Eesti Rahvaluule Arhiivi koosseisulised töötajad olid 2007. aastal vanemteadurid Mall Hiiemäe, Anu Korb (kuni 30. septembrini teadur) ja Aado Lintrop, arhiivijuhataja Ergo-Hart Västrik, teadurid Eda Kalmre (kuni 30. septembrini), Janika Oras, Mari-Ann Remmel, Mari Sarv, Liina Saarlo ja Astrid Tuisk, arhivaar Kadri Tamm, heliinsener Jaan Tamm, assistendid Andreas Kalkun, Tuuli Otsus, Taisto-Kalevi Raudalainen (kuni 31. maini), Janno Simm ning videotehnik Andres Roots. Pikemaajaliste töövõtulepingutega olid arhiiviga seotud Jaanika Hunt, Katrina Kink, Pille Vahtmäe, Valdo Valper (riiklikud sihtprogrammid), Leila Allikas-Hallikas, Toomas Born ning Tiit Konsand (koostööleping Soome Kirjanduse Seltsiga). Lühemaajaliste töövõtulepingutega tegid erinevate projektide raames arhiivile kaastööd Katrin Hakkinen, Risto Järv, Katre Korb, Andres Kuperjanov, Nikolai Kuznetsov, Eha Kõiv, Helen Kästik, Ingra Küngas, Kanni Labi, Pille Niin, Miina Oras, Tamara Soots, Merike Suits, Ilse Zagorska, Jaanika Teemus, Kirsti Tuisk, Ave Tupits ja Jelena Ussar.
Arhiivi tegevust rahastati põhiosas sihtfinantseeritava teadusteema "Folkloori loomine, edastamine, tõlgendamine: protsess ja institutsioonid", riiklike sihtprogrammide "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" ning "Eesti keel ja rahvuslik mälu" projektide raames, rahvuskaaslaste programmi ja kirjandusmuuseumi baasfinantseerimise summadest. Teadustegevust toetas Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus ning kaks Eesti Teadusfondi granti. Mitmesuguseid rakendusliku suunitlusega töölõike finantseerisid ka kultuuriministeeriumi programmid "Lõunaeesti keel ja kultuur" ja "Setomaa kultuuriprogramm", samuti Eesti Kultuurkapital. Arhiivitöötajate arendustegevusega seotud individuaaltaotlusi toetas Eesti Rahvuskultuuri Fond. Vastavalt koostöölepingule Soome Kirjanduse Seltsiga jätkus läänemeresoome regilaulude digitaalse korpuse loomine. Lillefolkloori alast kogumistööd toetas Fleurop-Interflora OÜ.
ERA sihtfinantseeritava teadusteema täitmisel kaitsti 2007. aastal kolm doktoriväitekirja, avaldati neli monograafiat, üks bibliograafia ja kolm teesikogumikku, ilmus 14 teadusartiklit, 34 nimetust teese, ülevaateid, retsensioone ning populaarteaduslikke kirjutisi. Mitu arhiivi töötajat jätkasid õpinguid doktorantuuris. Et tegemist oli selle teadusteema viimase aastaga, siis valmistati ühisel jõul ette uue sihtfinantseeritava teadusteema taotlus. Arhiivi kauaaegne vanemteadur Mall Hiiemäele sai 2007. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste alal ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänupreemia.
Aasta alguses ilmus trükis Anu Korbi monograafia "Rõžkovo virulased pärimuskultuuri kandjaina", mis käsitleb Lääne-Siberi vanima luteriusuliste asunduse elanike enesemääratlust ning keelesuhteid, pidude- ja laulutraditsiooni, rahvakalendri tavandit, rahvapärase ravitraditsiooniga seotud pärimust ja matusekombestikku. Raamat ilmus Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste 24 numbrina ning see anti välja riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" ning rahvuskaaslaste programmi toetusel. Sama uurimus, liidetuna ida-eestlaste teemal varem avaldatud monograafiaga "Venemaal rahvuskaaslasi küsitlemas. Folkloristliku välitöö metoodilisi aspekte", ilmus ka A. Korbi doktoriväitekirjana "Siberi eesti kogukonnad folkloristliku uurimisallikana" (Dissertationes Folkloristicae Universitatis Tartuensis, 8), mille kaitsmine toimus Tartu Ülikoolis 28. augustil.
Samal päeval kaitses doktoritöö teinegi arhiivi teenekas teadur Eda Kalmre, kelle väitekiri "Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus. Pärimuslooline uurimus kannibalistlikest kuulujuttudest" ilmus sarjas "Tänapäeva folkloorist" (nr 7, väljaandja Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus). E. Kalmre monograafia käsitleb ajalooliste dokumentide, arhiivikirjelduste ja tänapäevaste intervjuude vahendusel sõjajärgset tuntud kuulujuttu vorstivabrikust Tartus. Selle jutu sotsiaalsele taustale keskendunud uurimus vaatleb haaravalt narratiivi tekke- ja levimiskeskkonda ja jutustajatüüpe erinevate seletusmudelite abil. Eelnevalt ilmus E. Kalmrel samal teemal ajakirjas Keel ja Kirjandus (nr 8) artikkel "Võõraviha lõhenenud ühiskonna folklooris: kuulujutud kannibalismist sõjajärgses Eestis".
