Edasi on tüpoloogias vist midagi segi läinud.
Aa ee 1528* on tüüp, kus härra või keegi teine teeb petisele ettepaneku teda petta. Petis ütleb, et on petmisriistad koju jätnud, ja saab hobuse, et järele minna. Sellest on Eestis vähemalt 3 teksti. Thompson ütleb, et Aarne vana 1528* on nüüd AT 1527A, aga see pole õige, sest AT 1527A on hoopis jutt, kus röövel meelitatakse oma laskemoona ära kulutama ja võetakse siis kinni (pole Eestist registreeritud). Jutu Aa ee 1528* õige muudetud number Thompsoni uue registri järgi on AT 1542A (või tegelikult AT 1542 üks motiive ). Seal on viide endisele eesti (FFC 25 järgi) numbrile 1525*, mida ei eksisteeri; st. näib olevat juhtunud trükiviga ja mõeldud on nr-it 1528*. ■ AT 1528. Lind mütsi all Laia levikuga üksus, mis võib esineda ka omaette jutuna, kuid sagedamini sõlmmotiivina, mis võidakse läbida väga mitmesuguste alguste järel, nagu AT 1731 (Poiss ja ilusad saapad), AT 1540 (Mees paradiisist), AT 1534/1660 (Ärarebenenud sabaga hobune / Vaenemees kohtus) jt. Eestist vähemalt 7 teksti, enam materjali Thompsoni järgi veel Rootsist ja Venest. Keegi ajab petist taga. Petis teeb hunniku teele, paneb mütsi peale ja ootab. Tagaajajad tulevad, petis ütleb, et aitaks jälitada, kui saaks hobuse ja kui valvataks seni imeilusat lindu, mis ta mütsi all. Saab hobuse ja kaob, tagaajajad jäävad mütsi valvama, tüdinevad lõpuks ära ja otsustavad "linnu" kiire liigutusega mütsi alt kätte saada. Selge, millega lugu lõpeb. ■ AT 1529 (Aa ee 1529*). Hobuseks nõiutud mees Pigem eelkõige Lääne- ja Lõuna-Euroopas tuntud. Eestist 2 teksti: 1) talumees petab juuti; 2) köster ja papp petavad talumeest (mis on naljandis haruldane). Nt. talupoeg on juudiga hobused vahetanud ja petta saanud. Juut magab kord koormal, talupoeg laseb hobuse ära viia, asub ise asemele ja ütleb: "Olin hobuseks nõiutud inimene, nüüd sain inimeseks tagasi". Talupoeg müüb hobuse edasi, juut näeb teda juhuslikult laadal ja sosistab talle kõrva: "Ostaksin su tagasi, aga äkki muutud jälle inimeseks." Viimasel repliigil on puändi kvaliteet. ■ AT 1530. Kelm hoiab kaljut ülal On AT 1528-ga mõneti sarnane motiiv, Eestis Ø. Kelm teeb näo, et hoiab suurt kaljut ülal, meelitab kellegi end asendama ja kaob selle varaga. Analoogiline rootsi loomajutuga AT 9A, kus karu peksab reht ja rebane teeb näo, et hoiab katust kinni, et see karule kaela ei kukuks. ■ AT 1530*. Koertel imelikud nimed Hõredalt tuntud jutt, Eestis vähemalt 8 teksti. Keegi on oma koertele pannud imelikud nimed; eesti variantides näiteks Tooteivas ~ Teivas (kõige sagedamini) ja Karjapoiss ~ Jooksupoiss; Kassakuuled ja Missateed vmt. Varas on ametis, mees kutsub juhtumisi koeri. Varas arvab, et jutt on temast, ja põgeneb või annab end kätte. Väga ebatüüpiline varganaljand, meenutab pigem jutte juhuste kokkusattumustest (AT 1640–1674). Vrd. imelike nimede kohta ka AT 1545 jm. ■ AT 1531 (Aa ee 1531*). Joodik arvab, et oli paradiisis Ebamäärase levikuulatusega, mitte eriti produktiivne. Eestist vähemalt 4 teksti. Härra leiab magava joodiku, too pannakse peende riidesse, ümmardatakse, söödetakse-joodetakse. Toimub uhke pidu, mehel lastakse võita kaardimängus jne. Ta joodetakse uuesti purju, jääb jälle magama, viiakse kraavi tagasi. Arvab, et oli taevas või nägi und. Selle jutu paiknemine petisejuttude hulgas on väga imelik. Thompson ütleb, et jutul on liiteid nr-tega AT 1313A (so. see, kus mees arvas end varsti surevat) ja AT 1526 (sant varastel abimeheks), aga eesti materjalis neid liiteid ei esine. ■ AT 1533 ja 1533A on jutud toidu (linnu, seapea) jagamisest mitmete sümboolsete juttude või piiblitsitaatide saatel. Eestis Ø. Nt. kelm jagab lindu: 1) pea peremehele, et oskaks kõike hästi mõelda; 2) kael perenaisele, et hästi kõike näeks ja järele vaataks; 3) tiivad tütardele, et oleksid lennukad; 4) jalad poegadele, et oleksid hästi nobedad; kõik ülejäänu talle endale. Meenutab paröömiaid, millest on olnud juttu muus ühenduses, nagu piiblivanasõna Mees on naise pea jätkuga ...ja naine mehe kael, mis pöörab pead sinna, kuhu tahab. ■ AT 1534. Hobusesaba äratõmbamise motiiv Seda pole Eestis justkui fikseeritud, kuid 1 tekst näib seda siiski päris hästi esindavat (vt. ka AT 1525F ja AT 1660 juures!): Poiss "kuldab" tasu eest tõrvaga õpetaja proua ja tütre juukseid ja paneb nad akna peale päid "kuivatama". Õpetaja naaseb koju, pärib aru ja sõidab vihaga kelmi taga ajama. Poiss läheb vahepeal veskisse, maskeerib end möldriks ja õpetaja küsimuse peale, kas ta on poissi näinud, vastab, et on, ja pakub end abiks tagaajamisel (vrd. ka AT 1528). Pastor annabki hobuse. Järgneb AT 1534 (või AT 1525F). Kontaminatsioon AT 1534+1660 ("Vaenemees kohtus") on ka rahvusvahelises aines vist hästi sagedane (refereerimegi seda liidet seal). ■ AT 1535. Rikas ja vaene talupoeg ~ Suur Klaus ja Väike Klaus Tohutult produktiivne ja globaalse levikuga tüüp. AT järgi Soomes üle 170, Leedus üle 100, Iiris 400, Prantsusmaal üle 90 jne. Eestist FFC 25 järgi 57 teksti, kartoteeki konspekteeritud märksa vähem. Kompositsiooni ülesehitusprintsiip: "Rikas" või "Suur" teeb kõik "Vaesele" või "Väikesele" järele. Tüüpilisemad episoodid: 1. Vaene töötab rikka hobustega, ütleb, et on tema omad. Rikas tapab vaese ainsa hobuse. 2. Vaene nülib naha, viib linna. Kas a) leiab juhusliku raha või b) näeb pealt kõrtsinaise amelemist võõrastega ja ütleb, et tal olevat imeline nahk, mis teab tõde, ja saab rikkaliku vaikimistasu. Rikas tapab ka oma hobused ja ei saa naende nahkadest midagi võrreldavat. 3. Rikas on vihane ja tahab vaest tappa. Tuleb öösel, kuid kas a) vaene on naisega kohad vahetanud või b) tal on juhtumisi ema surnud ja voodisse pandud, ning löök satub naisele või surnule. 4. Vaene läheb ema või naise laibaga kõrtsi. Kõrtsmik pakub laibale õlut, too ei reageeri, kõrtsmik müksab teda vms., laip kukub pikali. Mees süüdistab kõrtsmikku oma ema või naise tapmises ja saab ohtralt lunaraha. Rikkale ütleb, et sai raha naise laiba eest. Rikas tapab oma naise ja mõistetakse süüdi. 