Vaata ERA tegemistest aastatel 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008
Eesti Rahvaluule Arhiivi koosseisu kuulusid 2009. aastal arhiivijuhataja Risto Järv, vanemteadurid Mall Hiiemäe (koormusega 0,5), Anu Korb, Aado Lintrop ja Mari Sarv, teadurid Andreas Kalkun (koormusega 0,8), Janika Oras, Mari-Ann Remmel (asus lapsepuhkuse järel alates augustist tööle koormusega 0,1), Astrid Tuisk, Ave Tupits ja Ergo-Hart Västrik (koormusega 0,2), arhivaar Kadri Tamm, heliinsener Jaan Tamm, projektijuht Jüri Metssalu (alates juulist, koormusega 0,5), assistendid Maarja Aigro (alates aprillist, koormusega 0,8), Jaanika Hunt (koormusega 0,6; septembrist 0,8), Katrina Kink (koormusega 0,8), Annika Kupits (koormusega 0,8), Tuuli Otsus, Janno Simm (koormusega 0,5) ning videotehnik Andres Roots (koormusega 0,5). Lapsepuhkusel oli, ent mitmeid tegevuslõike täitis Liina Saarlo. Pikemaajaliste töövõtulepingutega olid arhiiviga seotud Pille Vahtmäe, Valdo Valper (riiklikud sihtprogrammid), Tiit Konsand, Siret Roots (Kultuuriministeeriumi programmid). Aasta algul lahkus arhiivijuhataja ametist Ergo-Hart Västrik teadustööle Tartu Ülikooli, jäädes veel aastaks osakoormusega tööle ERAs. Detsembris 2008 valitud juhataja Risto Järv asus tööle alates 9. aprillist; aasta algusest kuni selle ajani oli arhiivijuhataja kohusetäitjaks Mari Sarv.
Lühemaajaliste töövõtulepingutega tegid erinevate projektide raames arhiivile kaastööd Inge Annom, Katrin Hakkinen, Marika Kundla, Elo Tuule Järv, Priit Kalda, Nikolay Kuznetsov, Eha Kõiv, Ottilie Kõiva, Kanni Labi, Pille Niin, Madli Oras, Marion Selgall, Ivar Sinimets, Marius Suits, Merike Suits ja Õie Sarv.
Rahvaluulearhiivi tegevust on iseloomustanud juba selle rajamisest saadik kestnud sümbioos: arhiivitöö on jätkuvalt seotud teadustööga ja teadlaste töö arhiivikogude hoidmisega. Enamikul teadureist oli oma kindel töölõik ka arhiivi jätkuva toimimise tagamises. 2009. aastal jätkati sarnaselt varasemate aastatega arhivaalide hoiutingimuste kindlustamise, unikaalsete arhivaalide säilitamise ning materjalide kasutusvõimaluste ajakohastamisega. Lisaks sellele tegutseti võimaluste piires ka rahvaluulekogude täiendamise ja avalikkusele kättesaadavaks tegemise suunal. See oluline osa rahvaluulearhiivi missioonist on praegu ilma stabiilse rahastamisallikata, arhiivi põhiülesannete täitmiseks tuleb pidevalt tegeleda erimahuliste taotluste kirjutamisega.
Eesti Rahvaluule Arhiivi teadustöötajate tegevust rahastati 2009. aastal põhiosas sihtfinantseeritavast teadusteemast „Folkloor ja folkloorikogud kultuurimuutuste mõjuväljas – ideoloogiad, kohanemine, kasutuskontekst“ (teemajuht A. Lintrop). 2009. aastal jätkas senise riikliku sihtprogrammi „Eesti keel ja rahvuslik mälu“ ülesandeid uus riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu“. ERA esitatud projektidest kiitis nõukogu heaks varasema programmi raameski töös olnud projektide jätkutaotlused: „Eestlased Venemaal: asustuslugu ja pärimus“ (juht A. Korb), „Eesti kohapärimuse andmebaas ja piirkondlikud publikatsioonid“ (juht M.-A. Remmel) ning „Eesti regilaulude avaldamine“ (juht J. Oras). Rahvuskaaslaste programmist rahastati projekti „Eraisikute valduses oleva Siberi eestlaste pärimusainese kogumine, arhiveerimine, digitaliseerimine“ (juht A. Korb). ERA kogude ja ruumidega lähedalt seotud on ka TÜ projekt „Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded“ (juht R. Järv). ERA teadlased osalesid mitmetes grandiprojektides, saades sealt toetust ka oma teadustegevuse ja välitööde tarbeks. A. Kalkun, E.-H. Västrik ja J. Oras osalesid grandiprojektis „Teadmiste produktsioon rahvusteadusliku uuringu kontekstis“ (projekti juht K. Kuutma, TÜ), A. Kalkun lisaks grandiprojektis „Kaasaegsete meetodite rakendamine traditsionaalse mitmehäälsuse uurimisel“ (projekti juht T. Ojamaa, Eesti Kirjandusmuuseum) ning A. Tuisk grandiprojektis „Vägivaldne ja vabatahtlik deterritorialisatsioon eesti diasporaakogukondade näitel“ (projekti juht A. Jürgenson, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut). Mõned arhiivitöö lõigud said kaetud Haridus- ja Teadusministeeriumi humanitaar- ja loodusteaduslike kogude rahvuskollektsioonide toetusest. Erinevaid arhiivikogudega seotud projekte toetasid ka Kultuuriministeeriumi programmid „Lõunaeesti keel ja kultuur“ ja „Setumaa kultuuriprogramm“ ning HTM „Hõimurahvaste programm“, samuti Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvuskultuuri Fond. Välitööde läbiviimist Juuru kihelkonnas toetasid Juuru Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus ja Jaan Metssalu. Eesti Rahvaluule Arhiivi tegevust rahastati mõningal määral Eesti Kirjandusmuuseumi baasfinantseerimise vahenditest.
Aasta olulisemad tegevused. 2009. aasta jooksul peeti 40 ettekannet teadusüritustel ja avaldati 23 teadusartiklit nii kodu- kui välismaal, ERA töötajate osalusel korraldati kolm konverentsi, üks seminar ja mitmed ettekandekoosolekud. A. Tupits kaitses doktoriväitekirja, J. Hunt magistritöö. Monumentaalväljaannetest sai valmis ja jäi trükkitoimetamist ootama koos Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnaga koostatud eesti imemuinasjuttude antoloogia I osa. ERA toimetuste seerias jõudis trükki pühendusteos Mall Hiiemäele: „Kes kõlbab, seda kõneldakse“. Rahvaluulearhiivi endise juhataja Herbert Tampere 100. sünniaastapäeva puhul ilmus „Eesti Mõtteloo“ sarjas (kirjastus Ilmamaa) M. Hiiemäe koostatud artiklikogumik „Lauluväelised“. Eesti Entsüklopeediakirjastuse maakondlike koguteoste seeriasse kirjutasid ERA töötajad mitu ülevaateartiklit vastava maakonna pärimuskultuuri kohta. Mastaapsed kohapärimusekesksed välitööd toimusid Juuru kihelkonnas ning üle Eesti intervjueeriti Siberisse väljarännanud eestlaste järeltulijaid. Lisaks sellele tehti mitmeid väiksemamahulisi salvestusi. Setu pulmas tehtud videosalvestuste põhjal valmis A. Lintropi ja J. Orase film „Seto saaja’ 2009“. Aasta jooksul korraldati kaks kogumisaktsiooni ning vaadati üle ERA korrespondentide võrgustik. Suuremaks uuenduseks arhiivitöö poole pealt oli infosüsteemi Mari kasutuselevõtt laekuva materjali arvelevõtmise osas. Jätkus sisestustöö regilaulude ja kohapärimuse andmebaasi, tehti ettevalmistusi ERA kohapärimuse andmebaasi liitmiseks muinsuskaitseameti kobarandmebaasiga. Lõpule jõudis Eesti Üliõpilaste Seltsi käsikirjakogu skaneerimine ning failid tehti kättesaadavaks ERA kodulehel. Koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi teiste arhiividega koostati rahataotlus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusele, mille heakskiitmisel rajatakse failihoidla Eesti Kirjandusmuuseumi digitaalkogude turvaliseks hoiustamiseks, projekti raames on ühtlasi kavas digitaliseerida ja internetis kättesaadavaks teha Jakob Hurda käsikirjakogu tervikuna.