Kolmas ERA teadusteemaga seotud doktoriväitekiri oli Ergo-Hart Västriku monograafia "Vadjalaste ja isurite usundi kirjeldamine keskajast 20. sajandi esimese pooleni: alliktekstid, representatsioonid ja tõlgendused" (Dissertationes Folkloristicae Universitatis Tartuensis, 9), mille autor kaitses 12. septembril. Töös vaadeldakse nende läänemeresoome väikerahvaste usundi kohta eri ajalooetappidel tehtud kirjapanekuid, jälgitakse usundikirjelduste loomisel kasutatud retoorilisi mudeleid ning eri ajastute uurijate suhtumist paganliku ja kristliku usundi põimumisse. Samal teemal ilmus E.-H. Västrikul artikkel "Vadjalaste ja isurite usundi kirjeldamine 19. sajandi soome uurijate reisikirjades" Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamatus (Paar sammukest, 23). Vadjalaste usundilisi arusaamu puudutas ka tema artikkel "Il'loša külakabeli legendid vadja rahvapärimuses", mis avaldati kogumikus "Sator. Artikleid usundi- ja kombeloost" (nr 6).
Tulemusterohke oli teadusteema viimane aasta teemajuht Aado Lintropile, kellel ilmus aasta jooksul kokku viis artiklit. W. Steinitzi talletatud handi mütoloogilistele tekstidele keskendusid artiklid "Vana traditsioon, noored esitajad" (Mäetagused, 35) ja "Young Performers of an Old Tradition" (kogumik "Русский Север и восточные финно-угры"). Udmurdi usundile olid pühendatud uurimused "Udmurdi vetehaldjast ja püha mõiste kujunemisest permi rahvastel" (Sator, 6) ja "The Midsummer Prayers in the Udmurt Village of Kuzebayevo" (kogumik "The Ritual Year and Ritual Diversity"). Vene-Jaapani sõja kajastusi rahvalauludes ja trükimeedias käsitles A. Lintropi artikkel "О горделивом корабле "Петропавловск", предвестнике революции", mis ilmus ajakirjas "Антропологический форум" (nr 6).
Looduslike pühapaikade teemal publitseerisid ERA teadurid 2007. aastal kolm artiklit. Kogumikus "Looduslikud pühapaigad: väärtused ja kaitse" ilmusid kaastööd Mall Hiiemäel ("Pühapaigad kui mentaalse maastiku objektid: mõiste ja väljund") ja Mari-Ann Remmelil ("Hiiepärimuse sõnum tänases Eestis: lähteandmeid ja tõlgendusvõimalusi"). Sama valdkonda puudutas M.-A. Remmeli artikkel "Lehmja tammik – looduslik pühapaik rahvajuttudes ja pärimustes" (Eesti Loodusmuuseumi töid, 5). Aasta lõpuks sai toimetatud ja küljendatud M.-A. Remmeli koostatud väljaanne "Mõisalegendid. Harjumaa", mille toimetas trükki kirjastus Tänapäev.
Esiletõstmist väärivad kindlasti ka veel M. Hiiemäe artikkel "Folkloristika – muutuv teadus muutlikus ajas" 2007. aasta Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaatidele pühendatud Teaduste Akadeemia väljaandes, samuti A. Korbi, P. Noorhane ja M. Kiipuse ülevaade "Arhiivid otsivad kodu: Eesti diasporaa kultuuripärand Eesti Kirjandusmuuseumis" 2006. a rahvusvaheline välisbalti arhiivide konverentsi e-raamatutes nii eesti kui inglise keeles.
Nii Janika Oras kui Mari Sarv keskendusid 2007. a. väitekirjade lõpetamisele ning mõlemal valmis aasta lõpuks regilaulu-alane doktoritöö käsikiri.
Aasta jooksul avaldati veel rohkesti laiemale avalikkusele suunatud ülevaateid, tutvustusi ja retsensioone Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamatus, ajakirjades Eesti Loodus, Elore, Keel ja Kirjandus, Mäetagused, ning ajalehtedes Eesti Kirik, Naerata!, Pala Teataja, Peterburi Teataja, Sirp ja Õpetajate Leht.
Aasta jooksul korraldas ERA koostöös teiste institutsioonidega neli konverentsi, millest üks oli rahvusvahelise haardega ning kaks pühendatud 2007. aasta tähtsündmustele. Lisaks neile toimus arhiivi osalusel laiemale huviliste ringile suunatud ettekandepäev, presidendi preemiate üleandmise aktus ning koolipärimuse kogumisvõsitluse lõpetamine.
Vanemteadur Mall Hiiemäe 70. sünnipäeva tähistati aasta alguses kahe üritusega. Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandekoosolekul 10. jaanuaril pidas juubilar ettekande "Pajatuste jutustamine: teooriad ja praktikad" ning esitleti kaht tema vastset raamatut: artiklikogumikku "Sõnajalg jaaniööl" (Eesti Mõttelugu, 73) ja kommenteeritud antoloogiat "Päiv ei ole päiväle veli: lõunaeesti kalendripärimus" (ERA Toimetused, 22). Samuti oli M. Hiiemäe juubelile pühendatud teine folkloristide talvekonverents "Aeg ja ruum rahvaluules" 1.-2. veebruaril Riidaja Torupillitalus (korraldajad E. Kalmre, A. Tuisk ja E.-H. Västrik). Sellel interdistsiplinaarsel teadusüritusel peeti 16 ettekannet, milles folkloristid, ajaloolased, zooloogid ja bioloogid käsitlesid kalendrikombestikku ja rahvausundit, looduse ja folkloori seoseid, kohapärimust ning üksikisiku osa traditsiooniprotsessis (teese vt http://haldjas.folklore.ee/rl/era/uudis/mall70/kava.htm). ERA-st pidasid konverentsil ettekanded A. Kalkun ("Jakob Ploomi kirjad sõjast. Epistolaarsed praktikad ja isiklik tragöödia"), A. Lintrop ("Hämarikus härjad suured. Jutustamisest ja mõistatamisest kalendri pööriaegadel") ja E.-H. Västrik ("19. sajandi rahvaluulekogujad Ingeri laulumaastikke avastamas: reisikirjeldused ja rahvausund"). Kultuurkapitali toetusel toimunud konverentsi muutis meeldejäävaks pererahva – perekond Taulide – soe vastuvõtt ja musitseerimine.
