Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 139, 123/4 (7a) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Virtsu mõis – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 69 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks sulane mõtles, mis aru see on, et perenaine iga pühabe värsket liha keedab ja talle teole juure paneb. Sulane heidab õue vankri sisse valvama. Äkitselt nägi sulane hunti õues, kes metsa läks. See ergutas sulast ja ta hakkas järgi vaatama, mis nüüd tuleb. Hunt tuleb nüüd õue, koer suus ja läheb rehe alla. Natukese aja pärast perenaine hüüab sulase üles, et supp on valmis, liha sees, tule söö ja mine siis teole. Sulane ütleb: "Söö oma koera liha ja teeni oma tegu!" Perenaine ütleb: "Oleks ma seda teadn, et sa mind valvasid, ma oleks su enne ää söön!"

ERA II 139, 275/6 (2) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Libahunt (etteütlemise järgi). Peremees ja sulane raiusid metsas puid. Iga päev ikka peremees saatis sulase enne metsast koju, aga kui sulane sai koju, oli peremees juba söönud. Läksid teise homiku jälle metsa puid raiuma ja õhtul peremees saadab jälle sulase tulema, ise jääb aga metsa. Aga sulane ei tule koju, jääb vaatama, mismoodi peremees iga kord nii ruttu koju saab. Näeb, et peremees läheb põõsa taha ja puperdab enese hundis ning lidub koju poole. Sulane läheb teeb ka sedasi, kuidas peremees teinud ja on ka hunt valmis ja paneb koju. Koju jõudes peremees sööb alles. Aga sulane ei tohi tuppa minna, vaatab ukse pealt. Peremees ütleb: "Oh, sa va häbemata, miks sa mu ree peal sõitsid. Ma laseks su olla, aga olgu peale, mine sigade lauta ja puperda seal kolm rinki, siis tule ää sööma!" Sulane läks ja puperdas ning saigi inimeseks.

ERA II 139, 276/8 (3) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Libahunt. Mõisa teumehed raiun metsas puid ja iga lüuna, kui mehed sööma hakanud, tulnud üks hunt nende juurde. Mehed pannud omale tuhlid (kartulid) küpsma ja hakan ise puid raiuma, aga hunt kaapind kõik tuhlid tuhast välja ja söönud ära. Üks lõuna, mehed hakanud jälle sööma ja hunt tulnud nende juurde. Üks mees võtnud siis tüki leiba, pistnud noa otsa ja annud hundi kätte. Hunt tõmman leba tükkis noaga ää ja läin, põle enam teist näha olnud. Olnud üks hulk aega vahet. Mees läinud kord linna ja astunud poodi sisse. Ja näinud oma nuga seal ja ütelnud: "Nagu oleks moo nuga, aga kust moo nuga siia sai, ma andsin selle ju hundile." Kaupmees vastanud siis: "Külat see ikka seesama nuga oo. Ja oleks sa moole käega leiba annud, ma oleks käe otsast ära tõmmanud. Ma olin nõiutud ja muidu ei saanud lahti, kui keegi pidi leiba andma." Siis oli kaupmees veel ütelnud: "Kui sul midagi tarvis on, ära siis mujale mine, mina annan soole selle tasuks kõik."

ERA II 139, 279/80 (5) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Katkust. Katkust jäänud järgi siiakanti kaks inimest: naine Hiiumaale ja mees Kasekülla. Mees siis kosinud naise Hiiust ja nad asunud elama Kasekülla Källe tallu. See talu on veel praegugi (aga uued hooned, sest vanad põlesid ära). Nad korjanud siis sealt, kus katk laastanud, raha ja varandust. Siis nad mõõtnud vaske vakaga ja hõbedat toobiga. Nendel olnud siis kolm poega. Üks neist läinud Pärnu jaki kuntori. Kaks teist läksid talukohtade peale ja need talud nimetati poegade nimedega Källe-Mardi ja Källe -Tooma. Aga selle nime pole teada, kes Pärnu läinud.

ERA II 139, 280 (6) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kahte moodi katk Esimene katk annud enne teada, millal ta tulnud ja inimesed kaevanud omale ennem hauad valmis, kuhu siis enne katku tulekut läinud.

ERA II 139, 280/1 (7) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Teine katk tulnud südaöösel nägemata ja teadmata. Kes siis juhtunud magama, jäänud igaveste magama, kes aga üleval oli, jäi elusse. Ühes kohas üks vanaeit maganud ahu peal ja kuulnud, et keegi tulnud. Ta küsinud siis: "Kes sealt tuleb?" Siis öeldud: "Ole aga sa ülal peale, teised magavad kõik," ja kadunud.

ERA II 139, 283 (11) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Juukseid tuleb lõigata noores kuus, lammaste niidu järgi lammaste raudadega. Siis juuksed kasvavad hästi.

ERA II 139, 283 (12) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lapsi hirmutati Kau-Antsuga, et nad ei läheks kaevule, sest Kau-Ants elab kaevus ja tirib halbu lapsi oma juurde. Ka olid tuntud Une-Tiiu ja Murde-Kai.

ERA II 139, 283/4 (13) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kuul või päeval sapp ees, siis kurjad ilmad tulevad, kui taga, siis on kurjad ilmad möödas.

ERA II 139, 284 (14) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui päeval käivad kiud (suured agad) ületsi, päikese tõusu ehk loojenemise ajal, siis tuleb tuult. Kui aga alatsi, siis tuleb vihma.

ERA II 139, 284 (15) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui päeval ringid ümber on, siis tuleb kolme päeva pärast vihma.

ERA II 139, 284 (16) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kodiutäht paistis homikul ja koivalge täht õhtul.

ERA II 139, 289/90 (29) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Naise "tõmbamisest" jutt. "Ükskord läinud kaks tüdrukut põllale sõnnikut laotama, peretütar ja vaenelaps. Peretütar ehtinud ennast kangesti ja pannud ka puhta särgi selga. Vaenelaps aga olnud musta särgiga. Laotan siis sõnnikut, aga laotamise ajal peretütar vaadan ikka siia ja sinna, sest ta teadnud, et aa taga oln "tõmmajad". Vaenelaps aga' teinud usinasti tööd. Äkiste karan mehed aa takka välja, teine hüüdnud veel teisele: "Murra musta, must murrab tööd, valge vaalib!" Viidudki vaenelaps ära. Peretütar jäänud järgi vaatama.