Kui aasta algul paistis ERA käekäik kaunis hea, siis aasta arenedes mõjutas ka arhiivi folkloorse nimetusega nähtus masu, mis esmalt andis ajendi arutleda kriisiteemade üle folkloristide talvekonverentsil, hiljem tuli teha ka reaalseid kärpeid ja töötajad olid sunnitud võtma palgata puhkuse päevi.
Eesti Kirjandusmuuseumi näol on tegemist hübriidse mälu- ja teadusasutusega, kuid ekspositsioon puudub. Üle-eestilisel muuseumiaastal otsustati nime-poolest-muuseumis teadustöö kõrval hakata veel rohkem tähelepanu pöörama avalikkusele suunatud tegevusele, et saavutada enamat kandepinda suhtluses ühiskonna liikmetega, tutvustada oma tegevust, läheneda uurijate ja kogujatena ühiskonnale, mille osa me oleme, mille huvides me tegutseme ja mille kultuuri me enda kogudes säilitame. Lisaks teadustöödele avaldati mitmesuguseid erialaseid arvustusi, tutvustusi, ring- ja ülevaateid, reisikirju ning märksõnaartikleid teaduslikes ja muudes ajakirjades, ajalehtedes jt väljaannetes. Koostati kaks näitust ja üks võrgunäitus. Koostöös Akadeemilise Rahvaluule Seltsiga tähistati ERA kauaaegsete töötajate Herbert Tampere ja Selma Läti 100. sünniaastapäeva. Osaleti Narvas muuseumide festivalil, mille üldteemaks oli sel aastal „Kogumine“.
Rahvaluulearhiivi teadustöö üldteema „Folkloor ja folkloorikogud kultuurimuutuste mõjuväljas“ on endastmõistetavalt seotud rahvaluulearhiivi kogudega. Ühest küljest puudutab uurimistöö suures osas folkloorikogude tekkelugu ja funktsiooni – üha enam analüüsitakse, miks ja kuidas on just selline kogum tekste, salvestusi arhiivi jõudnud, milleks ja kellele see on olnud vajalik, kuidas suhestuvad kogud oma ajastu kontekstiga, kuidas neis avaldub kogujate ja esitajate individuaalne vaatenurk. Teisest küljest on arhiivikogude haldamiseks ja vahendamiseks otstarbekas, et teadlaspotentsiaaliga oleks vähemalt kuigivõrd kaetud kõik põhilised arhiivikogude sisulised valdkonnad. See seab oma piirangud arhiivitöötajate uurimisvaldkondadele – need ei saa koonduda väga kitsale teemale ja samas ei saa ka traditsioonilisest folkloristikast ehk meie arhiivimaterjalide temaatikast eemale kanduda. Nendes uurimispiirides võiks siiski esile tuua mõned valdkonnad, millega rahvaluulearhiivi uurijad põhjalikumalt tegelevad: regilaulud (J. Oras, M. Sarv, A. Kalkun, L. Saarlo, A. Lintrop), väljarännanute, eriti Venemaa eestlaste folkloor (A. Korb, A. Tuisk, A. Kalkun), koha- ja looduspärimus (M.-A. Remmel, M. Hiiemäe, J. Metssalu ja kohapärimuse töörühm), rahvakalender (M. Hiiemäe), eesti ja soome-ugri usund (A. Lintrop, E.-H. Västrik, M. Hiiemäe, J. Hunt), lastepärimus (A. Tuisk) ja soouuringud (A. Kalkun). Taas on arhiivis põhjalikumalt asutud ka muinasjutužanri (R. Järv) ja rahvameditsiini (A. Tupits) uurimise juurde.
Uurimistulemused. Rahvaluulearhiivi teadustöötajal A. Tupitsal valmis doktoriväitekiri, monograafiline uurimus „Käsitlusi rahvameditsiinist: mõiste kujunemine, kogumis- ja uurimistöö kulg Eestis 20. sajandil“, mille ta kaitses Tartu Ülikooli juures 27. novembril. Väitekirjas antakse ülevaade rahvameditsiini alase materjali kogumis- ning uurimisloost Eestis ning tuuakse esile seosed selle teadusvaldkonna arengute ja laiema ajastukonteksti vahel. Muuhulgas sedastatakse töös rahvameditsiini valdkonna eemaldumist teaduslikust meditsiinist 19. sajandil teaduse kiire arengu kontekstis ja taaslähenemist sellele 20. sajandil ning teisalt rahvameditsiini käsitluste arengut teadusmeditsiinikesksest kontekstikeskseks. Töö lisades on ära toodud kõik teadaolevad küsimustikud, mille alusel on rahvameditsiini alast teavet kogutud. A. Tupitsa ilmunud artiklid puudutasid sama teemat, ajakirjas Journal of Ethnology and Folkloristics ilmunud artiklis käsitles ta rahvameditsiini kitsamalt nõukogude perioodil, ajakirjas Volkskunde in Rheinland-Pfalz ilmus pikem käsitlus 20. sajandi rahvameditsiini- uurimisest Eestis.
ERA helistuudio assistent J. Hunt kaitses Tartu Ülikoolis magistritöö „Meedia surmakultuuri suundmuste suunajana 20/21. sajandi vahetusel“, milles ta vaatles, kuidas surm ja suremine on kaasajal muutunud tõrjutud teemaks, ning analüüsis, milline roll selles võib olla meedial, mis surma kajastab enamasti veriselt ja dramaatiliselt. Üldine nooruse-, ilu- ja jõukusekultus taandab surma pigem vanade, haigete ja tõrjutute pärusmaaks. Ave Tupits Kassinurme hiide sisenemas. Akadeemilise Rahvaluule Seltsi seminarretk Jõgevamaale 2009. a, mille põhikorraldajaks oli samuti Ave Tupits. Kanni Labi foto.
A. Lintropi teadustegevus keskendus usundivaldkonnale nii sisuliselt kui geograafiliselt laiemas mõttes. Šamanismi teemadel pidas ta ettekande Uku Masingu juubelikonverentsil Tartus ja Rahvusvahelise Jutu-uurijate Ühingu 15. kongressil Ateenas. Traditsioonilisi ja kaasaegseid šamaanilugusid võrreldes leidis Lintrop, et kuigi uued jutud on eelduspäraselt detailivaesemad ja napisõnalisemad kui traditsioonilised lood, on nende struktuurid siiski sarnased. A. Lintrop jätkas ka soomeugrilaste usundi ja kultuuri käsitlemist – rahvusvahelise etnoloogide ja folkloristide ühenduse International Society for Ethnology and Folklore (SIEF) rituaalse aasta töörühma konverentsikogumikus ilmus artikkel surnute mälestamisest udmurdi kalendrikombestikus, sama töörühma konverentsil Kaunases pidas ta ettekande suvistepühadega seotud tähtpäevadest udmurdi rahvakalendris. Maaülikooli pargiteemaliste artiklite kogumikus ilmus Lintropil artikkel pealkirjaga „Soomeugrilase park“, kus ta kõrvutas tänapäevast pargikäitumist tavakäitumisega soome-ugri looduslikes pühapaikades. A. Lintropi uuringud ei piirdunud üksnes šamanismi ja soomeugri usundi uurimisega – folkloristide talvekonverentsil Käärikul peetud ettekandes kõneles ta taevakultusest mongoli rahvausundis; Tallinnas peetud rahvusvahelisel konverentsil „Buddhism and Nordland 2009“ ning Kreutzwaldi päevade teaduslikul konverentsil Eesti Kirjandusmuuseumis käsitles A. Lintrop Roerichite perekonna maailmapilti ja mütoloogiat.
