Otsi, kasutades seda päringutüüpi:



Otsi ainult neid kirjetüüpe:

Ühik
Fail
Kogu

Täpsem otsing (ainult ühikud)

Sirli, snd. 1969. a. Tallinnas

Pealkiri

Sirli, snd. 1969. a. Tallinnas

Tekst

1. Miljöö
1.1. Kirjelda alustuseks vabalt miljööd, kus lapsepõlves kasvasid!
Kasvasin Tallinnas Pelgulinnas, toona Belinski, praegu Vihuri tänaval 1970-1980-ndate alguses. Mängisime hoovis. Autosid oli vähe, seetõttu tuli ette, et mängisime ka üsna tänava servas. Vahel läksime mere äärde, siis ei olnud Pelgurand veel suplemiseks ja päevitamiseks avatud ja korrastatud, kuid meie olime tihtilugu jalgupidi vees.

1.2. Kui palju oli Sul mängimiseks aega?
Minu meelest piisavalt, kuigi pidin ka klaverit harjutama.

1.3. Mis oli Su meelistegevus?
Olla üksi kodus, kui ema ja isa ei ole (seda juhtus väga harva). Muide, ma ei teinud siis eriti midagi, vahel proovisin ise süüa teha.

2. Mängupaik
2.1. Iseloomusta mängupaiku õues (koduõu, park vms) ning toas (kodus, sõprade juures vms).
Ümberringi ehitati uusi maju, kaevati torude jaoks kraave, olemasolev asfalt oli algusest peale auklik. Meid hoiatati võõraste onude eest, kellega kaasa minna ei tohi, kuid keegi ei kontrollinud, kui me läksime mängima ehitusplatsidele või sügavatesse kraavidesse. Olime suhteliselt iseseisvad ja vati sees meid ei hoitud. Õhtuti pääsesime üle aia ka lasteaia territooriumile mängima. Klassikaaslaste juurde ei pääsenud sageli, sest nad elasid kaugemal, kuid majas oli piisavalt palju lapsi, kellega mängida. Üksteise kodudes käisime väga harva.

2.2. Kui palju ja kus mängiti koolis, pärast tunde ja vahetunni ajal?
Koolis – igal vahetunnil – kummikeksu, pallikooli, laevade pommitamist, ukakat jne. Pärast tunde oli ringid ja muusikakoolid ja trennid, siis ei saanud. Pikapäevarühmas pidi õppima.

2.3. Missugustel aegadel mängiti (õhtuti, nädalavahetustel, suvel vms)?
Igal ajal, kui aga sõbrad välja tulla said.

3. Mänguseltskond
3.1. Missuguste mänguseltskondadega oled koos mänginud, kui vanalt ja kus? Kirjelda oma mängukaaslasi: õdesid-vendi, mängusõpru, klassi- ja trennikaaslasi, sõpruskonda.
Mängisin kõige rohkem oma majas elavate lastega. Üks mu hea mängukaaslane oli praegune näitlejanna Marika Korolev, kes elas minu kõrvalparaadnas (kõrvaltrepikojas). Meie kandi majades oli palju vene lapsi, ema seletas, et meil oli õnnestunud korter saada „siseministeeriumi majja” ja et meie majas elab palju tähtsaid ohvitsere ja muid selliseid inimesi.

3.2. Kas sõpruskond ja mänguseltskond kattusid? Kui tihti ja kus saite kokku, mida tegite?
Koolisõpradega ma ei saanud nii palju koos mängida, sest me ei elanud väga lähestikku. Kuna õppisin tarbekunstikallakuga koolis (24.keskkool, praegu Kopli Kunstigümnaasium), siis oli meie kooli toodud lapsi ka päris kaugelt – Piritalt, Mustamäelt.

3.3. Kas poisid ja tüdrukud, eri rahvusest lapsed mängisid koos?
Meie hoovis mängisid küll. Eriti põnev oli mängida luurekat, eestlased venelaste vastu.

3.4. Kirjelda mängude käigus ette tulnud tülisid ja konfliktsituatsioone!
Ei mäleta selliseid. Vahel tegid suuremad poisid meile liiga, või me lihtsalt kartsime neid, siis läksime koju emadele kaebama.

