Kaadsist saab tondi hobune Kommentaar ja sisu kokkuvõte

Vanemate saatus
[9819-10035]

 
     Taadsi õks tuud esse ne imme,
9820 kattõ kaiho-vanõbat!
Näide käveq õks jo kodo kõik kubijäq,
käveq tarrõ kõik taarasteq,
näile õks jo mõõka tirgutõdi,
kaalarauda raputõdi:
9825 kopseq lasta-s õks imp umma koto piti,
marsseq umma maija piti -
kodo oll´ õks jo müüd kogonest,
ese maja igäväst.
   Tuulalõ õks kui viidi tuu sõna,
9830 kulla koolu-jutukõnõ:
”Tütär om õks sul ojja uppunu,
silla päält sisse lannö,
timmä om õks et veenü suur vesi,
lainõ lakk´a laotanu;
9835 Taadsi karas´ õks suurõ vuu sisse,
karas´ valgõ vatu sisse,
vuukõnõ õks vei ne vuhahti,
vatt timmä vandsutõlli,
õga tiiä-i õks imp kotust, kohe otse,
9840 tiiä-i asõnd mano astoq!”,
imekene õks sis haigõst haarõte,
ese tõppõ tõmmate.
   Haigõst jäiväq õks nääq süämehaigusõl,
koti pääle õks jäiq süäme kurbusõl.
9845 Ime kuule õks ar kolmõ päävä peräst,
ese viidi õks jal viie päävä peräst -
suurõl kuuliq õks nääq süämekurbusõl,
hauda lätsiq õks nääq meelehaigusõl.
   Kaadsi õks jal esse helläkeist,
9850 vanna Tuumõ tugõvat -
tuud aete ka õks vällä umast tarõst,
käste marss´ma umast majast!
Tuum pand´ õks vil ette kats hobõst,
veerät´ kats verevät,
9855 miä jäiväq õks vil Kaadsil müümäldä,
joodikõl juumalda.
   Esi õks tä ikk´ minneneni,
kahitsõlli kaldunna:
”Minnäq tihka-i õks no tütärde mano,
9860 tõistõ poigõ poolõ.”
   Koh oll´ õks tä päävä, oll´ tõõsõ,
esi õks tä lausi meelestäni,
meelest, meele poolõstani:
”Sedä ka õks ütel´ sada suud,
9865 kümme kiilt keerätelli,
halva elläq õks kui puja jalotseh,
hüä väü pähütseh.
Innep veerä õks ma uma vere mano,
oiu liina ugla mano!”
9870    Sis läts õks Tuum puja poolõ,
kaldo uma kana mano.
Ese jovva-s õks imp ohto üldäq,
umma kaiho kaibada.
   Poig õks sis esele ütel´,
9875 papalõ pajatõlli:
”Sullõ õks no paras, papakõnõ,
taad vaja, vana miiss!
Tuud peide õks sa Kaadsit kallepast,
poiga kõkõ puhtapast,
9880 et olli õks tä tark kõnõlõmma,
virk sõnno viskamma.
Tälle naksiq õks kui kirjo kirotamma,
maja kaartõ kallutamma,
meele võinuq ka õks sa kirjä kirotõlla,
9885 tiidäq andaq armillõ!
Tuu oll´ õks sul hirm hiussõh,
pelg peenü palgõh,
et lääme õks mi ossa ots´mahe,
papalt jako pallõmma!
9890    Hot´ om õks meil liinah leib kallis,
soolanõ suupala -
palakõist õks mi sööme, tõist saamõ,
kolmandat korjellõ -
siske laula õks mi uma lavva man,
9895 piäme illo pingi pääl!
   Salvõq olliq õks sul tävveq saiaterri,
kotiq kulatskejauhõ,
süä sattõ õks sul uma salvõ mano,
miil kuive kottõ mano.”
9900    Pujakõnõ õks vil irve esekeist,
vanna papat pahandõlli:
”Kohe jäi õks sul kuku pujakõnõ,
sino kallis Kaadsikõnõ?
Agu jäi õks tä kakkoq kaarnillõ,
9905 hiuss vasseq varõsillõ -
kulda täl õks sääl hiussit kohendasõq,
vahalatva vandsutasõq?
Hüäst sai õks sul pujast hüä palk,
ausast latsõst hüä annõ.
9910    Ese, võinuq õks sa kooldõh kirotada,
haigusõl karvõndõlla -
kõik võinuq õks su hinge ülendellä,
maama nimme manitsõlla!
Vara läts õks kui tuul taiva pääle,
9915 sau mõtsa sattõ,
liinalõ õks küll sai leelotõlla,
alõvollõ as´atõlla.
   Ese, olõq õks no iä mu man,
kaihomeelel kambrõh -
9920 pilgat hoia õks ma poig peräkõrra,
vihat lats viimäst kõ,,,rda!
Hot´ mullõ õks sa anna-s umma jako,
umma varra vaotõllõ-s,
pääsö, hoia õks ma sinno umal pääl,
9925 kitä papat kirä-tüül.
