Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

EKLA, f 199, m 25, 144/5 < Rõuge khk. - Evald Blumfeldt < Adolph Assor, 70 a., Rõuge kõrgema algk. juhataja (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Umbes 1875. aastal on Rõuge mõisa tollekordne omanik asutanud mõisa tütarlastekooli. Von Samson tahtnud selle kooli kaudu kasvatada häid toatüdrukuid ja häid perenaisi. Kooli ülevalpidamiseks on von Samson kinkinud koolile Jaani-Peebo talu, andnud ka materjaali mõisa poolt koolimaja ehitamiseks, ainukene tingimine, et vallad veavad materjaali kohale. Esimeseks õpetajaks on olnud Johannes Treu Põltsamaalt. Koolil on olnud oma majapidamine, muuseas ka neli lehma. Tüdrukud pidid õppima siin majapidamist, muuseas ka toitude valmistamist, mispärast rahvasuus kool "pudrukooliks" nimetatud. Esialgselt olnud koolis kõigest seitse õpilast. Treu proua võinud võtta lapsi ka eraviisil enda leivale. Kool on töötanud eesti ja saksa keeles ning väga õitsvale järjele tõusnud, õpilasi olnud 35-45. Peale Treu surma olnud õpetajaiks proua Treu ühes tutriga, proua surmajärele tulnud venestus ja kool jäänud seisma. Peale kaheaastalist seisu võtnud jutustaja uuesti ülesse mõtte kooli avada, vastu olnud aga pastor Kallas ja valla agaramad tegelased, nagu Troska ja Sormul, kes olnud mõjutatud Kallasest. Viimase vastuolek põhjenenud ekslikul arusaamisel inspektori seisukohast kooli ja õpetaja kohta, inspektor öelnud "pravospasobnago", Kallas aga arvanud, et inspektor ütles "pravoslavnago". Siis teinud Assor katseid ise rahvas tekida arusaamist kooli vajadusest, kuid talle vastatud, et pudrukooli pole tarvis. Siis tuletanud ta meele, et kui kool seisma jääb, siis langeb Jaani-Peebu talu tagasi von Samsonile, see aidanud. Kuid kui konvendil avamisküsimus arutusele tulnud ja ka sellest juttu olnud, et vald peaks maksma õpetaja palga, siis seletanud saadik, et kooli pole vaja. Samson nõudnudki nüüd talu tagasi. Konvendil tulnud majaküsimus arutusele: kuus saadikut olnud müümise vastu, teised poolt, vöölmünder von Glasenapp seletanud, et kui täiesti muidu ei taha anda maja Samsonile, kellel on täieline õigus talu tagasi nõuda, kuna kool enam ei tegutse, siis tuleb maja ära müüa, sarnane otsus tehtudki ja Samson ostnud maja 145 rubla eest.

EKLA, f 199, m 25, 145/50 < Rõuge khk. - Evald Blumfeldt < Adolph Assor, 70 a., Rõuge kõrgema algk. juhataja (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rõuge kihelkonnakool. Väljavõtted kooli kroonikast. 30 dets. 1844 aasta kooli konvendi koosolekul arutatakse 1844. aasta 14. novembri käsukirja, kõrgema talurahvakooli asutamise üle. Asutamise poolt on kõik kihelkonna vöölmündrid ja pastor Hollmann, kelle hooleks jäetakse maja ja kooli õppetöökava koostamine. 1845. aasta teise kovendi koosolekul esitab Hollmann õppekava, mis on lühidalt järgmine (avaldatud ka Innlandis) 1) Lugemine - mõistusega mõlemas murdes, et ükskord rahvas võõrduks metsikust Haanja murdest. 2. Kirjutamine - mitte ainult mahakirjutamine, vaid ka kirjatööde (Aufsätze) valmistamine. 3. See ilus kirikulaul ja usuõpetus. 4. Rehkendamine. Selles on maarahvas nimelt väga osav, kuid neid peab harjutama ka kõrgemate arvude ja murdudega rehkendama. Kõiges õpetuses tuleb aga panna päärõhk kristliku õpetuse, eluviisi ja isamaa armastuse pääle. Ka põllutööd ja nimelt just aiatööd tuleb noorsool harjutada. Mõisnikelt on kardetud, et kõrgem kool võõrutab eestlase tema seisusest ja rahvast ja teeb talle vastumeelseks põllutöö, pastor Hollmann on veendunud, et midagit sarnast siiski ei sünni. Õpetajaks võib olla köster ja sellele palgaks 70 rubla aastas - peale selle tüdruku palgaks 10 rubla. Tüdruku kohus on valmistada laste söök, koristada kooliruume. Kooliaeg kestaks oktoobrist aprillini kolm aastat. Igal jüripäeval oleks kooli katsumine kõikide mõisnikkude osavõttel, et näha tehtud töö tagajärgi. 1846. aastal algas kool tegevust 26 poisiga, nende seas kaks, kelle ülespidamisekulud kandis mõis makstes köstrile 8 rubla. Kooliõpetajaks on tookordne Rõuge köster Baubärk. Sissetulekud kooli esimesel aastal: Viitina mõis: üks vakk rukkeid, poolteist vakka kesvi ja kaks rubla raha. Rõuge mõis: üks vakk rukkeid, üks vakk kesvi ja kaks rubla raha. Saluse - do.; Kõrgepalu - do, Sänna - do.; Kasaritsa mõis - kaks pool vakka, üks vakk kesvi, kaks rubla raha; Roosa - kaks vakka rukkeid, üks kesvi, kaks rubla. Haanja üks vakk rukkeid, kaks rubla; üks vakk rukkeid, üks vakk kesvi, kaks rubla raha Hollmann - kaks vakka rukkeid, kaks rubla raha. Summa 12 vakka rukkeid, 8 pool vakka kesvi, 20 rubla raha, vili rahas arvutatult - 34 rbl + kiriku vöölmundri kingid 4 rbl = 58 rbl. Hollmanni kingitud - 1 gloobus, 7 seinakaarti ja 4 1/2 rubla. Väljaantud: 30 kivitahvlit - 540 kop. 1 kooliraamat - 40 kop., krihvlid - 25 kop. tindiklaase 25 kop. 1 riis paberit - 125 kop. 200 hanisulge - 40 kop. Tindipulber - 40 kop., 25 piiblilugu - 500 k. Valgustus - 750 kop.; 8 puulühtrit - 30 kop.; 1 riis paberit 1.25 kop, 2 paari poisi söögiraha 16 rbl, tüdruku palk 800 kop., koolmeistrile 12 rbl. Oreli üür 6 rbl. Summa 64 rbl. 40 kop. 1847. aasta jüripäeva katsumine näidanud väga häid saavutusi, eriti just maadeteaduse alal, mida on õpetanud pastor Hollmann ise. 1850. aastal asus õpetajaks köster Sperling - katsumisel näitavad poisid eriti häid tulemusi rehkendamises. 8 poissi õpilastest valmistavad vallakirjutaja ametile. Samal aastal säetakse sisse, et koolitöö korralikumalt võiks sündida, maks 30 kop. adramaalt ja süld puid lapse pealt. 1860. aastal soovitakse õpetada ka saksa keelt, 1863 palgatakse ametisse abiõpetaja 100 rbl. aastapalgaga ja prii ülespidamisega. 1865 tuli abiõpetajaks Bernh. Stern Valga õpetajate seminarist - 120 rbl. palka. 1867. aastal seatakse kehalise kasvatuse huvides sisse aiatöö, puude lõhkumine ja lume kaevamine 1-2 tundi päevas. 1867. a. muretsetakse koolile petroleumilambid ja ostetakse 35 rubla eest klaver. Samal aastal on koolis 12 poissi - kevadeks I kl. - 2 ja II - 7. Nendest teevad kuus 1867/68 Räpinas koolmeistri eksami. 1869 kingib Rõuge Samsoni isa prof. Guido von Samson koolile 500 rbl, mille protsendist peetakse üleval üht Rõuge kooli õpilast. 1870 on koolis 28 õp. 1871. a. tõuseb ruumide ajakohastamise küsimus päevakorrale. 1872 on alamas klassis saksa keel õppeaine, ülemas õppekeeleks. 1874 arutati vene keele võtmist kooli õppeainete hulka. 1875 pandi 6 rbl kooliraha lapse pealt - 3 sügisel tasuda ja 3 jaanuaris. 1878. a. on kreisikoolide revident olnud rahul ka vene keele õpetusega. 1878. aastal tõstab õpetaja ülesse konvendil küsimuse, kas mitte kaotada saksa õppekeel, sest ajalehtedes näägutakse alatasa. Konvendi otsus kõlab: "Kellele ei meeldi Rõuge kooli korraldus, see viigu oma laps mujale kooli." 1881. aastal kaks klassi, lapsi võetud kooli ainult üle aasta. Samal aastal astub ametisse Adolf Assor Valga Zimse seminari lõpetaja, palgaks 550 rbl, millest 200 rbl tulnud maksta köstrile söögirahaks. Sperlingul olnud luba pidada paralleelselt kihelkonnakoooliga veel privaatkooli, kus mõlemas klassis õppekeeleks olnud saksa keel, kes vähegi jõukam olnud pannud oma lapse sinna. 1881. aastal antud Sperlingule kihelkonna kassast 300 rbl., et ta võiks sõita Saksamaale tervist parandama. 1883. aastal põles Rõuge khk. koolimaja 7. veebruaril kõige inventaariga maha, koolitööd on jätkatud leerimajas. Uus maja eelarve valmistud 15000 rbl. peale ja 1883. a. on ta ehitatud valmis 4 kuuga ja läinud tegelikult maksma 18000 rbla. 1884. aastal avatud koolis ka kolmas klass. 1885 läinud kool haridusministeeriumi alla, säetud ametisse eriline venekeele õpetaja ning kool muudetud neljaklassiliseks. Tegelikult on kool aastatel 1883-88 olnud oma haripunktil. Õpilasi on tulnud Rõugesse Lätimaalt, Irboskast, Ostrovast, taga Tartut ja isegi Riiast olnud 3 poissi ja kaks tütarlast. Õpilasi on keskmiselt 165 ümber olnud. Siis tulnud venestus, selle vastu võidelnud pastorid Hahn ja Kallas. Venestuse vastu võitlemise mõttes soovitanud Kallas kooli sulgeda. Venestuse tagajärjel võtnud mõisnikud ära need toetused, mis kool sai õpetajate lisapalkade näol. Neljas klass kaotatud ära, saksa keel jäetud välja õppekavast - seda olnud lubatud õppida erateel. Kolmeklassilise venekeelse kihelkonnakoolina on kool töötanud kuni 1917. a., millal õppekeeleks säetud eesti keel, mis 1917. a. lõpul ja 1918. alul enamlastelt jälle ära muudetud. Okupatsiooni ajal on kool muudetud 4 kl. saksa õppekeelega progümnaasiumiks, 1918. a. suvel on kooli juures korraldatud õpetajaile saksa keele kursused. 1919. a. kevadtalvel enamlaste valitsuse all seisnud kool, avatud peale enamlaste lõpulikku väljalöömist Rõugest.

