Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 1, 192 (8) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Kellegile juhatatud jälle Helme Köstrimäe rehe taga puuriida alla rahakast. Setvertnoi pudeli täis raha. Kästud aluspuu ots kõrvale kangutada ja sääl all olevat. Läinud mees vaatama ja näinud sääl väikese uru pudeli asemega. Pudel ise olnud kadunud. Et ta teistele enne oli kõnelnud, sellepärast ei saanud ta raha kätte.

ERA II 1, 201 (2) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Täid panna lepa pussi vahele ja visata tulle ütlemisega: "Mine sinna, kust oled tulnud!" Kohe kaovad täid lõpulikult.

ERA II 1, 201 (3) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pihlakane pulk ära õõnistada ja öösel korjata õõne sisse täisid, punn pääle panna ja tulle visata sõnades: "Mine sellele tagasi, kellelt oled tulnud!" Siis kaovad täid seljast ja lähevad selle juure, kes nad on teisele selga nõidunud.

ERA II 1, 202 (8) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall olevat rohkesti levinenud vanade soldatite seas. Ilmuvat kange päävaluga.

ERA II 1, 212 (12) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Räigi talu karjamaal on suur kivi. Selle kivi all elutsevat vanatont. Teda olevat tihti õhtuti nähtud väikse poisikesena, kel hiigla pikk habe ja seljas hallid riided. Tulnud jutustajale vastu ja öelnud: "Vanaema, kus sa lääd?" ja: "Kas sa kulda ka tahad?" Jutustaja pole julenud pakkumist vastu võtta, kartnud: "Ega ei tiiä, mis sest võib tulla."

ERA II 1, 216 (5) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas Kirke Mark 1999, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lepaurvad - leivaurvad, kaseurvad - kesvaurvad, haavaurvad - kaeraurvad. Jämedad ümargused lepaurvad - näljaurvad.

ERA II 1, 218 (12) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli arstimiseks võetagu konna verd, lastagu pudelisse, pandagu tilk vett sekka ja antagu haigele, siis paraneb pea. Olevat hää eduga proovitud.

ERA II 1, 222 (22) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui Koot ja Reha ning Sõel enne hommikust agu loojunud sügisel, siis olevat oodata ilusat suve.

ERA II 1, 222 (23) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hele täht ees ja tume taga seisvat, tulevat vaene aasta. Siis ajavat sulane peremeest taga. Hele - peremees, tume - sulane.

ERA II 1, 222 (24) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õhtust aotähte pole näha, siis ei saa otri, kui aga pole hommikust aotähte näha, siis ei kasva rukkeid.

ERA II 1, 224 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Inimesele, kes halli sõitis, anti juua kust, suitsutati kadakate või kuuskede suitsuga ja pandi arstimise otstarbel ka lauta sõnniku alla.

ERA II 1, 224 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sammaspoolikuid arstiti selle inimese süljega, kes merevett oli joonud. Teiseks oli veel sarnane sammaspooliku arstimisviis: tehti terava nõelaga kuusnurk kasetohule ja siis pidi arstitav viskama tohu tulle nii, et ta ise ei näe, millal toht hakkab põlema.

ERA II 1, 224 (3) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maalisi arstitakse veega, mille sisse on pandud üheksa tulist sütt ja 9 maakivi. Tolle veega pesti siis maalisi. Ka on olemas maaliste heinad.

ERA II 1, 225 (6) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra käinud keegi Kuke Matsi nimeline isik Nohka talu taga kaevamas. Nimelt otsinud ta raha, kuna talle juhatatud öösel, et sääl raha olevat.

ERA II 1, 229 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Mari Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kord leidnud üks tüdruk kapsapeenra vahelt terve hulga tillukesi mehekesi ja noppinud nad põlle sisse. Need olnud siis härjapõlvlased.

ERA II 1, 230 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Mari Heidemann (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord tahtnud vene naine kedagi hirmutada. Pannud kasuka karvupidi selga ja läinud põõsasse, ise teinud ikka: "Mõmm, mõmm." Möödamineja ütelnud: "Jää selleks, kes sa praegu oled!" Nii saanudki sellest karu.

