Ale karjas [756-1489]

 

	Ale kasve õks üles kui kanep,
	vindö virve ruukõnõ,
	kallis sai õks tä kar´apoisikõnõ,
	veerüs öüdsivelekene.
760	Veere õks tä öütse viluga,
	lask´ karja lauluga.
	Olõ-s õks tä kuri kar´a man,
	imelik öüdsi man,
	timmä õks vannu-s hobõsõvaht,
765	kar´alatsõq kadsatõllõ-s –
	kohe õks käste, Ale käve,
	juhatõdi, timä juusk´.
	Olliq õks taal Alel virgaq jalaq,
	virgaq jalaq, lipõ kiil:
770	täl õks ka olliq jänese jalaq,
	jänese jalaq, rebäse kiil –
	jänesel õks no ommaq pikäq jalaq,
	rebäsel lipõ kiil.
	Ale-õks-kõist, velekeist,
775	kallist kar´apoisikõist –
	kaits´ õks tä karja kallehe,
	hoit´ lehme lilli muudo,
	lasõ-s õks tä karja kaara pääle,
	Kiressit kesvä sisse,
780	lasõ-s õks tä sõkkoq külä viljo,
	tampeq muidõ tatrikka,
	Ale lasõ-s õks joht tõusta tõrõldaq,
	kaaro mant karistõllaq.
	Külä õks küll ütel´: “Küll om virk!”,
785	pääkar´us õks vil ütel´ kallepast:
	“Hüä õks tä oll´, höste tekk´,
	armas oll´, au kand´!”
	Leevä- oll´ õks hot´ -koorõq kotikoh,
	leeväkands karmaneh,
790	Ale näkk´ õks kui tuulõ tulõvat,
	näkk´ vihma viirvät,
	tuul õks hot´ tougas´ toorbat,
	vihm sattõ salkunahe,
	Ale lei õks sis laulo laadnahe,
795	vihma siseh veerätelli:
	“Vihma- õks no -kõnõ, velekene,
	sagarikko, mu sõsari,
	naaku-i õks sa, vihma, sadamahe,
	mamma maalõ tulõmahe!
800	Edo õks meid kar´ussit kaiholiisi,
	vitsavõtjit viletsit –
	kohe õks mi veerä vihma aost,
	kohe saamõ sao aost?
	Olõ-i õks meil koto, kohe minnäq,
805	vele tarrõ, kohe veertäq;
	om õks meil kodo kuusõ all,
	tarõ tammõ ossa all,
	kuusõ- ommaq õks meil -nõglaq kodo iist,
	tammõleheq tarõ iist.
810	Kuusõst satas õks meil sälgä kull´a vihm,
	tammõst kibõnaq keerüseq!”
	Ale õks sis, veerüs velekene,
	kallis imekanakõnõ –
	lauli õks kar´us kui kannõl,
815	keerät´ vell´o kui kiik:
	“Veeräq õks sa, vihma, Vinnemaalõ,
	mineq, sado, Saarõmaalõ –
	Vinne- õks kõik –maala viläq kuivaq,
	Saarõmaal sannaq palleq!
820	Ommaq õks kõik näioq sääl unidsõq,
	tüterikuq tümätedüq:
	suvõl om õks näil suu mõskmalda,
	talvõl tarõ pühkmäldä,
	uutvaq õks nääq ojja ussõ ala,
825	lätet tarõ läve mano,
	sis saasõ õks näil suvõst suud mõskõq,
	saasõ talvõst tarrõ pühkeq.”
	Ale õks jal vihmalõ veerät´,
	kallis saolõ kadsat´:
830	“Kui veerät õks ar üle, vihmakõnõ,
	saat üle, saokõnõ -
	olõs õks ma võisiq, velekene,
	kallis kar´usõkõnõ -
	sis annaseq õks ma merele linige,
835	kalarannalõ kapudaq,
	ime toosiq õks ma kirstust kindit,
	maama kastist kaputit,
	sullõ toosiq õks ma leo linikit,
	havvatävve hammit!”
840	Ale õks laul´, esi lausi,
	illos kar´us ilotõlli:
	“Tuust om õks küll vika veid´okõsõ,
	pidä kinni pisokõsõ –
	eelä mullõ õks taa ütel´ uma ime,
845	toona vaak´ vana naane:
	“Õga taha-i õks taa meri linikit,
	kalarand kaputit!
	Merekene õks kõõ tahtsõ meeste päid,
	näiokõistõ koolijit.”