EKLA, f 199, m 25, 150 < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Evald Blumfeldt < Madli Raha, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Asjalised mälestised Rootsi sõja ajal peetud Rõuges matuse aia taga sõda - venelased löödud seal puruks. Kokemäe külast umbes üks verst väljas asub Utsamägi, see olnud kohaks, kuhu rahvas ennemuiste alaliste sõdade ajal pakku läinud. Utsamägi olnud nii padriku sees, et vaenlane näinud vahel küll suitsu, kuid teed Utsamäele pole ta mitte leidnud.

EKLA, f 199, m 25, 150 < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Evald Blumfeldt < Madli Raha, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Haanja mõisa on kaotanud Plaani ja Naha külad - asemele asutanud Plaani karjamõisa. Jutustaja vanematel olnud seal talu, ka nemad aet sealt välja, mõis asustanud väljaaetud talupojad elama oma põldude ja metsa veergudele, väga palju just Kokemäe küll, kus siis kireldud ja vaeveldud. Praegune elamugi olevat toodud kaasa Plaanilt ja siis uuesti üles laotud.

EKLA, f 199, m 25, 151/4 < Rõuge khk. - Evald Blumfeldt < Viks, Rõuge pastor (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rõuge kiriku arhiiv Härra pastori seletuse järele on suurem osa Rõuge kiriku arkiivist hävinenud Vabadusesõjas ühes kirikumõisa elumajaga, mis punaste poolt on ära põletatud. Ennem punaste vägede sissetulemist on tollekordsel köstril hr. Assoril õnnestanud päästa osaliselt kiriku arkiiv. Nimelt ladunud köster kaks koormat - päämiselt köidetud või kõvematesse kaustadesse asetatud arkiiv - esemeid hobusele, et kusagile tallu varjule viia, kuid ükski peremees pole võtnud vastu, kartes enamlaste poolt leidmise korral ränka karistust. Pole siis jäänud köstril muud üle, kui sõitnud Võrru, kus ta mahutanud materjaali vana apteeki pööningule, kust ta ssõja lõppedes on toodud tagasi Rõuge. Praegu on arkiiv täiesti korratus olekus, puudub nimestik, kuid esemete poolest on võrdlemisi kogukas. Ja kui meeles pidada, et Rõuges on töötanud pastoritena mehed, kes on avaldanud nii või teisiti ka väljaspool kirikut mõju meie rahva arenemisele (Hollmann - pärastine superindendent ja Kallas), siis peame tõsiselt hindama selle arkiivi väärtust ja korraldamine oleks hädavajaline ja hinnatav töö, ent see nõuaks nädalaid. Lühikese aja jooksul, mida traditsiooni korjav stipendiaat võib pühendada arkiivile, on võimatu midagi suuremat arkiivi suhtes ära teha, kuid ka selle juures on puutunud silma nii mõnigi väärtuslik ese, millele juhime tähelepanu siinkohal, mis on suurematest köidetest ka vanemad. 1) Kirchen Commissions Protokoll Anno 1719. (Märkeid sisust: Prosentes unteutseher Vormünder - Rõugest - Rauga Juhhan - zu Zeiten der Eroberung Dorpatschon gewesen. Sännast: Pobsy Jahn. Köster on samal ajal ka kooliõpetajaks, tasu: Lohn u. Accidentien). 2) Raugesehes Kirchenvisitations Protocoll 1766. 3) Documente in Beziehung auf die Verpflichtung des Kirchspiels zur Unterhaltung der Kirchen, Pastorats u. Schulgebäude u. drgl. (dokumentest vanemad 1769). 4) Visitations Protocoll von der Raugschen Kirche. De Anno 1776. (Sisust: Eesistuja - krahv v. Manteufel, 2. vabahärra v. Rosen (assessor nobilis) ja praost Vick (assessor ecclesiasticus), huvitav on siinkohal ära märkida need V. Laitsna külad, mis siis enti kihelkonna all olid: Mustakülla, Postikülla, Pornakülla, Soedikülla, Hual(b)akülla, Tombekulla, Sormulkulla, Unnikulla, Kolmaikulla, Russakulla. Nagu revisjonist selgub on ametis kaks koolmeistrit - Peter Christeni poeg ja Theodorik Krieske. Mõisa koole on visitatsiooni andmete järele Rõuges järgmiselt: Haanjas - 1; Vana Kasaritsas - 1, Vastses Kasaritsas - 1; Salishoffis - 1; Rogosis - 1; Kosse - 1, Roosas - 2; Fierenhofis - 1, Sännas - 1; Rõuges - 1; V. Nursis - 1; Vastse Nursis - 1; Bentenhofis 1; Loewenkullis - 1; Laitsnas - 1. Õpilasi: Haanjas - 84, Vastse Kasaritsal - 40; Vana Kasaritsal - 37; Sahlishoffis - 37; Rogosil - 35; Kossel - 47; Roosal - 88; Fierenhoffis 55; Sännas - 46, Rõuges - 22; Vana-Nursil - 35; Vastse-Nursil - 37; Loewenkullis - 17, Bentenhoffis - 29; Laitsnas - 44. Mõisakoolides õpetab koolmeister, kes saab ülespidamise mõisalt ja osalt maksavad talupojad laste eest. Visitatsion on in folio lk. 46. 5) Schulvisitations Protocoll 1786 des Raugeschen Kirchspiels, folio lk. 30. 6) Fragen und Verordnungen der Kaiserlichen Dörptschen Ober Kirchen - Visitations Commission 1812, fol. lk. 44. 7) Verzeichniss sämtlicher Güter u. Hoflagen, Dörpter u. Gesinde des Kirchspiels Rauge 1815. 8) Erilist huvi peaksid pakkuma ka pastor Fr. Hollmanni kirjavahetus konsistooriumiga vene usu küsimuste üle a. 1863-1864. 9. Raugesche Kirchen-Chronik, angefangen im Jahre 1834. von C. G. Reinthal, ette on köidetud veel väljavõte 1801 aasta Kirchenbuchist, ülevaade vanema aja üle alates 1661. a. Vahepeal puuduvad 1867-1887. ja 1902-1919. aastast. 10. Väga väärtuslikud on ka konvendi protokollid, missugeid mul õnnestus leida aastate 1830-1884 kohta. Mis puutub kihelkonnas asuvate minult läbikäidud valdade - Haanja, Krabi, Laitsna, Rogosi ja Rõuge arkiivide kohta, siis pole sarnaseid olemas, punaste poolt on Vabadusesõja ajal valdade arkiivid ära põletatud. Ainult Rõuge valla arkiivis on uuemate EV aegsete esemete kõrval punaste hävitamisest säilunud üks möödunud sajandist pärit olev arkiivese ja nimelt Revisorische Beschreibung u. Berechnung des im Werroschen Kreise u. Raugeschen Kirchspiele belegenen privaten Gutes Rauge. Nach dem von dem Ritterschafts Landmesser P. Stern in den Jahren 1859-1861 vollführten speciellen Messung u. Chartirung ist die Konscellierung Vermerkung der Bauernsländereien und Abtheilung der Quote vom Jahre 1865 nachstehende rewisorische Beschreibung u. Berechnung angefertigt wordem im Jan. 1871. von E J. Tedder. Teateid olen saanud vastavate valdade sekretäärilt ja Plaani Vene kiriku arkiivi kohta - säälselt /alumine rida ära lõigatud/...