ERA II 1, 233/4 (1) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Mari Reimundt (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall ei taha kuidagi paraneda. Mõnikord siiski olevat ta paranenud üsna kergesti. Tihti paranenud lihtsalt soojas vannis käimisega. Mõnikord jäänud ta järele ka ahjus käies. Mõnikord lahkunud haigus ka siis, kui haiget heidutati. Hall hakkab suure külmavärinaga. Hiljem lisandub sinna ka päävalu. On ka hakkaja ja kurnab haiget rängasti. Halliks kutsuti haigust seepärast, et ta hakkas suure külmavärinaga ("Hall tähendes jo külmä").

ERA II 1, 234 (3) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Mari Reimundt (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra läinud keegi metsa teatud kohale minema, eksinud aga ära ega ole saanudki minna. See olnud kõik võrgutaja süü, kes jäljed ära seganud.

ERA II 1, 234/5 (4) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Mari Reimundt (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Inimene moondatud vanasti sõnadega küll soendiks, küll muuks. Ka rääkinud siis loomad ja linnud. Korra olnud üks tüdruk, kes öösiti tihti saladuslikul teol. Uuritud järele ja leitud, et käinud soendiks ja murdnud parajasti koplis varsa.

ERA II 1, 244 (12) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Reet Ilves (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Vanasti pandud ka raha ja muud kallist vara sõnadega inimeste eest varjule nii, et ainult need, kes noid sõnu oskavat, varanduse võivat kätte saada.

ERA II 1, 244/5 (13) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Reet Ilves (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra teinud (sillutanud) Tarvastu mehed Taagepera Vanamõisa kohal teed ja heitnud öösel metsa magama. Korraga öeldud ühele teetegijale unes: "Võta lapi ja kaeva oma pää kohalt, siis leiad rahakasti." Mees ärganud, pole aga unenägu uskunud ja heitnud uuesti magama. Veel teine kord öeldud talle sama. Mees täitnud siis käsu: võtnud labida ja visanud paar korda mulda, kui tunnudki rahakasti labida vastu põrkavat. Võtnud välja, pannud vankrile ning sõitnud koju. Käskinud teistel oma osa teed ka ära teha ja lubanud kõik ausasti ära tasuda.

ERA II 1, 248 (3) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Jaan Erdfeldt, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli tulnud vanasti õige tihti ette. Halliks kutsutud teda seepärast, et inimene tema käes värisenud kui külma käes.

ERA II 1, 249 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Jaan Erdfeldt, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pole tohtinud igas kohas magada. Sarnaseid vanu kohti olevat palju olnud. Tihti olnud selle tagajärjeks kägistamine või mõni halb haigus.

ERA II 1, 252 (3) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli haigust tulnud vanasti palju ette. Ta tulnud kange külmavärinaga. Ta tulnud külmetamisest. Arstitud teda nii, et pandud inimene vankri redelitega sooja ahju ja antud süüa seasööki. - Jutustaja on ise ka põdenud halli.

ERA II 1, 254/5 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti olnud palju sarnaseid pahu vaime, kes inimesi nende teelt eksitanud, küll metsas, küll lagedal. Olnud korra keegi mees, kes tahtnud hobusega läbi metsa sõita koju. Eksinud siis teelt, ega ole enam õigele kohale saanudki. Käinud juba mitu korda ühel ja samal kohal ning lõpuks kukkunud kõige hobusega läbi jää järve. Vanasti tulnud palju sarnaseid juhtumisi ette, kus inimesed kurjelt vaimelt lihtsalt kõrvale meelitatud ja surmatud.

ERA II 1, 255 (4) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra tahtnud keegi mees minna Liivakult Alale läbi metsa. Läinud, läinud. Olnud ka pime. Jõudnud Väljassoo ligidale vaendikule, kui korraga leidnud enese olevat kirikaial (surnuaial). Olnud äkki haudade vahel. Kusagil puu otsas olnud valged linad kuivamas. Mõelnud: mis asi see on? Kust ta nii ruttu surnuaiale jõudis? Arvanud selle siiski olevat paha vaimu töö, kes ta metsas eksitas. Läinud hobuse nina alla ja teinud sääl pahema jala kannaga risti ja korraga olnud ta vaendikus tagasi.

ERA II 1, 256 (6) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra tulnud Savi Jaan läbi Kõrelaane kodu poole. Ta tulnud nimelt Tilga kõrtsist. Läinud, läinud, jõudnud Mihkli niiduni ja korraga olnud Tilga kõrtsi ees tagasi. Käinud niiviisi kolm korda. Ikka saanud kuni Mihkli niiduni ja säält Tilga kõrtsi ette tagasi, aga koju pole jõudnud.

