REGILAUL


Ingel Rand

Muhu laulik Ingel Rand
21. juulil 1898.
Joonistus: Kristjan Raud


See oli midagi nii harjumatut kirgliku ja tundelise ooperi, romansi, Lied'i ja estraadilaulu saatel kasvanud inimesele, et esimene reageering ei saanudki olla muud kui üllatus, tunne, mis tuleb, kui koged oma suuri ja endastmõistetavaid harjumusi äkitselt kõrvale lükatuna.

...peadpööritava ajusügavuse taju läbis mind. See oli kokkupuude traditsiooniga, mille juured ulatuvad kuskile muistsesse Siberisse, Hiinasse, isegi Ameerika indiaanlasteni välja.

J. Kaplinski. Regilaulu juurde jõudmine



ERA uurijate üks töösuundi on regilaulude uurimine ja avaldamine. Regilauludega tegelevad Andreas Kalkun, Helen Kõmmus, Aado Lintrop, Janika Oras, Ingrid Rüütel, Liina Saarlo, Mari Sarv ja Taive Särg. Uuritakse regilaulude keelt ja poeetikat, maailmapilti, muusikalist esitust, laulikuid ja laulude kogumislugu. Kahe regilauluteemalise grandiprojekti käigus pandi alus iga kahe aasta tagant toimuvate regilauluteemaliste konverentside ja artiklikogumike traditsioonile, viimane konverents „Regilaulu teisenemised ja piirid / The Transformations and Borders of regilaul” nii mineviku kui tänase päeva kogukondade teemal toimus 26.–27. novembril 2014 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. Avaldamisprojektide raames täiendatakse 2010. a kasutajatele avatud „Eesti regilaulude andmebaasi” ja valmistatakse ette kihelkondlike regilaulupublikatsioonide seeria „Vana kannel” köiteid. Käimasolevas projektis osalevad Inge Annom, Annika Kupits, Olli Kõiva, Kanni Labi ja Kristi Salve.



UURIMISPROJEKTID

Eesti Teadusfondi grandiprojektid

Eesti regilaulude keel ja poeetika. ETF grandiprojekt 2000–2003, projektijuht Mari Sarv, osalesid Tiiu Jaago (TÜ), Janika Oras, Liina Saarlo, Kanni Labi, Andreas Kalkun.

Uuriti süstemaatiliselt regilaulude keelt ja poeetikat, teemad:


Regilaulu müüdid ja ideoloogiad. ETF grandiprojekt 2005–2008, projektijuht Aado Lintrop, projektitäitjad Mari Sarv, Janika Oras, Liina Saarlo, Kanni Labi.

Uuriti, millised müüdid ja ideoloogiad seostuvad regilauluga modernses kultuuris, regilaulude loomist mõjutanud müüte ja ideoloogiaid:


Sihtfinantseeritavad teadusteemad ja institutsionaalsed uurimisprojektid

ERA regilaulu-uurijad kuuluvad ERA sihtfinantseeritavate teadusteemade („Folkloori loomine, edastamine, tõlgendamine. Protsess ja institutsioonid“ 2003–2007; „Folkloor ja folkloorikogud kultuurimuutuste mõjuväljas: ideoloogiad, kohanemine, kasutuskontekst“ 2008–2013) ning ERA institutsionaalse uurimisprojekti (“Folkloor kultuurilise kommunikatsiooni protsessis: ideoloogiad ja kogukonnad” 2014–2019) täitjate hulka.



REGILAULUKONVERENTSID JA REGILAULUKOGUMIKUD

Uurimisprojektide ja uurimisteemade toel jätkatakse 2000. a. alustatud, nüüdseks rahvusvaheliseks muutunud regilaulukonverentside sarja. Üle kahe aasta toimuvate konverentside ettekanded avaldatakse regilaulukogumikus.


ERA uurijate regilauluteemalised monograafiad:

Mari Sarv. Regilaul kui poeetiline süsteem. Paar sammukest XVII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Toimetajad Janika Oras ja Ergo-Hart Västrik. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2000.
Liina Saarlo. Eesti regilaulude stereotüüpiast: teooria, meetod ja tähendus. Eesti kirjanduse ja rahvaluule osakond, Tartu Ülikool. Juhendaja Tiiu Jaago. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 5.
Kanni Labi. Eesti regilaulude verbisemantika. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond. Juhendaja Heinike Heinsoo. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 18.
Mari Sarv. Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis. Eesti kirjanduse ja võrdleva rahvaluule osakond, Tartu Ülikool. Juhendajad Arvo Krikmann, Karl Pajusalu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008. Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 11. Ilmunud ka: Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused 26 (2008), toimetaja Mall Hiiemäe.
Janika Oras. Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm: arhiivitekstid, kogemused ja mälestused. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused 27. Toimetaja Mall Hiiemäe. Tartu: EKM Teaduskirjastus 2008.
Andreas Kalkun. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 18.


Ingel Rand

Ingel Rand Lalli kulas Muhu saarel
21. juulil 1898.


REGILAULUDE AVALDAMINE


„VANA KANNEL“

Mõned meie rahva lauludest ja juttudest, mis senni tuttavaks saanud, on oma sisu ja koore poolest nii täielised, et neid igas paigas, kus haritud ja mõistja rahvas elab, imestatakse. J. Hurt 1871

Kõige täielisemaks ja kallimaks osaks kõiges korjanduses arvan mina ise vanu rahvalaulusid. /.../ Suurem hulk üleskirjutatud runusid, — nõnda nimetatakse ka vanu Soome ja Eesti rahvalaulusid —, laulavad ilmumistest ja sundimistest rahva elus ja inimese südame avaldustest. Kuulja käib nende juhatusel omas vaimus tervest Eesti elust läbi, kätkist hauani. J. Hurt 1896
Vana Kannel I

Vanad eesti rahva laulud.
Ezimene kogu.
Laulud Põlva kihelkonnast Võrumaalt.

