REGILAUL

Muhu laulik Ingel Rand 21. juulil 1898. Joonistus: Kristjan Raud

See oli midagi nii harjumatut kirgliku ja tundelise ooperi, romansi, Lied'i ja estraadilaulu saatel kasvanud inimesele, et esimene reageering ei saanudki olla muud kui üllatus, tunne, mis tuleb, kui koged oma suuri ja endastmõistetavaid harjumusi äkitselt kõrvale lükatuna.

...peadpööritava ajusügavuse taju läbis mind. See oli kokkupuude traditsiooniga, mille juured ulatuvad kuskile muistsesse Siberisse, Hiinasse, isegi Ameerika indiaanlasteni välja.

Lihtsalt öelda on eesti luule allakäik XIX sajandil masendav. Rahvalaulu võis julgesti nimetada luuleks nagu bardide või skaldide oma, millega ta muide Euroopas vist kõige enam sarnanebki. Igal juhul enam kui näiteks saksa Volkslied'i või leedu dainaga.

J. Kaplinski. Regilaulu juurde jõudmine

ETF grant 2000–2003, projektijuht Mari Sarv, osalesid Tiiu Jaago (TÜ), Janika Oras, Liina Saarlo, Kanni Labi, Andreas Kalkun.

Regilaul on üks läänemeresoome kultuuri vanemaid ja omanäolisemaid nähtusi. Ent:

• Tänaseni pole ühtset kujutlust termini eesti regilaul mahust. Vana rahvalaul erineb piirkonniti sisult, eriti aga vormilt, keele ja stiilivahendite kasutamise osas. Need erinevused on seni täpsemalt kaardistamata.
• Klassikalise regilaulu vormitunnustega laulude kõrval on alati eksisteerinud ka muud, n-ö mitteregivärsilised laulud. Milline on eri laulustiilide suhe eesti traditsioonis läbi aegade?
• Kõige vanematel germaani, aga ka muude rahvaste rahvalauludel on regilaulule sarnaseid stiilitunnuseid. Milline on naaberrahvaste laulukultuuride ühisosa ja mil viisil on erikeelsed traditsioonid üksteist mõjutanud?
• Oleme harjunud väitega, et suuline pärimus on kollektiivne looming. Tegelikult on iga laulik looja, aga kuidas ja miks lõi ta oma laulud just sellisena?

Projekti raames:

• pandi alus regilaulualastele interdistsiplinaarsetele konverentsidele ja avaldati artiklikogumikke. Esimene konverents "Regilaulu keel ja poeetika" toimus 2000. a., artiklikogumik "Regilaul — keel, muusika, poeetika" (toimetajad T. Jaago ja M. Sarv) ilmus 2001. a.
• täiendatakse ERA regilaulude andmebaasi

Ingel Rand Lalli külas Muhu saarel 21. juulil 1898.

"VANA KANNEL"

Mõned meie rahva lauludest ja juttudest, mis senni tuttavaks saanud, on oma sisu ja koore poolest nii täielised, et neid igas paigas, kus haritud ja mõistja rahvas elab, imestatakse. J. Hurt 1871

Kõige täielisemaks ja kallimaks osaks kõiges korjanduses arvan mina ise vanu rahvalaulusid. /.../ Suurem hulk üleskirjutatud runusid, — nõnda nimetatakse ka vanu Soome ja Eesti rahvalaulusid —, laulavad ilmumistest ja sündimistest rahva elus ja inimese südame avaldustest. Kuulja käib nende juhatusel omas vaimus tervest Eesti elust läbi, kätkist hauani. J. Hurt 1896

Vanad eesti rahva laulud. Ezimene kogu. Laulud Põlva kihelkonnast Võrumaalt.

Jakob Hurt algatas 1876. aastal eesti suulise pärimuse täieliku jäädvustamise projekti, väljaanneteseeria MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE. Selle esimese, regilaulusarja nimetuseks on Vana Kannel. Iga köide sisaldab kõiki ühest kihelkonnast jäädvustatud regilaule.

