Mul on kolm kassi, nende nimed on Robert, Sandy ja Mustiina. Sandy nimi on varjupaigast pärit. Eeldasime, et ta on sellega kõige rohkem harjunud ning sellest jäigi talle see nimi. Mustiinale pani nime minu sugulane, mulle meeldis ja nii see jäigi. Robertile mõtlesin nime ise välja. Meil ei olnud teda plaaniski võtta, ta elas meie maakodus ja tahtsin talle õe naerma ajamiseks naljaka nime välja mõelda. Roberti hüüdnimi on ju teadagi Bob, kuigi meie hüüame teda hellitavalt Bobbyks.
Sandy on kõige priskem ja üks päev temaga jalutades ta pääses lahti ja hakkas minema kihutama. Ta jooksis maja nurgani ja ma arvasin, et ta ongi nüüd läinud, aga sinna jõudes avastasin, et ta seal lõõtsutades istub. Maja nurk ei ole eriti kaugel ka. Olin valmis juba teda uuesti taga ajama, et teda kätte saada, aga ta oli oma vabadusest lahti öelnud, sest mingit vastupanu ei olnud. Ju siis ta arvas, et pigem elada pere juures kui joosta aeg-ajalt.
Teiste kassidega midagi erilist ei olegi, välja arvatud kassidega elamises väga arvestatava asjaga, selleks see siis, et nad rõdult alla kipuvad kukkuma.