ERA II 1, 256/7 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Nirgi pool teinud võõra valla mehed teed ja nad jäänud sääl magama metsa. Unes õpetatud ühele, et raha olevat ta pää all. Võtku ta labidas ja visaku kolm korda päält mulda, siis leidvat raha. Mees ärganud, tõusnud ja teinud nagu õpetatud ning saanudki hulga raha.

ERA II 1, 261 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Leena Pinka (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli haiguse juures läinud inimese pää juustest lagedaks. Teda arstitud harilikult ahjus.

ERA II 1, 290/2 (2) < Tartu l. < Tarvastu khk. - Eduard Treu < Martin Lubi (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra olnud palgivedaja metsas tööl. Olnud parajasti lõuna. Ta rakendanud hobuse lahti, teinud tule maha ja istunud ree äärele sööma. Samal silmapilgul tulnud hunt sörkides tema poole. Nähes seda talumees vaadanud ümber, et parajat "käealust" leida. Pole olnud muud paremat kui reeais ja mõelnud sellega hunti õpetada. Kuid märgates, et hunt teravasti ta kõri silmitseb, pole julenud seda teha. Mõelnud siiski teda tappa. Võtnud tüki leiba pussi otsa ja annud hundile, tahtes nuga hundile kurku lüüa. Hunt napsanud leiva pussiga ja teinud minekut. Mõne aja pärast läinud mees kõrtsi ja näinud oma pussi laual. Silmitsenud siis seda hoolega, kuni kõrtsimees teda küsitlenud, miks ta seda pussi nii silmitseb? Mees vastanud, et ta tundvat selles oma pussi, mille hunt temalt metsas ühes leivatükiga varastanud ja minema jooksnud. Kõrtsmik naeratanud ja öelnud, et tema see olevatki, kes talt pussi varastanud. Nimelt olla kuri nõid ta libahundiks moondanud ja töömees olla seega, et ta pussiga leiba annud, nõidusest vabastanud. Kõrtsmik tänanud meest hääteo eest ja annud talle pussi tagasi, hulga raha vaevatasuks veel päälegi.

ERA II 1, 396 (96) < Tartu l. < Tallinna l. - Paul Ariste < Aleksei Kuusik, üliõpilane, 17 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kolm vanatüdrukut. Kolm vanatüdrukut heitnud õhtul magama. Ühel olnud suu allapoole viltu, teisel pahemale, kolmandal paremale. Üks ütelnud läbi hambutu suu: "Puhu tuli ära!" Teine vastand: "Puhu ise!" Viimaks üks hakand puhkuma. Pole saand kistutada: puhkund allapoole. Teine hakkand üritama. Pole ka saand: puhkund taas vasemale. Kolmas puhkund paremale. Viimaks kutsund kojamehe. See ütlend: "No mis see on!" Ja korraga puhkund tule ära.

ERA II 1, 402 (106) < Tartu l. < Haljala khk. - Paul Ariste < Mart Lepik (1827) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kurt. Pikne löönd majja sisse. Peremees pole hästi kuulnud, ütlend tütrele: "Leena, mine vaata, kes sääl koputas!"

ERA II 1, 504 (1) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallid loomad on merelehma töugu. Kord tulnud üks loom nagu siga merest välja. Pole mitte hüljes olnd. Vohi Simun leidnud. See meresiga olli suurest merest ära helvin.

ERA II 1, 505 (4) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Eksimine. Helvatus tuleb peele. Lapsed olid möisa metsas. Helvatus tuli peele. Kui tulid möisa maande peele, siis tulnud muistus jälle peehe.

ERA II 1, 505/6 (5) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Libahunt olli vehem hunt. See kukub persest looma persest sööma (võtma). Vanahärra aas hundid Hiiumaalt ära. Kui hundid hulguvad, siis paluvad, mis jumal osaks andnud. Selle murdnud ära.

ERA II 1, 511 (2) < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Peeter Fried, 73 a., Mare Fried, 70 a. (1928) Sisestas Mare Kõiva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Taevas loitleb "virmaline". (Virmalist ei tunne) Kui taevas loitleb, tähendab teist ilma–- halva ikke–- kui öhta, siis halba, kui homiku, siis hiad.

ERA II 1, 511 (4) < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Peeter Fried, 73 a., Mare Fried, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Misujuur on üks köhurohi. Kui sööma tahtmist pöle olland, sis anti.