850	Ale õks jal laul´ armahe,
	vihma-ilmal veerüsähe:
	“Tulõq õks jal tsirko, lindaq lõivo,
	tulõq õks sa tsirko, seledäq ilm,
	lindaq lõivo, lõikaq pilv!
855	Sis saasõ õks taa ilm kui inne,
	saasõ päivä kui pääle.”
	Ale õks jal ütel´: “Kae, kae,”
	näküs kar´us: “Näe, näe –
	eelä õks vaest vadõraq vannõvaq,
860	ristilatsõq riidlivaq,
	selle õks om ilma undsõh,
	maa kavva kastõh.
	Ehiq õks no, ilma, kui oll´ eelä,
	päädiq, päivä, kui oll´ pääle!
865	Ilmal ommaq õks naaq ehteq ilosaq,
	pääväl vahtsõq valusaq,
	kõik ommaq õks kui turusta tuudoq,
	ommaq liinasta liidedöq:
	hurmõ-õks-liidseq, harmõliidseq,
870	ristiliidseq, rästiliidseq.”
	Ale õks laul´, esi lausi,
	taat´ sõnna, häste tandsõ:
	“Mis mul õks viga veerätellä,
	kua viga kul´atõlla –
875	hot´ olõ-i õks mul üteh vihma vilte,
	vihma vilte, räüsä rätte,
	vell´o, lää õks hot´ kodo linalikõ,
	linalikõ, vesihämm,
	kotoh om õks mul uma imekene,
880	kallis hüä kandjakõnõ,
	kotoh om õks mul kuiva kolkjani,
	hämme päält pästjäni,
	kinda om õks mul käest kiskjani,
	kulla kuiomapandja!
885	Külä õks ti tsõõrigõq sõsarõq,
	kaiholiseq imekanaq,
	hot´ õks ti olõt rikkast talost,
	rikkast talost, korgõst kotost,
	võõra- elät õks ti –ime ümbrel,
890	kasvo-maama kaalal –
	õga olõ-i teil kuiva kolkjat,
	hämme päält pästjät:
	koolnuq ommaq õks ti kull´a maamakõsõq,
	kalmo lännöq kandjakõsõq!
895	Õga olõ-i õks teil kodo-uutjat,
	kar´a vasta kaejat.
	Kodo ommaq õks teil tuudoq toomõvitsaq,
	kodo saadoq saarõladvaq –
	kui saadõ õks ti pia, saadõ pessäq,
900	läät varra, saat vannoq!”
	Seeni õks tuu laul´ armas Ale,
	kallis kar´us kadsatõlli,
	kooni sääd´ õks tä vaesõq ikmahe,
	noorõkõsõq nuutsk´mahe.
905	Näil õks kõõ silmäq tsilkuvaq,
	nõnaotsaq nõrõtivaq.
	Kar´akõsõ õks nääq lasiq kaara pääle,
	tõõsõ lehmä tõu sisse.
	Ale õks jal virk, ar ai,
910	julgõhõ järge juusk´.
	Sis sai õks näil häbü, hüvvil latsil,
	katõl kaiho-kanakõisil.
	Esi õks nääq ikiq, esi ütliq,
	katõkeske kadsatõlliq:
915	“Meil om õks ka otsane ilodo,
	veid´okõsõ vipõruist,
	pois´kõnõ õks et juusk´ plootnappa,
	visas´ jalgo virgõbehe!
	Mi tulli õks tä karja kaitsmahe,
920	lehme kokko liigutamma.
	Mi ai õks ar külest kümme kõrd,
	kar´a veerest viis vuure.”
	Jätiq õks nääq ikko vähäbälle,
	silmävett veidebälle.
925	“Olõs´ taast õks ka saasiq mi ülä,
	kasusiq mi kasa!”
	Tõõnõ- õks jal –tõõsõlõ kõnõliq,
	tõõnõtõõsõlt küüsütelliq:
	“Vali saa-i õks joht poissi vaesillõ,
930	kallist kaihokandjillõ!”
	Ale õks sis kuuld´, vasta kostõ,
	tahtsõ targastõ kõnõlda:
	“Tuu om õks mul mõtõ väikost,
	kallis miil kar´ussõst:
935	ma taha-i õks joht võttaq talotütärd,
	poiss, võttaq proostat naist,
	võttaq taha-i õks ma kolga kullakõise,
	vaesõ talo Tat´okõise!