3.5. Kas vanemad ka lastega mängivad, mida?
Meie isa käis meiega suusatamas. Kodus mängisime lauamänge – „Tsirkust”, „Reis ümber maailma”, „Musta notsut”, laevade pommitamist. Isa õpetas mulle kabet. Ema õpetas pabernukkudele riideid joonistama ja tema enda joonistatud kollektsioon 50-ndate aastate algusest on mul tervikuna alles. (Ema elas väga vaestes oludes ja need imekaunid nukukleidid olid tema salajased unistused, natuke sai ta ideid ka tookordsetest moeajakirjadest). Ema õpetas mind ka kuduma, vanaema – ristpistet tegema.

3.6. Kas ja mida mängisid üksinda?
Nukkudega. Tegin väikesele nukule ise riideid. Joonistasin päris palju.
Eelkoolieas oli meie lasteaia tüdrukutel selline salajane mäng, et tuli teha „Sekret” (saladus) – kumera klaasikillu alla tuli panna võililleõis või mingi muu lill, kommipaber või hõbepaber ja siis tuli see kuskile aianurka, lasteaia paviljoni taha või mujale rohu ja mulla alla peita. Seda „Sekreti” näidati ainult kõige parematele ja usaldusväärsematele sõpradele (tüdrukutele) ja see oli suur au, kui sinu oma kiideti ja sina teiste oma näha said. Häbi oli aga siis, kui mõni poiss selle avastas. Nüüd täiskasvanuna mõtlen, et tegelikult mängisime ju mahavisatud prahiga, aga see oli meie meelest tähtis ja ilus. Eriti raske oli hankida hõbepaberit, mis kollakasroheka õllepudeli killu alla peaaegu kuldsena paistis.

4. Mängu alustamine
4.1. Kuidas sündis otsus mängu alustamiseks?
See oli õuesolemise loomulik osa. Mängimise jaoks sõbrad õue kutsutigi.

4.2. Kuidas selgitati välja püüdja või lugeja?
Mõnikord liisusalmiga.

4.3. Kirjuta mängualustamise salme! Milliseid neist oled ise kasutanud, missuguse mängu alustamiseks?

Üki-kaki-kommi-nommi,
vanamees hüppas üle pommi.
Pomm läks ......, ...... pauk,
vanamees vaatas – püksis auk. (mõned sõnad ei tule enam meelde)

A-B-C
üks kits läks üle vee,
Kaasas kandis palju prahti,
sina oled mängust lahti.

Üks helevalge tuvi
lendas üle Inglismaa,
Inglismaa oli lukku pandud,
lukuvõti katki murtud.
A-B-C
mängust välja läheb see.

5. Kirjelda mänge. Kirjelda iga mängu eraldi ja lisa mängukirjelduse juurde, millal ning kus sel moel mängiti.
5.1. Kirjelda erinevaid mänge: pallimängud, viskemängud, jooksumängud, peitusmängud, hüppemängud, tasakaalumängud, plaksutamismängud, sõrmemängud, pandimängud, kaardimängud, lauamängud, paberimängud, sõnamängud jne.

Kirjeldan siin seda venekeelset mängu, mida me – eestlased ja venelased – koos mängisime ja mille sõnadest ma lapsena aru ei saanud. Õppisin lihtsalt pähe.

Lapsed seisavad kahes viirus nägudega vastastikku, viirgude vahe piisavalt suur, et saaks hästi hea hooga joosta (kaugus sõltus tihti ümbritsevast õuest).

Esimene viirg (nimetame näiteks A) – teener? (seda ma tookord ei teadnud, kes need on).
teine viirg (nimetame näiteks B)– Ali-Baba

Alustab viirg A (kõvasti hüüdes)
A: Ali-Baba!
B: O tšom, sluga?
A: Pjatava, desjatava, .... (lapse nimi) nam nužna!