5. Rikas tahab vaest uputada. Paneb vaese kotti, kuid see laseb end asendada leppe või pettuse teel (nt. tuleb loomakarjaga vastu vana karjus, kes ihkab surma, kuid peab loomi valvama; mees lubab ise loomade järele vaadata ja karjus asub kotti). Vaene mees tuleb rikkale loomakarjaga vastu ja seletab küsimuse peale, et sai loomad vete-emalt vms. Rikas laseb end kotiga vette visata ja upub. ■ AT 1536A. (Aa ee 1536). Naine kirstus ~ kastis Lai globaalne levik: Soomest 130, Leedust üle 30, Iirist 145 jne. Eestist Aarne FFC 25 järgi 32 teksti, kuid ainult väike osa neist kartoteegis. Kardetakse, et keegi teenijaist varastab (või vaenemees saab endale maagilise abilise, kes vara tassib, vm.) — igatahes perenaine ~ rikka naabertalu naine vm. heidab jahukasti piiluma. Varas või varavedaja tapab piiluja. Matmise käigus jäetakse muljeid, et surnu tuleb korduvalt tagasi ja varastab: laip pannakse nt. viljasalve ja topitakse tal suu vilja täis, lihatünni äärde, kont hambus jne. ■ AT 1536B. Mitu korda uputatud tapetud Üleskirjutusi sporaadiliselt üle ilma. Eesti materjal enamasti FFC 25-st hilisem, väh. 6 teksti. Eesti juttude algus meenutab tüübi AT 1730 1. redaktsiooni ("Kolmekordistatud 1725"): papid vm. kirikutegelased on kutsutud mingi ajaintervalliga naise juurde ja peidetakse üksteise eest (nt. ahju või mujale). Lõpuks tuleb oma mees. Pappidega tehtavad tembud on aga siin ja seal erinevad. Tüübis AT 1536B nad tapetakse, mees räägib kellelegi oma tuttavale (tav. on see joodik), nagu oleks tegu olnud üheainsa papiga, ja kaupleb tolle pappide laipu vette viima. Uputamise käigus selgub, et uputatu n-ö. tuleb korduvalt tagasi ja käiku tuleb korrata. Pärast viimase papi uputamist tuleb joodikule vastu elus vaimulik, joodik arvab, et tegu on jälle tagasitulekuga, tapab siis sellegi ja viib vette. ■ AT 1537. Viis korda tapetud laip Üliproduktiivne globaalse levikuga tüüp. Aarne järgi Eestist 6 teksti, tegelikult väh. 12, osa hetkel kättesaamatud. Refereerin võimalikku eesti tavaversiooni. Vaene on parandanud rikka aidaluku ja rikas maksab talle liiga vähe tasu. Rikkal sureb ema, kes pannakse puusärgiga aita. Vaene tungib öösel aita, asetab laiba salve või kühvli najale, ise tühjendab aida viljast. Rikas on hirmunud, arvab, et koolnu varastas, palub vaest ema kirstu tagasi panna. Vaene on 300 rubla eest nõus. Järgmisel ööl seob vaene surnu rehe alla hobuse selga (raudkang käes). Rikas palub vaest ema maha matta. Vaene teeb seda, saab selle eest 1000 rubla ja tal hakkab hästi minema. Osa Aa ee 1537 alla registreeritud tekste meenutavad pigem AT 1535 uputamisepisoodi. ■ AT 1538. Poissi petetakse härjamüümisel Materjali laialt alalt, sh. Soomest ligi 20, Prantsusmaalt ja Leedust pooteistkümmend. Eestis Aarne järgi 3, kartoteegi järgi 1 tekst (D. Pruhl Hlj). Talumees laseb luige, viib härrale, härra ei maksa midagi, laseb meest peksta. Mees tuleb puusepana, viib härra metsa, annab peksa. Härra jääb haigeks. Tuleb kupulaskjana, viib härra sauna ja peksab jälle. Jne. (See variant on üsna mittemidagiütlev, vist poolununenud). ■ AT 1539. Kavalus ja kergeusklikkus. Imettegevad asjad. Ilmselt globaalne levik. Eestis Aarne FFC 25 järgi 32, kartoteegi järgi kümmekond teksti. Petis müüb pseudomaagilisi asju. Nimi on tal ses tüübis tihti Hans, ta partner mõnikord ka Vanapagan. Pakutavad imeriistad: 1) müüb hundi sugulooma ~ saksamaa sugupulli ~ siku pähe (hunt murrab loomad); 2) müts, mis maksab kõik arved (ise lepib enne kõrtsmikuga kokku); 3) pasun ~ sarv, millega surnuid äratatakse; 4) nuga, mis teeb naise kuulekaks (kokkumäng, naisel nt. verega täidetud põis kaenla all või härja südamed rinnale asetatud); 5) hobune, kelle saba alt kukub kulda (need seotud hobuse saba alla ja hobust lüüakse, või korjatakse hobuse tagant lina pealt ~ sõnnikust raha); 6) look, mis ise laua katab sinna, kuhu loogaga visata, või laud, mis ise end katab, või pada, mis tuleta keedab; 7) ühes tekstis esineb ka isesõitev regi (sõidab mäest alla). Härra, papp või keegi muu ostab need, proovib ja satub hätta. Ruttab kätte maksma ja satub järgmisesse lõksu. Järgneb tihti petise kotis vetteviimise motiiv (vrd. AT 1535). On ka motiiv, mis Thompsonil samuti märgitud: petis olevat n-ö. surnud ja petetu läheb ta hauale hunnikut tegema — too torkab maa alt oraga. ■ AT 1540. Mees paradiisist Uurimus: A. Aarne, Der Mann aus dem Paradiese in der Literatur und im Volksmunde. Eine vergleichende Schwankuntersuchung. FFC 22 (1915) Jutu kirjanduslikud allikad ulatuvad Aarne andmeil aastasse 1509, tal on olnud rahvasuus tohutu levik ja produktiivsus: AT järgi Soomest u. 140, Rootsist 170, Iirist üle 160 teksti. Eestist Aarne registri järgi 32, kartoteegis hetkel 12. Aarne järgi on jutu rahvusvaheline põhikondikava järgmine. Jutt võib käibida ka omaette, kuid tavalisemalt liidetes, kus alguosa moodustab kas AT 1541 (Liha antakse "pikale päevale"), AT 1382 (Naine müüb lehma "turule"), AT 1383 (Naine ei tunne end ära), AT 1384 (Mees otsib oma naisest rumalamat), AT 1450 (Tark Elts) vm., ja AT 1540 on jätk või lõpp. Kohtuvad petetav ja petja. Petetav on reeglina naine, kes eesti aines on sageli (mõisa- vm.) proua, kuid üldiselt lihtsalt rikas "omasugune". Petja on tudeng, rändjünger vm. rännumees, reisisell, kelm, soldat, madrus, mõni ametimees, Eestis tihti ka sant, või lihtsalt mees, talumees, Idas ka Hodža Nasreddin — igatahes vaene. Petmisakti sõlmumine võib olla ettekavatsetud või spontaanne. Reeglina algab dialoog sellega, et naine küsib, kust mees tuleb või kes ta selline on. Vastused jagunevad lääneliseks ja idaliseks versiooniks. Lääneline (ja ühtlasi domineeriv) versioon põhineb mehe poolt öeldud kohanime vääritimõistmisel ning jutt näitab ühtlasi, et motiivid ja vormelid võivad keelelisel muganemisel ilmutada suurt paindlikkust ja leidlikkust. Lääne-Euroopas domineeriv (ning ühtlasi vanim) moone on Pariis → paradiis (tüübi saksakeelne leppenimetus ongi "Der Schüler aus dem Paradiese", ingliskeelne nimetus "The student from Paradise"), kuid tuleb ette ka muid. Soomes nt. võivad vääriti mõistetavad kohanimed olla Parainen või Parala, aga valdav moone on seal Taivassalo → taivaansali v. taivaantalo (Ida- ja Põhja-Soomes kohtab ka muid Tai-algulisi kohanimesid). Skandinaavias moondub Norra nimi Ringerike → Himmelrike, Taanis Himmerland → Himmerig(e). Väheses inglise materjalis tuleb ette Whitehaven → white heaven. Slaavi keeltes suubuvad Loboga, Z Dõbova või Bugi jõe nimi moondeks от Бога. Idas, aga ka nt. paljudes soome variantides vääritimõistmine puudub ja mees vastab lihtsalt ja otse, et tuleb taevast. Eesti aines üsna valdavalt (ja Aarne andmeil ka mõnedes saksa variantides) ilmneb erivorm: mees (kes tihti on siis sant) laulab Ma tulen taevast ülevalt. Muid erivorme järgneb veel Kes sa oled? -küsimusele: taevane lihunik või taevakokk, arvatavasti siis just alguste AT 1382 või 1541 korral. Näib, et Aarne eesti registris on määratletud tüübiks 1540 ka jutte, kus tavaline surnud mehele või sugulasele kraamisaatmise motiiv üldse puudub ja siirdutakse kohe tagaajamisstseenide juurde. Üldiselt aga on see päris läbivalt olemas ning Aarne eristab taas Lääne ja Ida versioone selle järgi, et vanades kirjanduslikes allikates ja läänepoolsetes folkloorides on surnu petetava naise mees, Idas aga mõni muu sugulane. Surnul on tihti ka nimi, sagedamini Peter, Johannes ~ Hans või Mats. Igatahes küsib naine taevatulnukalt, kas ta teab midagi tema kadunud omakse käekäigust teises ilmas, ja tulnukas vastab, et kadunukesel läheb pahasti — riided on katki, pole midagi süüa jne. (folkloorsetes tekstides on lisatud muidki korduvaid štrihhe: et ta peab sea-, hane-, kure-, lamba- vm. karjas käima, vett vedama, põrgukatla jaoks puid vedama vms.). Naine kurvastab seeüle ja saadab surnule tulnukaga mitmesugust kraami: enamasti raha ja riideid, kuid vahel ka toitu ja ehteasju, mõnedes soome variantides elusa lehma või härja (vist siis lehmakauplemisega seonduvate alguste korral), samuti hobuse(d), millega saadetavat kergem kohale toimetada, Taanis isegi kirve ja sae. Petis lubab saadetise edasi anda ja kaob. Järgnevad mitmesugused jälitamisepisoodid, mis eesti aines võivad küll tihti ka puududa. Aarne järgi on jälitaja isik (tulenevalt juba surnu isikust) erinev: Läänes tüüpiliselt petetud naise teine mees, Idas lihtsalt naise mees, harvem muid (isa, poeg, tütar). Paradiisimees ja jälitaja kohtuvad teel ning kelm petab ka jälitajat. Konkreetse petmismeetodi poolest jaguneb aines mitmesse alternatiivsesse redaktsiooni. 