E.-H. Västrik tegeles 2009. aastal põhjalikumalt setu Peko-kultust käsitlevate alustekstidega, nende süstematiseerimise ja allikakriitilise uurimisega ning pidas sel teemal kolm ettekannet: Tartus toimunud Eesti Usundiloo Seltsi aastakonverentsil käsitles E.-H. Västrik Peko-uskumusi läänemeresoome kontekstis, Vilniuses toimunud rahvusvahelisel konverentsil „Baltic Worldview: From Mythology to Folklore“ vaatles Peko-kultuse seoseid balti rahvaste usundiga ning Tartus toimunud SIEFi kultuuripärandi ja omandi töörühma konverentsil käsitles Peko kui setu omakultuuri sümboli kohta viimase 100 aasta jooksul loodud representatsioone (Vabarna-Voolaine loodud eepos, kaasaegsete kunstnike tööd, Peko kujutamine Seto kuningriigi päevade raames jms). Vadja kultuuri tänapäevast loomist ja nähtavakstegemist külapidude traditsiooni jätkumisena käsitles E.-H. Västrik Ameerika Folklooriühingu aastakonverentsil. Ilmar Talve mälestuspäeval Tartus rääkis ta Ilmar Talve ja Paul Ariste kogumisretkest Vadjamaale 1942. aastal. Setomaa koguteose valmimisele pühendatud seminaril TÜs pidas E.-H. Västrik ettekande koguteose rahvaluuleosa ülesehitusest.
M. Hiiemäe teadustegevus hõlmas looduspärimuse, rahvakalendri ja usundiga seotud valdkondi, oma pikaajalise kogumis- ja uurimistegevuse pagasiga – Mall Hiiemäel täitus ERAs 40 tööaastat – on tal head silma ja oskusi teha tähelepanekuid rahvapärimuse funktsioneerimise kohta ühiskonnas laiemalt. M. Hiiemäel valmis 2009. aastal käsikirjas kaks raamatut: „Pühad ja argised ajad rahvakalendris“ ning kommenteeritud tekstikogumik „Pühad kivid Eestimaal“. Laiema käsitluse ajatunnetuse muutumisest tsüklilisest lineaarseks eesti tähtpäevapärimuse kontekstis esitas ta folkloristide talvekonverentsil „Kriis“ peetud ettekandes. Viljandi Kultuuriakadeemia avalike loengute seerias pidas M. Hiiemäe ettekande hingedeajast ja kalendrilaulude rahvausundilisest taustast. Hiiemäe esines ettekannetega ka folkloristide Herbert Tampere ja Selma Läti 100. sünniaastapäevale pühendatud teadusüritustel. Kreutzwaldi päevade teaduslikul konverentsil Eesti Kirjandusmuuseumis pidas ta ettekande „„Palmse taevas“ maa pealt vaadelduna“. Eesti Kodu-uurimise Seltsi väljaandes „Kodu-uurija teejuht“ ilmus temalt ülevaade rahvapärimustest ja nende talletamisest, ajakirjas Eesti Loodus ülevaade sarapuust eesti rahvausundis. Järvamaa koguteoses ilmusid M. Hiiemäel rahvausundit, rahvakalendrit ning isikuloolisi ja olustikulisi jutustusi käsitlevad peatükid. Pärnumaa ja Setomaa koguteoste jaoks kirjutas ta ülevaated vastava piirkonna rahvakalendri kohta.
Lapsepuhkusel olnud M.-A. Remmelil ilmus Järvamaa koguteoses artikkel looduslikest pühapaikadest rahvapärimuses.
Kohapärimuse töörühma projektijuhil J. Metssalul valmis Raikküla Paka mäega seotud lugusid allikakriitiliselt analüüsiv artikkel. Jüri Metssalu pidas ka mitu ettekannet kohapärimuse teemadel: ARSi kogumiskonverentsil kõneles ta suvel toimunud Juuru välitöödest, VII kohanimepäeval Raplas pidas ettekande teemal „Toponüümilisi tähelepanekuid ja mõtteid kohapärimuse uurimisalalt“. Eesti Maaülikooli looduslike pühapaikade loengusarjas kõneles J. Metssalu looduslike pühapaikade teabeallikatest ning Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi kultuuriteaduste metodoloogia ja teooria seminaris rääkis ta pärimusmaastiku uurimise arheoloogilistest aspektidest.
A. Korbi uurimused keskendusid jätkuvalt Siberi eestlaste pärimusele. Rahvusvahelisel jutu-uurijate kongressil Ateenas pidas A. Korb ettekande lugudest, mida Siberi eestlased on rääkinud oma esivanematest ja sealsete külade asutamisest. Sõktõvkaris ilmunud rahvameditsiini-alaste artiklite kogumikus ilmus käsitlus Rõžkovo küla rahvaravist ja rahvaarstidest. Tartus toimunud Baltic Heritage Network võrgustiku konverentsil arutles A. Korb kogutud pärimuse kogukonnale tagastamise teemadel ning ettekande põhjal valmis ka samateemaline artikkel. Ettekandepäeval „Venemaale veerenud IV“ rääkis ta oma kogumiskäigust Ülem-Suetuki külla 1992. aastal. VI Välis-Eesti Kongressil Tallinnas pidas A. Korb ettekande Venemaa eestlaste pärimuskultuurist üldisemalt. Karjalas, Petroskois peetud ettekandes, samuti ajakirjas Tallinn–??????? ilmunud artiklis andis A. Korb ülevaate eestlastest Venemaal. Pärnumaa koguteose jaoks kirjutas A. Korb ülevaate rahvaluule kogumisest sealkandis.
Ka A. Tuisk jätkas Siberi eestlaste pärimuse uurimist ning internetilehekülje „Siberi- ja Volgamaa eestlased“ täiendamist. Eestlaste kohanemisest Siberis ja nende identiteedimuutustest pidas ta ettekande ESTO 2009 raames Saksamaal Münsteris korraldatud konverentsil. Kirjandusmuuseumis toimunud ettekandepäeval „Venemaale veerenud IV“ andis ta ülevaate eesti ja setu küladest Krasnojarski krais. A. Tuisul valmis ka artikkel lastepärimuse alal, kus ta võrdles kolme rahva anekdoote 15 aastase vahega toimunud lastepärimuse kogumise aktsiooni materjalides.
R. Järv tegeles muinasjuttude töörühma juhtina eesti muinasjuttude teadusliku väljaande ettevalmistamisega. Aasta jooksul pidas ta mitmeid muinasjutu-alaseid või sellega külgnevaid ettekandeid: Uku Masingu 100. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil rääkis ta Uku Masingu suhtest muinasjuttudega, 31. põhjamaade etnoloogide ja folkloristide konverentsil Helsingis muinasjutunaljadest, Eduard Laugaste 100. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil Tartus eepilistest seadustest tudengipärimuses ning Rahvusvahelise Jutu-uurijate Ühingu 15. kongressil Ateenas kõrvutas muinasjuttu turismireisiga. Pärimuse kasutamisest Hiiumaa turismiettevõtluses rääkis R. Järv saarte kultuuri käsitleval konverentsil Šetlandil. R. Järve kolmandaks uurimisvaldkonnaks on vanasõnade tänapäevane kasutus, vanasõnakasutust Delfi internetiportaalis analüüsis ta Arvo Krikmanni 70. juubelile pühendatud konverentsil Tartus. Kogumikus „Media & Folklore. Contemporary Folklore 4“ taaspublitseeriti aastal 1999. ajakirjas Folklore ilmunud uurimus vanasõnade kasutamise kohta eesti ajakirjanduses – „Aren’t Proverbs there for the Taking? References to Proverbs in Newspaper Texts“. Analüüsist selgus, et kõige sagedamini kasutati vanasõnu „Poliitika“ ja „Lugejakirjade“ rubriikides, meelsasti on kirjutajad tarvitanud „uusi“ ja teiste rahvaste vanasõnu, peaaegu pooltel kasutusjuhtudel on vanasõna paigutatud rõhulisse positsiooni – kas pealkirjaks (alapealkirjaks) või siis artikli algusesse või lõppu. Artikli uustrükki ette valmistades tuli ilmsiks, et märkimisväärne hulk selle varasemas versioonis viidatud internetilinkidest olid kadunud, mõned veebiaadressid olid lihtsalt muutunud, internetist praegu leitamatud allikad (sh Päevalehe poliitikarubriik tervikuna) tuli aga asendada viitega paberväljaannetele.