ERA II 1, 512 (5) < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Peeter Fried, 73 a., Mare Fried, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallid lehmad o ikka mereloomade sugu, on hiad lüpsilehmad - nee pöle sandid lehmad.

ERA II 1, 513 (13) < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Peeter Fried, 73 a., Mare Fried, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kivivare Pühalepa kiriku lähedal./Kiriku lähedal on suur piklik kivivare. Selle on Vanakuri kandnud. Kui saand sinna kohta, laulnud kukk, Vanakuri põgenend ja lasknud kivid maha.

ERA II 1, 514 < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Mare Fried, 70 a (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külmking. Külmking, üks rikkuja asi ta ikke olli.

ERA II 1, 516 (8) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hekine rabandus - Jumal laseb südamest läbi. Hallikul suri hobune ära. Nagu must joon oli südamest ja sellast läbi lastud.

ERA II 1, 516 (9) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus, sama haigus, kui hekiste keib südamest läbi.

ERA II 1, 517 (2) < Pühalepa khk., Vana-Kõrtsi t. - Paul Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pühalepa kiriku läheduses on 3 suurt kivi. Vana (s.o. kurat) kandnud neid vestitaskus ja tahtnud nendega Pühalepa kiriku torni puruks visata. Kivid läind aga mööda ja torn seisab praegugi.

ERA II 1, 519/20 (8) < Pühalepa khk., Vana-Kõrtsi t. - Paul Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Madrused reeksid, et kuskil jooksab meri alla. Vana madrus jutustas. Laev seelt välja ei saa. Kapten vettis värske surnu, sidus kövega mere. Vallaskala tuli ja vettis surnu suhu ja vedas nii laeva välja.

ERA II 1, 520 (10) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Üks vanast keis siit otsast 30 versta eemal metsa raiumas. Iga lauba öhta tuli kodu, hundi nahk seljas (s.o. libahundina, üleskirjutaja märkus). Muidu oli hundi nahk lautas.

ERA II 1, 521 (12) < Pühalepa khk., Vana-Kõrtsi t. - Paul Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jäljega kivi Pühalepas Siit leind vana Kurivaim lebi. Jalajälg paes praegu alles. Leind Pühalepa paapsi. Neli musta hobust olnud ees, tulesoru taga. Üks vanamees ise negi, kui leks, tulesoru taga. Paapsis olli öpetaja Estermann, see tulli piibliga trepile vastu, siis leks vana Kurivaim tagasi.

ERA II 1, 523 (17) < Pühalepa khk., Vana-Kõrtsi t. - Paul Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Saarnukis tulnud hall hobune merest välja. Pidand sääl sugu ka tegema. Siis läind tagasi merre.

ERA II 1, 526 (2) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Merest tuln hallid veised välja. Kui raudas kingega (kingad, millel rauad all) inimene saan mere poolt vasta, siis pöle tagasi saan, siis jeen moole (moale) teiste loomade sekka.

ERA II 1, 526/7 (3) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lambud on ka merest tuln. Niisukesi vesihalli lambud tuln loomade sekka, kui loomad mere eeres söön. Kui rauduskingega inimene sai vahele, siis jeend.

ERA II 1, 527 (4) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rahvas on meres elan ja oln. Meriinimesi on oln, aga see on vale. Kus meres vöib inimesi elada!

ERA II 1, 527 (5) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged on tuln vaaru väest, kui see sai hukka meres. Präägugit kutsutakse hülgeid vaaru vägi.

ERA II 1, 527/8 (7) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kallastu nömmes oln Vanapagana sepakoda. Minu isaisa köneles. Sääl pesn ka pesu. Pühaba homigu ka tein tööd; pesn pesu. Inimesid, kes ikke jumalat uskusid, hakkasid hurjutama. Vanapagan visan vee maha, kallan maha plaga-plaga.

ERA II 1, 531/2 (12) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Loitleb taeva pääl (virmalised) loode ja põhja pool, tähendab külma. (Virmalised tunt uuema sõnana.) Neh! Pöhjamaal Lapimaal on külm ja valgut pole ilmaski. Siis laplased nägevad valgut, kui loitleb taeva pääl. Kas nee jütud tööd on! - Vanarahvas rääkis.

ERA II 1, 533 (16) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Vahel nöid ise läin ka hundiks. Murdn loomi ja kiskun. Puistan ennast, siis oln inimene jälle.