	Naist mõtlõ õks ma võttaq rikkast paigast,
940	kossiq korgõt näiot!
	Ku saa õks ma naasevõtjast,
	kulla, naase kosijast,
	ku mullõ õks küll tulõ-i tuu näio,
	kallu-i mullõ kallis kabo,
945	kedä naka õks ma sald´ma sagõhõhõ,
	armahe armatsõmma,
	sis jää õks ma naaselda elämä,
	kabõhisõlda kasuma!”
	Vaike jäiväq õks sis vaesõqlatsõq,
950	mitte mõista-s õks imp midäge üldäq.
	Nakas´ õks jal Ale laulmahe,
	kallis vell´o kadsatamma.
	Aivaq õks jo kodo uma kar´a,
	vell´o kirä keerätelliq.
955	Ale õks imme helläkeist,
	hüvvä maamat, mar´akõist –
	oido õks jo vasta uss-aida,
	vääne vasta värehille,
	kuts´ õks jo poiga kull´a nimelt,
960	hellä nimelt hel´otõlli:
	“Astuq õks sa tarrõ, hämm Ale,
	kakõno kar´usõkõnõ!”
	Ime- õks sis –kõist helläkeist,
	maamakõist, mar´akõist -
965	lehmäq õks jo tahra tandsutõlli,
	lõia otsa oiutõlli.
	Ime õks sis joostõh tarrõ juusk´,
	maama rutto mano läts,
	võtt´ õks tä säläst hämme särgi,
970	totsahunu toorbakõsõ.
	Ai õks sis puja aho pääle,
	kull´a puja korgõhõ.
	Ime pand´ õks sis piimä piisümmä,
	lihaleeme leügenemmä.
975	Ime õks eis´ man laulaskõlli,
	laulaskõlli, lasõskõlli:
	“Peesüq õks no peesüq, Ale piim,
	leügneq, Ale lihaliim!
	Sis võtaq õks ar külm künnärpäist,
980	suur jahe Ale jalost –
	sis riku-i õks mu puja rinnakõise,
	tii-i vell´ot vigalatsõst!”
	Ime õks sis ütel´: “Armas Ale,
	armas Ale, kallis kar´us -
985	astuq õks sa maalõ, armas Ale,
	armas Ale, kallis kar´us,
	süüq õks sa ime hüvvä süüke,
	maama piimä peesütettö!
	Alelõ õks ma armuga anna,
990	hellä nimega heidä:
	süüq õks mul, Ale, olõq armas,
	juuq, poig, saaq julgõ!
	Saaguq õks su'st armas astmahe,
	minguq julgõ juuskmahe,
995	ime minguq õks sul süük süämehe,
	vaogoq juuk varbehe,
	süä minguq õks sul virgast kui veske,
	miil puhtast kui puut´!”
	Ime man õks ka sõnnoga süüt´,
1000	maama jutala juut´,
	pääle süüt´ õks kõõ ummila söögelä,
	juut´ ummila joogõla.
	Alekõnõ õks jal sei armahe,
	kar´alats kallehe.
1005	Ale läpe-s õks üüse maada,
	läpe-s päivä puhada –
	Ale kor´as´ õks kõõ hütsi hüvvä kätte,
	tuhkhavvast tunglit,
	nulga pääle õks kõõ tekk´ nuumrit,
1010	kirot´ kergo kiriväst,
	alost´ õks tä Aa-d, oppõ Oo-d.
	Ime õks sis esele ütel´,
	maama tätäle manidsi:
	“Nägü- õks no –nesse, kuulunõssõ,
1015	miä õks meil pujast saanõnõssõ,
	kar´alatsõst kallunõssõ?”
	Ime õks sis kündö küsümähe,
	nõssi Alelt nõudmahe:
	“Kiä õks taad sullõ kirjä opas´,
1020	pujalõ puukvit?”
	Ale õks jal naard´, esi ütel´,
	vikur poig veerätelli:
	“Mullõ opas´ õks taa varõs kar´a man,
	Kireslehm kirjä näüdäs´,
1025	Kir´o õks sarvil kirotõlli,
	Kar´o sõrol sõiratõlli!
	Selle õks taa kirot´ kirriv Kires,
	kirriv Kires, kallis Kar´o:
	lehmäq ai õks ma liina lepistöhe,
1030	ai turu toomistohe,
	sinnä putu-s õks pur´o-tuulõkõnõ,
	paista-s pallav pääväkene;
	kaalane õks sääl oll´ kastõhain,
	olõne orashain,
1035	lehmäq seiväq õks kõtu kui kõdra,
	mao tävve kui mar´a.