J. Oras keskendus oma uurimistöös Eesti folkloristika ajaloo käsitlemisele – ta vaatles kogumist mõjutavaid ideoloogiaid ja üksikkogujate tegevuse individuaalseid külgi ajastuomase ideedemaastiku taustal. Ajakirjas Akadeemia ilmunud artiklis analüüsis J. Oras eesti folkloristlikku helisalvestust nõukogude perioodil, seminaril „Seto lauluemade jälg. Representatsioonid ja jäädvustamine“ peetud ettekandes setu pärandi kogumise- hoidmise ideoloogilisi taustategureid. August Pulsti isiksust ja muuseumi- ning rahvamuusika-alast tegevust käsitles J. Oras ERMis toimunud ettekandepäeval „August Pulsti jäljed Tartus“. Naiskogujate töö isiklikke ja ühiskondlikke motiive käsitles J. Oras mitmes ettekandes: 31. põhjamaade etnoloogide ja folkloristide konverentsil Helsingis, TLÜs toimunud konverentsil „Oma+elu+kirjutuse lummuses. Omaeluloolisus eesti kultuuriloos“ ning Eesti Põllumajandusmuuseumi konverentsil „Maanaine ajas ja ruumis“. Järvamaa koguteoses ilmus J. Orase käsitlus Järvamaa rahvalaulikutest ja laulukogujatest. J. Orasel ilmus ka artikkel Kihnu laulude heterofooniast EKM etnomusikoloogia osakonna artiklikogumikus „Soome-ugri mitmehäälne muusika teiste muusikakultuuride kontekstis“.
M. Sarv jätkas oma uuringuid regilaulu meetrika ja poeetika alal. Sloveenia ajakirjas „Traditiones“ ilmunud riimiliste ja regilaulude võrdlevas käsitluses näitas ta, et eesti rahvalaul pole riimi kui poeetilist vormi omandanud sõltumatult, vaid komplektis terve poeetilise paradigma, isegi laiema maailmatunnetusviisiga: regilaul esindab arhailist kogukondlikku mõtteviisi, mis toetab ja taasloob stabiilset maailmakorda; riimilised laulud esindavad individualistlikku mõtteviisi, mis keskendub üksikisiku tunnetele ja läbielamistele, sündmustele. Šetlandil toimunud saarte kultuuri alasel konverentsil vaatles ta kaht vastandlikku aspekti Eesti saarte laulutraditsioonis: avaramatest kontaktidest tingitud uuenduslikkuse ja kogukonna selgepiirilisusest tingitud konservatiivsuse aspekti. Saksamaal, Vechtas toimunud värsimõõdu-alasel konverentsil pidas M. Sarv ettekande universaalidest folkloorses värsimõõdus. Tuginedes paljuski regilaulu värsimõõdu uurimisel saadud tulemustele tõi ta esile tunnused, millele leidub paralleele ka muude rahvaste folkloorses meetrikas ja mida võiks ehk pidada omaseks folkloorsele poeetikale kui sellisele üldisemalt. Arvo Krikmanni 70. juubeli puhul Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud rahvusvahelisel konverentsil pidas M. Sarv koos K. Labiga ettekande regilaulu poeetilistest sünonüümidest, näidates et kujundite kasutamine regilaulu parallelismis teeb võimatuks sünonüümia- ja analoogiaparallelismi eristamise.
A. Kalkun töötas peamiselt oma setu laulu käsitleva doktoriväitekirja kallal ning kirjutas sel teemal ka artikleid ja pidas ettekandeid konverentsidel. Koostöös Triinu Ojamaaga ilmus tal kogumikus „Ethnic Sources of Traditional Music Cultures of Middle-Eastern Europe“ artikkel, kus lauljate tehtud intervjuude põhjal käsitleti kõrvutavalt setu lauljate suhtumist ja hoiakuid setu laulu ja õigeusu kirikulaulu, mis kummagi laulmistraditsiooniga seotud uskumussüsteemi tõttu võivad omavahel vastuollu sattuda. Regilaulukonverentsi artiklikogumiku jaoks valmis A. Kalkunil pikem käsitlus Samuel Sommeri rahvaluulekogu saamisloost ja selle edasisest problemaatilisest käekäigust kuni arhiivi jõudmiseni. Ajakirjas Journal of Ethnology and Folkloristics ilmus tema artikkel soospetsiifilistest motiividest Anne Vabarna eeposes „Peko“. Koos Triinu Ojamaa ja Žanna Pärtlasega valmistati ette setu laulu käsitleva veebiväljaande „Seto mitmehäälne laulutraditsioon“ (http://laul.setomaa.ee/) tekstiosa. Setu naiste eluloolaule ja improvisatsioone käsitlevaid ettekandeid pidas A. Kalkun Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsil „Oma+elu+kirjutuse lummuses. Omaeluloolisus eesti kultuuriloos“ ning Tartus Eesti Rahva Muuseumis aset leidnud seminaril „Seto lauluemade jälg. Representatsioonid ja jäädvustamine“. Lauluemade suhtest nende laulude salvestajate ja üleskirjutajatega kõneles A. Kalkun leelokonverentsil Värskas ning Siberi setu naiste pärimusest Eesti Kirjandusmuuseumis aset leidnud ettekandepäeval „Venemaale veerenud IV“.
Toimetatud väljaanded. 2009. aastal oli suur toimetuskoormus Ergo- Hart Västrikul. Trükivalmis sai ERA toimetuste seerias ilmuv pühendusteos M. Hiiemäe juubeli puhul – „Kes kõlbab, seda kõneldakse“. EKM teaduskirjastuse väljaandel ilmus E.-H. Västriku ja K. Labi toimetatud Enn Ernitsa uurimus „Vadja haritlane Dmitri Tsvetkov 1890–1930“. E.-H. Västrik oli peatoimetajaks kolme asutuse ühisväljaandele Journal of Ethnology and Folkloristics. Ilmus eelretsenseeritava ajakirja 2008. aasta number 2 (2) ning trükki läks ka järgmise aastakäigu esimene number 3 (1). Toimetusse kuulusid ERAst veel A. Lintrop ja R. Järv.
Endise ERA juhataja ja folkloristi Herbert Tampere 100. sünniaastapäeva puhul ilmus „Eesti Mõtteloo“ sarjas (kirjastus Ilmamaa) M. Hiiemäe koostatud H. Tampere artiklite kogumik „Lauluväelised“.
Trükivalmis sai Tartu Ülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühisväljaanne „Eesti imemuinasjutud I“, mis on “Monumenta Estoniae Antiquae“ sarja uue, eesti muinasjuttude seeria avaköide. Väljaande koostasid R. Järv, Mairi Kaasik ja Kärri Toomeos-Orglaan (Tartu Ülikool).