1. meetod: Vanades kirjanduslikes allikates ja paljudes folklooritekstides ütleb kelm jälitajale, et ta nägi varast mööduvat, juhatab talle teed ja lubab ise seni ta hobust valvata (vahel on lisatud argumente, et varas läks kuhugi, kuhu hobusega järele ei pääse, või et poleks soovitav, kui too kuuleks hobuse kabjaplaginat vm.). Mõnikord läheb jälitaja ise väidetava varga nuhtlemiseks metsast keppi hankima ja usaldab oma hobuse seniks taevapojale. See võtab hobuse, laob peidetud kraami hobusele ja kaob. 2. meetod: Kelm vahib taevasse ja paneb jälitaja uskuma, et on näinud just praegu üht meest taevasse lennanuvat. Vahel on ta parema nähtavuse huvides puusse roninud või selili visanud, puu otsast võib ühtlasi langeda väidet kinnitavaid hobusejunne vm. Jälitaja kas jääb lihtsalt taevasseminekut uskuma ja pöördub tagasi või talle tehakse ettepanek samuti seljali heita ja vaadata, mispeale kelm kargab püsti, istub ta hobusele ja kaob. 3. meetod: Taevamees ütleb samuti, et nägi varast ja võiks tagaajamisel aidata, kuid peab täitma mingit tähtsat ülesannet — nt. kuldlindu mütsi all hoidma (so. AT 1528), (kaldukasvanud) puud ülal hoidma (st. AT 1530), katust lammutama vm. Jälitaja on nõus teda ses tähtsas töös asendama ja annab talle väidetava varga jahtimiseks oma hobuse. Lisaks määrib jälitaja kuldlindu püüdes käed (ja sobival viisil võib siis järgneda AT 1698A*) või saab kolki hoone omaniku käest, kelle katust ta hoolega lammutas. 4. meetod: Petis ei teeskle kaastundlikku pealtnägijat, vaid ahvatleb jälitaja ennast või kedagi teist jalgsi taga ajama, eksitab ta ja võtab ta hobuse. Siin on eriti tunnuslik Idas ja Euraasia piirialadel levinud (sh. Nasreddiniga seotud) kiilaspäise möldri redaktsioon. Petis räägib kiilaspeale, et tsaar on andnud korralduse kõik kiilaspead skalpeerida või vangistada ja otsekohe on saabumas mees, kes peab käsu täide viima. Ehmunud mölder põgeneb puu otsa, samal ajal saabub jälitaja ja pärib varga järele, kelm osutab ronivale möldrile, jälitaja sööstab samuti puu otsa ja kelm võtab ta hobuse. On veel mitmeid juhuslikumaid meetodeid. Jutu lõpustseenis petetud naine ja mees kohtuvad. Reeglina varjab mees omi äpardusi naise eest ja ütleb, et taevasaadik osutus autentseks ja ta andis talle oma hobuse taevasaadetise täienduseks või jalavaeva kergenduseks. ■ AT 1541. Liha hoitakse "pikale päevale" Materjali palju kõikjalt, sh. Iirist 131, Soomest 52, Rootsist 25, Saksast 20, Leedust 18. Aarne järgi Eestis 6 teksti. Liha hoitakse "Pikale päevale" (see väljend tähendas eesti keeles 'kiireks suviseks tööajaks, mil ühtlasi olid pikad päevad', kõnekäänuna ka viidet mingeile muudele ooteaegadele, nt. rasedusele, vangis olekule). Eit annab liha pikale juhuteekäijale, või kelm tuleb ise ja ütleb, et ta nimi on Pikk Päev. ■ AT 1542 on suur tüüp, mille identiteet on hämar ja mis näib koosnevat mitme tüübi juppidest: 1539 — (imettegevad asjad); 1535 (Suur ja Väike Hans); 1542A (petmisnõud koju jäänud). Eestis Ø. ■ AT 1542A (Aa ee 1542**). Petmisnõud koju jäänud Aarne järgi Eestist 6 teksti. Esineb ilmselt peam. liidetes. Viitasime sellele nr-ile juba 1525B alt (kus kelm näitas, kuidas hobust varastada), 1525F alt (kus proua tegi "kulu-kulu") ja Aa ee 1528* alt (kus oli segadus uute ja vanade nr-ite vahel). Veel on Thompsonil tüüp 1635* (Ulenspiegeli trikid), mis on samuti mitme muu asja, sh. 1542A mikstuur. ■ AT 1542** (Aa ee 1542*). Tütarlapse au Ema käsib tütrel oma au hoida. Rätsep või sulane teeb ettepaneku, et õmbleme au sootuks kinni, on kindlam. Ja siis õmblevad. Mitmes variandis on puänt, kus rätsep ütleb, et enam ei õmble, niit sai otsa ja tüdruk väidab vastu, et kuidas nii, tervelt kaks kera on ju veel. ■ AT 1543. Köster varastab pastori raha Vt. ka AT 1789* (Eesti materjal vist tervenisti seal?). Ühendmotiiv: ei taha võtta raha, kui summa pole ümmargune (= Andr. 1609*). AT järgi Eestis Ø, kuid tegelikult on vähemalt 2 teksti, mis ilmselt seda tüüpi. Mõlemas on tegelane juut, kuid ühes kavala, teises lolli rollis (antipoodid kaupmees ja joodik). Juut räägib nt.: ta võtaks 100 rubla maast üles, 99 ei. Kaupmees teeb proovi — juut kaob rahaga. Kaupmees kaebab kohtusse — juut ei saa tulla, pole palitut; kaupmees annab palitu, juut kaob ka palituga. Teises variandis on juut kaotaja, järgneb seletusmuistendi moodi osa: juuti petnud joodik pannakse ööseks kirikusse kinni — kui on süüdi, siis juutide jumal sööb ta ära, kui ei, siis ei. Mees teeb öösel hunniku nurka, seletab: jumalad kaklesid, juutide oma tegi hunniku. Juudid määrivad seda ainet pähe ja kannavad sestpeale pigimütse.Siin järgneb AT-tüpoloogias suur ja segane põimik obstsöönseist naljanditest, kus on raske öelda, milline tunnus määrab just ühe või teise numbri identiteedi või autonoomia.
■ AT 1543*. The Man Without a Member (Thompson on siia paigutanud ka varasema Aa ee 1543*, kuid too on AT uue redaktsiooni järgi pigem AT 1543A* ("Kammimismasin"). Kolmas tüüp ses põimikus on AT 1545B (varasem Aa 1544*, ka eesti registri järgi): Poiss ~ Sulane, kes ei tea midagi naistest. Algused: 1. Tüdruk tahab endale meest "without a member" (see on vist kõige selgem AT 1543* identiteeti määrav motiiv). Poiss seob hobusele saba selga ja möödub majast lauldes: Hobune ilma ohjata ja kohi mees ~ Hobene ilma hannata, miis "without a member" vmt. Abielluvadki ja elavad mõnda aega, siis naine tüdineb ja saadab mehe puuduvat liiget ostma. On veel erandlik arendus vastupidise dispositsiooniga: mehel on asjaomane puue ja ta saab vanamehelt või sandilt imesõrmuse, mis selle puude likvideerib otse hüperboolse määrani (järgnevad mitmesugused grotesksed episoodid). Teine erandlik arendus on selline, et isa otsib tütrele meest "without jne.", mees teeskleb soovitud seisundit maskeerivate võtetega, ning järgneb AT 1543A*. 