	Õga õks ma, vell´o, virotõllõ-s,
	aja-s kodo ma kur´astõ:
	vihmal veere õks ma kodo vidävähe,
1040	tahtsõ tullaq tassakõtsi,
	Must´ol lasõ-s õks ma jalga murrada,
	Sit´ol jalga sirotõlla.
	Selle mullõ ka õks Kires kirja opas´,
	lehm näütse õks küll lilli-raamatot.”
1045	Ime õks küll uskõ puja jutto,
	võtt´ tõõst tõõsõ jutto.
	Ale õks jal ütel´: “Maamakõnõ”,
	kuts´: “Kull´a imekene,
	mineq õks jal, ime, nüssäq piimä,
1050	tuuq tarrõ tugõvahe!
	Väikol om õks no lehmäl väkev piim,
	madalal makus´ piim.”
	Ime tandsõ õks sis joostõh tahra mano,
	lehme mano leelotõh.
1055	Maas´o and´ õks no piimä magusat,
	Sit´o piimä selget,
	ime tull´ õks sis tarrõ rõõmsahe,
	Ale mano armahe.
	Ime kurnas´ õks tä kull´alõ pujalõ,
1060	and´ armuga Alelõ:
	“Serbäq õks sa, Ale, selget piimä,
	maidsaq, poig, Maas´o piimä!
	Täämbä and´ õks taa Kar´o katõvõrra,
	Kullõs-lehm kolmõvõrra.”
1065	Ime käsk´ õks ar puja puhkamma,
	kar´alatsõ kat´mõllõ.
	Ime jätä-s õks imp lauda kassi kasiq,
	liuda tiid´o tiristelläq -
	Ale taha-s õks ime purust tarrõ,
1070	maama põhust põrmandut –
	ime pühke õks kõõ tarrõ tandseh,
	kasõ lauda laulõh.
	Imel oll´ õks küll pujast hüä miil,
	kanast miil kalõvanõ.
1075	Sis heitseq õks nääq õdago magama,
	os´aq ummi olge sisse.
	Magasivaq õks kui üte unõkõist,
	leinälise lebäsiväq,
	Ale õks jo imme ülest ai,
1080	kandjat üles kallutõlli:
	“Maama, viiq õks no juvvaq Jutikillõ,
	mõskmit mõnõlõ lehmäle!
	Täämbä lää õks ma karja inne muid,
	vala kõkõ varahappa.”
1085	Ime õks sis rutto asklõ ai,
	maama joostõh lehmäq juut´,
	inne õks tä päivä lehmä nüss´,
	kurnas´ muidõ kuuldmalda –
	nätä saa-s õks joht külä näidsikil,
1090	kaiaq muidõ kar´ussil.
	Ale känge õks sis jalgo virgastõ,
	heit´ sõlmõq sõira muudo,
	kar´a- õks tä –kotte kohendõlli,
	sääd´ sälgä salkunat,
1095	kallut´ õks tä sõnno karmanihe,
	märke pandaq mässokahe.
	Varra ai õks tä kar´a kaldõhõ,
	liigut´ lehmäq lepistöhe -
	Ale oll´ õks sis kar´us kui kannõl,
1100	vitsavõtja kui viiol,
	lilli- lauli õks tä -muudo lepistikuh,
	kulli muudo kuusistikuh.
	Ale lasõ-s õks külälä maada,
	küläpoisala puhada.
1105	Karja õks jal oidoq Oll´okõsõq,
	karja tandsõq Tat´okõsõq –
	Ale õks sis uik´ unitsiast,
	sõimas´ sõsard kui sõrmus:
	“Tat´o õks mõtsa unitsiga,
1110	unitsiga olõvat!
	Midä õks sa kavva kotoh teit,
	kavva kotoh kaldut?
	Uma elleq õks sa ime helikot,
	kalle maama kavalot.
1115	Sedä õks ma tiiä selgehe,
	tiiä õkva õigõhõ:
	selle jäit õks sa kodo kaugõst,
	jäit ilma-illatsõst:
	kotoh puheq õks sa pudrupaakõist,
1120	lakit latsõ livvakõist!
