Mul on koer nimega Yasmin. Tegelikult on temal lausa kolm nime, mida ma peast ei tea. Me hüüame teda aga kõige rohkem jassuks. Ta kuldne retriiver. Me võtsime ta ühest suurest perekonnast ja ise talle eraldi nime ei pannud. Jätsime sama nime mille oli tema vanemate perenaine talle pannud. Jassuga on saanud palju nalja ja vahel ka pisaraid. Ta on jäänud väga haigeks ja teada on opereeritud. Selle perioodil olin tema pärast väga mures ja ainult sellele mõtlemine tõi pisara silma. Vahel olen ma mõelnud, et mis siis juhtub kui jasminil peaksid elupäevad otsa saama, siis ma võin tõsiselt nutma hakata ja üritan selle peale rohkem mitte mõelda. Igakord kui keegi koju tuleb on ta lõpmata õnnelik. Jassu on väga sõbralik ja truu koer.