MUINASJUTT


Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast-madalast üles kasvanud.

Fr. R. Kreutzwald, eessõna väljaandele „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ (lehitse väljaannet – keskkond Kreutzwaldi sajand)



Muinasjutuväljaanded. Foto: Pille Niin


Eestis räägitud rahvapäraste muinasjuttude sündmustik ei ole tuntud ainult Eestis, vaid paljud süþeed on rahvusvahelise tüübikataloogi koostanud Stith Thompsoni sõnade järgi levinud “Indiast Iirimaani”, igal rahval veidi erinevalt, igal jutuvestjal niisamuti. Iga jutustatud muinasjuttu on mõjutanud rääkija isik: tema mälu, maailmanägemine ja ilmselt ka meeleolu.

Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna ühise muinasjuttude töörühma eesmärgiks on Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjaliste ja helisalvestatud muinasjuttude digiteerimine ja andmebaasi lisamine, eesti muinasjuttude tüpoloogia läbitöötamine ning eesti muinasjuttude väljaannete ettevalmistamine.

Muinasjuttude töörühma kuuluvad 2018. aastal Risto Järv (töörühma juht, Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja, Tartu Ülikooli dotsent), Kärri Toomeos-Orglaan (TÜ doktorant, EKM ERA nooremteadur) ning EKM ERA projektiassistendid Mairi Kaasik ja Inge Annom. Töörühma konsultantideks on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Pille Kippar, folklorist ja muinasjutu-uurija Kristi Salve, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna professor Ülo Valk ning Rahvakultuuri keskuse suulise pärandi spetsialist Piret Päär.



VÄLJAANDED



ANDMEBAAS NING MUINASJUTUTÜPOLOOGIA

ERA käsikirjade sisestamise ning helisalvestuste litereerimise käigus täiendatav eesti muinasjuttude andmebaas on kasutatav kohapeal Eesti Rahvaluule Arhiivis. 2018. aastaks on andmebaasis kokku 13 000 muinasjuttu. Eesti muinasjututüüpidest ATU 1–1200 annab ülevaate eesti muinasjuttude tüübiloend.


UURIMUSED

Töörühm on lisaks tekstikorpuse loomisele ja arendamisele ning väljaannete koostamisele tegelenud ka muinasjuttudega seotud erinevate aspektide läbiuurimisega. Töörühma liikmetelt ilmunud artikleid:

MUINASJUTTUDEST ÜLDISELT...

...VANAL AJAL...

...NING TÄNAPÄEVAL



AJALUGU

Eesti folkloorikogumise suurkuju Jakob Hurt seadis omal ajal rahvuslikuks eesmärgiks kokku kogutud rahvaluule avaldamise trükis “Monumenta Estoniae Antiquae” sarjas ning seda tööd on järgemööda folkloristide poolt tehtud — ilmunud on regilaulude, muistendite, vanasõnade ja mõistatuste köiteid. Eesti muinasjutte hakkas esimesena tüüpidesse määrama ehk süstematiseerima soome teadlane Antti Aarne (1918), seda Jakob Hurda rahvaluulekogus sisalduva materjali põhjal. Pärast Aarnet on Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjutte tüpologiseerinud Walter Anderson ning Oskar Loorits, nõukogude ajal Herbert Tampere. Täiendustööd tehti väljaande „Eesti muinasjutud“ (1967, veebis „Eesti rahva muinasjutud“ 2003) ettevalmistamise ajal, koostajateks olid Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. See kogumik annab hea ülevaate eesti muinasjuttude eri liikidest. Eesti muinasjuttude varamus on esindatud loomamuinasjutud, imemuinasjutud, legendilised muinasjutud, novellmuinasjutud ja muinasjutud rumalast vanapaganast. Ainus tervenisti korraldatud tüpoloogia oli valminud loomamuinasjuttudest (ATU 1–299) ning ilmunud ka trükis (Kippar 1986).

Eesti muinasjutuvaramu mahukust ning kaasaja elektroonilise publitseerimise võimalusi arvestades ning teisalt teiste rahvaste muinasjuttude tüübiantoloogiaid eeskujuks võttes sündis 1999. aastal TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna (toonase õppetooli) initsiatiivil muinasjutuprojekt. Algseks plaaniks oli koostada ja avaldada Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogutud imemuinasjuttude põhjal teaduslik tüübiantoloogia, mis annaks ülevaate kõigist eesti imemuinasjututüüpidest.

Aastatel 1999–2002 tegutses projekt Eesti Teadusfondi grandi 3894 „Eesti imemuinasjutud“ raames. Muinasjutuprojekti esimeseks suuremahuliseks ülesandeks sai imemuinasjuttude tekstikorpuse loomine. Arvutisse sisestati kõik varasema arhiivikorralduse käigus registris ja/või kartoteegis imemuinasjutuks klassifitseeritud käsikirjalised tekstid. Käsikirjaköiteid läbi vaadates otsiti välja seni registris märkimata jäänud imemuinasjutud. Tekstikorpusesse sisestati 75% eesti imemuinasjututekstidest ning alustati imemuinasjuttude tüpoloogia korraldamist.

Aastal 2003 toetas muinasjuttude töörühma riiklik programm „Eesti keel ja rahvuskultuur” ning 2004–2008 programm „Eesti keel ja rahvuslik mälu”. Jätkus uurimistöö eesti imemuinasjuttudega ning sisestustööd laiendati teistele muinasjutuliikidele. Aastatel 2004–2006 korraldati Tartu Ülikooli rahvaluuletudengite ekspeditsioonid Setumaale, mille üheks põhieesmärgiks oli muinasjutuvestjate jäädvustamine.
<img alt=

Aastatel 2009–2013 tegutses töörühm riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu”, Kultuuriteooria tippkeskuse ning TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna ja ERA sihtfinantseeritavate teadusteemade toel. Valmistati ette eesti imemuinasjuttude teine köide ning mitmeid teisi rahvajutuväljaandeid. Tegevus Kultuuriteooria tippkeskuse folkloristika uurimisrühmas jätkus kuni selle lõpuni 2015 aasta augustis. Aastast 2014 toetavad töörühma tööd riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu II” ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna insitutsionaalsed uurimistoetused. Valmistatakse ette novellmuinasjuttude ja loomamuinasjuttude väljaandeid ning luuakse eesti muinasjuttude veebibaas.

Uurijatena on projektis osalenud lisaks projekti põhitäitjatele (Risto Järv, Kärri Toomeos-Orglaan ja Mairi Kaasik) aja jooksul veel kraadiõppurid Katri Laurimaa (Tallinna Pedagoogikaülikool) ja Ell Vahtramäe (Tartu Ülikool). Muinasjutte on käsikirjalistest tekstidest andmebaasi sisestanud ja litereeringuid teinud projekti tegevusaastate jooksul hulk kaastöölisi, kõige rohkem Kärri Toomeos-Orglaan, Evelin Lepp, Mairi Kaasik, Aive Roots, Karin Krondel, Karoliina Kagovere, Liilia Laaneman, Inge Annom, Moon Meier ja Reeli Reinaus.



SEMINARID

Ludza lossivaremed. Foto: Mairi Kaasik