	Külä õks sa näio noorõkõnõ,
	kallis kar´usõkõnõ,
	karja tahtsõ õks ma aiaq kavvõndõhõ,
	meelimarja muilõ mailõ –
1125	sis tundnu-s õks sa tiid takah tullaq,
	mõistnu-s maad mano saiaq!”
	Ale õks laul´, esi ütel´,
	umal suul sorahõlli:
	“Kaotada õks ma taha-s kar´ussit,
1130	mar´a moitjit maalõ jättäq!”
	Ime õks sis kullõl´ Ale laulo,
	kulla puja kuminat –
	keset lauli õks tä karja kui kell,
	kar´a veereh kui viiol.
1135	Ime õks sis lausi meelestäni,
	memme meele poolõstani:
	“Õga olõ-i õks naaq õigõq ilma jutuq,
	kõrrah rahva kõnõgeq!
	Muido ülti õks nail poisal puidsõq sõnaq,
1140	lõhmusitsõq lõigahusõq –
	mino saa-i õks joht pujal puidsõq sõnaq,
	lõhmusitsõq lõigahusõq,
	pujal saavaq õks mul puhtaq lauluq,
	kaabupääl kalleq sõnaq!
1145	Ale laul õks mul mõnõst parebehe,
	mõnõst naasest nal´atsõppa!”
	Ale ai õks jal kar´a kaldõhõ,
	lehmäq lillihaina pääle.
	Ale lask´ õks kepse kui kid´o,
1150	karas´ häste kaldõh,
	esi õks jal kitt´ kiräkeist,
	laul´ kallist kar´akõist:
	“Süüq õks jal, kull´a kar´akõnõ,
	maidsaq, meelimar´akõnõ,
1155	süüq õks, kari, ilosahe,
	maidsaq, mari, magusahe!
	Mingu-i õks ti, kari, kavvõndõhõ,
	meelimari, muilõ mailõ!
	Agu jõvva-i õks mi iä ette minnäq,
1160	kuu-päivi kokko aiaq,
	ette jovva-i õks agu kivilä visada,
	mano sõudaq sõmõral?
	Kivikene õks meil pekko pudõnõs,
	sõmmõr sõrmila lagonõs
1165	kar´a õks meil ette visatõh,
	hulga ette heiteh.
	Mineq õks jal, kull´a kar´akõnõ,
	keeräq, kull´a kiräkene,
	mineq õks jal ilma ajamalda,
1170	nõrga vitsa nõstmalda!”
	Ale taha-s õks lehmile lüvväq,
	Peelot vitsaga pessäq –
	Ale õks kõõ lehme libistelli,
	külä karja kabistõlli.
1175	Alet kitiq õks kõik kütseq külämeheq,
	pääle targaq talopujaq:
	“Kual om õks taa pääväl Ale kar´ah,
	linnu poiss lehme man,
	külä jääväq õks kõik Peeloq pessmäldä,
1180	roosaga rops´malda:
	roosa olõ-i õks sis juuni Jutikil,
	kivi muhka Mustikil.”
	Ale õks sis kadsat´ kar´ussilõ,
	veerät´ vitsavõtjillõ:
1185	“Miä õks meil viga täämbä lauldaq,
	kolmapääväl kul´atada?
	Kullus om õks taa ilm kolmapääväl,
	ninni-hüä neläpääväl,
	kolmapäävä õks mi võimõ kul´atõlla,
1190	kar´usõq kadsatõlla –
	kolmapäävä õks meil kumu kodo kuulus,
	helü hellä velisihe!”
	Ale õks esi iist ütel´,
	tõõsõq pia perrä lasiq.
1195	Ale õks lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
	"Kullus´ om õks meil lauldaq kolmõkeske,
	veerüs nelä-viiekeske!
	Siin kuugu õks mi kodonurmõ pääl,
1200	ese pikä põllu pääl,
	vasta õks meil laulvaq noorõq nurmõq,
	lööväq pille põllupindreq.
	Siist õks meil kumu kodo kuulus,
	helü hellä velisihe."
1205	Ale õks lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
	"Külä õks ti kar´usõq, sõsarõq,
	vitsavõtjaq virvekeseq,
	ti võidõ õks küll lauldaq viie võrra,
1210	kuvvõ võrra kul´atõlla!
	Kulda- ommaq õks teil -ristiq kodo pääl,
	hõpõristiq rihe pääl.
	Vasta kuugi õks teil korgõ kodo,
	laul´ marganõ maja,
1215	vasta õks teil väräq värisiväq,
	laidõq vasta laulivaq."