ERA II 1, 534 (20) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inimene järsku merre läks, ei tule enam pääle kedagist, siis näkk on ära viind.

ERA II 1, 534 (21) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hälvadus tuleb pääle, ööldakse siis, kui inimene köib ühes kohas ringi ja'i saa välja (s.o. metsast), pööra riie pahempidi selga, siis saab väl´la.

ERA II 1, 535 (23) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesa on hää villirohi, kui tuulest on villid. Keeda pesa ära ja pese veega.

ERA II 1, 539 (2) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. jt. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman või kuterman peab laevas olema, kui õnnetust juhtub. Inimese näol pidi ennast näitama.

ERA II 1, 540/1 (28) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanad mehed laevas kutsuti puterman, äi muud tää ühti - neh! Nad uskuvad seda praegut, et üks vaim on laevas, et mere vaimud näitvad, kui hukka hakkab minema. Üks laevamees rääkis, tema ise näind, oln luubiga merel. Teised magan. Nagu suur koer tuln kohe laeva. Kadun siis jälle ära - neh. See oln merevaim. Pärast läin laev hukka.

ERA II 1, 546 (1) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Poterman. 1. Poterman, -mani 'laevatont', 2. 'suur rott laevas', 3. poisid tegevad potermanni 'kisklevad omavahel'.

ERA II 1, 547 (1) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Kusta Tikerpuu, 60 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Poterman. Vana rahva jutt on, et laeval on puderman. Üks tanska kapten oli ühe priki pääl - kahes mastis olid raad. See mees rääkis, kes ise oli näin, see oli mu seltsis laeval. Pruun koer tuln laeva, kapten näin. Läin üle parda. See mees oln ruulis. Oli ka näin. Noh oli, aga kus ta jäi. See öösi läin vanamees (=kapten) üle parda. Joon kangeste. - Mees ise rääkis, siis peab uskuma ka, et oli.

ERA II 1, 549/50 (4) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Aet Telk, 78 a., Toomas Kiin, 74 a., Juhan Nurk, 80 a., informandid apostlik-õigeusu preestri majas (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külmking, külmkinga nimetust on kõik kuulnud, aga ei tea, mis see on.

ERA II 1, 551 (9) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Juhan Nurk, 80 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Putermann on laeva tont. Sedast on neli aastat tagasi. Olime Heltermaa sadamas töös. Sauna Mihkel olli poeaga ka. Poeg läks kripsu luubi pääl kolme soldatiga Vorpsi poole (Vormsi). Priidu (poja nimi) läks laeva, soldatid läin ka seltsi. Mihkel seisn trepi pääl ja näin, kui must koer tuln ja läin ka laeva. Sadama kubjal pole koera oln. Mihkel ütteln: "Äi Priidu tule enam tagasi." Vorpsi juures veesaabas aeas luubi kummusti. Priidu suri, kaks soldatit surid ka. Üks pääsn ära.

ERA II 1, 551 (10) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Toomas Kiin, 74 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
/Klabautermann ilmutub vahilolijale enne masti mahakukkumist/Putterman tein laevas keiksugu tööd. Kord näitan ikka sellele, kes öösi oln vahtis - esmalt ikka näitand - mast on tuln maha.

ERA II 1, 552 (11) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Aet Telk, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mu ema rääkis, et kari oln Röögu niitis. Senna Röögu niidi alla tuln merekari sööma. Karjane, naisterahvas, kudand vardu. Maaloomad läin senna merekarja sekka. Pullid oln ka. Nee jätnud sugu. Merekari kadun ära, naine kadun ka. Sest saan halli selts maale. Jah naine istun sääl, varraste kott käävarre pääl.

ERA II 1, 552 (12) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Toomas Kiin, 74 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Saarnukki pidan ka hooste kari käima (see on - merest). Mees pidan juures olema. Saarnugis oln viis mära hoost. Täkku pole oln märki. Kord kuuln, et hobused joosn ja hüpan. Teise kevade oln puha keigil varsad. - Ega see nii väga vanast olnud, kui mu ema täädis ja rääkis.

ERA II 1, 553 (13) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Aet Telk, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lambud ja sigu tuln ka merest maale.

ERA II 1, 553 (14) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Aet Telk, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged kutsutakse ikka vaaru vääks.