Teist korda koostöös Eesti Rahva Muuseumiga korraldatud noorte folkloristide ja etnoloogide konverents "Noorte hääled" toimus 26.–27. aprillil (ERA poolne korraldaja L. Saarlo). Kahes asutuses toimunud konverentsil pidasid Budapesti ülikooli, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Rahva Muuseumi, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli ajaloo, etnoloogia, folkloristika, geograafia, muusikateaduse ja õigusteaduse üliõpilased, kraadiõppurid ning nooruurijad 21 ettekannet (vt teese http://www.folklore.ee/rl/era/nt/kava2007.htm). Sedagi üritust toetas Kultuurkapital.
Eesti Teadusfondi grandi "Folkloristika ja refleksiivne kultuurikriitika (20. saj. esimene pool)" toetusel peeti 17.–19. mail rahvusvaheline konverents "Reflecting on Knowledge Production: The Development of Folkloristics and Ethnology", mille korraldamisel osalesid ka A. Kalkun ja E.-H. Västrik. Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu Ülikoolis toimunud kõrgetasemelisel teadusfoorumil esinesid folkloristid ja etnoloogid Ameerika Ühendriikidest, Eestist, Iirimaalt, Islandilt, Lätist, Norrast, Saksamaalt, Sloveeniast, Soomest ja Venemaalt. Ettekandjad kõrvutasid rahvuslikke teadustraditsioone eri riikides ja arutlesid nende erialade seisundi ja staatuse üle minevikus, tänapäeval ja tulevikus. ERA-st pidasid konverentsil ettekanded A. Kalkun ("Who Owns Seto Folklore? Samuel Sommer's Collections and Conflicts with the Estonian Folklore Archives"), J. Oras ("Human Encounters and the Folkloristic Discourse") ja E.-H. Västrik ("Reflections of Finno-Ugric Linguistic Affinity in the Formation of the Estonian Folklore Archives").
Koostöös Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnaga korraldati 27.–28. septembril konverents "Isik ja institutsioon", millega tähistati Eesti Rahvaluule Arhiivi 80. aastapäeva ja Matthias Johann Eiseni 150. sünniaastapäeva. Arhiivile pühendatud päeval pidasid ettekanded J. Oras ("Regivärsi viimasel elutunnil. Välitöökohtumised 1950.–1960. aastatel") ja E.-H. Västrik ("Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude tsenseerimisest aastatel 1945–1951"). Konverentsi raames esitleti E. Kalmre monograafiat "Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus. Pärimuslooline uurimus kannibalistlikest kuulujuttudest" ning Karin Maria Rooleidi koostatud M. Hiiemäe bibliograafiat (1957–2007; samas on esitatud ka M. Hiiemäe kogutud rahvaluuleainese loend, mille pani kokku Kadri Tamm).
Laiemale huvilisteringile oli suunatud koostöös Ida-Eestlaste Seltsiga korraldatud ettekandepäev "Venemaale veerenud III. Estonka" 13. oktoobril, millel keskenduti seekord Eesti-nimelistele küladele Venemaal. Avalikkuse suurt huvi pälvinud üritusel peeti kuus ettekannet ning näidati kolme asjakohast dokumentaalfilmi. ERA-st esinesid ettekannetega teemapäeva peakorraldaja A. Korb ("Väikesed Eestid Venemaal") ja A. Tuisk ("Estonka ja Estonia külad Siberis"). Üritus sai teoks tänu riikliku sihtprogrammi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" toetusele.
Lisaks arhiivi osalusel toimunud teadusfoorumitele esinesid ERA töötajad ettekannetega mitmetel muudel rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel.
A. Lintrop pidas ettekande "Alliteration and Parallelism in Ob-Ugrian Folklore" 19. jaanuaril Londonis Inglise Folklooriseltsi (Folklore Society) korraldatud konverentsil "Alliteration in Culture". 19.–22. aprillil Stockholmis toimunud konverentsil "Religion on the Borders" oli A. Lintropil ettekanne "Internal and External Religious Borders of an Udmurt Village Community" ning SIEF-i rituaalse aasta töörühma kolmandal rahvusvahelisel konverentsil "The Ritual Year and History" 25.–29. mail Tšehhi Vabariigis Stražnices osales ta ettekandega "Commemoration of the Dead as a Part of the Udmurt Ritual Year".
Peterburis 17. märtsil korraldatud emakeele- ja mälupäeval pidas A. Korb ettekande "Eesti kogukonnad Venemaal". 23.–24. märtsil Rõuge vallas Kokel toimunud rahvusvahelisel kollokviumil "Ethnomedicine and Ethnobotany within Cultural Context and Everyday Life" oli A. Korbil ettekanne "Healing Skills as Group Folk Knowledge". Samuti võttis ta osa samas 21.–25. augustil toimunud rahvusvahelisest suvekoolist "Eesti kultuur võõrsil", millel esines ettekandega "Pere- ja kogukonnatraditsioonid väärivad talletamist".
