Mul on kaks kassi. Brunal oli nimi juba olemas, kui ta meie juurde elama tuli. Niblikule panin mina nime, see nimi oli mul ammu peas olnud, kutsusin sellega oma väikest sugulast.
Kunagi oli kuldkala, aga kui vanemad reisile läksid, siis ma ei teadnud, et mina pean talle süüa andma ja ta suri ära.
Mul on kass, kelle nimi on Bruna. Alguses panime talle nimeks Bruno, mille võtsime Lotte lugudest. Ilmselgelt arvasime, et tegu on isase kassiga. Siis aga sündisid suureks üllatuseks kassil pojad, siis pidi ka nime ära mutma. Kuna kass oli aga juba Bruno nimega harjunud, pidi nime tüve samaks jätma. Nii mutsimegi vaid ühe tähe ja nimeks sai Bruna. Nüüd kutsun teda aga Bruntsuks või Bruntsikuks.