ERA II 1, 553 (15) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Aet Telk, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanast, kui mindi lambud pesema, visati ikka kivi merre: "Näkk, näkk säh! Ma annan kakku sulle". Näkk vetab vees jalgust kinni. Mu va seltsimees läks tröömi hujuma. Näkk pidas kinni. Juhan olli. Mats läks appi, töi üles. Üks läks hobusid ujutama: näkk tembas maha. Näkk olema punakast karva koera moodi loom - punakaspruun - ega vanarahvas pöle muidu kivi vette heitn, kui kedagist pole.

ERA II 1, 554 (16) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Toomas Kiin, 74 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nää! Minu ema rääkis seda. Va puunott oln mere ääres. Lapsed istun pääle. Üks ütteln: "Ooda, ma tulen istun näku hänna pääle." - Puunott kadun alt ära, pole oln midagi. Ta'i kannata, et ta nime ööldakse.

ERA II 1, 554/5 (18) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Toomas Kiin, 74 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Seda mina olen küll kuuln ja on oln koht, kus meri kokku keerleb. Ühel laeval oln pime kapten, vett maitsnud, siis täädnud kohe, mes koosi menna. Sääl, kus meri kokku keerlen, oln laevu nagu tapuaeas tapu pisteid - kaua sa oled, söömakraam löpeb otsa, sured nälga. Neh! Mehed annun kaptenile teist vett, merevett pole annun. Laev olngi keerus. Kapten üteln: "Mis te mind petn olete. Nüid peame surema." Oln tark mees, vetn ühelt laevalt värske surnu, pand liini otsa ja merre. Vallaskala vetn surnu kinni ja vedan laeva välja. Nii see pääsn. Teised keik jähid senna.

ERA II 1, 556/7 (1) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Haigusist: kidumise haigus. Igasugust pikaldast haigust kutsutakse kidumise haiguseks. Selle vastu aitab pipar, türgipipar või koirohi, mis viina sees leotetakse ja siis troppidena juuakse.

ERA II 1, 557 (3) < Pühalepa khk. - Paul Ariste < informandid preestri köögis (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vill lei ka pääle. Villi oli kahte seltsi: punane vill ja sinivill. Villi vastu aitas taim haraliste lehtedega, üks mustjassinine mari keskpaigas. Selle taime lehti või mari pandi villi pääle.

ERA II 1, 560 (16) < Pühalepa khk. - Paul Ariste < informandid preestri köögis (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jooksi; jooksile tehti vanni kollase õitega jooksirohust.

ERA II 1, 560 (17) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Häkise vastu aitas püssirohi ja triivistük suitsetadi siis.

ERA II 1, 567 (3) < Reigi khk., Kodeste k. - Paul Ariste < Johannes Leiger, 20 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kõrgessaares Ninaja küla juures on üks mägi, kus ikka midagi juhtub. Üks mees läind hommiku mõrdu seadma. Heitnud natukeseks ajaks mäele pikali. Silmad läind aga kinni, kui üks ütelnud: "Mine ära, siin ei tohi magada." Mees ärkand selle pääle üles, aga heitnud uuesti jälle magama. Jälle ütelnud üks: "Mine ära, siin ei tohi magada." Jälle jäänd mees uuesti magama. Nüüd üteldud: "Kui sa ära ei lähe, siis sa siia jäädki." Mees katsund, et sai minema. Küllap tal ikka niipalju hirmu oli, et ära läks ja teistele rääkis.

ERA II 1, 583/4 (9) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Villem Kapel, 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman on igas majas ja laevas. See on vaim. Kui ennast näitma hakkas, laevast välja läheb, siis laev läheb hukka, varsti, vana Orjak rääkis, - kaks-kolm aastat tagasi suri - ise näind: puterman olnd ees preidi pääl. Pistis minema. Pääva kolme-nelja pärast laev läind randa (sai hukka).

ERA II 1, 584 (10) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Villem Kapel, 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged on inimeste pooledvennad. Olen ikka kuulnud. Nad on siis sündind, kui Egiptuse söavägi sai hukka. (Kalasavalisi inimesi ei ole kuulnud ega tunne.)

ERA II 1, 584 (11) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Villem Kapel, 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk, näku. Kui näkk on nähtav, siis on midagi halba sündind. Paopa külas on hall lehm tulnud karja hulka. Karjalapsed läind loomale selga. Üks jäänd üle. See ütelnud: "Nääh, mul põle enam ruumi! Ma istun näku täku hänna pääle." Kui selle ütelnud, siis sulas hall loom ära, polnud enam kuskil. - Mu isa ja ema ikka nõnna rääkind.