E.-H.Västrik osales konverentsil "Culture Archives and the State: Between Nationalism, Socialism, and the Global Market", mis toimus 3.–5. mail Ameerika Ühendriikides Columbuses, ning pidas seal ettekande "Tradition Archives and Political Change: Nationalism and Pan-Finno-Ugrianism Shaping the Estonian Folklore Archives". Taisto Kalevi Raudalainen osales ettekandega 10.–14. mail Pécsis korraldatud konverentsil "Charms, Charmers and Charming".
Eesti Kirjandusmuuseumis 4.–6. mail korraldatud konverentsil "Holy Groves around the Baltic Sea" esines M.-A. Remmel stendiettekandega "Sacred Tree as a Visual Symbol and Measure of Values". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse korraldatud neljandal rahvusvahelisel baltisaksa kirjakultuuri sümpoosiumil "Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis" 27.–29. septembril Tartus oli M.-A. Remmeli ettekanne "Reflections of Social Relations in the Locality Related Tradition in Estonian Folk Narratives: Manors and Sacred Groves". Veel pidas ta ettekande "The Meanings of Place Related Tradition in Present-Day Estonia" Tartu Ülikooli korraldatud seminaril "Memory Landscapes: Environmental insights in Texts" 1.–4. novembril.
Rahvusvahelise traditsioonilise muusika nõukogu 39. maailmakonverentsil (39th World Conference of the ICTM) 4.–11. juulil Viinis osales J. Oras ettekandega "The People of the Present and the Songs of the Past: Collecting Songs in Estonia in the 1950s and 60s". Eesti-soome regilauluseminaril "Kirjoitetun ja lauletun runon tutkimuksen metodologia ennen ja nyt" 6.–7. septembril Helsingis oli tema ettekande pealkirjaks "Regivärsi viimasel elutunnil. Välitöökohtumised 1950–60ndate aastate Eestis". Samal seminaril esinesid ettekannetega ka A. Lintrop ("Regilaul tänapäeval – usk, eluviis või ajaviide") ja L. Saarlo ("Vana ja ilus – eesti regilaulu väärtuste otsimisest").
A. Kalkun pidas ettekande "Setukaisten runot Jakob Hurtin ja Samuel Sommerin kokoelmissa: erilaiset representaattiot ja keruun ideologiat" Helsingi ülikooli folkloristika kraadiõppurite seminaril 16. oktoobril ning ettekande "Näkymättömät omaelämäkerralliset laulut arkistossa" kolmandatel kultuuri-uurimise päevadel "Tekstejä ja kontekstia etsimässä" 14.–15. detsembril Joensuu ülikoolis.
Samuti osaleti mitmel vabariiklikul konverentsil ja seminaril. Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna koolipärimuse teemalisel väljasõiduseminaril 23.–24. jaanuaril Rõuge vallas Kiidi Turismitalus pidas A. Tuisk ettekande "Me käime kaubakas chillimas, aga vahel hängime ka niisama...: Mina ja minu sõbrad pärimusrühmana". Laste- ja noortepärimust puudutas ka A. Tuisu ja Piret Voolaiu ühisettekanne "12 aastat? Mille eest? Ülevaade üle-eestilisest koolipärimuse kogumisvõistlusest" Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kogumiskonverentsil "Võõrsil ja kodus" 25. oktoobril. Samal üritusel esinesid ettekannetega ka A. Lintrop ("Jízda králů. Kuidas Määrimaa Hundiküla endale uue kuninga sai") ja A. Korb ("Siberis eelkäijate jälgedes").
Arhiivide koolituspäeval Eesti Ajalooarhiivis 26. märtsil pidas A. Korb kaks loengut teemal "Eesti kogukonnad Venemaal: asustusloolist ja tänapäevast". Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul 31. mail esines A. Korb ettekandega "Siberi eestlaste pärimus. Kas võimalus arhailise kultuuri uurimiseks?" ning Tartu Ülikoolis peetud seminaril oli tema loengu pealkirjaks "Siberis elavate rahvuskaaslaste kultuuri uurimisest Eestis, Lätis ja Soomes".
M. Hiiemäe pidas Pärandkoosluste Kaitse Ühingu 10. aastapäeva konverentsil 30. märtsil ettekande "Kuidas portreteerida pärandkooslusi". Samuti esines ta ettekandega "Põlispuud rahva meeles ja keeles" keskkonnateenistuste ja looduskaitsekeskuste vabariiklikul põlispuude kaitse teemalisel seminaril 24.–25. mail Põltsamaal ja Viljandimaal. M. Hiiemäel oli ka ettekanne "Mets eesti rahva usundis" Haridus- ja teadusministeeriumi loodushariduse projekti "Mets õpetab" lõpukonverentsil 9. juunil Tallinnas ning 12. juunil pidas ta Eesti Teaduste Akadeemia laiendatud istungil ettekande "Suvealguse tähised rahvakronomeetrias".
M. Sarv pidas ettekande "Taara, Pikker ja teised: usuheiastusi Kullamaa lauliku Maria Lehtsaare regilauludes" Läänemaa Muuseumi ajalookonverentsil 30. juunil Haapsalus. M.-A. Remmel ettekanne Teaduste Akadeemia teaduspäeval 31. oktoobril Paides kandis pealkirja "Kurja mõisniku kuvand Järvamaa rahvapärimuses: Albu Tuglas, Purdi Pukk jt".