Seni (rohkem kui 100 aasta vältel) on ilmunud üheksa kihelkonna — Põlva, Kolga-Jaani, Kuusalu, Karksi, Mustjala, Haljala, Kihnu ning Jõhvi ja Iisaku — ja Setumaa laulud.

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristid koostavad praegu Anna ja Paide, Karula, Kihnu 2., Kodavere, Kullamaa ja Lüganuse, Tartu Ülikool Helme kihelkonna laulude väljaandeid.

REGILAULUDE E-ANTOLOOGIA

Üle 7000 regilaulu on kättesaadavad internetist Ü. Tedre toimetatud Eesti rahvalaulud. Antoloogia (1969–1974) E-versioonist. Laule saab otsida teema, kihelkonna, sõnade ja laulunime järgi. 2001. a. lõpuks on internetist kättesaadavad ka kõik saatetekstid ja kommentaarid.

Mari Sarv. Regilaul kui poeetiline süsteem. Paar sammukest XVII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Toimetajad Janika Oras ja Ergo-Hart Västrik. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2000. ISSN 1406-5428

ERA teaduri Mari Sarve 122-leheküljeline uurimus analüüsib regilaulu põhilisi stiilivahendeid, senistest uurimustest erinevalt on lähtutud stiilivahendite kompleksist kui tervikstruktuurist. Arvestatud on ka diakroonilist aspekti — eesti regivärsi eri arenguetappe, samuti poeetika sõltuvust murdeiseärasustest ja nende arengust.  Sõltuvusseoste ahela keel–värsimõõt–alliteratsioon–parallelism modelleerimise tulemuseks on eesti kontekstis uudne regilaulu parallelismi määratlus.

INTERNETIS REGILAULU KEELEST JA POEETIKAST

• Arukask, Madis. Setu lüroeepilise regilaulu stseenid — Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Tartu, 1998, lk 5–19.
• Jaago, Tiiu. Regilaulu poeetika. Tartu, 1998.
• Korhonen, Mikko. (tlk, komment M. Sarv). Kalevalamõõdu varasem ajalugu — Mäetagused, nr 10 (1999).
• Saarlo, Liina. Vormeliteooria ja regilaulude uurimine — Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Tartu, 1998, lk 133–143.
• Saarlo, Liina. Valik vastuseid vormelite vallast — Maa-alused. Pro Folkloristica VII. Tartu, 2000, lk 80–95.
• Sarv, Mari. Language and poetic metre in regilaul — Folklore, vol. 7 (1998).
• Sarv, Mari. Regilaul: Clearing the alliterative haze — Folklore, vol. 10 (1999).
• Sarv, Mari. Alliteratiivse häo hajumisest regilaulus — Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Tartu, 1998, lk 143–145.

...NING MAAILMAPILDIST

• Arukask, Madis. Setu lüroeepiliste regilaulude eepilisest kihist — Mäetagused, nr 8 (1999).
• Jaago, Tiiu. "Mis sealt tõuseb, soost sinine,/ soost sinine, maast punane?". "Sinise" ja "punase" võimalikust tähendusest regilaulus — Mäetagused, nr 5 (1997), lk 54–72.
• Kalkun, Andreas. Masohhism kui ideaal. "Jeesuse surm" ja "Neiu veri" — Maa-alused. Pro Folkloristica VII. Tartu, 2000, lk 13–25.
• Lintrop, Aado. Suur tamm, kuduvad neiud ja punane paat, kadunud harjast rääkimata — Mäetagused, nr 10 (1999).
• Lintrop, Aado. Suur tamm ja õde-venda — Mäetagused, nr 13 (2000).
• Salve, Kristi. Oh mu hiusta ilusta. Uskumus, tavand, kujund — Sator, 1. Tartu, 2000.
• Salve, Kristi. Oh, My Pretty Hair. Belief, Tradition and Image — Folklore, vol. 13 (2000).

üles
ERA
HALDJAS
KIRMUS