2. Otsitakse sulast, kes ei teaks midagi naistest — järgneb naiivsustest paaritavate loomadega (see on loomuldasa nagu AT 1545B tunnuskomponent, kuid eesti aines järgneb sellele väga tüüpiliselt 1543A*, st. "Kammimismasin"). Naiivsustestid võivad õnnestuda esimesel korral või olla 2-käigulised — alul edutu katse, siis maskeeritult tagasitulek ja uus edukas katse. Eesti aines on naiivsusteste väh. 13 tekstis. Põhilised edukad seletused on eesti materjalis seotud taevakehadega: Pull vaatab, kui kõrgel on päike ~ päev; Härg tahab näha kuu kerkimist ~ Kult vaatab, kas kuu tõuseb; Koerad vaatavad, kas päike on keskhommikus; Täkk vaatab, kas päike looja läheb; Ups tahab näha, kas ehatäht paistab; Härg vaatab taeva kõrgust vmt. Muid juhuslikumaid seletusi ja reageeringuid: Täkk vaatab, kas märal on rangid kaelas; Täkk vaatab, kui kaugel teised on; Maa on kõva ja kult aitab emisel tuhnida (lükkab takka); Kult tahab kõhtu täis süüa; Valge hani tahab kirjut ka puhtaks pesta. Ka võidakse teesklemisi kurjustada isasloomadega, et nad teevad teisele liiga, arvata, et märal on saba all haav jm. 3. motiiv (jutu absoluutse algusena või naiivsustesti järel, AT 1543A* koostises igatahes obligatoorsena): Sulane satub (või satutab end meelega) paljana koos naiivsete tütardega kuhugi (sauna, ujuma, tiigi äärde pesu pesema) ja nood esitavad küsimusi ta anatoomilise eripära kohta — järgnevad allegoorilised seletused jm. AT 1543A* raames. Jätkud AT 1545B raames ei ole kuigi reljeefsed. Mees joob liikmeosturaha maha ja ütleb, et hinnad olid vahepeal tõusnud, või joob raha lihtsalt maha (sest tegelikult tal polnudki tarvis ju ostu sooritada), või ei ostagi, vaid ütleb, et laenas hoopis ristiisalt vmt. — ning järgneb kas lihtsalt happy end või siis seesama "kammi" vetteviskamise motiiv, mis on väga üldine AT 1543A* juures (vt. järgnevas). AT 1543A* tuumaks on ilmselt mõistukõned, millega vastatakse tüdrukute küsimusele Mis see sul on? Domineeriv vastus on: kamm ~ ihukamm ~ alumiste juuste kamm. Muid stereotüüpe: hari ~ pintsel; nuustik ~ morovka ~ samaaariamehe matsalka; viil ~ ihuluisk; kõhuvalu arstimise rohi; nõuandja vm. Vastavalt konkreetsele seletusele nimetatakse järgnevalt korduvat tegevusrutiini kammimiseks, pesemiseks, viilimiseks, vähipüüdmiseks vm. Lõpuosa: "Kammi" vetteviskamise ja otsimise motiivid on eriti tüüpilised muidugi "kammimiste" endi järel (AT 1543A*), kuid esinevad eesti aines mitte vähem kui 5 korda ka riistaostmisepisoodide järel (AT 1543*). Tavaliselt hakkab sulane vm. nime kandev petis lahkuma, sest ta on tüdinud või hakkab asi avalikuks tulema, ja tütred tahavad "kammiks" vm. asjaks nimetatud eset endale jätta või ära osta. Sulane teeskleb, et viskab selle mingil ettekäändel jõkke vm. veekogusse (tegelikult viskab kivi, noa vm.), või ütleb, et see ongi juba kogemata jõkke kukkunud. Tüüpilised jätkud on Eestis sellised: a) isa (kes on harilikult papp või pastor) tuleb appi otsima ja võtab end vette minnes paljaks või b) juut vm. ujub juhtumisi sealsamas jões (või pakub end appi otsima) — järgnevad leidmisrõõmu-episoodid vormelitega, nagu Näe, ongi meie hari! või Meie matsalka, meie matsalka!, mis kvalifitseeruvad puändina. 5–6 tekstis järgneb veel AT 1739 (tingnimetusega "Pastor ja vasikas"), mida refereerime edaspidi. Tüüpiline ahel on seega: [Naiivsustest (AT 1545B) →] "Kamm" (AT 1543A*) → "Kamm" vette (AT 1543A*?) [→AT 1739] Võimalikud ahelad ka nt.: Riistaostmine (AT 1543*) → "Kamm" vette (AT 1543A*?) [→AT 1739]; Naiivsustest (AT 1545B) → Riistaostmine (AT 1543*) → "Kamm" vette (AT 1543A*?). ■ AT 1544 (Aa ee 1570*). Mees saab kavalusega süüa ja öömaja See on praktiliselt sama jutt, mis AT 1543B* (mis on algselt Andr. 1543*). Sporaadiline levik laial alal, Eestist Aarne järgi 3 teksti. Eesti aines on üsna kahvatu, kuid jutu kui sellise tuum on järgmine. Keegi, kes ON kurt või TEESKLEB kurti, tuleb tallu (vahel tuntud kitsipungade tallu kihlveo peale) söögiajaks. Mingi juhuküsimuse peale — Kas väljas on külm? ~ Kas homme saab loogu võtta? vmt. vastab: Vaja minna, kui kangesti kutsutakse vmt., istub lauda ja helbib mehiselt. Rahvusvahelises aines on motiivivalik rikkalikum ja kelmist külalise tänamatus ei piirdu kutsumata söömaminekuga. Thompson nimetab veel nt. selliseid asju: 1) võtab peremehe hobuse tallist ja paneb oma asemele; 2) maksab võõrustamise eest peremehe enda kitsenahaga; 3) magab peremehe naise või tütrega. ■ AT 1545 (Aa ee 1732*). Pastori sulase nimed Materjali sporaadiliselt kogu Euroopast, ka Ameerika mandrilt. Eestist vähemalt 25 teksti (Aarne järgi 5). Raam on üsna lihtne. Kelm palkab end sulaseks ~ toapoisiks ~ kutsariks — harilikult papi või pastori (või ka mõisniku, kuninga, vürsti, peremehe) juurde. Ütleb igale pereliikmele oma nimeks eri tobeduse, mis tihtipeale pole mitte lihtsalt tähendust omavad sõnad, vaid terved laused, ja reeglina äärmiselt ropud. Tavaliselt hakkab ta seejärel öösi majaisanda tütart (või tütreid, või naist) võrgutama, ning järgnevad mitmesugused grotesksed segadused asjaomaste "nimede" nimetamisega ja neist vääralt arusaamisega. Sagedasemaid "nimesid" ning neid indutseerivate ja neist lähtuvate situatsioonide elemente: Kuuvalgus! ~ Kuupaistabpääle ~ Kuuvari (rõhub mind)! vms. — vanemate vastusrepliike teisest toast: Musutakõiki, pane luugid kinni! ~ Nikukaksmõlemadtublisti, pane luugid kinni! vmt. Piimasupp! ~ Leivasupp rõhub! ~ Kohv torgib! — vastuseks soovitused käimlasse minna vmt. Pe- sügeleb! ~ ... kiheleb! — vastuseks soovitatakse sügada. Muid vormellikke elemente ja motiive: Nikumindsiin (tavaliselt prouale öeldud "nimi") — proua hõikab seda kirikus jutluse ajal, kui näeb põgenenud tütardevõrgutajat; pastor soovitab oodata, kuni lõpetab jumalateenistuse. Tagaajamisstseenides produktiivsemaid vormeleid: Vanaõlu lõi mu maha! ~ Mardipäevaõlu lõi mu maha! ~ Viin lõi mulle pähe! Majaisanda hõikeid tagaajamise käigus: Hoidke ...-st kahe käega kinni! ~ Kes Viissõrmepe-sse kätte saab, saab tündri rukkeid! vmt. — korraldused täidetakse bukvaalselt (viimasele korraldusele vastatakse sageli: Üle kolme ei mahu! vmt.). ■ AT 1546. Palju maksaks peasuurune kullatükk? Vist ka Eestis käibel olnud jutt (kuigi Aarne märgib Eestist Ø). Kelm tuleb juudi juurde ja hakkab pärima, palju võiks maksta peasuurune kullatükk, jätab mulje, et tal on see tükk, ja saab n-ö. käsiraha. Kui juut tahab hiljem hakata kaupa tegema, selgub, et partner pidas silmas puhtteoreetilisi variante. ■ AT 1548 (algselt Andr. 1548). Kirvesupp Hästituntud süžee vist tänini. Oli nõukogude maailmas hoolega populariseeritud jutt, sest näitas vene soldati nutikust. Eestist pole AT-registris materjali märgitud, tegelikult on ligi 15 üleskirjutust. Tavaliselt soldat (harva sulane või mustlane) tuleb tallu (sageli talle öeldakse, et perenaine kitsi), küsib süüa, pole midagi anda. Teeb ettepaneku panna kirves patta, hakatakse siis kirvest suppi või putru keetma. Soldat küsib juurde tangu, võid, rasva, soola, liha, kartuleid, kapsaid. Perenaine sööb ka ja kiidab, et küll sai hea supp. Nagu ikka, pannakse ka štrihhid: enamasti kerkib probleem, kas kirvest ennast ei söödagi — tavaline vastus on, et ei keenud veel päris pehmeks, keetku perenaine ise edasi. Ühes variandis on kirve asemel rattapulk, mil ilmsed geneetilised seosed vanasõnadega, nagu Hea perenaine keedab rattapulgastki pudru; Hea perenaine teeb kasukahõlmastki õhtusöögi jts. ■ AT 1551. Lambad on sead Peamiselt Euroopa lõunaosas