ERA II 139, 298 (33) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Sõnnikut veetakse noores kuus ja lõunatuulega, muidu sõnnik ei mädane. Aga kui vastlapäeval viia põllule kolm hangutäit sõnnikut, siis pole see tähtis, millise tuulega sa sõnnikut vead.

ERA II 139, 299 (36) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Adrapuu tuuakse metsast vanas kuus, siis ta ei mädane.

ERA II 139, 300 (38) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kartul kasvatab, kui ta on noores kuus pandud peale. Kui aga vanas kuus, siis alla.

ERA II 139, 303 (3) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ühtegi seemet ei külvata, siis kui kuu ja päev korraga taevas on, sest siis pole viljaõnne.

ERA II 139, 306 (17) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanas kuus põhjatuulega ja kõige kõvema tuule (keskhomingu e. päevatõusu tuul) sisse maha lastud puud on hästi tugevad. Aga siis noor mets enam asemele ei kasva.

ERA II 139, 306/7 (18) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui aga noores kuus ja lõunatuulega puud maha lastakse, on nad küll kehvad, aga noor mets ja rohi kasvavad selle eest hästi.

ERA II 139, 307 (19) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maja hakatakse ehitama põhjatuulega ja vanakuuga, siis maja ei ole märg ja ei mädane.

ERA II 139, 312 (36) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Loomadel rabandushaigused ja võetud ära ka loomadel söögiisu.

ERA II 139, 313 (37) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alused. Maa-alused kaotakse ära nii: hõerutse kolm vanakuu neljape õhtut järgemööda soolaga ja viiakse see sool kas neljaristi tuule, katuse unga, põhjatse poole väravasamba alla ja kivi auku.

ERA II 139, 319 (61) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui loomadel oli rabandus, anti soolaleiba. Lõikamata pastlinõelaga löödi üheksa auku leiva sisse ja anti siis lehmale. Lasti ka katlaauru.

ERA II 139, 321 (72) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Sügelistele pandi peale tõrva ja silgusoolvett.

ERA II 139, 369 (5) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. – Linda Uusküla < rahvasuust (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks inimene olevat Hanila kiriku sisse müüritud. Kord parandustöödel näinud üks mees, kuidas parandajad võtnud ühe kivi kirikuseinast välja ja nähtavale tulnud inimese keha (luud). Kirikuhärra saanud sellepärast väga vihaseks. Ta lasknud selle augu kohe kinni panna ja veel kinni krohvida.

ERA II 139, 370 (8) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. – Linda Uusküla < rahvasuust (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahaaugust. Kes tahab raha saada, see pangu hobuserangid tagurpidi kaela ja vaadaku maja (katuse) ungast välja. Rahatuli paistab sinise leegina.

ERA II 139, 370/1 (9) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. – Linda Uusküla < rahvasuust (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kord juhatatud ühele inimesele ka rahaauk niiviisi kätte, see olnud Uues-Virtsus, seal, kus palju kivivaresid. Ühes niisuguses kivihunnikus põlenud rahaaugu tuli. Hiljem läinud see isik kaevama, et omale tõotatud varandust kätte saada. Ta kaevanud ja kaevanud ja viimaks hakanud sealt aina usse välja tulema. Mees kohkunud, jätnud kaevamise pooleli, arvates, et "ussikuningas" tuleb välja.

ERA II 139, 371/2 (13) < Hanila khk., Massu v., Kause k., Kuke t. – Linda Uusküla < Mihkel Alpius, 50 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Massu mõisas on pihelgas, kust võib veel praegugi leida igasuguseid toitaineid, riidetükke jne.

ERA II 139, 373 (20) < Hanila khk., Massu v., Kuke k. – Linda Uusküla < rahvasuust (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kinksi külas Karuse kiriku juures (öeldakse Kinksi hiie all) kasvanud vanasti hiietammed, neid käidud seal kummardamas ja nõu küsimas.

ERA II 139, 374/5 (23) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Ankru t. < Muhu khk. – Linda Uusküla < Kristiina Nõu, 64 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Muhus Iga külas Kiviniidi mulkus on ohvrikivi. Kui mõnel inimesel paised, maa-alused vm. vistrikud peal on, siis pestakse ennast selle veega, millesse oli pandud raha ja kaapeid hõbesõle alt. Pesuvee sisse pidi ka sülitama 3 korda ja ütlema: "Kadugu kõik sitad-pasad!" ning see vesi ühes raha ja kaabetega kivi alla visata ja ilma tagasi vaatamata ära tulla.

ERA II 139, 383 (68) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Ankru t. < Muhu khk. – Linda Uusküla < Kristiina Rihvk, s. 1904 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui vihtlemissauna esimest korda köetakse, peab tooma metsast üheksat sorti puid ja need ahjus ära põletama, siis on saun ilma vinguta ja tervisele kasulik.

ERA II 139, 388 (98) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 77 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui loom oli takka või eest "rabatud", siis arvati, et see on tehtud "kurjast silmast". Seda arstiti ära nii: lasti lehma, hobuse vm. looma kõhu alt läbi püssi, ka aitas katlaauru ja püssirohu suitsu laskmine loomale.

ERA II 139, 406 (4) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste t. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kes kääpa teest üle läheb, see eksib ära.

ERA II 139, 410 (14) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste t. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noore kuuga veeti sõnikut, pidi niiske seisma ja rammu enam andma. Vana kuuga, siis pidi puruks minema.

ERA II 139, 552 (38) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Laksilla t. – Vello Eenveer < August Reinvee, 41 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ma olen kuund, et lammast peab pügama noore kuuga ja lõunatuulega, siis vill kasvab hästi.

ERA II 139, 553 (44) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Laksilla t. – Vello Eenveer < August Reinvee, 41 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui linnutee on sügisel elgas ja kõrges, siis talvel on külm ja lumerikas.

ERA II 139, 560 (66) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste t. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hambavalu aegas tehti lepast piip ja suitsetati hullukoera rohuga. Ennem kuivatati rohi ära. Lepapuust tehti piip, seest keerati süda väl'la, külle peale auk sisse. Heinpu'tk või karupu'tk auku ja lasti hullukoera rohtu hamba peale.

