Kodus on meil kolm kassi ja koer. Esimene kass on Kiki, ma ei teagi, kust see nimi võeti, aga mu õde pani selle talle. Teine kass on Piksu, aga me hüüame teda Pussuks. Selle nime mõtlesin välja mina. Kolmas kass on Põnn, aga me kutsume teda Pannuks. Veel on koer Rex. Nimi tuli tal sugulastelt. Kui ta veel kutsikana vanaema juures oli, pani tädipoeg talle nimeks Rex. Hiljem otsustasime perega ta endale võtta, aga nime jätsime alles. Kiki, Pannu ja Pussu on meil juba ammu enne Rex’i olnud. Kiki ja Pussu on vennad, nad sündisid Emadepäeval, Põnn’i tõime aga küla lähedalt laudast. Kiki’ga on juba igasuguseid asju teinud. Väiksena ronis ta suure kuuse otsa, ega tulnud enam alla, vaid näugus. Ma kartsin tema pärast, sest oli suur tuul ja kuusk õõtsus. Aga lõpuks saime ta alla. Lisaks kukkus ta veel kaevu, aga ema tõmbas ta ämbriga ülesse. Pussu’t ma eriti enam ei näe, ta on rohkem selline külakass, kes kõnnib omapäi. Põnn on meil eriti tore loom. Kui kassidele pannakse kaussi midagi süüa, jääb tema lihtsalt kõrvalt vaatama ning oma korda ootama. Umbes minuti pärast on tema ikka seal kõrval. Kui teda vaadata, võib märgata, et ta magab! See on tõsi, ta lihtsalt istub püsti tagumiku peal, omal silmad kinni ja kõigub seal. Kui suuremat kära teha, ärkab ta üles, aga kui ikka sööma ei saa, jääb ta jälle magama. Vahest magab ta ka nõnda, et lamab maas, nina lömmis. Tal on see nina otse vastu maad surutud. Vahel ma mõtlen, kuidas ta küll hingata saab, omal nina täitsa lömmis! Rex on ka hea mees ikka! kord ma tulin koolist koju ja proovisin telefoniga filmida, kuidas koer mulle vastu tuleb. Võtsingi telefoni, hakkasin filmima ja kutsusin koera. Varsti tuligi koer mulle vastu, kihutades nagu tuul. Koer jõudis mulle ainult lähemale ja lähemale. Ma mõtlesin, et lõpus võtab ta hoo maha, aga ta jooksis mulle otse otsa. Ma kukkusin pikali, aga midagi jäi ka lindile!