Mul on koer, kelle nimi on wiffy. Me otsisime kaua aega talle nime. Ja ühel päeval bussis me rääkisime ja ta ütles et tal on sõber, kelle koera nimi on Vihvi. Nii hakkas see nimi mulle meeldima ja ma muutsin seda natuke ümber ja sellest sai Wiffy. Üks meeldejäävamaid lugusid temaga on see kui ta ära kadus, oli külm talveõhtu ja järsku me avastasime et teda lihtsalt ei ole toas, ma ehmatasin ja jooksin õue. Otsisime pikka aega ja panime juba Facebooki gruppi kuulutuse. Hiljem , kui vanaisa tahtis minna rõdule suitsu tegema, tuli koer tuppa, ta oli terve aja seal olnud.