Valmis Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste Instituudi avaldatud DVD-väljaanne „Valgõ härg / Valge härg“ (R. Järv, toimetanud Paul Hagu ja R. Järv). DVD filmid on filmitud aastail 2004–2006 Tartu Ülikooli rahvaluuleekspeditsioonidel Setumaale ning hilisemate välitööde käigus. Väljaandega kaasnevas tekstivihikus on ära toodud juttude setukeelne tekst, lisatud juttude ingliskeelsed lühikokkuvõtted ning klassifikatsioon rahvusvahelises rahvajuttude kataloogi ATU järgi.
Korraldatud teadusüritused. Rahvaluulearhiiv korraldas 2009. aasta jooksul konverentse nii üksi kui koostöös teiste asutustega: A. Korb korraldas ettekandepäeva „Venemaale veerenud IV. Krasnojarski krai eestlased“. Koostöös Eesti Rahva Muuseumiga korraldati 22.–23. aprillil noorte etnoloogide ja folkloristide konverents Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti Kirjandusmuuseumis (EKMist peakorraldaja A. Tupits, ERMist Marleen Nõmmela, Agnes Aljas). A. Kalkun korraldas seoses Eesti Rahva Muuseumis toimunud näitusega setu laulikutest sealsamas ka seminari „Seto lauluemade jälg. Representatsioonid ja jäädvustamine“ (4. detsember).
Koostöös ERAga korraldati kaks Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandepäeva, kus tähistati ERA endiste töötajate sünniaastapäevi. 29. jaanuaril leidis aset ettekandepäev „Herbert Tampere 100“, 24. septembril tähistati Selma Läti 100. sünniaastapäeva ja ühtlasi ka ERA 82. aastapäeva. A. Tupits ning J. Oras osalesid ARSi kogumiskonverentsi “Pärimuse kogumisretk kui palveränd“ korraldamisel (5. novembril).
Traditsiooniline Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemia kätteandmine toimus 27. veebruaril. 2008. aasta kaastööde eest pälvisid preemiad kaks rahvaluulekogujat. Astronoomiadoktor Urmas Haud sai preemia Pärnumaa Riisa ja Tõramaa külade rahvapärimusliku ajaloo alaste materjalide üleandmise eest. Folklorist Taisto-Kalevi Raudalainen pälvis autasu rahvaluule kogumise eest Ingerimaal ja mujal elavatelt ingerlastelt. Lisaks preemiate üleandmisele kuulutas president välja kooliõpilaste ja tudengite kirjatalgud „Mida mina saan teha Eesti heaks?“. Esinesid pärimusmuusikud Marju Varblane ja Toivo Sõmer.
2009. aastal arhiivi laekunud kaastööde põhjal esitas Eesti Rahvaluule Arhiiv Vabariigi Presidendi kogumispreemia saajateks Kaie Humala ja Hille Tarto. Kaie Humal kogus pärimust Võrtsjärve põhjakaldalt, oma kunagise kodukandi vanadelt kaluritelt, nende pereliikmetelt ning teistelt praegustelt ja endistelt selle kandi inimestelt. Lisaks on K. Humal üle andnud rohkesti 20. sajandi Võrtsjärve ümbruse külade eluolu kajastavaid fotosid, millel on kujutatud perekondlikke sündmusi, tööolukordi jm. Hille Tarto andis arhiivile üle aastail 2005–2007 Eesti Televisiooni saates „Prillitoos“ läbiviidud ravimtaimeteemalise küsitluse tulemusel laekunud fotod ja 1717 lk lugejate kirju.
2009. aastal andis Piret Paal arhiivile üle 2006. aastal korraldatud kogumisaktsiooni „Minu vähihaigus“ materjalid. Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakonna üliõpilasi juhendanud Ene Lukka-Jegikjan saatis arhiivi eesti ja vene tudengite tööd sünni- ja pulmakombestikust. Riikliku Metsamajandamise Keskuse loodushoiuosakonna pärandkultuuri spetsialisti Triin Kusmini saadetis sisaldas pärandkultuuri inventeerimise käigus talletatud kohapärimust, elulugusid, andmeid metsa ja metsatööga seonduvast pärimusest. Arhiivi jõudis Eesti Maaülikooli loodusturismi eriala tudengite kogutud aines (juhendasid Renata Sõukand ja Raivo Kalle). Ameerikas elanud eestlase Olavi Maru 1980. aastatel kogutud lorilaulude kogu saatsid arhiivi tema abikaasa Ene Maru ning Sirje Kurg. Rahvalaulik Kathariina Kreti eluloo, sugupuu ning oma mälestusi temast panid kirja lauliku tütar Laine Müür ja Lumme Lillenthal. Neeme Metsalt saabus rahvakalendri tähtpäevade ainelisi omaloomingulisi luuletusi koos kombekirjeldustega lapsepõlvekodust. Maret Lehto saatis kommentaare heliväljaande „Munuksed“ Muhu laulude tausta kohta. Adik Sepp talletas nimetekkelugusid ajaloolisest Tarvastu kihelkonnast. Lille Teedumäe saatis eri aegadel lasteaias tehtud fotosid. Koidula Lesta annetas Äksi nõia ehk Hermine Jürgensi isiklikke pabereid. Kohapärimusega seotud fotosid annetasid Arvi Liiva ja Helgi Suluste, suure koguse fotosid andis Elmar Maasik. Anni Oraveer saatis arhiivile enda kogutud pimedate folkloori ning setu pärimusel põhinevad omaloomingulised jutud koos kommentaaridega. Kogusid täiendasid veel Kaleph Jõulu, Leida Oeselg, Ülle Podekrat, Evi Kambrimäe, Hilda Kaukes, Margit Ilves jt.
Folkloristidest jätkas tänuväärset tööd eesti folkloristika ajaloo materjalide kokkuotsimisel Rein Saukas. Erinevat ainest sisaldavaid säilikuid andsid üle ka folkloristid M. Hiiemäe, A. Korb, Mare Kõiva, Helen Kõmmus, J. Metssalu, M.-A. Remmel, Ingrid Rüütel, J. Oras, M. Sarv, Taive Särg, A. Tupits, P. Vahtmäe, Piret Voolaid, V. Valper jt.
Kogumisaktsioonid. Inspireerituna 2009. aasta 24. veebruaril alanud Soome Kirjanduse Seltsi (Suomalaisen Kirjallisuuden Seura) ning Tuglase Seltsi (Tuglas-Seura) kogumisvõistlusest „Silloin kerran Georg Otsilla“ otsustati koostöös Soome Instituudiga korraldada samalaadne kogumisaktsioon ka Eestis. Küsitluskava „Minu mälestuste Soome“ koostati Eesti Kirjandusmuuseumi kahe osakonna (Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist Rutt Hinrikus, Eesti Rahvaluule Arhiivist R. Järv) ning Soome Instituudi (Järvi Lipasti) koostöös. Võistlus kuulutati välja 2009. aasta mais Tartus toimunud Soome päevadel. Erisuseks võrreldes varasemate ERA kogumisvõistlustega oli keskendumine mälestustele, mis korduva ülerääkimise tulemusel on jutuks vormunud. Kokku saadeti võistlusele sadakond eriilmelist kaastööd väga erinevatelt kirjutajatelt – kirjanikelt, teadlastelt, kooliõpilastelt. Kirjutistes meenutati kõige rohkem nõukogudeaegseid Soomesõite, kuid mõnes töös kajastati ka varasemaid aegu ning mõned tööd kirjeldasid viimaste aegade Soomes-käike. Žürii (R. Hinrikus, R. Järv, J. Lipasti) andis pikkade arutelude järel välja kolm peaauhinda, need said Maret Lehto, Maria Peep ja Lembit Vahesaar. Põhjaliku ja ülevaatliku kaastöö eest pälvis eriauhinna Harri Jõgisalu. Laekunud ainese võttis arhiivis arvele ning sisestas käsikirjalise materjali arvutisse M. Selgall, tööd toetas Eesti Kultuurkapital. Ka kogumisvõistluse preemiafondi toetas suur hulk sponsoreid – Viking Line, Fazer, Paulig, TEA kirjastus, Petrone Print, Soome Suursaatkond ning Eesti Kultuurkapital.