EKLA, f 199, m 25, 155/6 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Asjalised mälestised Rootsi sõja ajal olnud lahing Tsooru Tilgapalun ja Kõrgepalun. Üks lahinguplats olla Vana Roosan Krigulipalun, sealsamas ka suured matuserõugud, kuhu maetud langenud sõdamehed. Rõuges peetud lahing umbes praeguse kiriku juures. Ristimäele maetud Rootsi sõja ajal suure männa alla üks kindral. Sännal magasiaida maal ka endised sõjamatused. Peale Rootsi tulnuva vene naised sissena varandust riisuma, nii viinud nad ükskord Tsooru Päva talust möödudes suurte kraamikoormatega ka sealt kõik varanduse ära, pererahvas olnud suuremalt osalt kõik majast ära, metsasõrval koopas peitus, ainult peremees olnud talus leiba küpsetamas, kes sisside nähes pagend ahu pääle. Üks siss tulnud veel tuppa pärast, kui teised aita tühjendanud, nähes tuld ahjus põlevat öelnud ta: "Tohot veli, mis siin viga, tulõ palõs ahus ja leib tõuses astjas, nagu mägi." Pannud teine oma mõõga ahju naale ja naksi pükse maha aama ning oma edipoolt sooendama, siis näinu mees ahupäält, et see polegi mees, vaid naine. Mees hüppanu siis maha ja löönud sissi surnuks, ise pagenud salaja, et teised sissid ei näeks, metsa teiste juure ja teatanud neile sündmusest ja öelnud, et sõida sissele teepeale ette. Rõuge Veneojal oodatud sisside tuleku peale. Sissid tulnud 20 suure hobusekoormaga ise ratsa vankri ette rakendatud hobustel. Sissid, nähes varitsevaid mehi palunud suure häälega Jumalat, öeldes et kui veel seekord pääsevad koju moonavooriga, siis panevad nad püha Maarjale pika piiru kodus põlema. Mehed tormanud aga nüüd sissidele kallale, viimased nähes, et pole võimalik päästa kraamikoormaid lõiganud juhtmed, millistega hobused vankri ette rakendatud katki ja pagend ära. Suurem osa eestlaste kätte langenud kraamist jäänud Rõuge Matsi külla, misajast saati nimetatud küla ikka väga jõukas olnud.

EKLA, f 199, m 25, 156/7 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Söödud naadilehti, kui kevadel lumi sulanud, siis võtnud naised väitsad kaasa ja läinud metsa karuohakaid tooma, neid kupatatud ja söödud. Leiba tehtud sõnajalgadest ja valgest palusamblast, millele lisatud jahu ainult niipalju juure, et see praht koos seisaks. Keegi poiss öelnud emale, et ta ei taha seda, sest see olevat viha ja must nagu karusitt, sarnaste sõnade eest saanud poiss vitsu ja noomida emalt Jumala antud leiva teotamise eest. Viljamarjakaist küpsetatud karaskit, see teinud kõhu haigeks. Keegi kaevanud kupjale peale lõunatundi, et tema ei saa tööd teha, sest karask teinud kõhu haigeks, kupjas arvanud, et mees valetab ja proovinud ise ka, kuid vinsklenud peatselt sellejärele ise valu sees.

EKLA, f 199, m 25, 157/8 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talurahva kohtlemine pärispõlves Sänna Kuraski talu (Neumannid) olevat pärispõlves vahetatud koerte eest Moorast, vanasti kutsutud neid mustapagana Mooradeks. Jutustaja vanemad olevat kõnelnu, et vanasti olnu nii, et kui mees omale mõrsja koju toonu, siis pidanud saatma mõrsja esimeseks ööks mõisa, selle kohta olnud laulgi, millest kõneleja mäletab vaid järgmist: - Viidi mõisa herri ette... Küll see herra teda vaevas, kellele siis naine kaebas - kui herra uutse mati võtja - Värske piimapüti pandja. Teopõlves orjus talumaade suuruse järele, Sännal orjatud kolmest päevast kuni kuue päevani nädalas. 15-16-aastased tütarlapsed käinud korran ja karjan. Tol ajal olnud susisi veel nii palju, et tikkunu teised karja kallale. Kord murdnud susi mõisa karjast lehma maha, sest susi pole tüdrukuid sugugi pelganud. Karistuseks antud igale korralisele puud villu kedrata, sest susi murdnud talu maa peal ja olevat herri arvates seega talu susi. Aga kui talupoeg oma viljapõllul mõne jänesepoja, tedre või mõne muu söödava linnu kinni võtnud, siis olnud karistus kohe käes. Kui teopõlves pole teoline päikesetõusuks mõisa treppis olnud, siis antud 30 soolast. Nimelt olnud vitsad suures tõrres soolvees leos. Kõrgepalu mõisatee veerul olnud ennesti suur pihelgas, seal valatud inimeste verd nurmesüüdide pärast. Teisi pekstud mõisa pleekaias. Poolpäeval olnud pea peksupäev.

EKLA, f 199, m 25, 158 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Sänna mõisalt olevat kaotatud: Lepa, Vungi ja Sika talud, milliste põllud on ühendatud mõisa põldudega.

EKLA, f 199, m 25, 158 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veneusk Sännan olevat vene papid käinud ristimas inimesi küladen - mehed ristitud Võrus, külas käit naisi ja lapsi ristimas, naine olnud enamasti usuvahetuse vastu ning pugenud parsile ühes lastega peitu, kust preester nad poolvägisi alla vidanud.

EKLA, f 199, m 25, 158/9 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karistused Tõrvapalu saanud oma nime sellest, et seal tapetud ennevanasti üks tüdruk lapsetapmise pärast. Kolm pühapäeva pesset tüdrukut järjestikku kirikutulban, kuid tüdruk ei olevat mitte oma tegu kahjatsenud. Neljandal pühapäeval viidud hukkamise paigale. Õpetaja öelnud, et kui keegi tahab, et tüdruk elama jääks, siis hakaku see tüdrukul kaelast kinni ja andku suud. Keegi pole seda teinud, siis löönud kuninga timukas mõõgaga tüdrukul pää otsast, see hüpanud kolm korda ja langenud siis tõrvaste puude peale. Laip põletatud veel ära, kuid süda ei olevat kuidagi põlenud, siis kistud see timukate poolt tangidega tükkideks. Kirikutulp asunud vana kalmistu juures, sinna tõmmatud kättpidi üles ja siis pekstud. Seal pekstud ainult suuri kurjategijaid.

EKLA, f 199, m 25, 159 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katolikuaegne kirik Praegune Sänna vesiveskihoone, mis õige vana ehitus viie jala paksuste müüridega, olevat endine katoliku usu kirik olnud. Kord põlenud veski, siis olevat tulnud avalikuks palju salajaseid seinakappe.

EKLA, f 199, m 25, 159 < Rõuge khk., Sänna v., Kooli t. - Evald Blumfeldt < Jaan Tuusis, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana kirik nn Poola kirik olevat olnud praeguses Sänna mõisas, mida kohta kutsustakse nüüd Sänna-Poola kiriku küüniks, sest pärast olnud seal mõisa viljaküün, altarikotus olevat praegugi paljas - kuna muu osa metsa all.

EKLA, f 199, m 25, 159 < Rõuge khk., Sänna v., Kooli t. - Evald Blumfeldt < Jaan Tuusis, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veneusu tulek Veneusku minekul käinud papid külast külla ristimas, et inimesi oma võrku meelitada, siis lubanud nad usuvahetajaile maad, vilja jne., nende agarus olnud tingitud sellest, et kroonu maksnud neile iga ristitud hinge pealt 25 rubla.

EKLA, f 199, m 25, 160 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sänna kohtumaja juures olnud Rootsi sõda, lahingus langenud sõdurid maetud Ristimäele, sinnasamasse suure pedaja alla maetud rootsi kindral. Vanasti olevat olnud ainult üks suur Sänna-Tsooru mõis, missugune olnud kõige vanem Rõuge mõisadest, siis olevat praegused suured metsad kõik olnud põldude all, künnivaod olnud siis 8 versta pikad. Veel praegugi leiduda nimetatud metsades põllukraavi asemeid.

EKLA, f 199, m 25, 160/1 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teoaeg Mõisa läinud teolised kaugemalt juba pühapäeva õhtul, puuäke olnud kõige all, sellele laotud pääle ader ja teised põllutööriistad ja kõige peale veel teolise kehv leivakott. Mõisas ei olevat üldse peetud tööhobuseid pääle ühe, millega veetud sõiduhobustele heinu jne. Kõik tööd tehtud teoliste poolt. Rehepeksmine sündinud varem jalgadega sõtkumise teel, siis hiljemini tulnud hobustega tallutamine ja pindiga peksmine, kupjas valvanud selle järele kepiga, et pindalöögid lademest läbi ulataks, lüüa tulnud kaks korda ühele ja kaks korda teisele poole, siis puistatud lade ja uuesti algusest peale. Korralolijailt pekstud kaks rehte järjestikku, milleks kulunud kaks päeva ja samapalju öid, suuremast talust olnud vähemalt 2, väiksemast 1 reheline. Kui mõisas tööd olnud, siis pole lastud oma tööde juure ennem, kui mõisatööd lõpetatud, nii saanud talupoeg oma heina tavaliselt alles pärtlipäeval tegema hakata. Talvised mõisatööd olnud samuti ülejõukäivad, nii antud hommikul 60 naela tegemata linu teolisele parsilt kätte ja õhtuks pidanud teoline tagasi andma leisika ropsitud ja soetud linu, ja kõige selle juures pole tol ajal tuntud veel linaropsimise masinaid, kõik tulnud käsitsi kolkida. Siis olnud mõisale rängad kohtumaksud. Jutustaja mehevanemad ja esivanemad pidanud väikest 8-vakamaalist kohta, mille eest olnud viia igal poolpäeval (laupäeval) 20 naela kalu mõisa ja jahipidamise aegadel teatud arv linde metsast laskma, veel jutustaja mees olevat noores eas jahi ja kalastamisega mõisat orjanud.

EKLA, f 199, m 25, 161 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Magasipõllud Magasipõllud olnud isemaad, üles tehtud talupoegade poolt metsasõõrikutest ja ääremaadest, põllud haritud ja seemendatud talupoegade aja ja jõuga, seeme magasiaidast, sinna viidud ka sügisel lõikus, kust siis puuduse korral talupoegadele teri antud, kuhu ta siis sügisel ühes kasuviljaga tagasi maksetud. Kui magasiaidas vilja ülejääk suur olnud, siis see jäänud mõisa kasuks, valla poolt olnud magasiaida juures ka öövaht.