	Ale õks jal kadsat´ kar´usilõ,
	veerät´ vitsavõtjillõ:
	"Teil ommaq õks kõik värmidöq väräq,
1220	lakidoq laidõ ussõq,
	siski olõt õks ti, rikkaq, vihanoq,
	olõt, korgõq, kurvaliseq.
	Mille õks ti viisi-i veerätellä,
	mille suta-i sorahõlla?
1225	Hiuss om õks teil hellä ola pääl,
	kandlõkeeleq kaala pääl -
	kas käse-i õks teil hiuss ilotõlla,
	vahalatva vallatõlla?"
	Ale õks lausi meelestäni,
1230	uma meele poolõstani:
	"Uhkil ommaq õks teil sõnaq huulõ pääl,
	targol hammastõ takah -
	ma õks kõõ, vell´o, veerätelle,
	imekana ilotõllõ.
1235	Vasta laulvaq õks mul savidsõq sainaq,
	uikvaq olidsõq ussõq,
	ruu- õks kõik -katusõq robisiq,
	saina toeq torisivaq.
	Siske taha õks ma, vell´o, veerätellä,
1240	Ale, vell´o, as´atõlla -
	viländ saasõ õks meil vanah vaike ollaq,
	hiiropääh hillä elläq!
	Minol käsk õks vaesus vallatõlla,
	leinä elo leelotõlla -
1245	meil õks ka om maja matal´,
	ommaq katusõq kasinaq,
	kodo om õks meil kor´usõkõnõ,
	maja mar´amärsikene,
	ilodu om õks mul kaiaq hindäl,
1250	häbü hüästä hõimust.
	Sedä õks ma mõtlõ umal meelel,
	umal keelel keerätele:
	kui õks ma vinnü, velekene,
	sirgnõ, saapaseerekene -
1255	no ommaq õks hot´ aiaq meil arõnoq,
	saibaq maalõ meil sadanoq -
	vahtsit naka õks sis aido alostamma,
	saibapaarõ pandmahe!
	Esekene õks mul tege ruudjist,
1260	palmitsõs paijuvitsõst,
	ruudjakõsõq õks kõik rutto lagonõsõq,
	paijuvitsaq painusõq.
	Tõistõ tii õks ma puuldõ tõõn´a aia,
	pessä sisse pistüliidse -
1265	tõõn´a saasõ õks vaest aida tõõsõst iäst,
	pistüliidseq õks vaest peräh-tulõjillõ!
	Kui jovva õks ma tiineq tingäkeise,
	kostke saiaq kop´kakõise,
	maalõ kaku õks sis savidsõq sainaq -
1270	agu tii õks ma sainaq samõtitsõq,
	panõ pingiq pihlapuidsõq!”
	Alelõ õks kõik kar´usõq kadsadiq,
	vitsavõtjaq veerätelliq:
	“Kerge om õks taa keelega tetäq,
1275	ummil mokõl moodutõlla!
	Oo õks taad laiska sino esse,
	kammõlikko kasvatajat –
	esest olõ-i õks kui iih-minejät,
	kasvatajast kallutajat,
1280	sääne ka õks saasõ timä sugu,
	saavaq latsõq laabõrdajaq!”
	Ale õks ütel´: “Olõ-i õigõ,
	pelgä-i ti penätämist!
	Mul ka õks om virk ime,
1285	om tark taadõkõnõ –
	ma õks vaest olõ ime suku,
	kallis, maama kalenjat!
	Mul õks murõh esekesest,
	murõh tähe tätäkesest -
1290	ese joud õks ar minno kasvatõlla,
	joud veljä vinnütellä,
	sis jää õks ma ese jälile,
	astu tätä asõmõllõ.
	Kui kosi õks ma naase korgõst paigast,
1295	taha riiboq rikast naist,
	sis ajamõ õks ar ese aho pääle,
	kull´a tätä korgõhõ.
	Sääl või õks tä piipo poksutõllaq,
	tubakot tossutõllaq –
1300	sis anna õks ma tälle armuleibä,
	hoitmast õks ma vadsa vaal´atõlõ,
	kasvatammast õks jal liidä pehmet leibä.
	Esse vii õks ma sanna säläga,
	kangla all asõmõllõ.
1305	Õga pilka-i õks ma esse ne imme,
	naka-i verd vihkamma!”
	Ale õks tuud kõnõl´ kar´ussillõ,
	veerät´ vitsavõtjillõ.
