi osakondadega jätkati tööd ühise failihoidla ja arhiiviinfosüsteemiga Kivike. Riigi Infosüsteemide Ameti menetlusel rahastatava europrojekti “Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide säilivuse ja kättesaadavuse tagamine” juhtrühmas olid M. Sarv (ühtlasi projekti tarkvara töörühma juht) ja R. Järv. Infosüsteemi Kivike väljatöötamises, aruteludes ning foto- ja videokirjeldusi puudutavates katsetustes osalesid M. Sarv, A. Tuisk, K. Tamm. Ühiselt osaleti 8.–10. juulil mõttetalgutel projekti juhi Kadri Tüüri juures Muhus (R. Järv, M. Sarv, J. Tamm, K. Tamm).

Kui senini on rahvaluulearhiivi kogud olnud kasutatavad peamiselt arhiivis kohapeal ja seega võrdlemisi piiratud kasutajaskonnale, siis Kivike võimaldab need kättesaadavaks teha ka laiemale üldsusele.

Esialgu oli kavas liidestada Kivikesega arhiivi andmekogude haldamiseks loodud infosüsteem Mari. Töö käigus ilmnes, et selle asemel on otstarbekas integreerida failihoidlaga ka arhiivi infosüsteem. Nõnda otsustatigi Kivike rajada nii, et ta täidaks nii failihoidla kui arhiivi infosüsteemi funktsioone. 2011. aastal toimusidki Kivikese arendus- ja programmeerimistööd paralleelselt andmete katselise sisestusega.

Baasi Mari tunnustesüsteem sobitati Kivikese põhimõtetega, seejärel viidi kokku konkreetsed tunnused ning kanti uude süsteemi üle varem Maris sisestatud andmed. Katselise andmesisestuse ja testimise tulemusena tehti tarkvaraarendajatele andmete sisestamise ja otsingutega seotud parandusettepanekuid.

Testperioodil sisestati eri projektide raames võimalikult erinevat liiki andmeid. Suurim sisestatud andmekogum oli tänu vastavale kultuuriprogrammi projektile Mulgimaalt kogutud rahvaluuleteadete metaandmete sisestamine andmebaasi (projekti juht M. Sarv; täitjad M. Aigro, K. Kulasalu, T. Soopa, J. Hunt). Nii sai Mulgimaa kihelkondade rahvaluulematerjal esimeseks suuremaks kogumiks, mille vastavad leheküljed Hurda käsikirjakogus on failihoidlast leitavad sisuliste tunnuste põhjal. Lisaks käsikirjalise materjali kirjetele sisestati projekti raames ka helisalvestuste kirjeldusi. Nii käsikirjalise kui helimaterjali andmekirjete sisestamine võimaldas testida kirjandusmuuseumi failihoidla töökindlust ja -mugavust. Kuna töö käigus oli võimalik teha parandusettepanekuid, osutus selle ajastus ka failihoidla programmeerimistööde seisukohalt väga kasulikuks. Kokku sisestati nimetatud projekti raames mulgi materjali 7427 käsikirjapala (Hurda käsikirjakogu) ja 959 helipala (ERA helikogud) andmed.

Jätkus töö regilaulude andmebaasi täiendamisega (projekti juht J. Oras, täitjad I. Annom, A. Kupits, Madli Oras, M. Sarv). Aasta jooksul valmistati baasi jaoks ette pool Eiseni kogu regilauludest, kollatsioneeriti ja redigeeriti vahemik E 15601–55679, kokku 5750 pala, tehti xml-failid, andmebaasi laaditi üles 8589 pala.

Koostöö teiste asutuste, organisatsioonide ja välisriikidega

Rahvusvaheline koostöö. Jätkus rahvusvaheline koostöö Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluule arhiiviga nii kogumisvõistluse ühispublikatsiooni asjus kui seoses kummagi arhiivi rahvalaulude andmebaasidel põhineva ühisprojekti kavandamisega. Väliskoostöö jätkus ajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics artiklite eelretsenseerimisel.

ERA teadlased kuuluvad mitmesugustesse rahvusvahelistesse erialaorganisatsioonidesse ja võrgustikesse: A. Korb, A. Lintrop ja A. Tupits rahvusvahelisse etnoloogia ja folkloristika ühendusse SIEF; R. Järv, A. Korb ja A. Lintrop rahvusvahelisse rahvajutu-uurimise ühingusse ISFNR. A. Korb osales teadusvõrgustikus BaltHerNet ida-suuna koordinaatorina, A. Lintrop Soome-Ugri Kongressi Rahvusvaheline Komitee (ICFUC) tegevuses. A. Tupits osales meditsiiniantropoloogia-alase ühenduse Netzwerk Gesundheit und Kultur in der Volkskundlicher Forschung (Saksamaa, Austria, Šveits) töös.