Septembris pöördus ERA poole kogumisalase koostööettepanekuga Eesti Ornitoloogiaühing, kes oli aasta linnuks valinud kaku ehk rahvapärase nimetusega öökulli. Ühiselt koostati kakuteemaline küsimustik (ERA poolelt osales M. Hiiemäe). Küsitluskavas paluti kirja panna isiklikul kogemusel põhinevaid või tuttavalt kuuldud tõestisündinud lugusid ning küsiti mitmesuguseid uskumusi, nimetusi jne. 70 saadetise arvelevõtmise ja arhiveerimisega tegelesid K. Tamm ja M. Selgall. Žürii tööst võtsid osa ERA poolelt M. Hiiemäe ja K. Tamm ning EOÜ poolelt Andrus Jair, Elle-Mari Talivee ja Katrin Seervald. Auhinnad pälvisid Ellen Randoja (linnuliigi omaduste ilmeka vahenduse eest rahvaluule kaudu) ja Tuuli Eksin (kaku kui endelinnu olulisuse esiletoomise eest perepärimuses), ERA eripreemiad said Iti-Jantra Metsamaa (parim humoristlik pajatus noore kodukaku seiklusist inimelamus) ning Maria Parksepp (unikaalne kirjeldus tulevase ennustamisest ja ennustuste täideminekust).
Sügisel vaatasid R. Järv, J. Oras, K. Tamm ja A. Tuisk üle ERA olemasoleva korrespondentide võrgu. Seniste tegevkorrespondentide ning arhiivile viimastel aastatel kaastööd teinud inimestega võeti ühendust, saadeti neile küsitluskavad ja selgitati välja, kas nad soovivad ning kas neil on võimalik kaastöö tegemist jätkata. Süstemaatiliste kogumisaktsioonide taasalustamise eesmärgil sai esitatud ka taotlus riiklikule programmile „Eesti keel ja kultuurimälu“, mis kahjuks ei leidnud ekspertkomisjoni poolt toetamist.
Välitööd. Aasta suurimaks kogumisprojektiks olid Jüri Metssalu juhtimisel toimunud välitööd Juuru kihelkonna aladel. Nelja kuu jooksul neljal korral toimunud välitööde kestel (kokku 25 päeva) käidi 36 külas ja intervjueeriti enam kui pooltteistsada inimest. Kogutud helisalvestuste maht on 336 tundi, videoülesvõtteid tehti u 60 tunni jagu, fotosid u 8000. Lisaks J. Metssalule osalesid Juuru välitöödel ERAst M. Hiiemäe, R. Järv, M. Sarv, T. Otsus, K. Tamm, P. Vahtmäe, V. Valper; Tartu Ülikooli tudengid Pikne Kama, Kaisa Kulasalu, Maarja Olli, Reena Purret, Kristen Suokass, Ave Taavet ja Epp Tamm; Nele Kangert ja Triin Äärismaa; fotograaf Jaak Kadarik, videooperaator Magnus Suitso koos abilise Rauno Vahtrega ning filmitudeng Ott Tiigirand. Enne välitöid litereeriti 2004. aastal Juuru, Rapla ja Hageri piirkonnas tehtud välitööde materjale (P. Vahtmäe) ning koostati varem kogutud Juuru kihelkonna kohapärimuse kataloog (J. Metssalu ja P. Vahtmäe), mis võimaldas küsitlusel paremini keskenduda kohtadega seotud pärimusele. Maastikul fikseeriti ning pildistati võimalikult suurt hulka pärimuspaiku, lisaks fotografeeriti informante ja kogumissituatsioone. Ekspeditsiooni tulemuseks oli mahukas tänapäeva kohajutte sisaldav andmekogum, mille põhjal on kavas välja anda Juuru kihelkonna kohapärimuse allikapublikatsioon, luua dokumentaalfilm ning kirjutada analüüsivaid artikleid. Välitööd leidsid mitmekülgset kajastamist ka meedias (J. Metssalu).
A. Korb kogus Eesti eri paigus rahvaluulet Venemaal sündinud eestlastelt, osa välitöid toimus koos M. Aigroga. 100 salvestustunni jooksul küsitleti kokku ligi 30 inimest, neist kolmandikku küsitleti korduvalt. A. Korbi initsiatiivil jõudsid arhiivi ka Igor Tõnuristi salvestused Siberi eestlastelt (28 helikasseti aastatest 1975–1988), hulk vanu fotosid Venemaa eesti kogukondadest ning kolm laulukladet.
Aasta jooksul talletati videosse Viljandi pärimusmuusika festivali üritusi (õpitubasid, regilaulupesa); Seto kuningriigi päeva; mitut pulma Tartu-, Viljandi- ja Setumaal, kus kombestiku osas tugineti vanemale pulmatraditsioonile, lisaks salvestati pruutpaaride ja pulmaliste järelmõtteid ning kommentaare (A. Lintrop, J. Oras). Helisalvestati mitmerealise aparatuuriga Värska leelokoori Kuldats´auk (J. Tamm) ning tehti intervjuusid setu laulikutega (A. Kalkun) ja Hiiumaa giididega pärimuse kasutamisest igapäevatöös (R. Järv). Tartus helisalvestati endise arhiivijuhataja Ellen Liivi ja Hille Tarto meenutusi (A. Tupits), Kaie Humala mälestusi (K. Tamm) ning folkloristika osakonna vanemteaduri Kristi Salve elulugu (A. Kalkun, M. Sarv). Lühiajalistel välitöödel käidi veel Viimsis (A. Tuisk) ning Võrumaal (M.-A. Remmel, V. Valper).
Arhiveerimine, laekumised. Aasta alguses võeti kasutusele pikka aega ette valmistatud ERA infosüsteem Mari. Andmebaas integreerib ühtsesse süsteemi paljusid seni eraldi tehtud arhiivinduslikke töölõike. Esialgu võeti infosüsteem kasutusele uue materjali vastuvõtmisel. Andmebaasi kanti 8120 kirjet, neist 310 tulmekirjet, 7045 säilikukirjet, 496 isikukirjet, 20 kogumisprojekti. Aasta jooksul jätkus infosüsteemi arendamine koostöös AS Pikseliga.
Aasta jooksul võeti käsikirjakogus arvele 12366 lk materjali (10436 paberlehekülge, 1900 digilehekülge). Sellest 8762 lk oli originaalkirjapanekuid ja 3574 lk uurimuslikke materjale, käsikirjakogu laekumistega tegeles K. Tamm. Helikogus võeti arvele 102 säilikut (2784 pala) – enamik DH (digiheli) seerias (J. Oras), videokogus 76 videokassetti ja -faili, fotokogus 1391 digi-, ja 755 värvi- ja mustvalget fotot (K. Kink, A. Tuisk). Eelmisel aastal loodud eksperimentaalsesse multimeediakogusse (M. Sarv) laekus ligi 50 ühikut ainest.