ERA II 1, 588 (3) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Triivistük on äkise haiguse vastu.

ERA II 1, 588 (6) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui inimene eksib ära, öeldakse: läks pööriduse sisse. Kui miski riie pahembidi pöörata, siis saab sellest lahti.

ERA II 1, 588 (7) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmhaigus. Lilbi külas ühel poisil olnud külmhaigus. Värisema ajand. Siilidega rohistadi. Siilisid on kahte seltsi: koerasiil ja siasiil. - Teisega rohistadi. Siili verega rohistadi.

ERA II 1, 588 (8) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loomal oli äkine, tehti väävli suitsu, anti loomale looma oma verd.

ERA II 1, 591 (18) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hallid lehmad hiad lehmad. Need on mereveisse seltsi.

ERA II 1, 593 (2) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman või kuterman peab laevas olema, kui õnnetust juhtub. Inimese näol pidi ennast näitama.

ERA II 1, 593 (3) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sedavisi küll on oln - mina pole seda küll näind, et merest on tulnud hallid lehmad ja saand seda seltsi.

ERA II 1, 593/4 (4) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Merest on mehed kord kinni võtnud looma, mis pole olnud hüljes ega pole ka olnud inimene. Mehed viind maale. Pole sääl rahul olnud. Mehed viind tagasi mere ääre. Mere ääre pääl kummardand, et tagasi lastud. Olnud ikka enam inimese moodi.

ERA II 1, 594 (5) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged on vaaru vägi, mis Punases meres hukka sai.

ERA II 1, 594 (6) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ükskord lapsed mere ääres mängind. Vähene varss tulnd sinna. Lapsed istusid selga. Üks pole enam sündind. See ütelnd: "Oot, oot, ma tulen ka täku-näku saba". Keik kadund ära - nime pole tahtnud. Laste lasu jään maha.

ERA II 1, 595/6 (8) < Reigi khk., Kauste k. < Reigi khk., Pihla k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Üks pruutpaar tulnd laulatamast. Tulnd. Pruut läind metsa kord maha. Metsa. Läind ja läind. Pulmalesed ei näind enam mette kuskil. Kord olnud mees metsas halgul. Hunt tulnd juure, kui tule ääres söönd. Mees ajand ära: "Mis sa sii minu juures ilad!" Teine pääv tulnd hunt jälle söögi ajal mehe juure. Mees and tüki leiba. Hundi karv tulnd sellast ära - olnd pruut. Tüdruk tänand meest, et andis leiba.

ERA II 1, 596 (9) < Reigi khk., Kauste k. < Reigi khk., Pihla k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Ilveshunt hakand looma ikka takkaotsast sööma.

ERA II 1, 600 (29) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui ära eksind, pööra miski asi seljas tagurpidi, siis saad välja.

ERA II 1, 601 (1) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ühe laeva pääl oli kaks putermani. Läind omavahel tülli, kummal on õigus laeval olla. Läind kapteni juure küsima, kummal on õigus. Kapten küsind: "Kumb teist esiti laevale tuli?" Üks ütelnud: "Mina tulin esiti. Ma tulin siis, kui laeva hakati vette ajama." Teine ütelnud: "Ma tulin juba siis, kui kiil pandi, kui esimene laast löödi." Kapten andnud teisele õiguse, ja see jäänd laeva.

ERA II 1, 601/2 (2) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks lugu on kaunis uuemast ajast. Peet Laupa rääkis seda. Tema oli Hiiu krahvil madruseks. Sel ajal oli meri ka krahvi oma. Ühel mehel oli laev, aga krahv ajas maksud nii kalliks, et mees pidi laeva ära müüma. Krahv ostis laeva omale. Taani mees Hibsen oli kapten. Laev tuli propsilaadungiga. Laupa olnud sel korral just vahiks. Olla olnud kaunis hää ilm Biskaja lahes Hispaanias. Laupa näind kui kapteni kajuti poolt tulnud punane koer ja hüpand merre tagumise purjumasti kohalt. Teisel ööl hüpand kapten vette just samast kohast. Mehed kuulati läbi, aga keegi ei teadnud midagi, miks kapten hüppas.