Eesti-siseselt jätkus tõhus koostöö Tartu Ülikooliga. Trükist tulid kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi ühisajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics numbrid 4/1 ja 4/2 ning 2011. aasta number 5/1. Ülikooli sissejuhatava rahvaluulekursuse raames jätkasid tudengid lühiajalise praktikaga ERAs, 69 tudengi töölõikudeks olid ennekõike fotonimestike ning ERA käsiraamatukogu kirjete sisestamine (juhendasid K. Tamm ja M. Aigro). Folkloristika magistriõppe arhiivipraktika sooritasid doktorant Toomas Pajula ning magistrandid Lona Päll ja Jaan Sudak; mitmete arhiivile oluliste töölõikude juures juhendasid M. Hiiemäe, R. Järv, J. Oras, K. Tamm, A. Tuisk, A. Tupits.

TÜ ja ERA koostöös esines 28. juunil kirjandusmuuseumi saalis TÜ külalisdoktorant Sadananda Singh Indiast, esitades kahe ja poole tunni jooksul katkendeid india eeposest “Mahābhārata” ning neid kommenteerides. Üritus talletati videosse (A. Lintrop ja J. Simm), salvestati helis (R. Järv) ning sellest tehti hulk fotosid (Alar Madisson).

Alates 2011. aastast on Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna ning Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude ühisprojekti edasiseks juhtasutuseks Eesti Kirjandusmuuseum. Sisuline töö tüpoloogia korrastamisel ja imemuinasjuttude antoloogia teise köite ettevalmistamisel (R. Järv, M. Kaasik, K. Toomeos-Orglaan) jätkus endisel moel, tööd ettevalmistamisel toetab Kultuuriteooria Tippkeskus.

R. Järv osales TÜ rahvaluule osakonna korraldatava üleriigilise rahvaluuleolümpiaadi žürii töös.

Koostööd tehti MTÜga Saaremaailm seoses koostööväljaande “Söit, söit, söit Sörve poole” rahvajutuosa ettevalmistamisega. MTÜ toetuse kaudu programmist “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2011–2014” tasustati sisestaja tööd ning käsikirjaliste muistendite sisestamist (K. Kulasalu), muinasjutuprojekti poolt sisestati Saaremaa loomamuinasjutte (M. Meier).

Jätkus töö kohapärimuse andmebaasi ühendamiseks muinsuskaitseameti infosüsteemiga (M. Sarv ja kogu kohapärimuse töörühm) ning koostöö Eesti Keele Instituudiga seoses ERA kohapärimusteadete valimisega Eesti kohanimeraamatusse (projekti juht Peeter Päll). Aasta algul lõpetati 2010. aastal alustatud kohanimelugusid sisaldava materjali väljaotsimine Eesti kohanimeraamatu jaoks ning sisestamine ERA kohapärimuse andmebaasi (K. Kulasalu, V. Valper, P. Vahtmäe).

12. 05. 2011 sõlmiti SA Fennougria ja Eesti Kirjandusmuuseumi vahel leping projekti Nordplus raames koostatava soome-ugri veebientsüklopeedia rahvamuusika audiovisuaalsete näidete osa ning saatetekstide loomiseks. ERA ning etnomusikoloogia osakonna töötajate (R. Järv, H. Kõmmus, A. Lintrop, J. Oras, M. Sarv, T. Särg) aruteludel valiti välja autorid, kellelt märksõnaartiklid tellida. Aasta jooksul valmisid artiklid liivi ja mari rahvamuusika kohta (vastavalt Kristi Salvelt ja Lyudmila Yamursinalt), nende ja teiste autorite valitud eri rahvaste helinäiteid digiteeris T. Konsand.

Koostöö mitmes valdkonnas toimus maja kõigi osakondadega. Tehti eeltöid EKLA toimetusel ilmunud “Kalevipoja” tekstikriitilise juubeliväljaande ettevalmistamisel (T. Otsus).

ERA materjale avaldasid oma väljaannetes kirjastused Grenader, Pegasus, Tammerraamat, Ajakirjade kirjastus, Avita.