ja kirjandusliku töötluse kaudu levinud jutt. Eestis Ø. Kelm veab karjusega kihla, et tema lambad on tegelikult sead. Otsustatakse küsida objektiivselt juhumöödujalt. Selleks on kelmi kaaslane, kes kinnitab, et on tõesti sead. ■ AT 1553*. Laevamehe tõotus AT järgi ainult üks vallooni tekst. Eestist Ø, kuid seda motiivi on mainitud G. Mülleri jutlustes ja kasutatud J. Liivi jutus "Peipsi pääl". E. Laugaste on kuskil arvanud, et viimasest pärinev kuulus klišee Lühter on lühter on saanud vanasõnaks. Võib-olla ta on, kuid arhiivimaterjalis ei kinnita seda miski. ■ AT 1560. Moe pärast süüa, moe pärast niita Üleskirjutusi veidi kogu Euroopast, Eestist u. 10. Kitsi peremees teeb ettepaneku: sööme moe pärast ainult, kätt tõstes, et teised näeksid (ühes Tori variandis vormel: Teeme kah tempu teiste ajal). Sulane on nõus ja kui heinale minnakse, võtab analoogiat järgides löe otsast vikat ära ja liigutab paljast vikativart edasi-tagasi. Peremees saab aru ja loobub oma mõttest. ■ AT 1561. Hommikust, lõunat ja õhtut korraga süüa Sporaadiliselt kogu Euroopast, Iirist 20 teksti, Eestist vähemalt 12. Tavaliselt teeb peremees ettepaneku süüa 3 sööki korraga. Sulane on nõus ja viskab pärast "õhtusööki" magama: kes siis pärast õhtusööki veel tööle hakkab! Kavala ja petetava tegelase rollide jaotus jääb siin samaks, kuid esimese käigu tegija võib olla erinav: osas variantides teeb sulane ise õhtusöögi ettepaneku või kõik ettepanekud. ■ AT 1562. Mõtle enne kolm korda, kui ütled Eestist Ø, kuid on mitmelt poolt Põhja-Euroopast, sh.Soomest. Tsiteerin imekena soome varianti Lauri Laiho valimikust Suomen kansan kaskuja (Helsinki, 1938, lk. 98): Oli ennen hyvin pahankurinen räätäli, joka aina kuritti oppilastaan, jos tälle sattui vaikka kuinka pieni erehdys. Hän neuvoi aina, että ensin piti "vuntierata" (ajatella), ennekuin mitään puhui. Kerran kuin mestari lämmitteli uunin edessä takapuoltaan, sattuikin tuli ottamaan ukon takin liepeeseen. Oppilas huomasi sen. Poika sanoi: "Minä vuntieraan, minä vuntieraan ja taas minä vuntieraan, minä vuntieraan, vuntieraanhan minä vain." — "Mitä p-ttä sinä vuntieraat, tee työtäsi!" tiuskasi mestari. "Niin minä vain tässä vuntieraan, kun teidän takkinne häntä on palanut poroksi," sanoi poika. "No, jumal'auta, mikä h-n pölkkypää sinä olet, etkö voinut sitä ennemmin sanoa," ärjyi mestari kiukustuneena. "Niin," vastasi poika tyynesti, "mutta onhan mestari aina sanonut, että pitää ensin vuntierata, ennenkuin mitään puhuu, niin luulin sen tässäkin olevan tarpeen." ■ AT 1562A. Asjadel imelikud nimed Laialt kogu Euroopas, Eestist Ø. Refereerin vene tekste. Soldat tuleb öömajale perre, kus peremees on pannud asjadele imelisi nimesid: nt. kassile "puhtus" (чистота), tulele "ilu" (красота), katusele "kõrgus" (высота). Peremees laseb soldatil neid nimesid mõistatada ja mõnitab teda või peksab, kui ta neid ära ei suuda arvata. Öösel seob öömajaline kassile põleva õletuusti sappa ja laseb ta katusele ning karjub ise: Чистота понесла красоту на высоту! Peremees ei suuda seda ta enda lollustest koostatud signaali ära mõistatada ja maja põleb maha. ■ AT 1563. Kas mõlemad? Levinud laialt kogu ilmas, enam Euroopa põhjaosas: Soomest üle 40 variandi, Leedust üle 20, Iirist üle 10. Eestist 5 ringis. Tegelaseks tavaliselt sulane ja peremees (G. Tikerpuu Pühalepa variandis Ants ja Vanapagan). Peremees saadab sulase kaht kirvest, kaht luisku vm. tooma. Kuuldekauguses alustab sulane võrgutamisläbirääkimisi perenaise ja peretütrega, öeldes, et peremees ise käskis. Naised ei usu. Sulane hõikab peremehele: Kas mõlemad? — Jah. — Peremehe sõna on seadus ja naised kuuletuvad. Meenutab üht vormelit AT 1545-st (Imelikud nimed). Üks variant algab naiivsustesti motiiviga (1545B). ■ AT 1564*. Varastatud viljakoorem langeb kraavi Puhteesti tüüp, väh. 4 teksti. Tühine süžee, tekstid tüpoloogiliselt heterogeensed. Rehepapp vm. mees on mõisast vilja varastanud ja koormaga kraavi läinud. Härra tuleb ja mees ütleb talle, et see on ta oma vili, millega tahtis veskile minna, või et peitis koti silla alla, et keegi ära ei viiks. Härra kiidab või aitab välja tõsta. ■ AT 1564** (Aa ee 1565**). Rehepapp toob mõisaviljale lisa Taas puhteestiline, kuid u. 20 teksti. Rehepapp varastab mõisast vilja ja sõidab viljakoormaga koju. Näeb, et härra tuleb eemalt, keerab otsa ringi ja liigub mõisa poole tagasi. Kohtuvad, härra küsib: Kuhu lähed, milles asi? — Härra on kurtnud, et tänavu on vilja nii vähe, tõin omast veidi lisa. — Kas ma su sant olen! Kohe vii tagasi! jne. ■ AT 1567A (Aa ee 1566*). Kali teeb leivatee lahti Märgitud vaid soome, eesti ja liivi materjale. Eestist vähemalt 23 teksti. Perele joodetakse kalja või vett, et vähem sööksid. Sulane näitab kaljajoomise asjus üllatavat entusiasmi, joob meeleldi ja palju. Peremehe küsimuse peale ütleb vormellikke repliike, nagu: Kali teeb leivatee lahti (domineeriv); Külm vesi teeb soolikad puhtaks, et rohkem toitu sisse mahuks ~ kangesti hea isu ~ tegi leivale ruumi vms. Peremees hakkab kartma, et äkki ongi nii, ja loobub veejootmisest. ■ AT 1567B (Aa ee 1567**). Koorukesed hakkavad kõhus ligunema Puhteesti tüüp, Aarne FFC 25 järgi 3 teksti, tegelikult u. 15. Põhiredaktsioon on üsna lihtsameelne: Kitsi peremees sööb ise sisu, sulasele annab koorukesi. Niidavad või teevad muud tööd, peremehel läheb kõht tühjaks, tahab lõunale. — Kas sul pole kõht tühi? — Ei, mul koorukesed hakkavad alles ligunema. Tavaliselt selle repliigi järel peremees hakkab sulast normaalselt söötma, aga ei saa aru, miks (harva küll öeldakse, et mõistis, et teda tögatakse). Kuid on ka kahekäiguline redaktsioon: jätk on see, et peremees vahetab sisu ja koorukesed ära ja sulasel ikka ei lähe kõht tühjaks — vormelid: Sisu hakkas alles alla vajuma ~ hapnema. Seejärel probleem nullitakse. ■ AT 1567C. Küsigu suure kala käest Eestis Ø, kuid on nt. Soomes ja Leedus. Poiss või sulane saab väikse kala, vana või pererahvas hoiavad suure endale. Poiss torkab väikse kala endale ninapidi kõrva: ütleb, et küsis kalalt midagi ja väike kala ütles, et ta ei tea, aga küsigu sellelt suurelt kalalt, mis voodi alla peidetud. ■ AT 1562E* ja AT 1567*. Heeringale tehakse tikkudest jalad Ee Ø, kuid on soome materjali. Motiivid näivad olevat tüpoloogilises suguluses. 1. versioon: Pole võid laual. Kas sulane heeringat ei söögi? — Vastus: Heeringa saatsin võid tooma. 2. versioon: heeringale tehakse tegelikult tegelikult tikkudest jalad ja n-ö. saadetakse võid tooma. ■ 1568*. Kausipööramine AT järgi peamiselt lms ja balti materjal. Eestis aga ligi 30 teksti, st. üsna produktiivne. Pudru võisilm või pudrukausi söömata pool või lihatükid vm. on ühe, tavaliselt peremehe poole peal, ja siis pööratakse kaussi tavaliselt 1–3 korda mitmete repliikide ja kontrarepliikide saatel. Partner on tavaliselt sulane või rätsep või öömajaline. Repliikide sisu järgi moodustub mitu selget redaktsiooni. 