ERA töötajad osalesid ka mitmesugustel paikkondlikel pärimuskultuuri tutvustavatel ja populariseerivatel üritustel. M. Hiiemäe pidas rahvakalendri, rahvajuttude ja folkloori–looduse suhete teemalisi loenguid ja ettekandeid Eesti Rahva Muuseumis, Iisaku Muuseumis, Lümati Kultuurimajas, Lahemaa Rahvuspargis, Tartu Linnaraamatukogus, Viru-Jaagupi koduloomuuseumis ja Võru Instituudis. A. Korb osales ettekannetega seminaridel Ida-Eestlaste Seltsis ja Eesti Ajalooarhiivis. J. Oras ja M. Sarv korraldasid õpitubasid festivalil Mütofest, Põhjamaade pärimusmuusika tudengite konverentsil RING 2007 ja Viljandi Pärimusmuusika Festivalil.
K. Tamm täiendas ERA kogusid tutvustavat ekspositsiooni ning paigutas ümber osa väljapandud säilikuid. 10. augustil avati muuseumi trepigaleriis Ida-Virumaa harrastusfotograafi Arvo Leki näitus "Folkloor – oma ja ehtne", kus olid väljas fotod folkloorifestivalidelt "Viru Säru", "Porkuni Pillar" ja "Kes aias" (kuraator A. Tuisk). M. Sarv osales detsembrikuus näituse "Jaan Sarv 130" koostamises. Aasta lõpus avati aadressil http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/galerii/samaara/ A. Korbi veebinäitus "Samaara eestlaste jälgedes" (tehniline teostus ja kujundus A. Kuperjanov). Aastaringselt täiendati Siberi eestlaste suulist pärimust tutvustavaid internetilehekülgi aadressil http://www.folklore.ee/estonka (A. Tuisk, P. Niin), samuti lisati uut teavet ERA koduleheküljele (L. Saarlo).
2006. aastal arhiivi laekunud kaastööde põhjal esitati Eesti Vabariigi Presidendi preemia saamiseks endine pedagoog Kaleph Jõulu Viljandimaalt ja Tartu Ülikooli vanemteadur Risto Järv. K. Jõulu pälvis autasu viimase kümne aasta jooksul arhiivi saadetud mitmekülgse pärimusliku materjali eest (ligi 3300 lehekülge, sh vastused arhiivi küsitluskavadele, lisaks rohkesti fotosid ja postkaarte). R. Järve tunnustati rahvaluule kogumise korraldamise ning uue folkloorihuvilise põlvkonna üleskasvatamise eest – ta on organiseerinud TÜ tudengite iga-aastaseid välitöid ning tema kaasabil laekus aastail 2003–2006 arhiivi u 270 tundi helisalvestusi ja 350 lk käsikirjalist materjali, mis on eeskujulikult vormistatud ja nimestikega varustatud. Preemiad andis laureaatidele üle president Toomas Hendrik Ilves 19. veebruaril Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud pidulikul aktusel. Ürituse raames esitleti ka Anu Korbi monograafiat "Rõžkovo virulased pärimuskultuuri kandjaina" ja artiklikogumikku "Regilaul – esitus ja tõlgendus" (toim. A. Lintrop).
Koostöös Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnaga viidi 1. märtsist 10. maini läbi üle-eestiline lastepärimuse kogumisvõistlus, mille tulemusena laekus arhiivi vastuseid 2817 õpilaselt 71 koolist kokku 16819 lk, 76 fotot ja 8 videofilmi. Kogumisvõistluse lõpetamine ja auhindade üleandmise üritus toimus 26. mail Eesti Kirjandusmuuseumis. ERA poolt osalesid korraldustoimkonnas A. Tuisk ja E. Kalmre, võistlusel laekunud käsikirjalised materjalid arhiveeris A. Tupits.
2.–31. juulil toimus ekspeditsioon Siberi setode juurde. A. Korb ja A. Kalkun koos EKA magistrandi Marge Laastiga töötasid Krasnojarski krai rajoonikeskuses Partisansk ning piirkonnas asuvates külades Bulatnovka, Haidak, Krestjansk ja Narva. Välitööde käigus tehti ca 70 tundi helisalvestusi, 24 tundi videosalvestusi, üle 900 foto ja käsikirjalisi märkmeid. Ekspeditsioon Siberi setode juurde oli ühtlasi osa suuremast ERA ja EKA ekspeditsioonist Siberi eestlaste juurde. EKA ekspeditsioonigrupp (juht Kadri Viires) külastas Ülem-Suetuki, Ülem-Bulanka ja Uus-Petseri külasid. Ka nende kogutud materjalid antakse üle ERA arhiivi ning koostööd on plaanis jätkata.
A. Korb talletas Venemaal sündinud eestlastelt eluloolist ja pärimusmaterjali lühikeste kogumiskäikudena ka mitmelt poolt Eestist, eeskätt koostamisel oleva elulooraamatu tarvis. Aasta jooksul kogunes 22 tundi helisalvestusi järgmistelt isikutelt: R. Hansen, M. Raudsepp (Tartu), E. Sööt (Elva), S. Ratiste (Lavassaare), A. Izmestjeva, A. Leinvalt (Turba), L. Sirge, Z. Kanger, A. Litavrina, E. Lapteva (Tallinn). A. Korbi eestvõttel jätkati koostöös Fleurop Interflora OÜga lillede kinkimise, saatmise ja kingiks saamise teemaline pärimuse kogumist. Samuti kontrollis ja ühtlustas ta Liilia Laanemani kogutud ingerisoome helisalvestuste nimestikud.