ERA II 139, 571/7 (3) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste t. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, s. 1866 (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Peremees sulasega hagu tegema. Õhtul peremees saadab sulase ennem koju minema. Sulase koju jõudes peremees juba ahjul. Teisel päeval sama lugu. Kolmandal õhtul sulane põõsasse varitsema. Näeb, et peremees nühib end halli kiviäärt vastu, muutub hundiks ja joostes kodu poole. Sulane nühib end ka kivi juures. Muutub samuti hundiks. Läheb koju ja tuppa. Peremees ahjul. Ütleb hundinahas sulasele: "Miks sa tahad kõike järele uurida! Mine nühi end sealauda nurka vastu!" Sulane nühib. Saab inimeseks. Pärast seda peremees ei tee enam hundiks.

ERA II 139, 577/9 (4) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste t. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, s. 1866 (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pererahvas ond heenamaal ja söönd parajasti lõunat, kui hunt tund senna, jah, ja vaadand vesiste silmadega nende peale. Peremees üted: "No ma annan tal pisikse tüki noa otsas. Ega ta mo kätt ikka saa ää tõmmata." Lõigand pisikse tüki ja annud. Hunt tõmmand, klõmpsti. Kõige noaga ää ja pannud metsa. Ja see mees saand hundist lahti ja pannud selle noa eese kõrva leti peale. See mees ond linnas kaupmees. Kolm aastat ond juba möödas ja mõtend isi, et kas on inimest, kes tunnistab selle omaks. No siis tund mees, kes ütend: "See on minu nuga. Ma andsin hundile kolme aasta eest metsas leiba ja see tõmmas noa kõige leevaga ää. Nüid ma näen, et see oo just mo nuga." Siis alles peremees seletand, et kolme aasta eest ma olin hunt ja nägin unes, et kui ma ristiinimese leiba saan, siis saan lahti. Sina olid siis see mees, kes mull' leiba andis. Ma keisin ka mitmes pool, aga keegi mulle leiba ei annud. Kui ma inimeseks sain, siis karv läks nagu soomus maha." Siis tehtud tal veel head söömad ja joomad ja antud kaupa ka veel poolmuidu.

ERA II 139, 739 (10) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v. – Johann Nurme < Hans Manso, 65 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Põhjatuulega ja vanas kuus lepikut raiuda, siis ei aja võsa. Va Liivaaugu vanamees ei raiund iialgi enne hagu, kui oli põhjatuul ja vanakuu. Siis ta võttis omale abi ja raius nii palju maha, kui tarvis oli, pärast oli aega kubusse küll teha ja lepik ei ajand tal kunagi võsa.

ERA II 139, 747/51 (28) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v. < Saarde khk., Laiksaare v. – Johann Nurme < Elisabet Grenzstein, 66 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ükskord üks mees ostnud laadalt omale hobuse. Kangesti ilus, noor, must märahobune. Kui kaubad koos olnd ja raha makstud, siis müüja ütend: "Ära sa tal' leiba anna – see teeb ta haigeks; muidu kõiki võid anda." Olndki kangesti ia hobune ja tark hobune. Mehel olnd nii kange ia meel, olnd vaene mees, et saand niisukse ia hobuse. Aga leiba põle julgend talle anda ja muud midagi paremat ka põle anda olnd. Ükskord, ta oli juba hulk aega neil olnd, üks jõululauba õhtu, nad söönd parajasti tuas, ahju olnd köetud, suur suits olnd väljas, tuauks kinni, ainult vinguauk oln lahti. Nu jah, nad söönd ja korraga hobune pistab nina vinguaugust sisse, ta olnd just riha all tuaukse kõrval kinni, et alati lähedal oleks, nii kallis olnd, jah ja hobune pistab, jah, nina vinguaugust sisse ja teeb: oh-ah-oh! Mehe süda läind haledaks, ütend: "Mis ma sulle nüüd annan jõululauba õhtu. Põle midagi. Leiba anda ei tohi. Aga mis see sulle ikka teeb, kui ma suutäie annan." Pistnudki läbi vinguaugu hobusele suutäie suhu. Omal süda hirmus: kui ta nüüd haigeks jääb. Natukese aja pärast läind hobust vaatama – aga hobust põlegi änam. Sõimus aga nutab alasti, musta peaga, ilus, noor tütarlaps. Mees olnd päris keeletu ehmatusest. Põle saand sõna suust. Viimaks tüdruk hakand paluma: "Alastage, kallid ristiinimesed – andke mulle riideid. Mina olin teie hobune. Kurjad inimesed muutsid mu hobuseks ja müüsid teile. Põleks sa mulle täna leiba annud – ma olekski jäänd hobuseks." Siis mees and talle riided, viind ta tuppa, annud süüa ja tüdrukul olnd nii kange (h)ia meel – luband mehele tasuda tuhandevõrra. Kus see tüdruk pärast saand – ma ei tia.

ERA II 139, 753/5 (29) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v. < Saarde khk., Laiksaare v. – Johann Nurme < Elisabet Grenzstein, 66 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ükskord ühes kohas perenaine olnd õues ja näind – hunt läind sauna. Ta ruttu saunauks väljast kinni ja puu taha. Siis suure kisaga tuppa: "Tulge appi! Hunt on saunas." Kõik tulnud välja, võtnud kätte, mis kätte juhtund ja hunti ubima. Üks vaadand aknast sisse, mis ta seal teeb. Aga hunt laval, istub ilusti sial ja hoiab esimeste käppade vahel last ja imetab. Päris inimeselast kohe. Kõik vaadand ja imestand. Kui siis viimati uks lahti tehtud, hüpanud hunt lavalt maha, inimeste vahelt uksest õue ja ulgudes metsa. Kõik saand aru, et see õige asi põle, et see oli libahunt. Perenaine võtnud lapse, pesnud puhtaks, mässind riiete sisse ja viind tuppa. Pidanud üles kasvatama. Aga hunt käind ikka seal ümber ja ulund haledasti. Iga pää tulnd ühel ajal sinna ja ulund. Siis viimaks perenaine viind lapse sauna ja jätnud ukse lahti. Hunt läindki sauna ja hakand last imetama. Siis perenaine hakand iga pää nii tegema. Aga ükskord põle hunt änam tulnud. Ja põlegi tulnd. Läind hulga aega ikkagi mööda, kui korraga üks homiku sõidab suur tore tõld, neli hobust ees, õue. Tõllast tuleb uhke proua välja, must loor näo ees. Räägib, et tema olndki see hunt, kes nende saunas lapse sünnitand, nüüd aga saand oma endise olemise tagasi ja tahab oma last tagasi. Nad annudki. Proual olnd niikange ia meel. Tänand pisarsilmil. Annud perenaisele hulga kuldraha selle ia eest, mis ta lapse vastu olnd ja sõitnud minema. Ei seda põle ütend, kes ta on või kust ta on.