See B-viiru laps, kelle nime hüüti, võtab hoogu ja jookseb nii kiiresti kui saab, A viiru poole. Kui tal õnnestub viirust A läbi joosta, siis võtab ta sealt endale meeldiva lapse kaasa ja viib oma viirgu kaasa. Kui ei õnnestu ja A-viirg püüab ta kinni, siis jääb ta nende juurde.

Väljahüüdja pooled vahetuvad vastavalt sellele, kuidas jooksjal läbijooksmine õnnestus. Kui jooksja püüti kinni, siis saab sama viirg väljahüüdmist jätkata.
Kui aga väljahüütav laps saab joostes vastaste rivi ära lõhkuda ja sealt kellegi kaasa tuua, siis pooled vahetuvad. Ehk siis hüüdmist alustab see viirg, kes sai eelmises jooksus endale lapse juurde.

See mäng oli tore selle poolest, et esimesena eelistati hüüda neid lapsi, kes tundusid nõrgemad või väiksemad. Nad said niimoodi alati esimesena tähelepanu ja said ka tõestada, et nad on tegelikult palju tugevamad, kui neist arvati.

5.2. Seleta mängude reegleid (mängu nime, osaliste rolle, kasutatavad esemeid) ning tavapärast kulgu. Kasuta abiks jooniseid.

5.3. Meenuta lapseea kujutlus- ehk fantaasiamänge, mida ise välja mõeldi, nt kodu, pood, arst. Kuidas mängisid mänguasjadega (nukkudega, autodega)?
Mängisin enne magamajäämist kätemänge – näiteks - mu käed olid linnud, flamingod, kes olid väga graatsilised, aga siis tuli kuri kull (teise käe muutsin kurja silmaga kulliks) ja püüdis flamingo kinni. Siis mängisin ka koera ja hunti. Kätega varjuteatrit õpetas mulle isa tegema.
Ja Pelgurannas jalgupidi vees mängides olid kivikesed, millele olid kinnitunud vetikad – pikkade juustega näkineiud.
Koos vennaga mängisin juuksurit, kääre tegime lihtsalt sõrmedega, kuid aparaadiks, millega kukalt pügati (kuna see surises, siis nimetasime seda koos vennaga surimasinaks), oli mänguklots. Oluline oli see, et lina pandi enne juukselõikust ümber – selleks oli mängutekk.
Suvel, kui olin maal onutütre juures, siis mängisime, et oleme baleriinid – tantsisime garaaži katusel Luikede järve, endal õhust tühjakslastud ujumisrõngad ümber kõhu. Me olime enda meelest väga ilusad ja tantsisime hästi. Kuigi keegi ei näinud ja muusikat meil ka ei olnud.
5.4. Missugused olid poiste, missugused tüdrukute mängud?
Väga suurt erinevust ei olnud. Poisid pabernukkudega küll ei mänginud.

6. Elektroonilised mängud
6.1. Millal tulid Sinu ellu mängimiseks arvuti ja mobiiltelefon? Missuguseid mänge nendega mängid?
Olen selle aja laps, kui elektroonilisi mänge ei olnud ja nüüd olen ainult pika bussisõidu jooksul telefonist ussimängu mänginud.
Aga lapsepõlves oli mul mängupesumasin, mis töötas patareidega ja televiisor, milles käis kettal pilt ringi (loomadega).

6.2. Kas oled mänginud ka videomänge? Missuguseid?
Ei ole. Ei ole aega.

7. Täiskasvanuiga
7.1. Missuguseid mänge mängid täiskasvanuna (seltskonnamängud, arvutimängud, hasartmängud)?
Kuna olen muusikaõpetaja, siis – klaverit, kannelt, natuke parmupilli. Lastele õpetan küll igasuguseid mänge, nii lauluga kui ilma. Olles ka skaudijuht, olen hankinud väga palju mänge, mida saan lastega mängida. Pidudel eelistan osaleda rahvalike tantsude tantsimises ja laulumängudest püüan ka alati osa võtta.

Täisviide

ERA, DK 385 < Kilingi-Nõmme < Tallinna linn – Sirli, snd. 1969. a. (2016)

Maakond

Kihelkond

Tallinna linn

Koguja

Mälestustes kirjeldatud aastakümnend

Koguja sünniaeg

1969

Koguja sugu