1) Jutt kausi hinnast See on kõige produktiivsem motiiv (u. 10 teksti). Näiteks: Domineeriv dialoog: a) See maksis uuelt nii ja nii palju. b) Seda võis ta väärt olla küll. a) See on ilus kauss. b) Ta maksis ka ostes nii ja nii .... Või: a) Küll on see hea kauss, maksis palju. b) Mis ta siis maksis? Ka kordub ahel: a) Ei tea, mis ta ka uuelt maksis? b) Eks ta nii ja nii palju maksis ~ Mis ta eriti ikka maksis. Ühes Haljala (A. Reepärgi) variandis päris pikk dialoog: a) Mis maksab? b) 12 kopikat. c) Kas ta seda maksab? d) Maksab küll. 2) Jutt laevapööramisest (6 teksti) Ka materjal ise enam-vähem mereäärseilt aladelt, ja tunnuslik, et reeglina vaid üksainus repliik: Minu isa oli tugev mees ~ vend on kange meremees, ükskord võttis ja pööras laeva niimoodi.... Ainult ühes variandis ütleb partner, et tema vend keeras laeva vastassuunas. 3) Jutt kaelakäänamisest (4 teksti) Kui mu naine mulle süüa ei anna, siis keeran ta kaela niimoodi ~ Keeraksin oma vihamehel pea ümber... 4) Jutt maailma või pilvede ringikäimisest (ligi 10 teksti) Niimoodi käib maailm ringi.(Kontrarepliik nt.: Ah nii käibki? ~ Aga kui edasi pöörleb, siis on teil öö ja meil päev) NB! See versioon lõpeb tihti kolmanda puäntrepliigiga, mis käib enamasti välgu ja müristamise kohta. Nt.: a) Maailm on imelik, pöörab end. b) loodusväed on veel imelikumad, näe, kuidas välku lööb ja müristab (lööb kausi maha); Või: a) Pilved käivad ikka möödatuult. b) Äikesepilved ka vastutuult. c) Ja kui müristab, lööb välku siuh-säuh (segab pudrusilma kõikjale). ■ AT 1568A*. Peremees magab jalg teise jala peal. AT annab selle puhtsoome jutuna, kuid on Eestis ligi 20 teksti. Osa tekste on lihtsalt kitsidushüperboolid, mitte korralikud kavalusnaljandid. Oli nii kitsi peremees, et ei andnud palju söömaund, pani jala teise peale jne., vaat kui kitsi oli ~ kõik olid vihased, aga mis sa teed. Normaalredaktsioon jätkub aga nii: kord sulased tõstsid jala teise pealt maha või sidusid jalgadele "hernekepid" ümber ja siis magati õhtuni. ■ AT 1569*. Maailma ausaim teekaaslane Taas puhteestiline (FFC 25 järgi 2 teksti, kuid materjal hetkel leidmata). Sulane ütleb härrale, et talle unes öeldud, et leiab suure varanduse, kui võtab seltsiks maailma ausaima mehe ja läheb otsima. Otsivad kolm ööd, teeskleb eksimist ja hoiatab, et sureb nälga, kui ei kasva ümber. kasvab ümber Umbes sama, mis puhtleedu jutt 1572E*. ■ AT 1570* (Andr. *1570 I). Жримолча Venes ja Ukrainas tuntud jutt. Eestis Ø. Soldat sööb öömajal olles perenaisel tühjaks terve nõutäie vareenikuid ja küsib, kuidas seda sööki ka nimetatakse. Perenaine, kes on soldati heast isust juba vihale aetud, ühmab: Жри молча! Soldat ütleb: Дай-ка мне еще этой жримолчи! Ühtlasi järjekordne kena näide "loll-kavala" tegelase toimimis- ja ütlemismallide kohta. ■ AT 1571*. Ma olen härra! Puhteestiline tüüp, AT järgi 15 teksti, aga osa kartoteeki kopeerimata. Rehepapid või teomehed pimedas. Härra tuleb luurama, et kas ei varastata. Rehepapid hakkavad härrat peksma, teeseldes, et peavad teda vargaks. Tekib sõnamänguline dialoog. Härra karjub: Ma olen härra! — Ah sa lähed veel ära?! (ja materdamine jätkus). Vahel on dialoog 3-osaliseks pikendatud: 2. lausevahetus: Ma olen saks! — Ah teid on veel kaks?! 3. lausevahetus: Ma olen parun! — Ah nüüd juba palud?! Toimub niisiis sotsiaalsete unelmate realiseerimine, mis ei hooli vähimatki psüholoogilisest vm. tõepärast: naljand lõpeb triumfiga ega tee endale mingit probleemi sellest, mis järgmisel päeval võis juhtuda. ■ AT 1572*. Sulasel laiskusetõbi, peremehel peksutõbi Thompsoni järgi ainult 3 lms rahvailt (sm, ee, lii), pluss rootsi, saksa, vene materjal. Eestist u. 15 teksti. Kaubeldakse sulast. Sulane ütleb, et tal on üks viga, peremees ütleb, et tal on ka (sageli on need üks kord nädalas vm. intervalliga). Need vead on ligi pooltel juhtudest termineeritud neutraalselt: 1) sulane on haige, peremees hull ~ tal on hulltõbi ~ hullustuse tuju, aga võivad olla sõnastatud ka poeetilisemalt: 2) kõhkleb — vehkleb ~ vehib (kõh-algusega tõbesid on muidki: kõhnitseb ~ kõhvitund ~ tahab kühnädä); 3) kiinitõbi ~ jookseb kiini — tuulispäähädä; 4) peremehe tõbi on veejoomisest purjujäämine (mitmes variandis). Mõne aja pärast sulase tõbi ilmutab end, peremehe oma ka kohe seejärel: märatseb või materdab sulast kepi vm. riistaga. See kordub sageli paar korda, siis kasvavad ümber. NB! Jutt on naljandite hulgas üks väheseid erandeid, kus peremees pärib sulase vastu võidu. ■ AT 1572A*. Jumalakuju ~ Pühapilt koore ära söönud Thompsoni väitel ainult Leedust, kuid on ka kindlasti Venest ja Ukrainast (slaavi registris sama nr. 1572A* all). Sulane sööb peremehe koore ära, määrib pühakujul suu koorega ja ajab süü tolle peale. ■ AT 1573*. Koeralaip voodis AT järgi ainult Eestist, Leedust, Venest. Eesti materjal ei tea, kus (ehk AT 1525A juures?). Kelm paneb koeralaiba või -naha vm. jälkuse pererahva vahele voodisse (või ajab peretütred kahtlustama üksteist ja tülli). Thompson ütleb, et vrd. AT 1453, aga see on vist viga, sest see on tüüp "Võti laisa tüdruku takukoonlas" ja seal pole seda motiivi. Küll on aga midagi üsna lähedast "Meistervarga" alltüübis AT 1525A (vt. ülal).AT 1574 on mitmed alltüübid, kus on juttu rätsepa riidelappidest.
■ AT 1574. Varastatud riidelappidest lipp Esineb ainult trükiallikates, sh. ühes Hodža Nasreddini jutus. Rätsep näeb unes, et viimsel kohtupäeval on lipp, mis on tehtud tema poolt varastatud riidetükkidest. Ärgates palub abilist, et need hoiataksid, kui tal järgmine kord on himu varastada. Kui nii juhtub, ütleb: See tükk ei sobiks nagunii lipu sisse!. AT eesti ainet ei märgi, kuid tegelikult on väh. 1 tekst J. Sandralt ("Kirrev lipp"): rätsep sõidab unes vanakurja seljas põrgu poole jne. Lõpeb mitte ettekäände, vaid tegeliku loobumisega. ■ AT 1574A (Aa ee 2005*). Sissepoole/pealepoole AT järgi ainult eesti 1 ja soome 1. Eesti tekst jälle J. Sandralt: Rätsep õmbleb varastatud riide või naha enda arvates oma riiete alla, aga kogemata siiski peale, või see vajub alla ja hakkab paistma. Tuleb pahandus ja vargus ebaõnnestub. Miks see jutt paikneb kavala mehe juttude hulgas, sellest ei saa ma aru. ■ AT 1574B (ka end. rootsi 2005*). Lõikab kogemata omaenda kuuest tüki AT järgi ainult Rootsist, kuid on ka Eestist vähemalt 14 teksti, mis ilmselt kuuluvad samasse tüüpi. Rootsis on varga rollis vist rätsep, meil hiidlased, rannamehed, tartlased või ka sant. Ollakse kuskil peres öömajal ja ilm on pime või sant ise on pime. Ta leiab rõiva, arvab, et see on peremehe või kellegi teise kuub, ja rebib endale jalanartsud vm. tarbelapid. Selgub, et tegelikult oli see ta enda kuub. Kui tõde tuleb ilmsiks, ütleb lapilõikaja või ta jutukaaslane (eriti kui ta on hiidlane) mitmesuguseid vormellikke lauseid: Seda ma vaatasin, et jäkul änd nönda törtsub ~ mis muidu na törtsub takka (Krj) ~ händ hentsub (Khk) ~ omap su hända tõnku lööb (Jür). ■ AT 1574C (Aa ee 1567***). Riideohver kuradile AT järgi ainult soome, rootsi, flaami, india, kuid ka Eestist 2: 1 Amb, 1 Rap/Mär (E. Poom). Rätsepal ei lasta varastada. Viskab tüki riiet aknast välja: Kurat, säh oma jagu!, justkui oleks see ohver kuradile, mis annab tööle edu. Riie ripub niidi otsas, tõmbab pärast tagasi ja võtab endale. ■ AT 1574* (Aa ee 1574). Arvasin seda isegi Veider levik: Eestist 8, Iirist 1, 1 Ameerika neegreilt. Kubjas vm. teenija vastab härra iga käsu peale: Olen seda ise ka mõelnud. Kord ütleb härra: Vaja minna sohu soola külvama (st. mot. AT 1200) vm. absurdi — alam reageerib ikka omal rutiinsel viisil ja saab karistada. Eestis on olemas ka paralleelredaktsioon toatüdrukuga, kes arvas isegi, et kasukat pesta vaja.Edasi jälle 2 süžeed poisist puu otsas —