J. Oras küsitles uurimistöö tarbeks arhiivi endiste kaastööliste järeltulijaid (Anette Evarti lapselaps Kaja Eriks, Anette Raaguli ja Rosalie Veinbergi sugulased ja lähikondsed, Illar Laanetu, Maimu Kindmaa, Ülo Kokk, Salme Abe). Samuti intervjueeris ta koos J. Tamme ja J. Simmiga Elvira Presjärve, tõi kopeerimiseks R. Veinbergi sugulastele tehtud mälestuslindi ja tegi fotosid laulikutega seotud kohtadest. M.-A. Remmel kogus rahvaluulet endiste Harju-Jaani ja Jüri kihelkondade alal ning tegi koos V. Valperi, K. Kingu ja P. Vahtmäega kogumiskäigu Kolga mõisa ja Kuusallu.
Koos etnomusikoloogia osakonnaga korraldatud välitöödel salvestas J. Tamm mitmerealise salvestussüsteemiga Obinitsa ja Meremäe leelokoore. Samas intervjueerisid ja filmisid A. Kalkun ja J. Oras leelokooride liikmeid. A. Kalkun tegi intervjuusid ka Värska kirikukoori liikmetega. T. Otsus osales etnomusikoloogia osakonna välitöödel Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, mille raames viis läbi tänavaküsitlusi. J. Simm käis välitöödel Kihnu saarel, kus dokumenteeris Kihnu pulma. A. Tuisk filmis XIV Tartu lõõtspillimängijate festivali külapillimeeste kontserti ja jõulude tähistamist Vastse-Kuustes.
Aasta jooksul arhiivi üle antud käsikirjalise materjali võtsid arvele E. Kalmre, K. Tamm ja A. Tupits. Kokku komplekteeriti 119 säilitusühikut, mis sisaldasid 17833 lehekülge. Põhiosa käsikirjalisest ainesest moodustasid koolipärimuse kogumisvõistluse materjalid. Muude mahukamate käsikirjasaadetiste lähetajad olid Tiit Birkan Keilast, Kaleph Jõulu Viljandimaalt, Jaan Malin Tartust ja Leida Oeselg Võrumaalt. Äramärkimist väärivad arhiivi eakate kaastööliste Salme Abe ja Adik Sepa saadetised. Veel andsid huvitavat ainest arhiivi üle Marju Kõivupuu, Jevfimia Lokk, Ene Lukka, Merlin Lõiv, Hillar Palamets, Heino Räim, Lembi Sepp, Maria Sikk ja Ester Talussaar.
Vanemate käsikirjaliste kogude osas karbistas K. Tamm arhiivipüsivate materjalidega seeriate ARS, EKS, EKÜ, ERM ja E, StK säilikud (kokku 90 mappi). Asuti frontaalselt skaneerima sageli kasutatavaid ja halvas seisundis olevaid käsikirjaköiteid: TÜ Raamatukogus skaneeriti köide ERA II 18 (kokku 603 lk), Arhiivraamatukogus skaneeriti säilikud EÜS I 738–1062, EÜS II 1–1071, EÜS III 1–680 (kokku 2076 lk, teostas M. Suits). Digitaalsena arvele võetud käsikirjasäilikud (ERA, DK 4 ja EFA, AK 707) skaneeris T. Otsus. OÜ-sse Mandragora viidi restaureerimisele köide E 12234–13073.
Arhiivi üle antud helisalvestused võttis arvele ja täpsustas helinimekirjad K. Tamm. Heliseeriad täienesid 2007. aastal kokku 1129 säiliku ja 7414 pala võrra. Statistikas kajastub nüüdsest ka 928 KKI, RLH seeria magnetlinti, mille osas viis K. Tamm läbi inventuuri, säilikute korrastamise ja paigutamise helihoidlasse.
Heliarhiivi laekumistest tuleb esile tõsta järgmisi suuremaid ja kaalukamaid materjalikogusid ja nende üleandjaid: Kirjandusmuuseumi, Maavalla Koja, Tihuse turismitalu, Muhu muuseumi ja TÜ arheoloogia kabineti koostöös 2006. aastal pühapaikade ülevaatuse käigus jäädvustatud Muhu kohapärimus (V. Valper jt), projekti "Lõuna-Eesti kohapärimuse andmebaas ja piirkondlikud kogumikud" raames jäädvustatud Urvaste kohapärimus (V. Valper ja K. Kink), 2002. aasta Sõrve välitööde helisalvestused (E. Kalmre), Eesti Ingerisoomlaste Liidu korraldatud kogumisaktsiooni "Ingerisoomlased Eestis" jäädvustused (Liilia Laaneman), rahvalaulu ja –muusika alased intervjuud (Marion Selgall), Krasnojarski krai seto külades 2007. aastal tehtud ülesvõtted (A. Korb, A. Kalkun), seto leelokooride mitmekanalilised salvestused (J. Tamm), Anne Sepamägi laulude ja juttude stuudiosalvestused (Marika Ahven), Muhu laulikute ja jutustajate salvestused aastaist 1991–2002 (Maret Lehto), jt.
Riikliku programmi "Humanitaar- ja loodusteadsulikud kogud" toetusel jätkus heliarhiivi vanade analoogsalvestuste suuremahuline digitaliseerimine. J. Tamm ja A. Roots konserveerisid paladeks tükeldatuna kokku 28 helisäilikut ja tervikfailidena 275 säilikut. Digitaalsena laekunud helisalvestustest arhiveerisid J. Hunt ja A. Roots WAV-failidena CD-plaatidele kokku 163 säilitusühikut. J. Tamm jätkas seni digiteeritud materjali kirjutamist DVD-plaatidele, paigutades kiirema originaalmaterjali kättesaadavuse huvides sellele meediale 42 ühikut helisalvestusi. Töötati välja kord mälukaardi-salvestiga tehtavate helisalvestuste arhiveerimiseks. Salvestused kopeeritakse esmalt salvesti tüübil põhinevatesse ajutistesse seeriatesse, arhiveeritakse välisel kõvakettal ja DVD-ROM-idel ning tehakse MP3-vormingus kasutusekoopiad korraldamiseks. Nimestikega varustatuna paigutatakse need salvestused ERA, DH seeriasse.