EKLA, f 199, m 25, 162/3 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjuse suurus ja iseloom Vili on pandud kokku sirpidega lõigates, vikatite tarvitamine olnud keelatud, alles Vietinghofi tulles Sännale lubatud tarvitada vikateid ja siis säetud ka osatükid sisse. Mõisapuude tegemine olnud talvel ja siis tulnud kõik teha kirvega, sest saagi ei olevat siis veel tuntud - puid on tehtud mõisa rehele, viinaköögile, herrastemajale ja Võrru müügile viimiseks. Voorides on käidud talvel Riias, Pihkvas, Narvas, Jamburis, Pärnus, viimane olnud sihtkohaks lina ja linaseemne vooridele. Sõnnikut laotatud kätega, sest harki pole tuntud, alles siis, kui tulnud mulgid rentnikena ja talude ostjana, nähtud esmakordselt harki ja pikapeale võetud see tööriist sännalaste pooltki tarvitusele, samuti ei olevat tuntud ka heinahangu, heinu veetud ennem siin kablaga. Sõnnikuvedu, mis sündinud kevadel olnud nii külm, et võtnud käed ära või jälle lõhkenud nad vilu tuule käes, et olnud üleni verised. Kuna oma tööd jäänud ripakile mõisaorjuse tõttu, siis olnud talupoja majapidamises alaline puudus, niihästi inimeste- kui ka loomatoidust, mis halvemate viljasaakide puhul kujunesid raskeks näljaajaks. Talupoeg pole saanud kunagi puhast leiba, ikka segatud jahule sekka aganaid ja kõlkaid. Kevadel olnud otsas loomatoit, et talupoegade hobustega ka mõisapõllud hariti, siis laenatud kevadel mõisast talupojale hobuse peale 10 naela heinu päevas, mida sügisel tulnud tasuda ühes kasuprotsentidega.

EKLA, f 199, m 25, 163 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Jutustaja isa nooremas eas olnud suur nälg, siis ehitatud parajasti mõisa härrastemaja, kuna rahval pole olnud midagi süüa, siis ehitajatele ja teolistele antud mõisa viinaköögist lõunaks toop viinapraga, kui mõni tahtnud vähekese lisaks saada, siis pole aga antud. Teolisele antud igal poolpäeval terve pere peale mõõdukene teri ja jõuluks natukene kartulaid.

EKLA, f 199, m 25, 163/4 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kool Tuusase maja olnud Sännal esimine koolimaja, esimine õpetaja olnud Jaan Vaarik. Kooli peetud kaks korda nädalas - teisipäeval ja reedel. Koolmeister lamanud ise poolest saati pingil ja lasknu lapsi lugeda, kes pole teadnud, seda kiskund juukseist. Tütarlaste jaoks olnud pink, väiksemad istunud põrandal, poisid lamanud kõhuli laudadel. Kevadel tulnud kirikherr kaema, küsinud lastelt, kas nad katekismust ka on õppinud, lapsed pole teadnud sedagi, mis raamat see on, sest õppimise juures tarvitanud nad testamenti ja lauluraamatut. Koolmeistril olnud selle eest paar vakamaad põldu ja valla pealt korjatud ka viljapalka. Mõisa poolt antud koolile puid, need olnud 7 jala pikkused, mida siis koolilapsed lühemaks pidanud raiuma. Kool kestnud kolm aastat mardipäevast maarjapäevani. Peakooli võetud neid, kes lugeda oskanud. Kevadeti peetud Rõuges kihelkonna lastepäeva, kus lauldud ja küsimusile kostetud. Taludes olnud ainukeseks ilmaliku sisuga raamatuks kalender. Ühel talul käinud leht, sealt olevat kord loetud, et peatselt tuleb aeg, et terad jooksevad ise viljakotti, inimesed vaatavad vaid pealt.

EKLA, f 199, m 25, 164 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raharendi ja talude ostu aeg Mulke on teoorjuse kaotamise järele asunud Sännale väga palju, nii et neid olnud peaaegu pooleks endiste peremeestega, kuid et endised neisse väga vaenuliselt suhtunud, siis on paljud ära läinud uuesti. Mulgid olnud aga palju targemad, sännalased õppinud neilt sõnnikuharki, heinahangu ja linakolkimise masinat tarvitama. Kui talude ostmine alanud, siis loobunud paljud omast kohast, kuna pole osatud näha ette, et talu suudaks osturaha ära tasuda. Mulk aga tulnud maksnud käsiraha sisse ja hakanud müüma metsa, kust saanud varsti kätte osturaha. Kohalikud inimesed pole osanud hinnata metsa väärtust.

EKLA, f 199, m 25, 165 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lahinguplatsid Poola sõja ajal maetud lahingus langenud sõdureid Purlakule-Poolamäele, ennem käinud Riia-Pihkva kivitee sealt läbi. Rogosis on Tapelsoo nimeline maakoht, seal olevat Rootsi sõja ajal suur lahing löödud. Pakku mindud Viitinale Peldesaarele, seal koetud ka kangaid, telgede ase olevat veel praegugi näha.

EKLA, f 199, m 25, 165/6 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teoaeg 8taalrisel talul olnud vakuraamatute perra orjata 2 päeva nädalas mõisa, 20 taalrilistel 5-6 päeva, kuid mõisnik pole pidanud kinni sellest normist, vaid nõudnud orjust seni kui mõisatööd tehtud. öeldud küll, kui sügisel rehepeksu ajal tervete nädalate viisi mõisas oldud, et üleliigsed päevad arvatakse tuleval sügisel rehepäevadest maha, kuid kes teisel sügisel sellest kõneleda julgenud, sellele antud peksa. Rehede peksmine sündinud ööd-päevad vahetpidamata,ikka olnud 3 päeva ja kahe öö järele üks öö puhkust. Kuna tollel ajal lampe pole olnud, siis olnud rehe tulenurgas suur tuli maas, mille järelvalvajaks olnud üks mees, edimelt tulnud vili rehen rabada, siis rehe all pintadega pessa. Jõukamast talust olnud viia mõisa 2 lammast, vähematest 1, peale selle viljakotte, kedrata 10 naela mõisa linu lõngaks, puhastada mitu kimpu linu, iga lehma pealt 10 naela võid jne, jne.

EKLA, f 199, m 25, 166 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine. Mõisa on Sännal kaotanud väga palju talusi: 2 Kurista talu, 2 Sikalaane, 2 Vungi talu. 1896.a. kaotand mõis Kala talu, kuna esimeste põllud võetud mõisa nurmede alla, siis viimase talu põllule külvatud puuseeme ja põllud jäetud metsa alla. (Samu teateid sain ka Ann Kuslapilt Sänna asundusest. Koguja märkus.)

EKLA, f 199, m 25, 166/7 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mannasseini revisjooni Mannasein käinud Sännal kihelkonna härra tegevust revideerimas ja leidnud, et herr on tarvitanud ära kassa raha, millepärast ta ametist vallandatud. Kõneleja on kirjutanud ise ühele Mannaseinile saadetavale palvekirjale alla, milles nõutud: 1) Maade andmist. 2. Mõisnikkude õiguste vähendamist. 3. Kohtuvõimu andmist omakeelsete inimeste kätte jne,jne. 1881.aasta rahvalugemise eest jooksnud inimesed pakku, kuna arvatud, et mõisnikud tahavad selle kaudu panna talurahvale makse peale, et inimesi kodus tabada selleks käidud lugemas öösel. Vallavanemalt nõudnud Mannasein, et esimine viiks teda kõige vaesema inimese juure. Vallavanem läinudki siis ühes Mannasseiniga ühe popsi poole, elamu olnud suitsutare ja ahi küdenud parajasti, pops kutsutud toast välja, ühes popsiga tunginud ukse kaudu välja ka suur suitsupilv, mis pole ka enam katkenudki, peale mõnele küsimusele vastamist läinud pops majja tagasi, Mannassein aga kirjutanud omale raamatusse, mida ta ka vallavanemale öelnud: "Korstnast tuli ja korstnasse läks."

EKLA, f 199, m 25, 167 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kohus Kohus olnud, kuid otsused olenenud täiesti mõisnikust, maksev olnud öeldis: "pallõ herri". Kihelkonnakohus võinud anda kuni 60 hoopi, kreisiohus - 80 ja hoohgericht - 120 hoopi. Kupjas võinud kepiga lüüa korraga viis hoopi, kuid ta võinud, kas või minutilise vaheaja järele anda jälle.

EKLA, f 199, m 25, 167 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veneusk Edimiselt kirjutatud veneusku võtjaid ülesse Riias, kus neile on lubatud tasuks maad, vabanemist parunite orjusest, luteri kirikumõisa orjusest, viimane orjus ja maksud pastorile on olnud võrdlemisi suured.

EKLA, f 199, m 25, 167 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sännas nälg Viimane näljaaeg olnud Sännas 1904 aastal, millal vili kõik äpardunud, ainult linasaak olnud hää ja linade vastu on siis käidudki vilja vahetamas Võrust kaupmeeste käest.

EKLA, f 199, m 25, 167 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
1905 a. Rahvas on sattunud ärevusse kuuldustest, mis kõnelenud mustasaja tulemisest, inimesed on pagenud metsa, kaasa viies loomi ja vilja.