Kirä- minno õks sa -mehest kinnütit,
kulla häste koolitit -
küll piä õks ma kõrda esest,
mammast kõrda magusat.
9930    Ese, võidõq õks siin elläq uma iä,
Tuum ollaq tooli pääl-
õga olõ-i õks siin liinah ikäv elo,
kasvatajal kammõlik!”
   Ale õks tuud imme helläkeist,
9935 timä tätät tähekeist!
Sai õks sis kuuldaq üle kolga,
üle veere veid´okõsõ,
tuuhtõ viidi õks et tarrõ tark poig,
ullimajja uhkõ Ale,
9940 sis õks ka laul´ laisk ese,
videlik veerätelli:
”Kõik saivaq õks no kätte mu sõnaq,
ese sõnaq ilmuvaq:
no läts õks mul hukka hoiet poig,
9945 üts lats üle käe!
Ime, oodit õks sa kodo umma poiga,
kait kodo kallist last,
nuur om õks et naane käeperäh,
rahakarp kangla all.”
9950    Imekene õks sis ikk´, esi ütel´,
vaot´ sõnno vana naane:
”Alelõ õks ma saadi sada sõnna,
toukse tuhat tervüt.
Tälle õks ma sandilt sõna saadi,
9955 tuulõlt saadi õks ma tuhat tervüt,
pääle saadi õks jal sault mito sõnna.”
   Ese õks sis ütel´: “Muido tark,
om kavval mu Kat´o -
ma õks ka, ull´, arvo saa,
9960 turak teeda toolko võta -
sant jovva-i õks joht sõnaga saataq,
ilma- tiiä-i õks joht -koto kotikandja!
Alel oll´ õks vaest kuul mito koto,
aastakal mito asõnd?
9965    Tuul läts õks ar ruugo robisõmma,
sau merde sattõ,
selle jäide õks sa ilma umast pujast,
armõdo umast Alest.
Innep lasknoq õks sa kel kirotõlla,
9970 annoq tiidäq telefonil,
kuah om õks et liinah sääne poiss,
alõvoh sääne Ale -
agu tulno õks sis kunage kodo,
ese majja madalahe?
9975    Minno ütliq õks sa, naane, rõipõst,
vanna Virgest videlikust -
no elät õks sa iä rõipõ majah,
laisa mehe lavva takah:
Alel jäi õks no maja tegemäldä,
9980 illos tarõ ehitämäldä.”
   Imekene õks sis ikk´ ilma-väega,
kado-väega kahitsõlli:
”Leevä- panõ õks no -koorõ kotikohe,
leeväkandsu karmanehe.
9985 Hot´ sinnä õks ma saa santeh,
lää kulla kor´atõh -
agu otsi õks ma, ime, tuu liina,
otsi vällä ulli-tarõ,
nätä saasiq õks vil timä näokõist,
9990 hellä Ale hiusõkõist!”
   Esekene õks jal lausi meelestäni:
”Sa koolõt õks ar minneh,
kor´atõh, maama, maalõ satat.
Õga inäp õks sa ullist arvo saa-i,
9995 turakost toolko võta-i,
sinost olõ-i õks taa ulli sütütäjät,
rumala rohitsõjat -
eiske ommaq õks kõik targaq tuuh tarõh,
ulli hoitjaq huuneh.
10000    Mi õks vil ooda mõnõ ao,
kulla mõnõ kuukõsõ,
määne meele õks küll kodo sõna tulõ,
kaihosõna kasterahe.
Kui jouda-i õks imp ulle sütütellä,
10005 tullu andaq turakallõ,
(naaq teiväq õks vaest ilma tütrikuq,
mõtõldoq mõrs´akõsõq),
sis kutsu õks mi kokko umadsõq,
aja rinda ristilatsõq,
10010 sis noilõ õks mi jätä uma jao,
uma osa oiutõllõ:
risti- õks mi -latsilõ kiroda,
oiutõllõ umatsillõ.”
   Ese õks jal lausi meelestäni,
10015 uma meele poolõstani:
”Seeni olõ õks ma eis´ peremiis,
vaesõ vara vahtjani,
koni om õks mul õigus hindä man,
tervüs tõõsõla käelä!
10020 Miä meele õks no sai umast pujast,
sai kaiho kanasõst?
Võõrit ka õks nakat pelgämmä,
umatsit uhatamma!”
   Ime õks jal ikula kõnõli,
10025 silmäviil veerätelli:
”Ma tohi-i õks imp midäge üldäq,
kulla kuige kõnõlda -
mullõ saivaq õks jo kätte valgõq vadsaq,
kätte pehmeq piiragoq!
10030 Neil jäi õks no vadsol vaakumahe,
piirakil pidsisemmä -
illos pand´ õks meid Ale ikmahe,
kallis hiuss kahitsõmma.”
   S´oo oll´ õks taa ausa Ale laul,
10035 kavala Kaadsi sõnaq.

Kaadsist saab tondi hobune Kommentaar ja sisu kokkuvõte