	Tat´o õks jal vasta tankõlli,
1310	Kull´o sõnno kullutõlli:
	“Kui mi õks elä, sis mi näe,
	kui kasu, taha kaiaq,
	kas sa õks küll nii tiit,
	uhkõ vell´o nii olõt!
1315	Üts olõt õks sa poig ütsäst,
	kalamaim katsast –
	agu läät õks sa hukka, hoiet poig,
	üts lats üle käe?
	Kolga nakat õks et kiile kullõma,
1320	preile saavaq õks vaest sõnaq perüs hüäq,
	agu kostat õkssa esele kur´astõ,
	haarat maamalõ halvastõ?”
	Ale õks sis lausi meelestäni,
	meelest, meele poolõstani:
1325	“Kar´akõnõ õks jo sais kaldõh,
	märksaq lehmäq mälehtäseq.
	Õga jovva-i õks imp täämbä tangõlda,
	vaivo sõnno vaeldõllaq –
	hüäl olõ-i õks mi tunnil tuuldõ saanuq,
1330	kallel pääväl karja tulnoq:
	meid ommaq õks vaest kaenoq kur´aq naaseq,
	halvaq naaseq hau takast!”
	Sis aivaq õks ar kodo uma kar´a,
	ese kirä keerätelliq.
1335	Kar´a aivaq õks nääq lauta laulõh,
	kid´opoigõ kiuhkõh.
	Õga- läts õks küll –üts umma kodo,
	kar´alatsõq kalduvvaq.
	Mõnõl tull´ õks küll kotost kohvi hõng,
1340	piitnä hõng perrest,
	Ale läts õks kõõ majja madalahe,
	astõ tarrõ alatohe.
	Ale õks sis imme helläkeist,
	timä maamat mar´akõist –
1345	ime õks sis pujalõ ütel´,
	Alelõ arotõlli:
	“Täämbä tuu õks ma kirstust kipõ vitsa,
	ala kaanõ kõivo kasvo,
	sul pöörä õks ma maalõ pöksikõsõq,
1350	kaku maalõ kaadsakõsõq –
	mille sais´ õks teil kari kadastikuh,
	lehmäkeseq liiva pääl?
	Õga süü-i õks taa kari kadajit,
	korja-i kivve kid´o pujaq:
1355	kiviq jääväq õks küll suuhtõ kui soraq,
	kataj om õks küll kahrõ kui karss –
	mokkõ jääväq õks naaq mano muudsahe,
	keele sisse kimmähe,
	kivi lasõ-i õks imp kid´ol kepse lüvväq,
1360	kataj lambal laulo laskõq.”
	Ale nakas´ õks sis imme pallõmma,
	kuku maamat kumardama:
	“Kull´a õks maama, kuku maama,
	tsirgu ime, tsipa ime,
1365	täämbä annaq õks sa mullõ andest,
	pallõ pall´o uskvast!
	Ime, jätäq õks sa täämbä pess´mäldä,
	kaadsaq maalõ kakmalda,
	puja panõq õks ar vits poolkallõ,
1370	kulla konetska otsa,
	inne kullõq õks ar, ime, mino ohto,
	kalle latsõ kaibuist!
	Sedä eiske õks ma tiiä, imekene,
	kallis lats kavatsõllõ:
1375	täämbä anna-i õks joht Peelo pudrupiimä,
	Kir´o keedüse liime,
	Peelo and õks piimä peotävve,
	Pool´o poolõ toobikõist.
	Ime-õks-sa-kõnõ helläkene,
1380	mesimarja maamakõnõ,
	kar´a naka õks ma kaihho kaibamma,
	or´a ohto ütlemmä!
	Täämbä minno õks küll Kull´o kur´otõlli,
	tiidse Tat´o teotõlla:
1385	mi ütliq õks nääq esse imisest,
	vanna naist vasikõst!
	Kulla õks sa maama, kuku maama,
	kagoh saisi õks ma iist kui sainaga,
	olli iih kui ussõga!
1390	Esse ütliq õks nääq valla vaesõst,
	kihelkonna kehvätsest.”
	Ime õks sis lausi meelestäni,
	memme meele poolõstani:
	“Oo mu kull´a pujakõnõ,
1395	mino armas Alekõnõ!
	Hot´ meid nääq sõimsseq sõgla kerest,
	vana vaka uurdist,
	vaesil om õks küll vaja vaiki ollaq,
	alatuisil perrä andaq!