EKLA, f 199, m 25, 166 < Rõuge khk. - Evald Blumfeldt (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jutustajate nimestik Adamson, Jaan, 57 a. Tsia küla Haanjas lk. 1-7. Aleks, Juhan, 70 a. Rebase küla Haanjas lk. 51-52. Assor, Adolph, Rõuge kõrgema algk. Juhataja, 70 a. lk. 144-150. Frey, Kaarel, 68 a. Hulljaku küla Rogosil lk. 69-73. Glasenapp, Viktor, Rogosi asundus lk. 68-69. Gutves, Jaan, 60 a. Rebase küla, Haanja lk. 52-53. Haab, Jakob, 76 a. Villa k. Kalmetmäe t. Haanjas - ühes naise ja väimehega lk. 23-31. Ilves, Mai, 67 aast. Sännal lk. 155-159. Jänes, Madli, 83 a. Rogosi asundus lk. 60-67. Jõõger, Jaan, 71 a. Haanja asundus lk. 8-9. Kala, Mai, 84 a. Maiori Rebasel lk. 99-103. Kookmann, Epp, 74 a. Krabil lk. 129-131. Kribis, Mari, 88 a. Korgepalul Rogosis lk. 87-96. Kriisa, Juhan, 67 a. Tautsa küla Haanja lk. 54-55 Kriisa, Vidrik, 43 a. Haanja v. lk. 55-59. Kõva, Ann, 87 a. Sikasoo talu Rõuges lk. 22. Kuslap, Ann, 67 a. Sänna asundus lk. 166. Lilo, Kadri, 70 a. Rõuge v. lk. 133-138 Linnas, Els, 79 a. Väikeruuga k. Rõuges lk. 131-132. Lukk, Gustav, 38 a. Haanja asundus lk. 18-20. Neumann, Mari, 86 a. Sänna asundus lk. 160-164. Peterson, Paul, 38 a. Rõuge vallamaja lk. 138. Plaanisepp, 72 a. Plaanil Haanjas lk. 36-37. Press, Jakob, 74 a. Ala-Suhka k. Haanjas lk. 32-36. Pulk, Willem, 84 a. Rebase k. Rogosil lk. 96-99. Raha, Madli, 73 a. Kokemäe küla Haanja lk. 158. Reibakas, Jaan, 51 a. V. Laitsna vallavanem lk. 110-114. Raag, Kaarel 85 a. Krabi vald lk. 122-124. Raag, Juuli, 76 a. Krabil (eelmise naine) lk. 122-124. Saks, Jaan, 56 a. Kooli talu Haanja Plaksil lk. 21-22. Siska Taniel, 86 a. Huljaku k. Rogosil lk. 80-86. Soo, Liisa, 90 a. Mikita küla Tuvi talu popsikoht Rogosil lk. 73-80. Soo, Mari, 85 a. Mikita küla Tuvi talu popsikoht Rogosil lk. 73-80. Sormul, Jaan, 55 a. Mustahamba Laitsnal lk. 121-122. Sormul, Jakob, 81 a. Mustahamba Laitsnal lk. 117-121. Subrke, Jaan, 59 a. Kika talu Krabil lk. 121-128. Taavelt, Jette, 50 a. Nurme t. Sännal lk. 165-168. Taavelt, Juhan, 64 a. Nurme t. Sännal lk. 165-168. Tanielson, Peeter, 76 a. Tanielsoni t. Kilomanni küla Laitsnal lk. 103-110. Tikutaja, Anna, 64 a. Värsnal Krabi v. lk. 128-129. Treimann, Hindrik, 92 a. Kokemäe Kriisa t. Haanjas lk. 40-50. Troska, Jakob, 78 a. v. Rõuges Pruuli t. lk. 139-143. Trumm, Juuli, 76 a. Tummelka k. Haajna lk. 38-39. Trumm, Peeter, 68 a. Tummelka k. Haanja lk. 36. Tsuppur, Liisa, 73 a. Kõrgemäe Rogosil lk. 115-117. Tuusis, Jaan, 74 a. Kooli talu Sännal lk. 159. Valt, Liisa, 69 a. Haanja asundus lk. 10-17. Viks - Rõuge pastor ja Rõuge arkiiv lk. 151-154. Pau, Jaan, 76 a. kalur Plaksi k. Haanja lk. 22. Siimann, Plaani Apost. Õigeusu koguduse köster Uba - Rogosi valla sekretäär Norrmann - Haanja v. sekretäär

ERA II 23, 49 (3) < Paide khk., Mäo v., Seinapalu k. - Helene Neuman < Maria Laube, 64 a. (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Kuu plekid. Üks noor tüdruk läind vett tooma, tal old kaelkoogud ja kummaski konksus ämber. Kuu paistnud selgesti ja vaadanud tüdruku peale, kes old nii ilus ja puhas ja rõõsk ja armas ja kuu tõmmand tüdruku oma juure. Ja sellest on tulnud kuul tumedad kohad, et sääl seisab tüdruk kaelkookudega ja ämmerdega, mis selgesti on kuul näha. Ja kui veel on leida niisuguseid teisi häid ja puhtaid tüdrukuid, kui oli see, siis kuu võtab ka selle oma juure.

ERA II 23, 113/4 (11) < Hargla khk., Mõniste v., Punda t. - Paul Ariste < Senta Noorkõiv, 22 a. (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Vanakuradi hiussõ' om pikk ümmargune hain. Tuu pandas kokku ja kivile ja antas valu, ku lehmä' om kadunu' ja üldäs: Ütle', ütle', vanakurat, kos mu lehmä' pan?nit, sis saat valla; kui ei' ütle', siis ma' su' är' tapa.

ERA II 23, 130 (6) < Hargla khk., Vastse-Roosa k. - Th. Pettai, koolijuhataja < Vastse-Roosa algkooli õpilased (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Laste hirmutamine a) Külma poisid tulevad! Koll tule! Susi tule! Näkk vii vette! Küla aja kotti! Mustlased viiva ära! Karu tule seina vahelt! Juudi naine tuleb!

ERA II 23, 139/41 (1) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ussi sõnad. (Vasklase ja kiriva sõnad). Kiriv kui sa minnu kiusama tuled kümnega Mina sulle kahekümnega vasta Must kui sa minnu murdma tuled kahekümnega Mina sulle kolmekümnega vasta Vasklane kui sa minnu kavalalt hammustama tuled kolmekümnega Mina sulle säitsmekümnega vasta Amen. Kui uss hammustanud, siis tuleb neid sõnu kolm korda või üheksa korda haiget kohta üle silitsedes ja voolides. Puretud koht tuleb veega üle pesta ja tubaka leht peale panna. Ussi hammustatud ei tohi hoonesse minna, siis hakkab kõvasti paistetama. Kui uss hammustanud võib ka välja-sia sitta peale panna. Võetakse värsket sia sitta võimalikult rohkem "hea suur hunik" ja pannakse see lapiga hammustatud koha peale.

ERA II 23, 143/5 (3) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Kollatsioneeris Mare Kalda
Nisserdamise ja lendva (rabanduse) sõnad, või häkiline tuule tõmbus - näit. hobusel. Need sõnad tulevad ühes järelolevate tähtedega üles kirjutada ja kas haige koha peale või hobuse nina peale panna. Kõigile loomadele ja inimestele võib seda lugeda. Paberilt kirjutatud: "Õnnistegija läks Templist Jeruusalemmast alla Eesli jalga nikerdanu. Ütle tolle vana naisele, et ta teeb minu eesli jala terves. Kui mina võin tetta kui mina ei mõista, küll mina esi oppe". B. Õ. J. A. O. + + B. E. L. L. A. + + A. L. L. J. + + B. A. S. S. O. R. + + Lugeda tuleb voolides haiget kohta 3 või üheksa korda./Arst ei taha sõnu ilma haiguseta ütelda, siis kaotab oma võimu/. Kui nikerduse sõnad üteldud, siis tuleb ütelda: Jumala sõna om ellav ja vägev kui kahe teraga mõõk, tungib läbi su henge ja vaimu ja kõik liikmed ja sooned ja üdi südame nõu ära mõista. Ükski loom ei ole Tema silma all nägemata vaid on paljas ja avalik kellest meie räägime. Seda ka mitu korda lugeda kõrva või nina sisse loomale. Leiva peale ja vee peale.

ERA II 23, 147 (5) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Kollatsioneeris Mare Kalda
Rabatuse või sisemise häda vastu ( "häkiline häda"). Seesmised valud. "Jeesus ütel, Jeesus ütel see Püha väkkev Jeesus ütel hõika minnu appi kõige ihuliku häda sees, mina taha sinu ära päästa. See om Kristuse väkkev veri, see om Kristuse käsi, see om Kristuse väkkev sõna Jumala see Isa, Poja, Jumala see Püha Vaimu nimel Aamen." Kolm korda lugeda suhkru vee peale ja siis haigele sisse anda. Mõjub kohe. Peale selle tuleb anda "Kuutsenbalsami eli" kas veega või viinaga, kuhu püssirohtu sekka pandud. Seda võib loomale kui ka inimesele anda.

ERA II 23, 153 (10) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Paistetuse vastu: Korjatakse karvaseid lehti, mis keedetakse ära ja pannakse haige koha peale. 1) Südame valu hain, 2) jooksja hain maahain, kärn hain, hiire kõrva tedre marana juured, teenuiad.

ERA II 23, 153 (11) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kärnhain: Kärnhaina juured kaabitakse puhtaks kollane juur tambitakse peenikeseks segatakse haput koort ja silmakivi (vase oxyd) juure. Saadud salvi määritakse kärnade peale. Nii kaua arstitakse kuni kärnad ära kaovad.

ERA II 23, 153 (12) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Teenuiad südame kloppimise vastu. Teelehe õied (nuiad) keedetakse ära pannakse apteegist ostetud "undersitsi" rohtu sekka ja siis juuakse kas tassi täis korraga või vähem kuni südame kloppimine ära kaob. 1) Vedel rohi, mida apteegist saab - vahakas, rohu haisuga.

ERA II 23, 153 (13) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Tedre maranad: Tedre marana juured pannakse viina sisse. Kui keegi ära tõstnud ennast, siis rüübatakse sealt.

