Fraseologismid kui tähenduslikult kokkusulanud püsivad sõnaühendid on omased kõigile keeltele, olles seotud inimeste sajanditetaguste kujutluste, kommete, tavade ja kunagise eluviisiga. Kuna viimased on kõigil rahvastel olnud erinevad, on palju erinevat ka fraseoloogias. Kuid ühtlasi on ka palju sarnast.
1. Eesti ja saksa fraseologismid langevad kokku nii tähenduselt kui ka sõnastuselt: an die gro?e Glocke kommen 'suure kella külge minema/sattuma'; jemandem etwas unter die Nase reiben 'kellelegi midagi nina alla hõõruma'.
2. Sõnastus sama, tähendus erinev: aus allen Nähten platzen 'kõigist õmblustest kärisema (saksa keeles 'paksuks minema', eesti keeles 'igalt poolt lagunema, kokku varisemas olema')'.
3. Sõnastus erinev, tähendus sama: sich bei jemandem lieb Kind machen 'kellelegi vesti alla/vahele pugema'. Kummaski keeles on palju fraseologisme, mida teises keeles pole. Nii on saksa keeles väga palju fraseologisme, nt. eriti jahindusalalt, mida pole võimalik isegi tõlkida. Teiselt poolt ei tunta Saksamaal ei mardi- ega kadrisante, mistõttu eesti väljendid marti jooksma / kadrit jooksma esinevad samuti vaid eesti keeles (ja pole tõlgitavad). Samas on nii eesti kui ka saksa keeles rohkesti somaatilist fraseoloogiat (eriti südame-väljendeid).
Suur hulk nii eesti kui ka saksa fraseologisme on seotud tülitsemise, kaklemise, peksmise ja joomise/purjutamisega. Rumalus/lollus ja laiskus on olnud aluseks paljudele eesti ja saksa fraseologismidele. Tähelepanuväärselt palju just saksa fraseoloogiat on seotud kellelegi pealekäimisega. Puudust ja nälga on kannatanud nii eestlased kui ka sakslased ja ohtralt on vastavat fraseoloogiat. Aga oma kõhtu täis süüa said peaasjalikult küll eestlased, kes sõid mõlema või kahe suupoolega või nii et vats rebeneb või kelle kõht on täis nagu kõrvekitsel. Või nad vähemalt kinnitasid kõhtu või panid/pistsid midagi hamba alla või said kõhtu varju või suu seks. Vastavaid saksa fraseologisme on üks: sich den Bauch voll schlagen. Eesti keeles on ka (kellelegi midagi) hamba alla andma, mida saksa keeles ei leia. Saksa ja eesti fraseoloogia mõningaid erinevusi saab seletada Saksamaa sajanditepikkuse killustatuse, pisiriikidevaheliste lakkamatute sõdadega ja rahva paratamatu vaesusega.