Rahvuskaaslaste programmi toel litereerisid E. Kõiv, T. Soots ja K. Korb Eestis elavate Venemaal sündinud eestlaste ja Uljanovski oblasti eestlastega tehtud intervjuude helisalvestusi. K. Kink vormistas nimestikud 20-le Heiki Valgu üle antud seto ainest sisaldavale helikassetile.
ERA fotoseeriad täienesid aasta jooksul kokku 1015 säilitusühiku võrra; fotosäilikuid arhiveerisid A. Tuisk ja L. Allikas-Hallikas. Fotosid andsid teiste hulgas üle Arvo Lekk (mitesugused folklooriüritused Ida-Virumaal), Merlin Lõiv (seto kalendritähtpäevad), Lembi Sepp (Raplamaa kohapärimus) ja Anu Soon (pulmafotod), samuti A. Kalkun, A. Lintrop, jt. Fotode jooksva digiteerimisega tegelesid J. Simm ja A. Roots, kes jätkasid vanade arhiivifotode frontaalset skaneerimist ja tellimustööde täitmist. Kokku skaneeriti ja paigutati siseserverisse 1000 digiteeritud fotot.
Laekunud 145 audiovisuaalset säilikut võttis arvele A. Tuisk. Videomaterjalidest tegid J. Simm ja A. Roots WM9-vormingus failidena kasutuskoopiad CD-plaadile 81 säilikust. AVI-vormingus failidena tagatiskoopiad tegid nad DVD-plaatidele 66 säilikust. Videolaekumistest tuleb esile tõsta Triinu Nutti (rahvamuusika üritused), Andrus Kilgi (Kodavere kandi kultuurisündmused) ja etnomusikoloogia osakonna teadurite Helen Kõmmuse, Kanni Labi ja Taive Särje tehtud salvestusi.
ERA käsiraamatukogule üle antud raamatud võttis arvele A. Korb.
Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskuse projekti "LABOR: Eesti suulise, kirjaliku ja audiovisuaalse rahvuskultuuri ressursside digiteerimine ja neile juurdepääsu tagamine" raames toimus Eesti Rahvaluule Arhiivi infosüsteemi esimese järgu realiseerimine ja juurutamine. Aasta jooksul täiendati korduvalt sisestusvormide ülesehitust, programmeeriti failide lisamise ja mass-alluvate loomise liidesed, samuti automaatse järjestamise ning kiirsisestuse vormid. Aasta lõpus lisandus veebipõhine otsingumoodul. ERA poolt osalesid andmebaasi arendustöös J. Oras, M. Sarv, K. Tamm ja E.-H. Västrik.
Koostöös Soome Kirjanduse Seltsiga toimus läänemeresoome regilaulude digitaalse korpuse ettevalmistamine. Selle projekti käigus skaneerisid ja teisaldasid tekstiks T. Born, T. Konsand ja T. Otsus 11 372 lauluteksti. Laulukoopiaid otsis välja ning täpsustasid meta-andmestikku L. Allikas-Hallikas. Programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekti "Vana Kannel. Eesti regilaulud (Monumenta Estoniae Antiquae I)" toetusel kollatsioneerisid L. Allikas-Hallikas, H. Kästik, J. Teemus ja I. Küngas 2513 J. Hurda ja EÜS-i rahvaluulekogu regilauluteksti. Tööd koordineerisid K. Labi ja E.-H. Västrik.
Kohapärimuse andmebaasi sisestasid erinevate projektide rahastusel K. Kink, V. Valper ja P. Vahtmäe kokku 1598 kirjet (põhiliselt Harjumaa, Mulgimaa ja Setumaa materjal, samuti Urvaste ja Kuusalu tekstid). Tööd korraldas M.-A. Remmel, kes ühtlasi kodeeris lõpuni Kuusalu kihelkonna paigad seoses kavandatavate välitöödega selles piirkonnas (kokku 467 objekti).
Lisaks ERA kogusid aastaringselt kasutanud folkloristika ja etnomusikoloogia osakonna töötajatele ning TÜ uurimisprojektidega seotud teadlastele ja abitööjõule, käis arhiivis kohapeal töötamas 450 uurijat, arhiivisäilikuid kasutati 2642 korral. Säilikute kasutamise inventuuri viis neljal korral läbi K. Tamm. Uurijate teenindamisega on olnud tegevad enamus arhiivi töötajatest – põhikoormus langes selles osas A. Kalkunile, J. Orasele ja K. Tammele. Arhiivi töötajad vastasid enam kui 250 korral teabepäringutele ja andsid konsultatsioone telefonitsi, e-posti vahendusel ning kirja teel. Arhiivi tutvustavaid loeng-ekskursioone korraldati aasta jooksul 26 korral kokku 536 inimesele; ekskursioone viisid läbi A. Kalkun, E. Kalmre, A. Korb, J. Oras, L. Saarlo, K. Tamm, A. Tuisk ja E.-H. Västrik.