ERA II 23, 153/5 (14) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Upinhain. Krampide vastu. Upin haina keedetud vee sees paaditakse lapsi samuti ka suuri inimesi.

ERA II 23, 155 (16) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Juuksed ajab kasvama takja eli - roheline.

ERA II 23, 155 (17) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Hiire kõrvad korjatakse kokku ja keedetakse kuuma vee sees ja pannakse siis vedelik vee sisse, milles leotatakse reumatismuse all kannatavat keha osa, või tervet keha.

ERA II 23, 157 (18) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Südamevalu hain: Südamevalu haina lehed ja varred keedetakse ära ja pannakse piparmündi õli sekka. Seda vedelikku võetakse sisse kui süda halb või valutab.

ERA II 23, 157 (19) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas Elsa Leiten 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Sõnad lapse kõhu terveks tegemiseks Arakule haigus Varesele valu Sitt silla alla Pask paju juure alla Lapse kõht terveks.

ERA II 23, 157 (20) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Jooksja hain: Jooksja hain keedetakse ära pannakse vedeliku sisse suhkrut ja juuakse jooksja haiguse vastu.

ERA II 23, 157 (21) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Paistetuse vastu. Hainad keedetakse kõige juurtega ära. Viina pannakse juure ja siis juuakse natuke sisse ning määritakse haige koha peale.

ERA II 23, 157 (22) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kalmuse juure sisemise valu vastu.

ERA II 23, 157 (23) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Samuti Palderjaani juured viina sisse pandult tõstmise vastu.

ERA II 23, 283/4 (5) < Tartu l. < Läti, Aluksne - Paul Ariste < prof. Sarve perekond (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Aluksnest umbes 7 kilomeetrit on ragani pettäi, kust inimesed ei julge alt läbi minna. (Kuuldud prof. Sarve perekonnalt. Ainestik on pärit Aluksne eestlasilt Lätis).

ERA II 23, 285 (3) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaevu Antsu ma küll kuulnud olevat ei mäleta. Küll aga keelati, kui lapsepõlves kaevu äärelt alla vette vahtisime, oma nägu kaevu põhja: "Ärge vahtige alla, kaevu titt tõmbab vee põhja," kas sellel Antsu nimi oli ei mäleta.

ERA II 23, 301 (2) < Helme khk., Riidaja v. - Hans Martin (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
P.S. E.R.A. poolt on avaldatud küsimus: Kes ja milline on Kaevu Ants (koo Ants)? Kao Antsu ei ole ma kuulnud siinpool, küll on siinses ümbruses vanemal ajal elanud isik keda kutsutud Kau Antsuks ja kellele ümbruskonnas lauldud: "Kus hunt muneb, või teeb muidu poegi; kas Kau muneb või teeb pasaritsikuid?" Siinsed vanemad inimesed ütlesid küll o asemel u, aga siiski ei või ma otsustada, kas siinmainit Kau'l on midagi ühtlust Teie poolt otsitava Kao'ga. Võtsin endale julguse piirduda ainult eelseisva märkusega.

ERA II 23, 313 (6) < Rannu khk., Uniküla k. - Herbert Tampere < Ann Tampere (1930) Sisestas Eve Ehastu 2001
Kui laits sünnib, sis om penil ja kassil suur rõõm.

ERA II 23, 323 (12) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui rohu peale maha istutakse, peab enne sülitama - et maa viha külge ei hakka, nii ka kui metsa veega käse pesta, peab enne vette sülitama.

ERA II 23, 365/6 (4) < Kolga-Jaani khk., Oiu k. - Julie Rätsepp (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Siis veel öösel (kesköösel), sõnajalaõie noppimine, mis selleks enne valmis on vaadatud ja otsitud, mis aga suurte raskustega seotud olevat tontide ilmumisega keskööl, kui parajasti "sõnajalg" õitseb. Selleks siis jällegi pidada olevat oma vigurid ja nõidused, "nõela ristid" ja ringid ümber sõnajala ja selle õie valvaja, et tont kägistama ei peaseks juure, vaid ainult hirmutada võivat. Mainitud õie noppija pidada eluaeg väga õnnelik inimene olema ja vanast peidetud raha aukusi palju üles leidma. Märkus: tännini pole kuulda olnud, et kellegil on õnneks olnud sõnajalaõit õitsmise aeg noppida.

ERA II 23, 369/70 (12) < Kolga-Jaani khk., Oiu k. - Julie Rätsepp (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Veel üks legend kadriõhtust, mida vanaisa mulle juba varem jutustas. Olnud parajaste kadrilaupa õhtu mis ühtlasi osutanud ka neljapäeva õhtuks. Külas lõbutsenud salk nooriinimesi koos ja otsustanud maskeerida kadrinalja jaoks. Mintud hulgana kadrisandis, millegi arusaamatuse tõttu eksinud kadrid umbes poole öö paiku ära, ja jõudnud viimaks luhta jõe kaldale välja. Ühiselt otsustatud siis paralleelselt jõe suunas edasi minna, kuni mõni tee vastu tuleb - mis viib luhast välja elamu juurde. Korraga kuulnud kadrid alt jõe sügavusest suurt kohinat, müra ja kopsimist. Kadrisandid äsja kohkunud, kuni keegi julgem naljahammas küsinud alt vete vaimult: "Kadrid mis te seal teete?" "Kas õlut teete? Tooge meile ka! Vetevaim vastanud alt sügavusest kohisedes: Ei tee õlut! Seatsime vankrid ja regesi korda, läksid parajaste nende tööd ja töö tulusi ära tooma, kes kadriõhtutel, ka teistel tähtsal õhtutel ja neljapäeva õhtutel tööd teevad. Siis peasenud ka kadride silmad lahti, ja kohe leitud õige tee kätte, mis viib külasse välja. Siinpool peetakse ala neljapäeva õhtut, millal kunagi teenijatele talu poolt midagi tööd tegemiseks ei anta. Ka kõiki tähtpäeva õhtusi peetakse, kus muidu istudes juttu vestetakse, ehk jälle ajalehte loetakse.

ERA II 23, 387 (6) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda (P. Kippar, nr. 221)
Harakas näind kord kui plika oli murul magades enese paljaks aelenud, ja hakanud laulma: "Prigu, prigu, prigu, pragu, pragu, pragu! Ei see pragu ei parane."

ERA II 23, 535 (2a) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maaalustest. Olla vaimud kes maa all taguda ja kopsida, ei tea neist keegi rohkem, ehk kuulen veel edaspidi.

ERA II 23, 535 (3) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metsaliad, metsa vaimud, metsapiigad elavad hiiedes, soiuvad ja vihtlevad ja mis muid häälitsusi veel teevad.

ERA II 23, 632 (28) < Karksi khk. - Marie Sarv < rahvasuust (1930) Sisestas Eve Ehastu 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui pois/sündind/, siis naiste aluse (kördi) sisse, leida hea naise.

ERA II 23, 633 (29) < Paistu khk., Aidu v. - Marie Sarv < Mall Miller (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maast saadud haiguse arstimine. Peab minema kõrvalisesse kohta, säält nuaga välja lõikama kolmest kohast ümarik tükk maad, peab panema kummuli väljalõikamise seisakus, et täpselt tagasi panna. Siis kaapida nuaga vanast hõbedast valget auku, ise lausudes: Püha neitsi Maarjake, võta valged vastu oma sulaselt ehk ümardajalt (ja nimi ka ütelda, kes haige on) ja kanna laiali veevaimule ja maavaimule aamen. Kolm korda. Nii korrata iga augu juures. Siis veel Issa Meie palve kolme Aamnega, nuaga rist maa tükil alla lõigata ja ilusaste auku tagasi panna, et haigus alla jääks.

ERA II 23, 671 (3) < Rapla khk., Riidaku k. - Emilie Poom < Liisu Born (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
Üks nõid olla üht tüdrukut hundiks nõidund, see ei ole kõrva näinud, ainult otse ette, läind kord teise tüdrukuga metsa, leidnud hundi murtud hobuse varsa, kohe võtnud ühe kintsu ja hakand närima. Teine tüdruk ehmatades küsima: "Kuidas sa võid toorest liha süüa?" Tema vastand: "Minul on kõik keend ja küps."

ERA II 23, 671 (4) < Rapla khk., Riidaku k. - Emilie Poom < Liisu Born (1930) Sisestas Mare Kalda, kollatsioneeris Mare Kalda
Üks naine ei ole kodus kuidagi korda saanud, ja läind metsa, kus hundiks muutunud, käind aga igapäev põllul kivi otsas last imetamas. Kui tal kasukas selgas olnud, siis olnud hunt, võtnud kasuka ära, siis olnud naine. Kui ta last imetand kivi otsas, võtnud kasuka seljast ja pannud kivi peale. Mees mõtelnd, mis ma peaksin tegema, et ta inimeseks jääks. Teind siis ükskord kivi tuliseks. Kui naine jälle tulnud last imetama ja kasuka kivi peale pannud, siis tuline kivi põletand kasuka ära, nii põle ta enam saanud hundiks minna.

ERA II 23, 723 < Käina khk., Kassari k. - Oskar Kallas < Aino Kallas < Marie Vetsi, u. 55 a. (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Pr. Aino Kallas kuulis suvel 1930 Hiiu-Kassaris Marie Vetsilt (umbes 55 a.), tema vanaisa visanud kalale minnes kivi vette ja ütelnud: "Näkile kakku."