ERA II 139, 757 (31) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v. – Johann Nurme < Hans Manso, 65 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Loomi tuleb alati kohitseda vanakuu ajal, siis (h)aavad ei lähe hukka.

ERA II 140, 61/4 (17) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Metsavaim. Üks kütt käis iga päev jahil. Alati oli ta tulnud koju rikkaliku saagiga, aga nüüd juba mitmendat päeva polnud ta saanud laska ühtki lindu ega looma. Kord oli ta siiski saanud laska veel paar lindu ja pöördus nendega kodu poole. Äkki märkas kütt, et mets on imelikult võõras ja iga sammuga muutub tihedamaks. Mees mõtles, et ta on läinud vale suunas ja pöördus tagasi. Seekord oli aga ees tige härg, kes lähenes mehele maad kaapides ja möirates. Mees põikas kõrvale – mets muutus aga selles suunas nii tihedaks, et võimatu oli edasiminek. Kogu aeg oli kuulda kanget kohinat, mühinat ja vilistamist metsas. Viimaks väsis mees asjatust tammumisest ja istus väsinult kännule puhkama. Püssi pani ta paremale ja linnud vasakule poole. Äkki märkas mees, et linnud kadusid kui tina tuhka. Imestusega lausus mees kaks sõna: "Jeesus, Maarja!" Kuid neil sõnadel oli otsekui imevõim – metsas raugesid mühin, kohin ja vilistamine. Veidi aega läks mööda, siis aga hakkas mets uuesti kohisema ning üks hall mehike, kelle habe oli hõbedasest samblast ja riided kasetohust, lähenes mehele. Kütt vaatas imelikku meest kasvava imestusega. See ei lasknud end aga kaua imetleda, vaid, jäädes peatuma viisakasse kaugusse, hakkas ta noomima kütti, kes surmavat asjatult tema kuningriigi elanikke. Lõpuks ütles metsavanake kütile, et see muidu metsast välja ei pääse, kui peab tõotama, et jätab maha lindude ja loomade laskmise selles metsas. Mehel ei jäänudki muud nõu üle, kui anda lubadus. Peale selle leidis ta õige tee ja sai koju. Mees jättis maha küttimise ja ta ei lasknud hiljem ainustki lindu ega looma kusagilt metsast, sest ta kartis tülitada metsavaimusid.

ERA II 140, 169 (150) < Vändra khk. – Ernst Tammsoo < Maria Reinik (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ennustamine. Mängitakse uueaasta ööl. Suurem kauss täidetakse veega. Ümber kausiääre pannakse väikeste vahedega paberilipakad, milledele on peale kirjutatud sõnad - "õnn", teisele jälle "õnnetus", kolmandale lipakale "uus pruut", neljandale "surm", edasi "abielu", "saab rikkaks" jne. Nüüd pannakse kanamuna pooliku koore sisse küünlajupike põlema ja see asetatakse kaussi ujuma Selle järgi loksutatakse kausis veidi vett ja jäädakse ootama, kuhu "laev" tüürib. Eeloleval aastal on oodata seda, mis on kirjutatud lipakale, kuhu "laev" seisma jäi. Sõnade "õnn", "õnnetus", "rikkaks saamine" jne. asemel tarvitatakse vahel ka taimede nimetusi: roos, ohakas, nõges jne., kuid siinjuures peab ennem kindlaks tehtud olema, mida mingi taim tähendab.

ERA II 140, 302 (342) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Külmtõbi (Liharatka) - kui külm hoog peale tuleb, siis tuleb hüpata sooja vette, kui soe hoog peale tuli, siis tuli külma vette hüpata.

ERA II 140, 302 (349) < Tallinn < Vändra khk., Vana-Vändra v., Uusna k. – Ernst Tammsoo < Maria Hitsen, s. 1871 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Sõnad hambavalu vastu. Kui Juhan ütleb üks, mina ütlen kaks; kui Juhan ütleb kolm, mina ütlen neli; kui Juhan ütleb viis, mina ütlen kuus jne.

ERA II 140, 317/8 (360) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst
Tammsoo < Salme Tammsoo (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003

Kolme venna veri. Eland vanal ajal eit ja taat. Nad olnd väga rikkad. Naine olnd ikka mehe pea ja rahakoti hoidja. No-jah! Heakene küll! Naine jäänd vanaks. Arvanud, et surm varsti kätte jõuab. Võtnud siis ilma mehe teadmata sukasääre sisse kogutud raha, läinud vasikakoplisse, kaevand augu, pannud sukasääre ühes rahaga auku ja ütelnud siis ise: "See raha jäägu siia varjule nii kauaks, kui siin kohal kolme venna veri ära on valatud." Mees olnd ka parajasti koplis. Otsinud loogapuid. Näind, et naine peidab raha. Mees läind õige tasa naise ligidale ja kuuland suure tamme takka kõik, mis eit ütlend. Eit läind koju. Taat pole välja teindki naise ees, et pealt oli kuulanud. No-jah! Olndki siis nii, et eit surnd varsti ära. Maetud maha. Siis võtnd mees labida ja läind kaevama raha välja. Aga lori puha! Raha pole seal olnudki. Mees mõtelnud, et kuidas nii. Ta oli pealt näind, et eit raha oli matnud. Siis tulnd aga taadil naise sõnad meelde. Mõne päeva eest olli kassil pojad olnd. Pimedad teised veel, aga kõik isased. Mees läind koju ja võtnud kolm kassipoega, läind uuesti koplisse ja tapnud need seal ära. Siis saand mees raha kätte. Sedaviisi kätte saadud rahaga eland taat kaua ja pole enam tööd teinudki.

ERA II 140, 331 (397) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui esimest korda noort kuud näed, siis tuleb maast võtta ükskõik, mis asi, panna salaja padja alla. Siis näeb unes peigmeest või pruuti.

ERA II 140, 331 (401) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lammas tuleb niita noores kuus. Kui vanas kuus niita, siis ei tule head villa.

ERA II 140, 331 (402) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Siga tuleb tappa noores kuus; siis "kasvab" liha keetmisel ja küpsetamisel juurde. Kui tappa vanas kuus, siis kahaneb liha.

ERA II 140, 331 (403) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noores kuus ei tohi savitada mitte midagi, sest siis tuleb kilke ja prussakaid.