ERA teadustöötajad A. Kalkun ja J. Oras osalesid grandiprojektis “Teadmiste produktsioon rahvusteadusliku uuringu kontekstis” (7795, projekti juht K. Kuutma, TÜ), A. Tuisk grandiprojektis “Vägivaldne ja vabatahtlik deterritorialisatsioon eesti diasporaakogukondade näitel” (7335, projekti juht A. Jürgenson, TLÜ AI). A. Korb osales Tallinna Ülikooli taotletava grandi “Etniline ja rahvuslik eesti diasporaakogukondades” (grandihoidja Aivar Jürgenson) koostamisel.

Rahvaluulearhiivi töötajad jätkasid osalemist mitmetes otsustuskogudes: J. Oras kuulus Kultuuriministeeriumi vaimse kultuuripärandi nõukogusse, Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu pärimuskultuuri spetsialisti kutse andmise komisjoni ning oli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühise pärimusmuusika magistriõppekava väljatöötamise töörühma liige. M. Hiiemäe jätkas tegevust rahvapärase nimetuletuse eksperdina eesti linnunimetuste komisjonis ning osales ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertnõukogu töös. M. Sarv osales Eesti Rahvusraamatukogu juurde loodud Eesti veebiressursside arhiivi veebiarhiveerimise ekspertide töörühmas.

A. Tuisk jätkas õpinguid folkloristika doktorantuuris (TÜ), J. Hunt jätkas doktoriõpinguid kultuuriuuringute alal (TLÜ). M. Meier jätkas magistriõpinguid Tartu Ülikoolis folkloristika erialal, J. Simm magistriõpinguid Norras, Tromsö Ülikoolis visuaalse antropoloogia erialal. A. Kalkun lõpetas õpingud TÜ folkloristika doktorantuuris.

Arhiivi töötajad osalesid mitmetel erialastel koolitustel – “Digitaalne säilitamine” TÜ raamatukogus (K. Tamm) ja “Andmekaitse muuseumitöös” (R. Järv) ning Rahvusarhiivi teabepäeval “Masinaga minevikku” (J. Hunt).

Osaleti eesti muuseumide festivalil Narvas 26.–27. septembril (M. Aigro, A. Kupits, R. Järv, A. Tuisk), R. Järv esines kirjandusmuuseumi esindajana ka festivali II päeva paneeldiskussioonis muuseumides tehtava teadustöö teemadel.

Õppetöö, juhendamine, oponeeringud

R. Järv pidas TÜ juures kevadsemestril loengukursuse “Eesti rahvajutt”.

A. Kalkun pidas EELK Usuteaduste Instituudi juures magistriõppe lühikursuse “Pärimuskultuuri ja ristiusu seosed”.

J. Oras oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika laulueriala tudengite erialaõpetaja, viies aasta jooksul läbi nii individuaalõpet kui ansamblitunde. Sügissemestril pidas J. Oras samas ka loengukursuse “Sissejuhatus eesti rahvamuusikasse”. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias pidas J. Oras kevadsemestril pärimusmuusika eriala loengukursused “Regilaulu keel ja poeetika” ja “Regilaulu muusikaline keel” ning viis läbi tudengite arhiivipraktika.

J. Simm pidas Eesti Kunstiakadeemia juures loengutsükli visuaalse antropoloogia teooriast rahvakunsti ja kultuurantropoloogia magistrantidele.

A. Tuisk koostas koos Tiiu Jaagoga (TÜ) e-minikursuse “Rahvaluule – kuidas, kust ja millest”.

R. Järv juhendas Moon Meieri magistritööd “Tänapäevase jutuvestmise mõtestamisvõimalusi: Andr?s Bereczi ja Terje Lillmaa seisukohad”, K. Toomeos-Orglaane doktoritööd “Kultuuritüpoloogiate rakendused muinasjutužanris” ning K. Kikase doktoritööd “Rahvaluulekogumine kui kohtumine avalikus kirjaruumis: Jakob Hurt, Matthias Johann Eisen ja nende rahvaluulekorrespondendid privaatse ja avaliku kommunikatsiooni piiril” (kõik Tartu Ülikoolis).

M. Hiiemäe oponeeris Piret Voolaiu doktoriväitekirja “Eesti mõistatused kui pärimusliik muutuvas kultuurikontekstis” (Tartu Ülikool).

A. Korb oponeeris Jane Kalajärve magistritööd “Kultuuriidentiteet ja koduinterjöör Kanada eestlaste näitel” (Eesti Kunstiakadeemia).