ERA II 23, 771/3 (1) < Rõuge khk., Viitina m. - Ella Ohtla < Bernhard Tigane, 20 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Anne Kaaber
Armastuse laul. Mina olen isal üksainukene vara Kõik, mis saan, seda joon mina ära. Hai trulla rulla pomm, hai trulla rulla pomm, pomm, pomm. See müts, mis mul peas, on seitse auku sees, Täi vahib välja, hõbeprillid ees. Hai trulla... j.n.e. See rätt, mis mul kaelas, on armukese antud, Armukene oli teda saba all kandnud. Hai trulla... jne. Siin piip, mis mul on, kinkis mulle mustlase naine, Sest et ma lubasin tema armuke olla. Hai trulla... jne. See vest mul seljas on selgest siidist Seljataga nõeltud risti-rästi niidist. Hai trulla... jne. See särk, mis mul seljas, on selgest kalevist, Isa oli toonud teda Kelmiküla alevist. Hai trulla... jne. Need püksid, mis mul seljas on, tegid mulle hirmu, Neil ei ole tagapoolt põrmu. Hai trulla... jne. Need saapad, mis mul jalas, on sandi käest võetud Sant sai palja jalu tee äärde jäetud. Hai trulla... jne. Lähen mina kõrtsu, võtan napsu viina, Isa peab hobusega preili juurde viima. Hai trulla... jne. Minu magamise ase on kõrtsu taga kraavis, Hommikul kui ärkan, sigadega paaris. Hai trulla... jne. Minu magamise ase on mõni kord ka saalis, Hommikul kui ärkan, neiudega paaris. Hai trulla... jne.

ERA II 29, 91 (1) < Laiuse khk., Vaimastvere v., Endla k. - J. Toming (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused küsimustele) Aljas ja ork ei tunta.

ERA II 29, 91 (2) < Laiuse khk., Vaimastvere v., Endla k. - J. Toming (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused küsimustele) Külma tõbe tuleb vähe nüitsel ajal ete, arsti rohuks on tarvitud umala teed. Vanal ajal pandud inimene kütisese (mätaste alla). Kui keegi õikab, ei tohtind kütises inime vastu õigata siis tuli külmtõbi jalle kallale.

ERA II 29, 95 (1) < Laiuse khk., Vaimastvere v., Oonurme k. - Juhan Soo (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused ERMi kirja nr. 136 peale) Külmtõbi. Tunti nime külmtõbe all. Lapsepõlves kuulsin vanarahva jutte, see ja see olnud külmas tõbes, tõbi olnud nagu mõni elav olemus, kes mõnd kiusanud, mindud eest ära teise kohta, mõnikord metsa et tõbi üles ei leiaks.

ERA II 29, 96 (2) < Laiuse khk., Vaimastvere v., Oonurme k. - Juhan Soo (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused ERMi kirja nr. 136 peale) Haldjas tunti hallijase nimega ja nimelt metshaljas, mitte just kuri aga inimeste kimbutaja, kes inimese eksiteele viis, mets ja maakoht muutus võeraks - see oli haljase tegu.

ERA II 29, 104 (12) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused kirja nr. 388 peale) Altmaakäija - ei tea.

ERA II 29, 105 (25) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused kirja nr. 388 peale) Näkk = "nakk", nakkavat kinni, nii et enam valla ei saavat ja uputavat ära.

ERA II 29, 107 (1) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale) Ussisonad: Kääna pää käänu Viska ennast rõnga Viska viha vitsa pääle Pane paha paiju pääle. Valu haavale.

ERA II 29, 107 (2) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale) Küll ma mütä mürgiga küll ma rao ravvoaga Püha kiri, papiraamat.

ERA II 29, 108 (3a) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale) Ussi paigale pandmise sõnad, et ei saa ära minna. Kuni malga tood. "Ole sa pruut vai mõrsja saisa paigal, koni ma ihtme tuu."

ERA II 29, 127 < Karula khk., Kaagjärve v. < Kolga-Jaani khk. - E. Heiberg, vastus küsimustele (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
/--/ Näkk on tuttav nii siin kui ka Kolga-Jaanis ja tähendab veevaimu, kes veeligi-tikkujaid lapsi vette tõmbab./--/

ERA II 29, 141/9 < Häädemeeste khk. - Leida Lepp (1930) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis Mare Kalda
Entseldamine. Sõidab noor meremees esimest korda läbi Taani väina, Guldeni tuletornist mööda, siis entseldatakse teda. Entseldamine on isesugune meremeeste nali, millest võtavad osa ainult madrused. Kapten end asjasse ei sega, vaid vaatab päält. Saadakse laevaga Guldeni tuletorni kohta, siis juhivad vanemad meremehed noore, entseldamisele-tuleva laevuri tähelpanu tuletorni pääle, seletavad talle vilkuvat tuld Kullimammaks, kes lehvitab rätikut, või rätikutlehvitajaks lesknaiseks, kel mees Guldeni kohta merre uppunud. Räägitakse ka neiust, kelle peigmees Guldeni kohta uppunud, või tütarlapsest, kelle meremehed ära eksitanud. Neiu on sünnitanud lapse ning käib nüüd randapidi ning lehvitab igale möödaminevale laevale rätikut ja ootab petist peigu. Räägitakse veel tigedast paagisaksa naisest, Kullimammast, kes tõotanud meremeestele valmistada sedasama valu, mida on tema tütar korra pidanud kannatama. Nimelt on meremehed korra Guldeni paagisaksa tütre kinni võtnud ning temaga viis vana imet ära teinud, mille järeldusel tütarlaps surnud. Räägitakse veel, et nüüd tuleb merejumal laeva ning ristib noored madrused meremeesteks. Selle aja sees ongi üks vanematest meremeestest merejumalaks seatud, muidugi laeva suuremaid naljahambaid. Merejumalale tehakse suur habe suhu, õlimantel pannakse selga, süidvester pähe, nägu määritakse ära ning valatakse merejumal lõpuks veega üle ja lastakse paki päält alla kettide pääle. Säält ronib ta siis ise laeva, habeme veest sorisedes, ning jätab nooresse meremehesse mulje, nagu oleks ta tõesti merest tõusnud. Merejumal kannab kaenla all suurt raamatut, kahest puukaanest moodustatut, millesse on kirjutatud meremehe jutlus ning millesse märgib noorte madruste nimed. Et häälekõla äraandjaks ei saaks, kannab merejumal keele all korki. Noore madruse jaoks (mõnikord on neid mitu) asetatakse laeva veetank, täidetakse veega, pannakse antspakk risti üle ning asetatakse nooruke sellele istuma. Mõnikord seotaks tal ka silmad kinni. Siis tuuakse ta ette kaks suurt puust habemenuga. Üks neist nugadest on sileda teraga, teine hambulise. Hambuline maksab üks naelsterling, sile viis naelsterlingut. Kästakse madrusel endal valida, kumba nuga ta endale habemeajamiseks soovib. Tahab madrus odavamat nuga, siis määritakse entseldataval nägu tõrvaga ning hakatakse hambulise noaga habet ajama. Soovib ta kallimat nuga, siis tehakse pits (laeva pang) seebivahtu täis ning pintseldatakse vaabriga (kaabelkaanist nuustik laevalae pesemiseks) põsed seebivahuga ning aetakse siledama noaga. Üldiselt sünnib siis terve entseldamise toiming pisut kergemini. On habemeajamine lõpetatud, siis tõmmatakse salaja veetangi pääl olev antspakk ära ning madrus kukub ühes tangi pääl oleva purjeriidega tangi. Mõnikord valatakse talle sinna veel vett pääle, et hästi leotada. Tuleb madrus veest välja, siis lastakse tal kolm korda pilli alt läbi pugeda ja ankrul kolm korda suud anda. Vanal ajal on meremees veel trossi otsa seotud ning kolm korda laeva alt läbi tõmmatud. Korra on entseldatud üht kapteni poega ka niisuguse alt läbitõmbamisega. Noormees on aga noaga trossi katki lõiganud ning ära uppunud. Sellest saadik on koledast kombest loobutud. Nüüd tuleb merejumal ja küsib, kas musti, ristimata madruseid veel laevas on. Pootsman ütleb merejumalale kõik ristitud meremeeste nimed, mis suurde raamatusse tähendatakse. Nüüd loeb merejumal meremeeste jutluse. See seisab koos igasugustest vastuoksustest. Meremees peab kirikust mööda minema ja kõrtsi sisse astuma. Kui iial minnakse avalikust majast mööda ning nähakse naisterahvaid aknal, siis peab kohe sisse astuma. Suguhaigus peab meremehel olema. Suguliige peab tal lõhki lõigatama. Kaptenil ei tohi meremees iial vastu hakata. Kui minnakse linna alla, siis peab meremehe esimene küsimus kaptenile olema: kus käib kurss naisterahvaste-maja pääle? Niisugusesse linna peab minema, kus kõige rohkem avalikke naisi. Nälga peab meremees kannatama ning nurisemata kõik kohustused täitma. Jutluse lõpetanud, annab merejumal igale oma-tehtud meremehe tunnistuse ning kaob ise paki taha, läheb merre tagasi. Nüüd võtavad ristitud meremehed antspakud selga ja lähevad kapteni juure kajutisse ning küsivad: "Kus kurss?" Kapten annab siis laeva arvel igale pudeli viina (kiikri). Tullakse meeste juure tagasi ning hakatakse ühiselt kiikert vaatama (jooma). Viie naelsterlinguline jne. nuga aga lunastatakse linna all viina näol. Entseldamine sünnib mitmes kohas: 1) Taani väinas, 2) Gibraltari merekitsuses, 3) ekvaatori all. Entseldamine on väga üldine komme. Ükski kaugeid meresid sõitja laevamees ei pääse sellest. Entseldatakse ka reisijaid, ka naisterahvaid, näit. isegi kapteni abikaasat, kui ta laeval kaasa sõidab. Naisterahvaste puhul loobutakse entseldamisest, kui lubatakse entseldajatele mõni suurem summa viinaraha. Raha nõutakse ka rikkamalt inimeselt, kes pooleliolevat laeva ehitusplatsis huvi pärast vaatama läheb. Tõmmatakse nöör ette, ega lasta enne üle, kui on lubatud mõnesugune summa.