ERA II 140, 331/2 (404) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kilkidest ja prussakatest lahti taheti saada, siis tuli savitada vanakuu kolmandal päeval enne päikesetõusu toodud saviga.

ERA II 140, 332 (407) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Vaki k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Endel Pool, s. 1919 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Massu jõe sillal (Vana-Vändras) ei tohtinud vilistada, sülitada ega kiruda, sest siis tuli haigus. Jões arvati tõnnivakka olevat.

ERA II 140, 332 (412) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Salme Tammsoo < Salme Tammesoo, s. 1898 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kellele öösi unes raha antakse, see jääb haigeks.

ERA II 140, 334 (421) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanakuradi eemalepeletamiseks köeti ahju kadakaokstega ja tehti ristid igale poole. Kadaka suits peletas vanakuradid toast välja.

ERA II 140, 395 (539) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kes tahab pruuti ehk peimeest näha, see peab vana-aasta öösi üheksa silku keresel ära küpsetama ja siis need tagaspidi ära sööma ning magama heitma. Kes öösi juua tuleb tooma, see on siis pruut või peimees.

ERA II 140, 471/2 (1) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Peidetud raha. Ennemuiste eland kuskil tige eit. See olnd kole rikas, aga ihne: kellelgile põle täind pennigi anda. Viimaks tund vanaeit, et surm ligi hakkab tulema. Võtnd siis suure rahakoti ja läind salaja metsa ühe suure puu juure. Teind puu juure alla sügava augu ja pand rahakoti sinna sisse ja ütlend ise: "Selle raha panen siia niikauaks varjule, kuni siit seitse soda on üle käinud!" Aga eide pojanaine oli metsas ka juhtunud olema ja kuulnud salaja varjult kõik ära, mis eit rääkind. Varsti surnd vanaeit ära. Pärast surma läind minia metsa puujuure alt raha välja kaevama. Aga näpust. Puujuure all pole midagi. Kaevand küll ratast ringi, aga põle rahast jälgigi näind. Siis tulnd minil eide sõnad meelde. Mõtelnd tükk aega, mismoodi seitset sõda saab teha. Pojanaisel olnd palju kukkesi. Naine võtnud kaks kukke, viind need puu alla. Kuked läind kiskuma. Nii käis juba üks sõda üle raha. Mini toond teise paari kukki: need kiskund jälle jne. Kui seitsemes sõda (kukesõda) läbi olnd, siis kaevand mini uuesti ja saand raha kohe kätte. Selle rahaga eland pojanaine ja poeg kaua õnnelikku elu.

ERA II 140, 473/4 (2) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkineiu laul. Vanasti läind ühel jaanipäeva õhtal üks noormees jõe ääre. Jõgi olnd udus, niiet põlnd näha kuigi kaugele. Korraga näind noormees, et keset jõge on üks imelik valgus, just sedamoodi, nagu paistaks kuu läbi udu. Siis kostnud tasast naisterahva laulu, mis tulnd ikka kord-korralt ligemale. Valgus tulnd ka ligemale. Varssi näind noormees, et udust tuleb paat nähtavale. Paat olnd üleni kullast ja see kumandki (kumanud) jões. Paadis istund imeilus neiu ja see laulnd nii, et kõik mäed ja metsad vastu kajand. Noormees istund ja kuuland ilusat laulu pealt. Kord olnd laul kurb, teinekord old jälle rõõmus. Mõnikord tund noormees, et neiu laul kutsub justkui oma poole, aga noormees jäänd paigale istuma. Neiu laulnd õige kaua. Alles keskööl, kui kukk laulnd oli, sõund neiu uuesti minema. Tasane laul kostnud aga veel kaua noormehe kõrvu. Alles hommikueel läind noormees koju. Ta olnd kogu päeva rõhutud ja mures. Teisel õhtul läks jälle noormees jõe ääre neiu laulu kuulama. Nii käis ta veel mitu õhtut jõe ääres ja ükskord ei tulnd ta enam tagasi. Teised arvand, et näkk oma petiselauluga meelitand poisi jõkke. Ja nii ta võiski olla.

ERA II 140, 480/1 (7) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Must surm Must surm ehk katk käind vanasti koera näol mööda maad ringi. Kus ta iganes käind, sinna jäänd tühjad majad järgi. Must surm käind ikke öösiti. Ühel õhtul tulnd ühte talusse teekäija ja jäänd sinna öömaja. Pererahvas kaevand sellele musta surma häda. Võõras aga ütelnd, et põle kedagi, küll sest lahti saab. Teised küsima, kuidas katkust lahti saada. No eks siis võõras seletand: "Kui katk öösi sisse tuleb, ei tohi end liigutada, vaid tuleb ütelda: "Issand, kaitse katku eest." Sängipeatsis peab aga kolm küünalt põlema." Õhtul eitnd (heitnud) kõik magama. Enne aga pand kõik sängipeatsisse kolm küünalt põlema. Umbes kesköö paiku läind uks nagu iseenesest lahti ja tuppa tulnd suur koer. See nuusutand kõiki magajaid. Läind siis vanaema juure ja nuusutand seda. Vanaema tõusnd istukile, oiand ja surnd. Koer nuusutand veel teisi, need kõik maganud. Siis läind koer võõra juure ja nuusutand ka seda. Võõras aga ütelnd: "Issand, kaitse katku eest!" Kohe olnd kuulda nagu vingumist ja koer olnd kadund. Sestsaadik kadund ka must surm sealt ära.

ERA II 140, 486/7 (11) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lindva (lendva) saatmine. Vanasti eland kaks naabrimeest, kes üksteisega hästi läbi põle saand. Need katsund teha teineteisele nii palju kahju, kui osand ja saand. Üks osand lindvasid (e. lendva) teha ja saatnud neid naabri loomadele, kes kohe surnd. Korra juhtund teine naaber nägema, kuidas teine kase- ja pihlakapuust lindvasid teinud. Kui need valmis olnd, siis hakand ta neid välja saatma. Ise hüünd: "Lindva naabri Kõrvile!" Kui lindva minema hakand, üind (hüüdnud) naaber: "Lindva talu Kirjakule!" Nii saatnd lindvategija kõik "lindvad" väl'la, aga naaber saatis nad "lindvategija" oma loomade kallale. Lindva minevat sinna, kus teda viimati kästakse. Nii jäänd naabri loomad kõik terveks, aga talu kari oli ära surnd. Kellest lindva läbi minevat, see langevat nii kui välgust rabatud ja surevat kohe.