J. Oras oponeeris Liisi Laanemetsa magistritööd “Iseendaks olemisest eneselavastamiseni Tallinna setode leelokoori Sõsarõ näitel” (Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut).

A. Tuisk oponeeris Eleene Sammleri bakalaureusetööd “Eesti laste kirjad jõuluvanale: soovid traditsiooni keskmes” (Tartu Ülikool).

Tee oma elust luule Tartus!

Rahvaluulearhiivi töös on juba alates selle alguspäevadest tavaks põimida omavahel teadus- ja arhiivitööd. Et olla rohkem nähtav ka meie olulisima koostööpartneri, Eesti rahva jaoks, kelle huvides ja nimel me töötame, püüdsime 2011. aastal tõsise teadustöö, ajamahuka arhiivitöö ja raskete olude kiuste täiendavalt aega ja ettevõtlikkust leida avalikkusele suunatud populariseerivate tegevuste jaoks. Just ERA eestvõttel osales Eesti Kirjandusmuuseum juba teist korda rahvusvahelise muuseumiöö programmis ning esmakordselt ka Teadlaste Öö festivali üritustel. Rahvusvahelisel muuseumiööl 14. mail (programmi juht M. Aigro) avati M.-A. Remmeli õlimaalide näitus ERA trepigaleriis, vaadata oli Villem Reimani 150. sünniaastapäevale pühendatud näitus “Aardeleide arhiivraamatukogust” EKLA materjalide põhjal, vaadati filmi vepsa rahvustoidu tegemisest, toimus aardeotsimismäng, mille käigus tehti tutvust aardejuttudega, ning esitleti kirjastuses “Ilmamaa” ilmunud Uku Masingu artiklikogumikku “Aarded tellistes”. 23.09. toimunud Teadlaste Ööl (projekti üldkoordinaator A. Tuisk) kuulati loenguid inglitest reklaamides (Reet Hiiemäe), vanadest trükistest (Kadri Tüür) ning põnevat sissevaadet arhiiviloosse kirjanik Karl Ast Rumori diplomaatilise passi näitel (Janika Kronberg). Trepigaleriis avati A. Kuperjanovi ja M. Kõiva fotonäitus “Surva”. Maja külastanud noored teadustööhuvilised tegid tutvust muinasjuttudega ning lahendasid viktoriiniülesandeid.

Tartu 2011. aasta suveniirikonkursi poolesajast tööst pälvis žürii otsusega teise koha Tartu-teemaliste kõnekäändude ja vanasõnadega märkmepaberikomplekt “Tee oma elust luule Tartus”, idee autor ja projekti juht oli M. Aigro, kujunduse tegi S. Roots, abijõududeks olid I. Annom, R. Järv, A. Kalkun ja P. Vahtmäe. Märkmepabereid tellis Tartu linn ning suvel trükiti väikeses tiraažis ka kirjandusmuuseumi suveniireksemplarid.

Aasta algul ilmus rahvaluulearhiivi algatusel koostatud Eesti Kirjandusmuuseumi “Kalender 2011/2012” (koostajad Vilve Asmer, R. Järv, Merike Kiipus, Kadri Tüür), mis tutvustas käimasolevat kolme arhiivi suurdigiteerimisprojekti ning infosüsteemi Kivike loomist. Kaheaastakalendris anti ülevaade selle mastaapse ning Eesti mäluasutuste seas ainulaadse projekti käigus digiteeritavast ainesest, igast arhiivist valiti tutvustuseks kaheksa ilmestavat kalendrilehte.

Digiteerimisprojekti reklaamiks, kuid teisalt arhiivi olelusprobleemide üheks väljenduseks oli ka 1. aprilli eelõhtul meediakanalitele saadetud pressiteade “Heategevuslikul oksjonil müüakse Jakob Hurda rahvaluulekogu 10 köidet” – rühma spontaanselt tekkinud eneseväljendus folkloorses vormis. Loodame väga, et kujuteldava oksjoni põhjenduseks välja käidud mõte heategevusest ehk juba digiteeritud käsikirjade müümisest arhiivi ülalpidamiskulude katteks ei kerkiks kunagi meie mäluasutuse finantseerijate pähe. Ühtlasi loodame, et praeguse täielikult projektipõhise rahastussüsteemi asemele tuleks vähemalt osaliselt püsirahastus meie väärtuslike kultuurikogude hoidmiseks, täiendamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks.



üles
HALDJAS
KIRMUS