1400	Rikkaq ommaq õks näil eseq, rikkaq imeq,
	rikkaq veleq viieq-kuvvõq.
	Ma õks hot´ mõtlõ umal meelel,
	umal keelel keerätelle,
	mi mass õks et Ale mereterä,
1405	suurõ järve soolaterä,
	sedä tihka-i õks ma kellege üldäq,
	mõnõlõ mõistutõllaq –
	vaesus õks ütles: olõq vakka,
	kurv elo: saisaq kotoh!
1410	Rikkil om õks taa õigus ülemb,
	om kohus korgõmb:
	rikas ütles õks sõna, tuu om õigõ,
	korgõ kost, kõik kulsseq;
	vaenõ õks ütles, tuu om võlss,
1415	koor´a kost, kiäke kuulõ-i.”
	Ime õks jal Alelõ ütel´,
	maama kanalõ kadsat´:
	“Täämbä viska õks ar vitsa virusõllõ,
	aja toki aho ala,
1420	täämbä jätä õks vil sinno pess´mäldä,
	kandja, karri andmalda!
	Sullõ panõ õks ma hirmu hiussõhõ,
	kandja, kari kaala pääle,
	ime, panõ õks ma hirmu umast iäst,
1425	kandja, kari kaugust!
	Kui õks sa viil hummõn karja läät,
	läät ülehummõnitsõ,
	sõimasõq õks hot´ sinno, lõimasõq,
	tõõmeeli tõmbasõq –
1430	õga õks taa naar nahka riku-i,
	irv´mine ihho putu-i,
	õga anda-i õks sõlgõ sõimajallõ,
	kiite keelepessijälle!
	Keele- om õks taa –kandja keträjä,
1435	sõimaja sõõr´ataja.
	Kivi om õks hot´ kimmä keelega,
	kand märksa meelega,
	puja- õks sa –kõnõ, poisikõnõ,
	lats, lamba tsirgukõnõ,
1440	uma hoiaq õks sa kiil kimmäp,
	uma miil märksap!
	Selle sinno ka õks naaq või-i võhluq nätäq,
	või-i kadõq kannahtõlla -
	võhluq võisiq õks, ar teesiq võis´mõst,
1445	kadõq kaiaq kanamunast -
	selle sinno õks nääq naardvaq kar´a man,
	sõsarõq sõimlõsõq,
	et om õks ka vaesõl vallus lats,
	tinakandjal terräv poiss.
1450	Kar´a saisaq õks sa iih kui kaalets,
	kirä takah kui kikas,
	kaalets, hoiaq õks sa karja kallehe,
	kibõhõhõ Kiressit!”
	Ime õks vil pujalõ ütel´,
1455	Alelõ arotõlli:
	“Kui nääq õks vil hummõn sinno irv´väq,
	Alekõist armõtost,
	üle ütleq õks sa saa üts sõna,
	tuhandast tukõv sõna:
1460	“Esi olõt õks sa, Tat´o, kui takjas,
	olõt, Kull´o, kui kotkas!
	Õga sata-i õks taa maalõ mu müts,
	lää-i küpär küle pääle –
	innep teil õks taa rätt rötsähüs,
1465	räti lääväq õks teil nulgaq nur´atost!”
	Ale pidi õks kõõ meeleh ime sõna,
	uma kandja oppusõ.
	Ale käve õks küll kar´ah kõõ suvõ,
	hoit´ kirjä kinäste:
1470	miä õks tette, kõik oll´ hüä,
	uratõdi, oll´ vaike.
	Õga timä õks imp imele ütle-s,
	kaiba-s kotoh kandjalõ.
	Ime õks küll küsse, ütel´: “Hüä!”,
1475	kandja nõud´, nõsta-s kurja -
	kõõ sõkk´ õks ar kur´a kundsa ala,
	talla ala taatõlli.
	Jätt´ õks tä kundo kur´a meele,
	kadastikko kalõ süäme,
1480	kodo õks tä vei kulla meele,
	imele ilo-laulu.
	Mõni õks hot´ ütel´ mõnd muudo,
	kua ütel´ kolmõ muudo,
	Ale oll´ õks kallis, kannaht´ läbi,
1485	kullõl´ kur´a sõnakõsõ –
	kannahtajal õks kats saasõ,
	kullõjallõ kolm saasõ,
	kats õks lätt kallest,
	kolm kõkõ kulusapast.

Piibumees isa

Ale koolis