ERA II 140, 488 (12) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Katk kardab oma nime. Vanasti tulnd ühele mehele teepeal vastu üks imelik mees. Mees mõtelnd, et ta na narus riides ja ma narrin teda natuke. Saand naruse mehe kohta ja ütelnd: "Tere ka, kus sa, va katkuhakatus, lähed?" Seepeale öelnud võõras: "Kust sa mu nime tead?" Pöörnd kohe ümber ja läind hommiku poole. Seal olnd varsti suur katkuhäda. Sest ajast teand külarahvas, kudas katkust lahti saada. Igakord, kui katk tulnd, öeldud kohe tema nime ja seda tema kartnud, mis hirmus. Ka jumalasõna oli katk kartnud.

ERA II 140, 495 (18) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Millest tekivad virmalised. Virmalisi on näha talve õige külmal ajal. Need tekkivat vanarahva jutu järgi lapi tarkade ja nõidade vihtlemisest. Igakord, kui nemad vihtlevad, on meil näha virmalisi.

ERA II 140, 495/6 (19) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maailma lõpus. Vanasti käind mõned julgemad mehed maailma lõpus. Edasi tulnd minna ikke hommiku (või õhtu) poole, kuni suur kõrge müür vastu tulnd. Müür olnd nii kõrge, et õige pikad mehed ulatand sealt taevasse vaatama ja mõni mees pääsendki sinna. Kes aga vaadand teisele poole müüri, see kukkund kohe üle müüri teisele poole, kus eland koerakoonupad, kes olnd pool inimest ja pool koera. Need olnd vaheldamisi 7 päeva inimese mõistusega ja eland siis ilusti ega põle inimesi kiusand. 7 päeva olnd neil aga koera mõistus ja siis nad söönd inimesi: muud põle tahtnd. Koerakoonupate eest põle kaitsend muu asi, kui toomingapõõsasse tulnd pugeda, siis sealt põle nad inimesi üles osand otsi.

ERA II 140, 498/9 (21) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahatuli. Ennemuiste läind mees jääniöösi üksi õitsele. Varsti tulnd piibuisu ja ta tahtnd piibu peale tuld saada, aga tuleriistad olnd kodu unund. Mees kõndind tüki aega nõuta edasi-tagasi. Korraga näind aga ligidal suurt õitsituld. Mees hakand sinnapoole minema, aga mida rohkem ta käind, seda kaugemal ikka tuli paistnd. Mees läind ikka edasi ja jõund alles tüki aja pärast tule juure. Tule juures olnd mitu võõrast meest, kes sorind orkidega tuld. Mees seletand oma häda võõrastele. Üks mees and siis piibu peale hunnikust ühe söe ja käskind meest vilet lüües minema minna. Mees hakand vilistama ja unustand piibu päris ära. Alles siis, kui oma kohale jõund, tulnd mehele piip meele. Mees hakand suitsetama; aga imelik, piip suitsu ei annagi. Mees vaadand sütt ligemalt ja see olnd väikene kuldraha. Selle raha abil saand mees omale, mida iganes soovind.

ERA II 140, 504 (17) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi ja kombeid. Kui täiskuu ajal müristab ja välku lööb, siis tuleb pikk sadu.

ERA II 140, 521 (l) < Vändra khk., Vändra al. < Tori khk., Aesoo k., Arakoja t. – Ernst Tammsoo < Ilmar Tammsalu (Tamman), s. 1922 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kaks kõva kuulmisega autojuhti. Kord sõitsid kaks kõva kuulmisega autojuhti mööda teed. Äkki esimene jääb seisma. Tagumine küsib: "Kas sul lõppes bensiin otsa?" Esimene vastand: "Ei, mul lõppes bensiin otsa." Teine sõitnd mööda ja ütelnud: "Ah, ma arvasin, et sul bensiin otsas."

ERA II 140, 522/3 (3) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Ernst Tammsoo (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ohvrian´dide varastamine. Vana-Vändra Massus on püha jalakas, mille alla vanasti rahvas viinud ohvrian'de. Sel ajal olnd aga ümbruskonnas ka üks ul'akate jõuk, kes käind ohvrian'de varastamas. Iga kord, kui rahvas an'de viinud, käinud piilurid jõugust pas'simas, mida rahvas toob. Pärast mindud siis hulgaga ja viidud ohvrian'nid ära. Rahvas arvand, et Jumalad (või haldjad) on anded ära söönud.

ERA II 140, 530 (24) < Tallinn < Vändra khk., Vana-Vändra v., Uusna t. – Ernst Tammsoo < Maria Hitsen, s. 1871 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kribus, kraabus. Kriibus, kraabus, harakale halu, varesele valu, rongale keretäis, rähnale maotäis, rebasele reetäis, hundile suutäis, karuile käpatäis, mustalinnule muu tõbi, lapse kõht terveks! (Kõhuvalu sõnad.)

ERA II 140, 562 (31) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi ja kombeid. Kui lehed langevad kiiresti, tuleb varsti talv.

ERA II 140, 586/7 (2) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Pärajõe k., Aru t. – Ernst Tammsoo < Johan Riiman, u. 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nõia "abi". Vanal aeal eland üks kuulus nõid, kes kõike võind teha, mida tahtnud. Seepärast katsund kõik temaga hästi läbi saada. Korra üks mees läind oma naabriga tül'li. Mees mõtelnd, et mis ma nüüd talle teen. Tulnd siis hea mõte: "Ma lähen küsin nõia käest järgi." Läind siis nõia juure ja küsind, et mis ma pean tegima, et vihamehele kätte maksa. Nõid ütlend, et mõtle ise. No heakene küll! Mees ütlend: "Sa tunned seda nõidumisvärki ja saada hundid vihamehe loomade kallale!" Nõid olnd sellega nõus. Hakand õhtu mees jala koju minema. Näeb, puude vahel puha helkivad täpid – ikka kaks kõrvuti ja kaks kõrvuti. Saand aru, et hundid ja pand plagama, aga hundid järgi. Mehel olnd püstol ligi. Lasnd hunti, aga see põle mitte midagi teind, sest hundid olid ju nõiutud. Hundid tulnd ikka lähemale ja üks hakand juba mehel "kontsa" kinni. Nüüd hakand mees "Issameiet" lugema. Kohe kadund hundid ära. Mees olnd peale selle veel mitu päeva haige. Kui terveks saand, läind ja leppind vihamehega ära.