Seoses remonttöödega tubades 215–216 ja koridoris koliti juunis ajutistele pindadele käsikirjasäilikute esimese koopia mapid, KK-seeria ja seminaritööd, viisikartoteegid ning raamatukogu vahetusfondi väljaanded. Et heliarhiivi hoidlasse paigutati lisariiuleid, koliti ümber osa video- ja helisäilikuid. Sügisel avastati mikrofilmihoidlas osadel metallkarpidel korrosioonikahjustused, mille likvideerimiseks kolisid K. Tamm ja T. Otsus kahjustatud mikrofilmid teise hoidlasse ning karbistasid need uuesti, kasutades arhiivipüsivaid materjale.
Aasta vältel tehti koostööd mitmete institutsioonidega nii ürituste ja kogumisaktsioonide korraldamise, väljaannete ettevalmistamise kui ka ühiste uurimis- ja rakendusprojektide vallas.
Sarja "Vana kannel" ettevalmistustöödes osales etnomusikoloogia osakonna toimetaja Edna Tuvi. Koostöös Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnaga viidi läbi üle-eestiline laste- ja noortepärimuse kogumisvõistlus. Jätkus Ingerisoomlaste Liidu algatatud ingerisoome pärimuse jäädvustamise aktsioon (teostaja Liilia Laaneman). Aastaringselt töötas arhiivi juures TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjutuprojekt (juht R. Järv). A. Tuisk ja J. Simm tegid kaastööd Tallinna Ülikooli ja etnomusikoloogia osakonna grandile rahvatantsu uurimise alal.
Sõlmiti koostööleping Riikliku Metsamajandamise Keskusega pärandkultuuri inventeerijate nõustamiseks. ERA poolne koordinaator selle projektis oli M.-A. Remmel, kes ühtlasi osales raamatu "Looduslikud pühapaigad – väärtused ja kaitse" toimetamisel.
Arhiiv tegi koostööd Eesti Rahva Muuseumi ja TÜ etnoloogia ning rahvaluule osakondadega ajakirja "Journal of Ethnology and Folkloristics" väljaandmisel. ERA esindajad uue ajakirja toimetuses olid A. Lintrop ja E.-H. Västrik.
Kogude alast koostööd tehti TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiviga (anti üle Paul Ariste keele alased käsikirjad), TÜ Raamatukoguga (anti üle Anatoli Miti salvestused, telliti digiteeringuid pealtskanneriga), TÜ arhiivinduse õppetooliga (konsultatsioonid alumiiniumkarpide korrosiooni osas) ning Eesti Filmiarhiiviga (konsultatsioonid avaldamistasu ja -õiguse asjus).
M. Hiiemäe osales Eesti Ornitoloogiaühingu linnunimetuste komisjoni töös rahvapärase nimekasutuse alal. A. Korb võttis aktiivselt osa Ida-Eestlaste Seltsi juhatuse tööst ning esindas arhiivi Välis-Eesti töörühmas. Kirjandusmuuseumi esindajana osales M.-A. Remmel Muinsuskaitseameti koordineeritud looduslike pühapaikade arengukava ettevalmistamise töörühmas. A. Tuisk aitas kaasa vabariikliku rahvaluule aineolümpiaadi korraldamisele. E.-H. Västrik osales riikliku programmi "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" ekspertnõukogu tegevuses ning võttis osa UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsiooni rakendamise ümarlauast. Arhiivi osalusel toimus 2007. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi Kristjan Toropi ning Oskar ja Ellen Looritsa sihtkapitalide stipendiumide määramine.
ERAs sooritasid arhiivipraktika TÜ kursuse "Folkloristika alused" kolm üliõpilast, keda juhendasid K. Tamm ja A. Tuisk.
Looduse ja rahvakalendri teemal pidas M. Hiiemäe 2007. a loenguid Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Ülikoolis. Rahvamuusika alaseid loengukursusi luges J. Oras nii TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias kui Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Eesti Kunstiakadeemias viis J. Simm läbi loengutsükli ja praktikumi "Sissejuhatus visuaalsesse antropoloogiasse". E.-H. Västrik luges TÜ-s loengukursust "Läänemeresoome mütoloogiad".
Õpinguid TÜ doktorantuuris jätkasid A. Kalkun (sügissemestril vahetusüliõpilasena Helsingi ülikoolis), E. Kalmre (kaitses augustis), A. Korb (eksternina kevadsemestril, kaitses augustis), M.-A. Remmel, M. Sarv ja E.-H. Västrik (kaitses septembris). J. Oras oli doktorantuuris Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning T.-K. Raudalainen Helsingi ülikooli juures.
Soome Kirjanduse Seltsiga sõlmitud koostöölepingu alusel jätkati läänemeresoome regilaulude digitaalse korpuse loomist. Eesti-soome vanema rahvalaulu uurimise töörühmaga korraldati seminar ja töökoosolek 6.–7. septembril Helsingis. Osaleti rahvusvahelise heliarhiive ühendava võrgustiku DISMARC terminoloogiasõnastiku tõlkimise projektis.
Arhiivis töötasid aasta jooksul teiste hulgas välis-uurijad Marja Butikova (Riia), Irina Iljina ja Ljudmilla Lobanova (Sõktõvkar), Thomas Höre (Viin), Vanya Mateeva ja Ruzha Neykova (Sofia), Gisa Schleelain (Berlin), Emily Lyle (Edinburgh) ja Marja-Liisa Keinänen (Stockholm).
Seoses konverentside ja seminaridega külastasid ERA töötajad uurimiskeskusi Ameerika Ühendriikides, Austrias, Lätis, Rootsis, Soomes, Tšehhi Vabariigis ja Suurbritannias.
Vaata ka ERA tegemistest aastatel 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006.