Jakob Hurt algatas 1876. aastal eesti suulise pärimuse täieliku jäädvustamise projekti, väljaanneteseeria MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE. Selle esimese, regilaulusarja nimetuseks on Vana Kannel. Iga köide sisaldab kõiki uhest kihelkonnast jäädvustatud regilaule.

2014. aastal ilmus Vana Kandle 11. osa – Kodavere laulud. Kokku on seni (rohkem kui 100 aasta vältel) ilmunud kaheteistkümne kihelkonna — Põlva, Kolga-Jaani, Kuusalu, Karksi, Mustjala, Haljala, Kihnu, Jõhvi ja Iisaku, Lüganuse, Paide ja Anna, Kodavere ning Setumaa laulud.

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristid koostavad praegu Peetri ja Kullamaa kihelkonna laulude väljaandeid.

„Vana kandle“ koostamisega on seotud projektid: „Vana Kannel. Eesti regilaulud (Monumenta Estoniae Antiquae I)“ 2004–2008 (Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik programm „Eesti keel ja rahvuslik mälu“);
„Eesti regilaulude avaldamine“ 2009–2013 (riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu“), projektijuht Janika Oras.
„Vana kandle“ ettevalmistustöid on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeeriumi kirjandusklassika programm.

VKmap.gif



REGILAULUDE ANDMEBAAS

Eesti regilaulude internetiandmebaasis on hetkel ligi pool eesti regilaulude tekstidest, andmebaasi täiendamine jätkub. Andmebaasi koostamine on toimunud riiklike programmide „Eesti keel ja rahvuslik mälu“ ja „Eesti keel ja kultuurimälu“ raames, koostöös Soome Kirjanduse Seltsiga, kes toetas regilaulutekstide digiteerimist.


ERlA

REGILAULUDE E-ANTOLOOGIA

Üle 7000 regilaulu on internetis kättesaadavad Ülo Tedre toimetatud Eesti rahvalaulud. Antoloogia (1969–1974) e-versioonist.




REGILAULUDE HELISALVESTUSED

„Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist“ 1.-5. osas. 3. osa, Eesti rahvamuusika antoloogia CD-versiooni tekstiraamatus leiduvad kõigi antoloogias avaldatud regilaulude tekstid paralleelselt eesti ja inglise keeles.


INTERNETIS VEEL REGILAULUST

  • Arukask, Madis (2009). On the Inter-Genre Transitions of Laments and Kalevala-Metric Songs. Traditiones, 38(1), 99–116. XXX
  • Arukask, Madis (2011). Regilaulud, eepos ja rahvuseks kirjutamise žanriprobleemid. Vikerkaar, 1–2, 92–104. XXX
  • Arukask, M. (2011). Suheldes üle piiri: ekshumatsioon ja surnuitkude žanriline mälu. Mäetagused. Elektrooniline ajakiri, 47, 39–64. , lk 54–72. XXX
  • Kalkun, Andreas (2002). Sondsu Anna elulood. Mall Hiiemäe, Kanni Labi, Janika Oras (Toim.). Lemmeleht. Pro Folkloristica IX. (38–56). XXX
  • Kalkun, Andreas (2008). A Woman’s voice in an epic: Tracing Gendered motifs in Anne Vabarna’s Peko. Journal of Ethnology and Folkloristics, 2, 25–45. XXX
  • Kalkun, Andreas (2009). Leiko koor: Seto laulu suur ja illos aolugu. . Seks ja poeetika: regilaulu peidus pool. Vikerkaar, 4-5, 91–108. XXX
  • Kalkun, Andreas; Oras, Janika (2014). Seto Singing Tradition in Siberia: Songs and "Non-Songs". Folklore. Electronic Journal of Folklore, 57, 149–186. XXX
  • Korhonen, Mikko (1999) (tlk, komment M. Sarv). Kalevalamõõdu varasem ajalugu – Mäetagused. Elektrooniline ajakiri, 10 . XXX
  • Rüütel, Ingrid. Varafolkloorsetelt vokaalzhanridelt lauluni I-III. Mäetagused. Elektrooniline ajakiri, 8-10. XXX
  • Saarlo, Liina (2002). Süüvides stereotüüpiasse. Mall Hiiemäe, Kanni Labi, Janika Oras (Toim.). Lemmeleht. Pro folkloristica IX. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. XXX
  • Saarlo, Liina (2012). Kaks hõbekeelset kannelt helisemas taas... Keel ja Kirjandus, 11, 836–846. XXX
  • Saarlo, Liina (2012). Kiissa Kaelu Annast Anna Lindvereni. Pärimusstaar ja pajatuste kangelane. (From Kiissa Kaelu Anna to Anna Lindvere: The Star of Tradition and the Hero of Narrations.). Mari Sarv (Toim.). Regilaulu müüdid ja ideoloogiad. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. XXX
  • Saarlo, Liina (2003). Korduvad kordused. Mall Hiiemäe, Kanni Labi (Toim.). Teekond. Pro Folkloristica X. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. XXX
  • Saarlo, Liina. Valik vastuseid vormelite vallast – Maa-alused. Pro Folkloristica VII. Tartu, 2000, lk 80–95. XXX
  • Saarlo, Liina. Vormeliteooria ja regilaulude uurimine – Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Tartu, 1998, lk 133–143. XXX
  • Salve, Kristi. Oh mu hiusta ilusta. Uskumus, tavand, kujund – Sator, 1. Tartu, 2000.

    üles
    uurimisteemad
    ERA
    HALDJAS
    KIRMUS