Taadsi surm ja Ale hullumine Vanemate saatus

Kaadsist saab Tondi hobune
[9711-9818]

 
     Seeni õks tuu Kaadsi viina jei,
  suurõh liinah lel´kot lei,
  tälle sai õks sis mano sada miist,
  tougas´ mano tuhat sõnna:
9715 ”Provvakõnõ õks sul vette viirdö,
läts sisse silla päält!
S´oo sai õks et, Kaadsi, sino peräst,
kukko sisse kur´a peräst -
mille pessit õks sa Taadsit mõtsa veereh,
9720 kolgõt kunnu kaalal?
Ale lasõ-s õks sul otsane tappaq,
lasõ-s kogone kolkeq!”
   Sis läts õks jo Kaadsi kohtlatsõst,
Tuum häpü tundmahe.
9725 Sis nakas´ õks tä kodo minemähe,
silla viirde veerümähe,
sis tahtsõ õks vil kaiaq umma Taadsit,
nätäq puhast provvakõist.
   Sis tull´ õks jo tuuhtõ kottallõ,
9730 sai mõtsa saarõ mano,
koh õks tä pess´ pikkä naist,
nuhel´ timmä suuril nuiel.
   Kuri tull´ õks sis miiss kuusistikust,
pokan suurõ palo päält,
9735 viina- olli õks täl –pots´ka puusa pääl,
ollõpang ola pääl.
   Ütel´ õks sis tälle suur sõbõr,
toet´ Toomõ-tä-herräle:
”Sul ka õks no om süä haigõ,
9740 paha pardsi meelekene:
jäide õks sa ilma umast naasest,
armõdo abikaasast!
Sul om õks no hallõ umma naist,
puhut süänd üle provva -
9745 no võtaq õks sa sõira, suur sõbõr,
süäme kostuist, kull´a vell´o!”
   Kaadsi õks sis ütel´: ”Tuuq, ma kae,
annaq, sõbõr, umma sõira!”
   Vaadist nakas´ õks sis viina valamahe,
9750 pütüpunnist punn´mahe.
Seeni õks tuu punnõ pokan poiss,
kisk´ viina tapu-kikas,
sõbõr õks tälle sõiratõlli,
truuk toppõ turilahe:
9755 “Seeni õks mi joomõ sedä viina,
liidä suuhtõ leemekeist -
varste toosõ õks meil papa parebat,
vana ese ilosappa!”
   Papa tull´ õks jal pangiga mano,
9760 tur´o mano tuubrega.
Esi õks tä lausi meelestäni,
uma meele poolõstani:
”Ma tõi õks küll mano magusappa,
Kaadsi meele meelütüist!”
9765    Tuu õks küll oll´ tuu Tunt´,
viguritsep vilets miiss,
kiä ragi õks naid raudsaapit,
mütt´ tallo mürgütsit.
   Esi õks tä naard´ hill´okõtsi,
9770 toet´ sõnna tä truugalõ,
(kõnõl´ õks tä Kaadsi kuuldmalda,
hellä hinge tiidmäldä):
”Küll lätsiq õks mul hikkõ hiiroq ruunaq,
mustaq olliq õks mul ruunaq murrõlitseq,
9775 pääle kaki õks ma ravvadsõq saapaq,
mürgütallaq tahvatsõlli
sedä õks paare laotõh,
neid hinge hiileh!”
   Esi kallut´ õks kõõ Kaadsilõ viina,
9780 toppõ toobiga tälle.
Esi õks tä man kargõlli,
tikõ miiss tirgatõlli:
”Juuq õks sa, Kaadsi, lüüq laulo,
olõq vessel, virkur´ miiss!
9785 Jälke sullõ õks mi naida noorõ naase,
osta tõõsõ ubasuu,
jälke sullõ õks mi võta Riiä rikka,
Riiä rikka, Tarto targa,
kel om õks taa kulda kotitäüs,
9790 hõbõhõt hõlmatäüs!
Ma sullõ õks vil anna umast suust,
velelatsõ veerätelle,
sis suqka õks mi oiu umatsõst,
kallu hõimust kallest!”
9795    Kaadsi tiiä-s õks Tundist tunnistõlla,
tiiä-s üldäq tigõhõst.
Seeni õks sis jei suur joodik,
tundsõ viina Toomõ poig,
kulla õks kooni maalõ kumahto,
9800 murdo musta mulla pääle.
   Kaadsi õks sis kummalõ kumahto,
suu õks täl pitsö pindre pääle -
sinnä õks sis kuule kuri Kaadsi,
vali naasevaivaja.
9805    Tunt´ õks sis naard´ tugõvahe,
patu ese indsitelli,
kiviq õks sis ülest kiirdüväq,
kannuq suust kakkuvaq.
   Tunt õks ütel´ tuu sõna,
9810 patu ese ilotõlli:
”Ma joudsõ õks ar pettäq, joudsõ kittäq,
hiile s´oo hingekese -
meele sai õks no minejä hopõn,
tundõlõ tukõv ruun!”
9815    Kiä õks naaq viina koolõsõq,
linnu lõpõs liikvallõ,
tundõlõ õks nuuq saavaq hobõsist,
patulõ padi ruunast.

Taadsi surm ja Ale hullumine Vanemate saatus