vrd. AT 1380, kus mees peidus ja naine palub Jumalalt nõu abielurikkumise asjus, samuti AT 1476, kus vanatüdruk palub endale meest. ■ AT 1575*. Anna karjuse palk kätte! Ainet Soomest, Eestist, Venest. Peremees ei taha karjuse palka või laenu kätte anda. Karjus räägib Jumalana puu otsast peremehega ja käsib palga kätte anda. Peremees hirmub ja kuuletub. ■ AT 1575**. "Jumal" käsib puu otsast teenijaid paremini toita Umbes sama: AT järgi ainult soome materjal. Jutt on seekord ilmselt mitte palgast, vaid teenijate halvast toitmisest. ■ AT 1576*. Heinamärss aisa otsas Ainult Eestist ja ainult 1 tekst (J. Saalverk Jürist). Härra on vihane aeglase sõidu pärast. Kutsar näljutab hobuseid ja paneb märsi aisa otsa. Heinamärss ~ kaerakott aisa otsas on aga kindlasti rahvusvaheliselt tuntud retooriline üksus. Võib-olla juttu tegelikult pole olemaski, vaid Saalverk lihtsalt fabuleeris selle ütlusest lähtudes. ■ AT 1577. Pimedad aetakse raha pärast tülli Siin on jälle midagi segamini. Thompson ütleb, et siia käib ka endine Aa ee 1577*, aga see on tegelikult endise numbri all (vt. järgmine). Tegelik 1577 on (tekste siit-sealt): Kelm petab pimedad sandid raha pärast kaklema. Ta sosistab ühele, et andis teisele almust ja see oli mõeldud kõigi vahel laialijagamiseks, või annab ühele vastu pead (vene aines nt.), teine arvab, et anti almust, ja hakkab nõudma endale ka. ■ AT 1577*. Mees saab pimedailt santidelt kavalusega raha tagasi Imelik levik jälle: Sloveenia, Türgi ja Eesti. Eestist u. 5 teksti. Kaval tegelane on meil talumees või soldat või rätsep. Mingil ettekäändel küsib pime sant mehelt suurema väärtusega mündi oma kätte (või näppab selle) ja peidab oma riietesse vm. ja ütleb, et kadus ära või ei saanudki. Keegi õpetab või mees ise läheb santidele järele. Neil on maja ja seal suur varandus peidus, mees näeb, kus see asub, ja võtab ära. Teine sant teeb esimesele etteheiteid, et too raha halvasti peitis — tema peitvat mütsi vahele. Mees võtab siis mütsi vahelt ka ära. ■ AT 1578*. Saia- ja koeralõikamisnuga Ainult 1 tekst Eestist. Sant annab perenaisele oma noa, et talle saia lõigataks. Selgub, et see on hea nuga ja sant on sellega just edukalt koera nülginud — saab kogu saia endale. Motiiv või sünonüümirühm on tegelikult palju laiem: (tegeliku või väidetava) solkimisega saadakse hea toit endale. Vrd. ka järgmine tüüp. ■ AT 1578A*. Jooginõu Ilmselt puhtalt ladina-ameerika päritolu. Janune ja perepoeg. Kas ema pahandaks, kui veel joon? — Ei, rott uppus nõusse, me ise ei hooligi. Tahab vihaga nõu andjale vastu pead puruks lüüa — Ära löö, see on ema pissipott ~ koerasööginõu! ■ AT 1579. Hunt, sokk ja kapsad NB! See on jutt-mõistatus. Eestis ongi vastav materjal mõistatuste juures (hulk uuemat ainet). Lahendvariante on AT järgi kaks: 1) [sokk üle, tühjalt tagasi] → [hunt üle, sokk tagasi] → [kapsad üle, tühjalt tagasi] → [sokk üle]; 2) [sokk üle, tühjalt tagasi] → [kapsad üle, sokk tagasi] → [hunt üle, tühjalt tagasi] → [sokk üle]. Esimene liigutus saab olla ainult sokk. Sokk on ahela "keskliige" ja tema üleviimine väldib ärasöömisvõimalused mõlemas suunas korraga. ■ AT 1580A*. Miks te kõik korraga upitama hakkasite? AT järgi ainult Itaaliast, Sloveeniast ja Horvaatiast. On küll ka 1 tekst Eestist (ja ka S. Läti naljandivalimikus nr. 257 ära toodud), kuid see on H. Karro tekst ja võib olla kuskilt trükiallikast laenatud. Purjus papp püüab hobuse selga istuda — ei õnnestu. Palub: Püha Jüri, Püha Peetrus, Püha Paulus, aidake! Võtab liialt hoogu, kukub üle hobuse teisele poole ja tänitab: Mis te siis kõik korraga upitama hakkasite! ■ AT 1585. Kohtunik ja süüdimatu Globaalselt laia levikuga jutt. AT järgi Eestist Ø, kuid on vähemalt 2 teksti (E. Poom ja M. Siipsen). Mees müüb sama härga mitmele. Asi läheb kohtusse. Kohtunik soovitab: Teeskle lolli. Teeskleb edukalt. Kui kohtunik tahab oma lepitud tasu saada, teeskleb mees jätkuvasti lolli. ■ AT 1586. Kärbsetapmisluba Ka laia globaalse levikuga, kuid Eestist Ø, ja nii vist ka tegelikult. Vene versioonis nt. loll (шут Балакирев) kaebab kärbeste peale ja saab kohtult või Peeter Suurelt loa tappa neid kus iganes — tapab siis ühe ka Peetri või kellegi teise üliku ninalt. ■ AT 1586A. Saatuslik putukatapmine Sporaadiliselt laialt alalt. Eestist Ø. Motiivid: 1) loll näeb kärbest oma ema või sõbra peas ja lööb kirvega; 2) tirts lendab küti õlale, teine laseb püssiga; 3) karuteene (tegelikult loomajutt 163A*). Taas võib küsida: miks on see jutt kavala mehe naljandite hulgas? ■ AT 1587. Luba valida poomispuud Eestis Ø, muidu sporaadiliselt laialt alalt. Kurjategijal lubatakse valida endale puu, kuhu otsa ta puuakse. Otsib kaua ega leiagi sobivat. ■ AT 1587*. Koer löögiriistana Puhtsoome tüüp. Jutus: süüdistatav vihastab kohtuniku peale ja lööb teda koeraga, sest midagi sobivamat ei satu käe alla. Jutt on ehk fabuleeritud vanasõna järgi (Kyllä lyöjä mies aseen löytää, koppaa vaikka koiran lattialta). ■ AT 1590. Oma maa (mulla) peal Lai globaalne levik, kuid Eestis Ø, võib-olla tehnilistel põhjustel: maa/muld = земля. Jutt on igatahes oma/võõra maa/mulla peal viibimisest. Vene redaktsioonis tsaar (Peeter vm.) ajab lolli (шут Балакирев) ära: Чтоб тебя не было на моей земле! Tembumees ostab võõramaa mulda vankrisse, tuleb ikkagi tagasi.AT 1592. Jutud usust asjade, sh. laenatud asjade moondumisse:
■ AT 1592A. Moondunud kuldkõrvits Folkloorseid tekste näib olevat vaid 1 Indiast: Keegi on laenanud kuldkõrvitsa ja tagastab pronksise ja ütleb, et moondus pronksiks. Kõrvitsa omanik võtab laenaja poja, tagastab ahvi ja ütleb, et poiss moondus ahviks. ■ AT 1592B. Pott poegis ja suri Sporaadiliselt siit-sealt. Eestist Ø. Laenaja tagastab üks kord poti koos väiksemaga ja ütleb, et poegis. Teine kord laenab veel, ei tagasta üldse ja ütleb, et suri ära. ■ AT 1600. Loll mõrtsukaks Tohutu levik: Iiri 155, Leedu 42, Soome, Eesti ja Türgi 20 ümber jne. Analoogia jutuga AT 1381 ("Nokasõda") jt., kus tunnistajat lastakse lollina paista. Loll on kellegi tapnud. Vennad vahetavad laiba kitsega, diskrediteerivad lolli venna tunnistused ja päästavad ta niiviisi süüdistusest. Eestis peam. kontaminatsioonis AT 1643 + 1600, mida Thompson ei märgi. Räägime sellest ühendist lähemalt AT 1643 juures. ■ AT 1610. Tasuks pooled hoobid Suure levikuga tüüp, ka Eestist p.o. palju, kuid kartoteegist kadunud. Tegelaseks talumees ja soldat vm., ka juut. Üks lubab teisele poole tasust (või kogu tasu), mis kuningas talle annab — saab pooled saadaolevaist hoopidest või kogu peksu. Ka see on ka üks motiive tüübis AT 1642. ■ AT 1611. Mastironimisvõistlus Eestist Ø, kuid on Soomest, Rootsist, Taanist, Venest jne. Madrusekandidaati testitakse. Kukub mastist, jääb juhuslikult taagelvärki rippuma ja hüüab: Tehke järele! Teised imetlevad ta osavust ja ta võetakse tööle. ■ AT 1612. Ujumisvõistlus Levik sporaadiline. Soomest üle 20, Iirist 13. Thompsoni järgi Eestist Ø, tegelikult midagi on, vähemalt 1 tekst Hlj. Kavalpea läheb ujumismeistriga võistlema ja lubab leivakoti kaasa võtta. Meister hakkab pelgama ja loobub. Meenutab Antsu ja Vanapagana jutte, kus analoogilisi hirmutamistrikke tehakse mitmes süžees. ■ AT 1614. Kaval kaevukaevaja AT järgi Eestist 1, Iirist 2. Kaev langeb sisse. Kaevumesiter viskab riided auku, ise poeb peitu. Inimesed mõtlevad, et kaevus on uppunu, ja kaevavad kaevu lahti (st. teevad taastamistöö tema eest ära). ■ AT 1620. Kuninga uued rõivad Kuulus laia levikuga tüüp. Meil praeguseks samuti kindlasti tuntud, kuid kirjalike allikate kaudu. Kuningale tehakse rõivad, mis olevat nähtavad ainult neile, kes sündinud seaduslikust abielust. Kõik teesklevad, et näevad rõivaid — lõpuks keegi laps hõikab: Kuningas on alasti! See viimane repliik on saanud üldtuntud lendsõnaks. ■ AT 1620*. Küüraka ja ühesilmse dialoog Ainet Soomest, Flaamist, Saksast. Ka Eestist ligi 10 teksti. Põhiredaktsioon meil: Ühesilmne ja küürakas vahetavad pilkerepliike. Ühesilmne avab dialoogi: Kuhu lähed nii vara nii suure seljakotiga? Küürakas vastab: Polegi nii vara, tee teine luuk ka lahti, küll näed. ■ AT1621*. Pastor rumalam kui valge hobune Üleskirjutusi Taanist, Ungarist, ka Eestist paarteist teksti. Enamasti üles ehitatud teatava vormeli tõlgendusena: Jumalat ei usu, keisrit ei karda ja meie pastor on rumalam kui minu valge hobune. Selle lause eest satub mees süüdistuse alla ja seletab: 1) ilmastik on heitlik (vrd. vanasõnu asjust, mida ei tohi uskuda, nt. meil EV 12960: Jumala ilma, suure saksa suud ja pisikese lapse pe-d ei või uskuda); 2) maksud on makstud, kohustused täidetud — mida seal karta; 3) valge hobune sattus kord mülkasse ja edaspidi vältis seda kohta, kuid pastoril on vallaslapsed mitme eri tüdrukuga. ■ AT 1624. Juurviljavaras ja tuul Eestist Ø, kuid levinud sporaadiliselt laialt. Juurviljavaras tabatakse ja tekib dialoog. Kust sa siia said? — Tuul tõi. — Ja kes naerid üles kiskus? — Samuti tuul. — Aga kes nad sinu kotti toppis? — Seda ma praegu ise mõtlengi. ■ AT 1626. Kes näeb ilusaima unenäo? Tüübil on lähimotiive valenaljandeis (eriti vist AT 1920-ga). Globaalne levik, enim arhiivitekste Iirist (üle 40), kuid Eestist Ø. On pastor ja köster vm. teeliste paar. Lepivad: hea toit (praetud põrsas vm.) jääb sellele, kes näeb ilusama unenäo. Pastor räägib hommikul, et nägi unes mitmesuguseid taevaõndsusi, sh. rikkalikku toitu. Köster vm. madalam mees ütleb, et ta mõtleski, et härral on seal toitu laialt, ja sõi põrsa ise ära. ■ AT 1628. Emakeel ununenud Lai levik. AT järgi Eestist Ø, kuid tegelikult on siiski. Täisealine tütar on tükk aega linnas olnud, tuleb koju käima, ei tunne enam mõne igapäevase eseme (tavaliselt roopi või reha) nime. Astub sellele põlastusega peale, vars kerkib ja annab talle hoobi vastu laupa. Tüdruk sajatab spontaanselt: Kuradi roobiraisk! vms. Olen kuulnud oma isalt sama ekspositsiooniga, kuid tüpoloogiliselt erinevat juttu, mille allikaid (kui tal neid on) ma ei tea: Mehel oli poeg linnas tugengiks, ei õppinud suurt midagi, niisama jõi ja lakkus. Kord tuli tudeng suvel koju käima. Isa vedas parajasti sõnnikut. Hakkasid rääkima. "Noh, vene keel selge?" — "Ikka, selge kui vesi." — "Näed, seal trepiserva peal on veepudel. Kuidas see on vene keeli?" — "Pudõlka." — "Nii. Lakaluugi ees on redel. Kuidas see on?" — "Redõlka." — "Kuidas sõnnikuhark on?" — "Vigluska." — "Ilus. Ja kuidas sõnnik ise on?" — "Situska." — "Kena küll, poeg, sinu õppimised on sellega õpitud. Võta vigluska ja tõsta situskat." ■ AT 1630A*. Lõi mütsi, isa pea oli sees Rumeenia, ungari materjal AT järgi. Eestist Ø. Poeg tunnistab kohtus, et lõi mütsi, kus isa pea oli juhtumisi sees (või jakki, mis oli juhtumisi ema seljas). Vrd. AT 1800, kus varas tunnistab, et varastas köie, mille otsas oli juhtumisi hobune. ■ AT 1631. Hobune, kes ei roni puusse ~ ei lähe üle puude Levinud sporaadiliselt, sh. tekste Soomest, Leedust, Ungarist, Inglismaalt. Eestist Ø. Parisnik väidab: ta müüb hobuse seetõttu, et see sööb liiga palju ja ei taha puusse ronida. Selgub: see tähendab, et hobune hammustab kõiki ja keeldub üle silla minemast. ■ AT 1631*. Sepp ja rätsep võistlevad pruudi pärast Thompsoni järgi tekste vaid Leedust ja Eestist (meilt u. 10). Eesti tegelaste hulgas on väga palju käsitööliste kombinatsioone, kuid sepp on juba sisu tõttu läbiv. Paarid nt. sepp/rätsep, tisler/rätsep, sepp/puusepp, sepp/kingsepp, kingsepp/rätsep, sepp/sell. Põhiredaktsioonis toimub alul rätsepa käik, seejärel sepa vastukäik. Rätsep väidab: sepp on pime. Tüdruk vaatab sepipajas: tõesti lööb pidevalt rauast mööda alasile. Tüdruk läheb rätsepale. Sepp ütleb tüdrukule: rätsep on hull. Laulatuse ajal torkab sepp rätsepale tulise rauatüki saapasäärde, rätsep karjub, vehib ja märatseb. Sepp saab tüdruku endale. Vahel esineb esimene või teine kavalusakt üksipäini. Erandmotiive: 1) tisler on pime: hööveldades katsub käega; 2) rätsep on pime: ei leia muidu kääre kui rusikaga lauale põristades. ■ AT 1633. Kahasse pärandatud lehm Thompsoni järgi Indiast. Mainisime seda juttu juba seoses "morfismide" vaheldumisega. Vanem poeg võtab endale pärandatud lehmast tagapoole ja saab lüpsta, noorem esipoole ja peab söötma. Vrd. ka loomajutt AT 9B (rebase ja karu saagijagamine); samuti AT 1030 (rumala kuradi ja inimese saagijagamine: viljast pealsed/juurikad, naerist juurikad/pealsed vmt.). ■ AT 1634 on paljude tähtede ja tärnide alla paigutatud jutte mustlastest. Ühelgi neist pole Eestis vasteid. ■ AT 1635*. Ulenspiegeli trikid Mainisime juba, et selle nr-i all on tegelikult mikstuur mitmeid muid nr-eid kandvaist motiividest; sh. novellilaadilistest juttudest AT 921 ja 922; AT 1542, mis on ise mikstuur; AT 1539 (imettegevad asjad: laud, kuldasittuv hobune jne.); AT 1535 (suur ja väike Klaus); AT 1542A (petmisriistad koju ununenud); AT 1590 (oma maa peal); AT 1620 (kuninga uued rõivad); AT 1685 (rumal kosilane) jm.Rääkisime ülal 2 suurest süžee-ehitamise dominandist vanemas naljandikihis:
1. Naljandid seaduspärasest ebaõnnest a) omaenda lolluse tõttu (klassikaliseks näiteks kilplasjutud); b) (omaenda lolluse ja) teise kavaluse tõttu. Kui meenutada, mida oleme seni refereerinud, siis nood 2 põhitüüpi ei tekita vist kahtlust. 2. Naljandid juhuslikust õnnest. See ongi järgmine suurem rühm AT-registreis.
