Tõlge:
-
Arhiiviviide:
Tõnno Jonuksi erakogu
Keel:
vis
Asukoht:
Kiltsi, Kiltsi mõis
Fotograaf:
Tõnno Jonuks
Jäädvustamise hetk:
märts.2009
Kontekst:
Ko?ige ootamatum leid tehti [Kiltsi mõisa] keldri krohvist. Ehkki keldriseinad ise olid keskaegsed, olid need ilmselt 17. sajandil u?le krohvitud. Va?rskesse krohvi olid kritseldatud kaks mehe profiili, pühitsusristi laadne rist ning lisaks veel mitmeid jooni, kriipse jmt. Mo?lemad mehe profiilid olid joonistatud suhteliselt skemaatiliselt, kujutatud pikkade
juustega ning va?iksemal na?ol ka lo?ua otsas oleva kitsehabemega. Lisaks neile, ja 27 cm
la?bimo?o?duga pu?hitsusristile oli krohvi graveeritud ka u?ks u?mmargune suurem ring ja eraldi
ru?hmana kuus va?iksemat. Ilmselt vo?ib samalaadse nn kaunistusena vaadata ka mitmeid lohke
krohvis, mis võivad olla värskesse krohvi sõrmega vajutatud.
Uusaegne grafiti ei ole iseenesest mingi haruldus ja enamiku teadaolevatest na?idetest
moodustavad kas krohvi vo?i kivisse kraabitud lihtsad ristid, mida leidub nii kirikutes kui ka
linnustes. Kiltsi karikatuuridega mo?nevo?rra sarnaseid on teada Tallinna raekojast, mille 15.
sajandi kellukrohvis olid kodanikesaali seina kraabitud mitmeid su?mboleid, pu?hapaistega
na?gu tornitrepi ka?igus (to?lgendatud kui Kristus) ning gooti s?riftis tekstikatke (Bo?ckler 1999:
137). Selline grafiti on kahtlemata olnud oluliselt levinum, kuid ilmselt on seda rohkem tehtud
puidule, mis ei ole säilinud. Kui laiema konteksti järgi tundub tõenäoline, et tegemist on 17. sajandi krohvi ja grafitiga, siis hoopis keerulisem aga samas ka huvitavam on ku?simus, keda need kujutasid? Ühelt poolt on
selge, et tegemist ei olnud eksponeerimiseks mo?eldud kunstiteostega ning nende autor(e)iks
vo?ib pidada keldrit krohvima saadetud ku?lapoisse. Nii na?gude soengud kui ilme osutavad, et
kujutatud ei ole kedagi ku?last. See annab ka vihje, et kujutada vo?idi Kiltsi mo?isaha?rrat, eriti
kuna tollaste talupoegade moes ei esinenud kitsehabemeid lo?ua otsas. Otsustades selle ja?rgi,
et Otto Reinhold von Uexku?ll oli 17. sajandi keskel ko?ige aktiivsem Kiltsi valitsejatest, siis vo?is
kogu hoone kordategemine olla tema initsiatiiv (Hein 2011: 32). Ehk oli see just tema, kes sel
moel ka krohvi sisse ja?a?dvustatud sai ...? Pu?hitsusrist oli aga ilmselt kirikust u?le toodud teema
(Va?ike-Maarja kiriku seinast avastati samalaadne va?rskesse krohvi graveeritud rist 2001.
aastal (Hein 2011: 33)). Miks oli pu?hitsusristi laadne rist krohvi lo?igatud sellises varjatud ja
ebasobivas kohas nagu kelder, ja?a?b ilmselt vastuseta. Vo?imalik, et risti tulekski to?lgendada
seoses kahe na?oga ning ehk oli kas Otto von Uexku?lli vo?i mo?ne teise mo?isaha?rra religioossus
selline, mis vääris seinale karikeerimist? - Jonuks, Tõnno 2012. Kiltsi mõis – keskaegsest kivimajast esindusliku
härrastehooneni. - SA Virumaa Muuseumi Toimetised.