Digitaliseerimine. Jätkati heli-, foto-, video- ja käsikirjakogude digitaliseerimist ning konserveerimist. Aasta jooksul peeti mitmeid koosolekuid fotode skaneerimise ja arhiveerimissüsteemi paremaks muutmiseks (A. Tuisk, K. Kink, S. Roots jt). Helistuudio varustati Studer stuudiomagnetofoni, tippklassi AD-muundi Mytek Stereo ja kaasaegseid helisalvestusprogramme sisaldava arvutiga. Heliarhiivi vanade magnetlintide digitaliseerimise tööprotsessis salvestatakse lindid tervikuna arvutisse ning arhiveeritakse vastavad wav-failid ja helitöötlusprogrammi „projektfailid“ muutmata kujul välisele meediakandjale ja välisele kõvakettale. Seejärel korrastatakse ja ühtlustatakse materjali ning arhiveeritakse see tervikfailidena (24-bitti, 96kHz). Viimases etapis tükeldatakse tervikühikud paladeks ja nimetatakse need vastavalt sisule. Helistuudiole muretseti veel väline ja välitöödeks portatiivne helisalvesti Zoom-H2. Aasta jooksul osteti seitse 1TB kõvaketast, mida kasutatakse nii filmide, fotode kui helifailide arhiveerimiseks. Suur osa stuudio heliinseneri J. Tamme tööajast kulus jätkuvalt nii plaanilistele kui mitteplaanilistele heliarhiivivälistele ülesannetele, nagu nt ERA arvutipargi jooksev hooldus ja arendus, muuseumi saali esitlus- ja helitehnika hooldus ning arendus, kogu maja konverentside jmt ürituste tehnilise teenindamisega seotud tegevused jpm.
2009. a oktoobrist asus helistuudios tööle T. Konsand, märkimisväärselt kiirenes heli digitaliseerimisprotsess. Pärast väljaõppe saamist on arhiivil töötaja, kes on võimeline tegelema pidevalt ja ainult helilintide arvutisse salvestamisega. Paraku tuli uuele töötajale rahastust otsida järgnevalt kuu kaupa erinevatest projektidest või tellimustest, ehkki finantseerimisprobleem kummitas tegelikult kogu stuudiot. Konkreetseid töölõike nii heli-, video- kui fotovaldkonnas rahastati HTM rahvuskaaslaste programmi projekti „Eraisikute valduses oleva Siberi eestlaste pärimusainese kogumine, arhiveerimine, digitaliseerimine“ (A. Korb) kaudu. Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri regionaalprogrammide toetustest oli abi kahe setu ainesega seotud kogumi kättesaadavamaks tegemisel uurijatele: helisalvestusi digitaliseeriti projekti „Seto 1949–1977 helisalvestuste kasutatavaks tegemine“ rahastusel (projektijuht J. Oras), arhiivi laekunud Ain Sarve fotosid digitaliseeriti projekti „Ain Sarve setuaineliste fotode arhiveerimine Eesti Rahvaluule Arhiivis“ rahastusel (projektijuht M. Sarv). Hõimurahvaste Programmi toetusel digitaliseeriti Lennart Mere dokumentaalfilmi „Linnutee tuuled“ uusväljaande jaoks rahvaluule arhiivis olevad filmi helisalvestused (projektijuht A. Lintrop).
Varasematel aastatel Eesti Rahvuskultuuri fondi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel alustatud käsikirjaliste säilikute digitaliseerimist jätkati mõlema fondi toel, skaneeriti rohket kasutamist leidvad Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu seeriad EÜS V–EÜS X (kokku 13 285 lehekülge, digiteerijad Merike Suits, Marius Suits). Skaneeritud käsikirjaköited tehti kättesaadavaks veebiaadressil http://www.folklore.ee/kasikirjad, veebikataloogid vormistati vastavalt varasemale praktikale, kasutades vabavara Picasa (Elo Tuule Järv, R. Järv).
Fotodest skaneeriti 842 ERA arhiivifotot kõige vanematest fotokogudest, neist 500 vanimat uute resolutsioonistandardite alusel teostatava frontaalse digitaliseerimise käigus (A. Roots ja S. Roots). Lisaks skaneeriti laekunud materjali arhiveerimisprotsessi käigus 653 laenuks saadud fotot ja 1473 negatiivi ning varustati nimestikega. Suuremahuline töö oli Ain Sarve fotokogu arhiveerimisprojekt (projektijuht M. Sarv, teostajad S. Roots ja Õie Sarv).
Helikogu digitaliseerimisega tegelesid aasta jooksul J. Tamm, J. Hunt, P. Kalda ja T. Konsand. Jätkati FAM-seeria ja magnetofonilintide digitaliseerimist. Tervikuna digitaliseeritud ja arhiveeritud sai TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri kogu EKRK, Fon. Digitaliseeriti ka arhiivi laekunud Igor Tõnuristi helikassetid Siberi eestlastelt salvestatud materjaliga (u 25 tundi).
Videokogu digitaliseerimisega tegelesid J. Simm ja A. Roots, digitaliseeriti 37 analoogvideo kassetti (VHS, u 100 tundi) ning 51 ühikut digivideokassette, valmistati töö- ja tagatiskoopiad CD- ning DVD-kandjatel, materjal arhiveeriti kõvaketastele.
Andmebaasid. Programmi „Eesti keel ja rahvuslik mälu“ projekti „Eesti regilaulude avaldamine“ toetusel jätkati eesti regilaulude andmebaasi koostamist: kollatsioneeriti ja redigeeriti eelnevalt skaneeritud faile (I. Annom, A. Kupits) ning varustati laulutekstid XML-märgenditega (A. Kupits, M. Sarv), andmeid kontrolliti ja parandati.
Kohapärimuse töörühm jätkas Lõuna-Eesti, eelkõige Lõuna-Tartumaa kihelkondade arhiiviteadete kandmist kohapärimuse andmebaasi: sisestati üle 700 kirje, kontrolliti varasemaid kirjeid. V. Valper ja P. Vahtmäe sisestasid erinevate projektide rahastusel andmebaasi kokku 1600 kirjet.
Toimusid eeltööd kohapärimuse andmebaasi sidumiseks Muinsuskaitseameti Kultuurimälestiste riikliku registriga: peeti koosolekuid (kogu kohapärimuse rühm eesotsas M.-A. Remmeliga, lisaks R. Järv, M. Sarv, K. Tamm), töötati välja ühendatud andmebaasivorm (M. Sarv), paigutati ümber kohapärimuse andmebaasist muuks folklooriks klassifitseeritav aines (2922 kirjet), parandati ja ühtlustati andmekirjeid.
Koos Arhiivraamatukoguga (M. Kiipus) ja Eesti Kultuuriloolise Arhiiviga (V. Asmer, M. Laak) tehti ettevalmistusi Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse vahendusel rahastatavaks EL projektiks „Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide säilivuse ja kättesaadavuse tagamine“ (ERAst R. Järv, M. Sarv, E.-H. Västrik, K. Tamm, J. Oras). Kirjutati eeltaotlus, taotlus ning toetuse määramisel toimus riigihanke ettevalmistamine. Projekti eesmärgiks oli rajada kirjandusmuuseumi juurde tänapäeva nõuetele vastav failihoidla ning digitaliseerida ja interneti teel kättesaadavaks teha märkimisväärne kogus vanemaid trükiseid ja käsikirju, sh ERAst Jakob Hurda käsikirjakogu tervikuna.
Kogude kasutamine/tutvustamine. ERA kogusid kasutasid regulaarselt lisaks oma töötajatele folkloristid nii kirjandusmuuseumi teistest osakondadest kui väljastpoolt maja, samuti oma kodukandi pärimuse huvilised ja teised uurijad. Uurijate teenindamisega tegelesid kõik arhiivi töötajad, ennekõike arhivaar K. Tamm. Samuti on kõik arhiivi töötajad vastanud teabepäringutele ning andnud konsultatsioone telefoni, e-kirja ning kirja teel. Arhiivi kogusid kasutasid üksikkülastajad kohapeal 380 korral, lisaks sellele toimus 29 arhiiviekskursiooni, millest võttis osa 632 inimest. Arhiivi tutvustavaid loeng-ekskursioone viisid läbi K. Tamm, J. Oras ja A. Tuisk, M. Hiiemäe, R. Järv, E.-H. Västrik jt. Aasta jooksul toimus seoses arhiivijuhataja ameti üleandmisega rahvaluulekogude osaline inventuur (käsikirjalised kogud, helikogud, osaliselt fotokogu). Inventuuri teostasid R. Järv, K. Tamm, J. Oras, E.-H. Västrik.