ERA II 29, 399/400 < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Kaarel Koppel, s. 1868 (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Alli ärja lugu. Noorem vend läheb halli härga müütama, kuuleb metsas häälitsust kräätsti, küsib: Kas osta tahad? - Kräätsti. - Ah võlgu tahad? - Kräätsti. - Ah aasta pääle? Ja jätnudki härja kase manu, nagu seletand ka kodus. Läind aasta pärast võla järgi - kasest ainult kand järel. Pekselnud kannu ümber-- kand alt raha täis. Läind koju vendelt hobust tooma, tulnud kullakoormaga tagasi. Teel õpetaja vastu. Annud õpetajalle kah, see palund edasi proua jaoks, pojale, tütrele, päälekauba ka. Löönd õpetaja maha ja toond laiba koormal koju, kus seletand, õpetaja sipelnuvat küll, aga ta ju ise tahtnuvat. Vennad peitnud laiba toa lakke ja matnud öösel maha. Kogudus leinand õpetajat kaks nädalat. Tehtud suur matus. Vanemad vennad läind kutse pääle, noorem putkand kutsumata järgi ja hüüdnud vendele: ega te tapnud, mina ju tapsin. Üldine jahmatus. Koju vaatama. Vennad ruttu pannud siku lakka asemelle kui tapetu. Ja nõnda siis jäändki nii, et loll on ikka loll.

ERA II 29, 401 < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Veenäkk: -id on vees, kaevus on kaevunäkk, tõmbab lapse kaevu.

ERA II 29, 405 (5) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
/Saadjärve sügavus/Suur Tõlu. See oli Suur Tõlu, Saadjärvest läind läbi, kolmsada saelauda seilas. Ütelnud: "Vot kus lombikene, ku puutus kellu veel!" Tema lingukivi oli Põltsamaa küla väl?lal. (Küsitakse: "Kas see polnud mitte Kalevipoeg?") "Kalevipoeg ta ju oli, see Suur Tõlu." Kaarepere pool, seal ta on maganud. Kaela ase ja pea ase piab olema. Seal on vaatamas käidud. Ma olen seda kuulnud, aga mina ei ole nähnu. (Esmakordsel kuulmisel olen noteer/inud/ Suur Tõllu. Teine eit samas talus (ka alal/ine/ elan/ik/) ütles, et see olnud Suur Tõnu. Üleskirjutaja märkus) /Vrd.: ERA II 29, 429 (8); Vt. ka: Kassinurme Kalevipoja säng, muist. 189; Kalevipoja lingukivi, muist. 30 B./

ERA II 29, 407 (6) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kägu pettis mu jüripääva omiku ära ja kahe nädala pärast oli al?litõbi kääs. (Tavaline:) Kui kägu petab, kuivad ära.

ERA II 29, 413 (22) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metsairmutes - minu oma vanem vend olla näind. Olla suur mees, tullu juure, kolmenukeline kübar ollu peas. Ei olla nendele kõnelnu, ei olla neid puutunu mitte; ei tehnud midagi - lähnud ära. Eks ta metsaoidja olnud, ega ta muud ei olnud. Nemad olid metsas - õhtusel ajal - tule ääres. Metsavaim õikanu metsast, tema - minu vend - õikanu vastu. Viimaks tullu tule juure väl?la.

ERA II 29, 415 (24) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas Mare Kalda, Kollatsioneeris Mare Kalda
Libaunt sõi loomal ainult tagumise otsa, mujalt ei söönd. Pärisunt kargas kaela. ERA II 29, 419 (3) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann/vesi/Jutustaja ise näind Tartu linnas vaarao tütart - olnud inimese pea ja kala saba.

ERA II 29, 419 (4) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Näkk tõmbab kaeva; jões kah.

ERA II 29, 419 (9) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Tuulepesad, metsas lepa küljes.

ERA II 29, 421 (28) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Libaunt õigati see, kes tagant otsast akkas pääle (looma sööma); kaela kargas peris unt.

ERA II 29, 422 (32) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metsa al?lid. Kord jutustaja vanamees ühe teise mehega läind siiasamasse Saadri metsa puid raiuma ja jäänd ööseks metsa tule veerde magama. Korraga hakand keegi metsast "õikuma". Teine mees õikund vastu, tema keelnud küll. Suur pikk mees, kolmenukeline kübar pääs, tulnudki siis metsast välja tulele, pole neid puutund, läind varsti praginal metsa tagasi. Teine öö mehed pole julgend metsa jääda. (Küsimisele, kes see mees siis oli, eit vastab: metsa oidja, metsa al?l, kuna noorem naine arvab: vanapagan, vanaton?t.) (Hiljem teiskordsel jutustusel eit seletab:) Metsairmutused. Minu vanamees näind metsairmutist - suur pikk mees, kolmenukeline kübar peas; ei ole kõnelnud, ei ole puutunu ka mitte. Eks ta metsa oidja olnud, ega ta muud ei olnud. Akanu uikuma metsast, tema uikund vastu. (Viidebaumi küsimisele vastab: al?lias, kuid sõna ei näi tundvat).

ERA II 29, 423/4 (34) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Al?l-tõbi. Põdesin poole suve allitõbe, jüripäevast einaajani. Madu ussi pea tahtis ema kaela panna; ehmatasin, kartsin - siis kadus al?l ära. Al?l oli parajasti peal, kui ema tuli, uss näpitsa peal. Enne seda ema näind pöörast vaeva, et arstida tütart hallist: pihlaka puie alla pandi, sita alla (s.t. lauta sõnniku alla), kaevu taheti visata. Ema küttis sauna, kuiva kuuma vihaga vihtles - surin ära ema kätte, aga ikka oli al?l sel?las. 8-aastane olin. Ema mattis lauta sita alla. Al?l tuli õikas: "Mari! Mari!" - ja kohe kallal. Kui pealt ära läks, olid nii kui surnud. Minul kartmisest tuli: koer tahtis kiskuda - kolmandal päeval oli al?l sel?las. Õikas ema äälega "Mari, Mari, Mari" kolm korda, mina õikasin vastu - ja kohe oli sel?las. Oas käik ei aidanud. Turgi pipra viina jõin poole toopi - ei aidanud. Seekord kui see al?l tuli, kägu pettis just jüripäeval ära - ja kahe nädala pärast oli al?l sel?las. (Ubade tegemise ja Lapi motiivid näikse võõrad).

ERA II 29, 425 (37) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < Mari Koppel, s. 1845 (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ruubentiltsen (Mt. 500) Noorperenaine arvab, et see on Oleviste kiriku torni ehitaja, kelle nime keegi pole teadnud, kuni üks mees kuulnud, kuida "samas majas" (millises?) naine kiigutand last: "Ole vaita, Olevi poeg, hommen tuleb Olev, toob kotitäie kulda." Mees hüüdnud siis nime - Olev kukkund tornist surnuks.

ERA II 29, 429 (8) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < inimesed talus (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Suur-Tõllu läks Saadjärvest läbi, kolmsada saelauda oli seljas. Lingukivi viskas Põltsama küla vainule. Lingukivi visass üle Saadjärve. Saadjärv oli põlvi talle. "Vott, kus lombike," oli ütelnud, "puutus kellu veel." Kalevipoeg, noh see ikke oli (< talu 86-aastane vanaema). Teine vanaema parandab kõrvalt: "Suur-Tõnu ikke oli." /Vrd.ERA II 29, 405 (5)/

ERA II 29, 433 (1) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Kubja t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < Elmar Vardja (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lastehirmutisi näkk (on kaevus) poiss, munad maha! (Poisslapsi hirmut., kui ei kuula sõna.) ära lõika näppu, soolikas tuleb väl?la, sured ära.

ERA II 29, 683 (22) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, Kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui palju pihlamarju, siis tormine sügis oota, ja vanad tüdrugud saavad mehele.

ERA II 29, 691 (12) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui taevas öösse punab siis tuleb sõda.

ERA II 29, 701 (37) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Mees ei tohi puid lahkudes kaks halgu ühte jätta, siis jääb lapse keel kinni. /Vrd. ERA II 29, 757 (2)/

ERA II 29, 702 (58) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Kadri Selge 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui isa hüüab siis pantaks uksed kinni, lapsed ei tohi akna pääle vaatma minna; ei tohi joosta kui nad väljas on; visedaks vett kolde.

ERA II 29, 707 (9) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Epp Peedumäe 2000, Kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui vaanapuid toodaks siis peab kuu kolme päävane olema, puu peab vastu pehmet tuuld saama maha lastut, siis vaanad ei pakata puruks end.

ERA II 29, 707 (10) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ratta puid raiudaks siis kui kuu nädaline on.

ERA II 29, 708 (15) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Vanas kuus ei sünni puid istuta äiga oksi leigata'nd neid töösid peab ikka noores kuus tegema.

ERA II 29, 737 (3) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Majalis Mändoja 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Roos. Kui sa kohkud siis rüba midagid märga suhu siis pole viga midagid-end. Kui jälle roos kusse poole pääle löönd on siis veta sõõre kanebid ja pane nee pääle ehk saastasid lamba villu, ehk midagid punast villast riiet, kalevid, ehk veta käde, pane rõhud ümber siis alaneb ää. Võid ja kulla lehta.

ERA II 29, 737 (4) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Vill. Villil pole muud migadid tarvisend, kut, veta käde, pista katki ja pane villileht pääle.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]