ERA II 140, 592/3 (7) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Pärnjõe k., Aru t. – Ernst Tammsoo < Johan Riiman, u. 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jõest leitud neiu. Ennemuiste olnd üks suur ja lai jõgi. Selles eland palju näkineidusi, kes alati petnd noormehi ja meelitand neid jõkke. Korra püünd üks kalamees jõest kinni ühe ilusa neiu. Viind selle koju ja võtnd naiseks. Naine olnd oma mehega ja eluga väga rahul. Kord sõitnd mees ja naine paadiga üle jõe. Mehel tulnd meele, et ta polnud naiselt veel küsind: kust ta tema on leind. Mees ütelnd: "Me oleme juba tükk aega ühes eland, aga me pole veel kordagi sellest rääkind, kust ma su leidsin!" Naine põle vastand sellele. Teine kord, kui mees ja naine jälle üle sõitnd jõest, küsind mees sedasama jälle, aga naine pole ka nüüd ütelnd. Nii sõitnud nad mitu korda üle jõe. Iga kord küsind mees sama, aga naine pole vastand. Kui nad seitsmendat korda üle sõitnud, küsind mees jälle. Nüüd ütelnd naine: "Kui sa just minust lahti tahad saada ja ise õnnetusse joosta, siis ma ütlen - sa leidsid minu siitsamast jõest!" Kohe peale selle läind paat ümber. Naine kadund kui tina tuhka, aga mees uppund ära. Kes see naine muu võis olla, kui jälle üks näkineid.

ERA II 140, 614 (15) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k. – Ernst Tammsoo < Albert Altan, 19 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Isa surm. Üks mees ütelnd: "No küll sai nal´la, kui isa sur'ri – küll ta siputas ja saputas, enne kui ükskord alles hing väl'lä läks!"

ERA II 140, 638 (5) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Vana-Vändra k., Kärneri t. – Ernst Tammsoo < Jaan Mett, s. 1922 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pisikesed mehed. Vana-Vändra Massus on püha jalakas. Rahvas teab kõnelda, et selles jalakas elavat pisikesed punaste pükstega mehikesed, kes head mehed olevat ja mõnikord endid ka inimestele näitavat.

ERA II 140, 638/9 (6) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Pärnjõe k., Aru t. < Aluste k. – Ernst Tammsoo < Juhan Riemann, u. 75 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Püha jalaka lend. Massu püha jalakas kasvand ennemuiste kaugel ühes külas. Esite olnd neid kolm venda. Nad kasvand üsna metsa ligi. Aegamööda hakand külarahvas märkama, et jalakad metsa poole nihkund. Aga nihkumist põle kiigi pialt näind. Ühel ööl kadund üks jalakas ära. Teisel ööl kadund teine ära ja kolmandal ööl lennand kolmas jalakas ära. Sii "sadand" Vändra Massu maha. Et sii "taevast sadand" puu ol'li, siis akati seda pühaks puuks peetama.

ERA II 140, 644/5 (13) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Pärnjõe k., Aru t. – Ernst Tammsoo < Juhan Riemann, u. 75 a. (1936) Individuaalne edasiarendus. Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nõia saadetud surm. Nõid saatnd korra surma (või katku) väl'la. Sii käind kõik kohad läbi, esite võtnd kurjad inimesed ja piinand neid oma valudega. Kui kurjad inimesed otsa saand, siis võtnd head inimesed käsile. Neil löönd pea otsast maha: niuh ja niuh!, et valu ei tunneks. Kui kõik inimesed maha olnd tapetud, sis surm hävitand kõik loomad ära. Kui loomad ka olnd hävitatud, sis võtnd surm vikati õlale ja läind ä'ä. Sel aeal põle olnd ei ligidal ega kaugel ühtki elavat hinge. Alles hulga aea pärast hakand jälle inimesed (inimesi) ja loomad (loomi) siginema.

ERA II 140, 670/1 (3) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Laane t.. – Ernst Tammsoo < Gustav Toomasson, 60 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkijärv. Ühes järves eland ennemuiste üks näkk. Kis aga iganes sial järves supelnd või vett sialt käind viima, selle püünd näkk kin'ni. Nii jäänd alati paelu inimesi järve juure kadunuks. Eland ka üks jõumiis. Sii ütelnd näki kohta, et kõik puha lori. Tahtnd sis ise ka minna vaatama, et kudas sii näkk sis väl'la näeb, kui ta üldse on olemas. Läind järvest vett tuuma. Kohe näkk tema juures. Kutsub jõumiist ühes. Jõumehe hing karand täis, sasind näki kin'ni, lõigand pihelgakepi ja and näkile mitu hiad sirakat näkkade peale. Sis lasnd lahti. Aga näkk põle end sestsaadik enam näidand oma nägu.

ERA II 140, 674/6 (7) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Laane t. – Ernst Tammsoo < Gustav Toomasson, 60 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkineid naiseks. Eland ühes järves hulk näkke. Korra tulnd üks näkineiu kaldale. Mängind sial ja jäänd siis magama. Üks noormiis näind magavat neidu. Neiu ilus. Hakand poisile miildima. Poiss neidu omale naiseks paluma. No eks neiu olndki nõus. Poiss tiand küll, et neiu on näkk. Ei tii sellest aga midagi väl'la. Näkineid ja poiss eland aastat kaks õnnelikult. Läind siis järvele kalu püüdma. Põle esite saand midagi. Siis neiu (naine) õpetama: "Sõua sinna tahapoole, sial on." Poiss sõuabki. Kohale jõudes neiu seletama: "Siin mu isa õue. Siin palju kalu." Siis küs´ind neiu poisilt uuesti: "Ütle kes ma olen!" Poiss ei taha öelda. Neiu käib aga piale. Poiss annab viimaks järgi ja sõnab: "Näkk sa oled. Kas sa's ei tia?" Vaevalt aga poisil viimased sõnad öeldud, kui vesi käib ülepea kokku ja neiu kadund. Küll kahjatsend poiss, aga parata pole midagi. Poiss käind iga päe järvel. Viimaks pole enam tagasi tulnd.

ERA II 140, 680 (4) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Laane t. – Ernst Tammsoo < Gustav Toomasson, 60 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausku ja -kombeid. Sel aastal, mil pihelgad kannavad palju marju, saab palju vanatüdrukuid mehele.