ERA II 1, 602/3 (3) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks vähene putermani juhtumine oli sõja ajal. Tahkunas üks laev ajas sõrad põhja. Laev jäi randa. See oli päris tõsine lugu. Venelased olid laevas vahiks. Iga öösi oli teine. Venelased uskusid kangesti, mis eestlased rääkisid, et laevas on puterman. Üks venelane kuulnud laevas kolinat, laskis hirmu pärast enese maha.

ERA II 1, 604 (5) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Minu ema rääkis ühtepuhku - Hellamaa pool Põlendmaa juures ikka kurikaga pekstud. Peksjad kutsund rahvas Põlendmaa neitsi. Hommiku ja öösi pesnud. Ükskord Põlendmaa neitsi huiland metsas. Üks vanamees hakand huilgama - Hellamaa Kivi-Tõnis. Otsind hoost metsas. Üks huiland vastu. Tulnud vanamehele metsas vastu. Hüpand ühe jala pääl. Punane küütkuub olnud selgas. Karjund vanamehele üsna kõrva: "Iüü!" Vanamees tuli kodu ja oli neli nädalat haige.

ERA II 1, 604/5 (6) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks vanamees rääkis. Ma arvan, ta ikka midagi kuulis. Kodeste järve ääres ikka kuuldud - Kodeste Toomas rääkis. Tema isa-isa olnud metsas loomi otsimas. Kodeste järve ääres metsas kuulnud: Kodeste pool jälle keegi huiland. Läind tagasi. Hääl huiland: "Tule siia!" Saand järve juure. Järve ääres liivaselja pääl olnud tuli. Tule ääres istund suur naisterahvas ja kudand vardaid. Tule paistel vilkund vaskvardad näks ja näks - vanamees katsus, et sai koju ühe vaardiga.

ERA II 1, 605/6 (7) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Siin on üks vana metsavaht Sihi-Jüri Sihi kohal. Vana Jüri olnud suure järve ääres, kui hakand ühest kohast kangesti vesi keema. Üks asi tulnud veest üles ja tema poole tulema. Jüri oodand, püss kaenlas. Võtnud ristiga hõbekuuli ja lipsti sisse. Tulnud ligi, olnud ilmatu suur uss, suu lahti nagu heinahark. Jüri lasnud paugu ja pistnud ise koju. Söömavahe pärast läind vaatama. Järves olnud nagu viinapotska tükid vee pääl. Minu isa ütelnud Jüri vastu, et kas need haisema ei läind. Jüri ütelnud: "Ei tea, kuhu nad jäid."

ERA II 1, 606/12 (8) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, 66 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Saarnuki laiu juures olnud see juhtumine. Sääl on üksainus talu. Sääl olnud kaks venda omavahel riius. Teine nendest olnud vaikne ja vaga mees. Teine tahtnud teist kohast välja kihutada. Kord läinud vagane vend hülgeid püüdma. Mere ääres olnud suur kari halle loomi. Olnud võõras kari. Loomad olnud vaiksed ja taltsad. Vend ajand loomad koju. Saand teise venna juure. See küsind: "Kust sa need loomad said?" - "Pidin minema hülgejahile. Leidsin mere äärest loomad, ajasin koju." Vend küsind: "Kas veel oli?" - "Jah oli suur kari. Mulle aitab sellest küll toita ja lüpsta." Vend ja isa ütelnud: "Sa ikka hull oled. Molkus, ajand kõik koju." Isa ja teine vend läksid teisi loomi ajama - "Kuidas sa kätte said?" - "Ma läksin kotti ja heitsin. Kuulsin pladinat. Tegin koti suu lahti, nägin karja ja ajasin koju." - Isa olnud pääihnus. See ütelnud: "Oot, ma lähen vette ja ajan välja". Vend lasknud isa kotiga vette. Habe teind veel pull! pull! Vend ütelnud: "Olgu pullid või lehmad, aja aga välja." Võtnud natukese aja pärast isa välja - isa surnud. - See halli seltsi kari olevat praegugi Saarnukis alles. Ma siis kuulsin, kui olin koolipoiss.

ERA II 1, 618 (4) < Reigi khk., Kodaste k. - Paul Ariste < Peeter Leiger, 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kodeste järves olnud näkuneitsi. Minu vanaisa tulnud kord järve ääre karjaga. Näku-neitsi istund kivi otsas ja kudand sukka näkk-näkk-näkk. Siis läind järve. Suur mürin olnud taga.

Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]