Tihe rahvusvaheline koostöö jätkus Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluule arhiiviga nii kogumisvõistluste kui läänemeresoome vana rahvalaulu projekti raames (R. Järv, J. Oras, M. Sarv, E.-H. Västrik, A. Lintrop). A. Korb tegeles Eesti ja Läti uurijate teaduskoostöö arendamisega ühisväljaande „Rahvuskaaslased Siberis“ koostamisel. M. Sarv oli pikemalt stažeerimas Šotimaal Aberdeeni ülikoolis Elphinstone’i Instituudi juures. Väliskoostöö jätkus ka erinevate teadlastega Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste seeria publikatsioonide ning ajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics artiklite eelretsenseerimisel. A. Korb osales BaltHerNeti infopäevade organiseerimisel Karjalas Petroskois.
Eesti-siseselt jätkati tõhusalt koostööd Tartu Ülikooliga. Ülikooli sissejuhatava rahvaluulekursuse raames on tudengitel ette nähtud 1,5-tunnine arhiivipraktika, millest 2009. aastal võttis osa 75 üliõpilast. Praktikantide abiga sisestati arvutisse suur osa varasematest fotonimestikest (tööd koordineeris K. Tamm). Lisaks sellele taasalustati Tartu Ülikooli rahvaluule osakonna magistriõppes arhiivipraktika aine andmist (õppeaine juhendaja R. Järv). Praktikandid said üldise ülevaate arhiivikorraldusest, täitsid jooksvaid töölõike 36 töötunni ulatuses ning praktika lõpuks kirjutasid essee arhiividega seotud teemadel. Arhiivile olid abiks TÜ magistriõppe üliõpilased Kadri Laar, Carolina Pihelgas, Tuuli Potik, Terje Puistaja, Reena Purret, Liis Reha ja Krislin Virkus. Tudengite abi kasutati näiteks EÜSi kogu registrite sisestamisel, fotoinventuuri tegemisel, teemakartoteekide korraldamisel, välitöösalvestuste litereerimisel, korrespondentsi vormistamisel. Koostöös TÜ rahvaluule osakonnaga jätkus projekt „Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded“ (juht R. Järv), aasta jooksul sisestati eri muinasjutuliikide andmekirjeid ennekõike käsikirjalistest kogudest ERA ja S (I. Annom, Moon Meier, Liis Reha, M. Selgall) ning jätkati imemuinasjuttude väljaande II köite ettevalmistustöödega (R. Järv, M. Kaasik, K. Toomeos- Orglaan.) Seni ülikoolis, ent sisuliselt arhiivi katuse all toiminud töörühma puhul on seoses R. Järve asumisega ERA juhatajaks nüüdsest põhjust rääkida TÜ ja KM ERA ühisest töörühmast. Tartu Ülikooli rahvaluule osakonna tellimusel sisestati arvutisse Udo Kolgi kandidaadiväitekirja käsikirja (T. Otsus), selle korrastamist veebis väljaandmiseks alustas L. Saarlo. ERA teadustöötajad osalesid Tartu Ülikooli folkloristika uurimisrühma teadusteema ning Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi grandiprojektide täitmisel. Jätkus Kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi ühisajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics väljaandmine. Mitmesugust koostööd tehti rahvaluulearhiivi kunagise emaasutuse Eesti Rahva Muuseumiga, mis tähistas oma 100. juubelit. ERMi juubelitrükisesse „Rahva muuseum. ERM 100“ kirjutati Eesti Rahvaluule Arhiivi puudutav osa (M. Sarv, K. Tamm). K. Tamm aitas välja otsida ja kohale toimetada materjale ERMi 100. aastapäeva näitusele. ERMi ning kaardikirjastusega Regio tehti koostööd Eesti kihelkonnakaardi koostamisel (M. Hiiemäe). ERMiga kahasse toimus järjekordne konverents „Noorte hääled“ ning seal leidsid aset A. Kalkuni ja A. Roseliuse korraldatud näitus „Lauluemade jälg“ ja sellest ajendatud seminar. Suvel oli Eesti Kirjandusmuuseumi saalis väljas A. Korbi ja Kadri Viirese 2008. aastal koostatud KM ja Eesti Kunstiakadeemia ühisnäitus „Siberi eestlased“. See rändnäitus oli esindatud ka Narva linnuses muuseumide festivalil 22. septembril. Näitus tutvustab eestlasi, kellele Siberist on saanud kodu, kus nende esivanemad on elanud juba mitu inimpõlve. Lisaks erinevatele ERA töötajate loengutsüklitele eri ülikoolides ja kõrgkoolides (A. Kalkun, R. Järv, J. Oras, J. Simm, A. Tupits, E.-H. Västrik) peeti loenguid ka gümnaasiumiastme õpilastele – J. Metssalu õpetas Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis kohapärimuse valikainet, sh juhendas iseseisvat kogumistööd. Folklooriteemalisi loenguid peeti erinevatel avalikel üritustel (M. Hiiemäe, A. Kalkun, J. Oras jt). Välitööd Juuru kihelkonnas (J. Metssalu) toimusid Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti ning Tartu Ülikooli Eesti looduslike pühapaikade keskuse kaasabil. Käivitus koostöö Eesti Keele Instituudiga seoses ERA kohapärimusteadete kasutamisega Eesti kohanimeraamatus (projekti juht Peeter Päll), selleteemalisel seminaril Urvaste nõiariigis osalesid R. Järv ja M.-A. Remmel. ERA stuudio töötajate kompetentsi kasutati nii Eesti Kirjandusmuuseumi teiste osakondade kui asutuste (Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Karl Ristikivi Selts) mitmete heli- ja videoväljaannete ettevalmistamisel. ERA töötajad osalesid ka mitmetes otsustuskogudes: E.-H. Västrik riikliku programmi „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud“ ekspertnõukogus, J. Oras kuulus Kultuuriministeeriumi vaimse kultuuripärandi nõukogusse ning oli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühise pärimusmuusika magistriõppekava väljatöötamise töörühma liige, M. Hiiemäe oli rahvapärase nimetuletuse ekspert eesti linnunimetuste komisjonis. 2009. aasta kevadel valiti Akadeemilise Rahvaluule Seltsile uus, nüüdsest kaheaastase volitusega juhatus, kus jätkasid senisest juhatuse koosseisust ERA poolelt A. Tupits ja J. Oras. Lisaks töisele tegevusele võeti ühiselt üritusi ette ka vabal ajal, nii näiteks käidi maikuus botaanikaaias, ERA initsiatiivil osalesid kirjandusmuuseumi töötajad muuseumiaastat lõpetaval muuseumide maskiballil Tallinnas Kumus, mitmed arhiivi töötajad osalesid kirjandusmuuseumi juures tegutseva mäluasutuste segakoori MASK tegevuses jm. Üks arhiivi 2009. aasta praktikantidest esitas oma tagasisidena praktika ja arhiivi kohta järgmise kommentaari: „Loomulikult sai [arhiivipraktika käigus] teada uusi asju ja nüansse, ettekujutus [arhiivist] on varasemast laiem ning olen rohkematest (uurimis)võimalustest teadlik. ERAst ongi mulle jäänud mulje, nagu see oleks elusolend, mis pidevalt kasvab ja muutub ja kasvab ja muutub igast küljest.“ Aasta 2009 kokkuvõtteks võib öelda, et hulkrakne, eri uurija- ning kogujahuve koondav arhiiv püüdis jätkata oma eesmärgipärast muutumist ja kohanemist keskkonnaga.
üles
HALDJAS
KIRMUS