ERA II 140, 689/90 (13) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Laane t. – Ernst Tammsoo < Gustav Toomasson, 60 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Luupatakas lehma tallamas. Ennemuiste käind luupatakas Vändra mõisas iga öösi lehma tallamas. Lehm olnd iga hommiku üleni märg. Lõpnd otsa ega põle ka piima and. See olnd mõisahärra kõige parem lehm. Mõisahärra and karjamehele käsu: luupatakas tuleb ära kastada. Karjamiis läind targa käest nõu küsima. See õpetama: "Peida end õhtu lauta ära. Pane küünal vaka alla, et sii sul käepärast on ja jää ootama. Kui kuuled, et luupatakas lehma sel'lal, siis võta härra ratsapiits ja äiga mõned korrad lehma sel'ga ja ütle igakord aamen! Si(i)s mine magama. Teisel päeval tuleb sii, kes luupatakaks oli, sinu juure ja küsib midagi – ära temale anna, muidu ei aita sii midagi!" Mees teind targa õpetuse järgi. Kui lehm inisema hakand, võtnd miis vaka tule pealt ja and mitu iad sirakat lehma sel'ga. Igakord ütlend: aamen! Sis läind magama. Teisel päeval tulnd üks kuri eit karjamehe juure ja küsind süüa. Mees saand aru, kust poolt tuul puhub ja saatnd eide minema. Varsti jäänd eit haigeks ja surnd ära. Luupatakas põle enam lehma vaevand ja lehm hakand pikapiale kosuma.

ERA II 140, 700 (2) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi ja kombeid. Noores kuus ei tohi savitada toas mitte midagi, sest siis tekib sinna lutikaid, kil'ke ja prussakaid.

ERA II 140, 700 (5) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi ja kombeid. Siga tuleb alati noores kuus tappa – muidu kahaneb liha küpsetamisel. Noores kuus tapetud sialiha aga kasvas küpsetamisel juure.

ERA II 140, 703 (12) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vana-Vändra Pärnjõe külas tehtud jõululaupäeva õhtul, kui juba videvikuks läinud, õue lumest Tõn'n, kes pidi kõik kurjad vaimud majast eemale peletama.

ERA II 140, 704 (20) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jõululaupäeval tehti tubades kadaka suitsu, et kurjasid vaimusid eemale peletada.

ERA II 140, 704 (21) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui mõni koolilaps tahtis targaks saada, siis ta pidi jõuluöösi soovi paberile kirjutama ja selle siis ära sööma. Magama minnes pidi ta sellele mõtlema ja raamatu padja alla panema.

ERA II 140, 706 (27) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k. – Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jõuluöösi viidi loomadele kaeru ja leiba. Kaerad segati peenendatud leivaga ja viidi siis kell kaksteist loomadele (hobustele ja veistele). Kui jõuluvilja anti, siis pisteti iga looma karvadesse põlev küünal (põletati karva veidi) ja öeldi: "Tere, tere – juba jõulud, jõulud!"

ERA II 141, 33 (29) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maastsaanute sõnad. "Püha isa, püha ema, võta pahad omale, anna ta tervis kätte." Esti sülitas kolm korda haige ihu piale ja siis nühkis seebiga. Seep olli punasekirju ja enne tullid sõnad seebi piale ka lugeda. Ka kolm korda.

ERA II 141, 34 (30) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
"Nõiad sohu, nõiad rappa, valgetverd naesterahvas, mustaverd meesterahvas. Nõiad rappa, nõiad sohu, mustaverd naesterahvas, valgetverd meesterahvas." Nii luges vanaema, kui härgi lehmi selga panni. Aga seda ma ei tia, mitu korda ta luges ja kas ta sinna juurde muud kunssi ka tegi.

ERA II 141, 34 (30a) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ükskord ollid jälle küla härjad meie lehma selga pantud, siis sioti vanad pastlad lehmale kaela. Aga sõnu ma ei tia, mis siis loeti. Teene päe lehma enam härjad ei sõkkund.

ERA II 141, 97/8 (20) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maastsaanute (maaliste) sõnad. Esti issameie. Siis: "Maaisake, maaemake, maaõeke, maavennake, maa kullane kuningas, maa hellane emanda. Anna tema (haige nimi, ka priinimi) tervis tagasi." Siis loed tema nimel issameie vii piale. Sõnu lugeda kolm korda. Ka seebi või rasva piale võib lugeda ja sellega siis haiget kohta määrida.

ERA II 141, 98 (21) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Põrutamise sõnad. "Paranda ja põruta (ja haige nimi)." Nii öelda kolm korda.

ERA II 141, 98 (22) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Venitamise sõnad. (ka venitse) "Via ja venita. Pia ja paranda!" Kolm korda lugeda.

ERA II 141, 98 (23) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nikatse sõnad. "Via ja venita. Pia ja kinnita. Via ja venita. Kääna ja kinnita." Haige nimel lugeda, ikka kolm korda.

ERA II 141, 100 (29) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
"Aga ära sa kellegile räägi. Ma sulle räägin, nigu kah oma sugulane. Meie tüdrukud ei salli siukest kuntsitamist, sellepärast ma pole neile rääkind. Mina olen juba vana ja kaon varssi ehk siit ära ja mis ma enam tast hoian. Sull ia, kui sa tiad ja oskad vahel aedata oma loomi ja teisi, kui seda vaja on. Nüid naeravad küll kõiki vanu asju ja kunsitamisi, aga vanasti ometi neist vahel abi sai." Kui ma kinnitan, et edasi ei räägi, on vanake jälle valmis edasi jutustama nii looma- kui inimravist.

ERA II 141, 101 (36) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kõht on lahti, siis süü kuevatud mustesõstrid.

ERA II 141, 101 (37) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hallitõves inimest hõeruti vanade piitsavartega, mis ollid härja sooradest tehtud.

ERA II 141, 106 (67) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jalatõve ja jõuetuse vasta on toomingakoorevesi.

ERA II 141, 106 (72) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maastsaanuid vajutatakse kuradikäpa ja jeesusejalaga. Sii kasvab heinamaal, roosad õied. Maastsaanuid on 9 sorti. Üks kaob ühest, teene teesest asjast ära.

ERA II 141, 163/4 (19) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui lepatriinut lendu lasti, siis lauldi sedasi: "Näita, näita lepatriinu, kus puult tuleb sõda vällä?" Kus poole ta lennas, sialt poolt pidi sõda tulema.

ERA II 141, 164 (20) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Merihärg – veike punane mutikas, jooseb maad mööda. Kui seda nähti, siis öeldi: "Merihärg – metsa kukk. Kas oled meie valgedverd vasikad näind?"

Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]