Kas eesti võrdlustes pööratakse suuremat tähelepanu kellegi/millegi omadusele või kellegi/millegi liikumisele? Mille põhjal seda üldse otsustada? Millised argumendid on meie võrdlusekujuliste kõnekäändude puhul kõige olulisemad? Missuguseid mõttekäike võiks võrdluste sees ehk taga näha?

1. Võrdluse predikaat ja argumendid

Suurem osa eesti võrdlusetüüpidest sisaldab öeldist. Nagu tavalises eesti keele lauses, võib siingi predikaadiks olla kas finiitne verbivorm või finiitse verbivormi ühend mingi muu sõnavormiga, näiteks: vihma tuleb nagu Noa ajal, kargab ninna kui kass.

Semantiline predikaat, mille funktsiooni täidab öeldis, väljendab situatsiooni tüüpi (semantilisest aspektist tähistabki lause mingit situatsiooni); situatsiooni osalisi märgivad argumendid. Öeldis semantilise predikaadina on lause semantiline kese, mille leksikaalsest tähendusest oleneb aktantide arv, nende funktsioon ja vormistus. Predikaatverbi grammatiline vorm osaleb subjekti referendi arvu ja isiku ning situatsiooni aja, modaalse hinnangu ja semantilise orientatsiooni (tegumoe) väljendamisel (EKG 1993: 11).

Predikaadi semantilised funktsioonid on tegevus, nt: Poiss jookseb; protsess, nt: Ilm läks külmaks; seisund/omadus, nt: Uks on lahti, Juuksed on sassis. (Erelt 1986: 8). Argumendi semantilisteks funktsioonideks on situatsiooni osaliste rollide näitamine: tegija; kogeja; valdaja; argument, mis on mingis mittepsüühilises või mittefüsioloogilises seisundis või protsessis; argument, millele tegevus on suunatud; vahend; koht; aeg; lähtekoht; sihtkoht jne.

Kõik eesti kõnekäändude kartoteegis sisalduvad võrdlused on jaotatud vastavalt väljendis sisalduva predikaadi semantilisele funktsioonile tegevust, protsessi või seisundit/omadust kajastavateks väljenditeks. Need 1218 võrdlusetüüpi, mis on määramata süntaksiga (siia predikaat ei kuulu ja seetõttu ei saa ka argumentide funktsioone fikseerida) (vt Õim 1997), jäävad väljapoole analüüsi.

Ülevaate eesti võrdluste dünaamilisusest/staatilisusest annab joonis 1.

Võrdluse koosseisu kuuluvate erinevate funktsioonidega argumentide sagedust kirjeldab joonis 2, kus 1 - agent, 2 - kogeja, 3 - valdaja, 4 - argument, mis on mingis mittepsüühilises või mittefüsioloogilises seisundis või protsessis, 5 - argument, millele tegevus on suunatud, 6 - vahend, 7 - koht, 8 - aeg, 9 - tegevus, 10 - protsess, 11 - seisund/omadus, 12 - kõrvallause, 13 - sihtkoht, 14 - lähtekoht, T - tegevus, P - protsess, S/O - seisund/omadus

Ilmneb, et suurem osa (umbes 2/3) eesti traditsioonilistest võrdlustest on oma olemuselt staatilised, st väljendavad mingit omadust või seisundit, nt jalad nagu maa küljes kinni. Kõige suurema hulga väljenditega on esindatud rühm, kus võrdlusvahendiks olev argument tähistab situatsiooni osalist, mis on mingis mittepsüühilises või mittefüsioloogilises seisundis, nt lahja kui labakinnas. Tunduvalt harvem võib see argument väljendada valdajat (nt vastumeelt nagu härjal), agenti (nt istub justkui nunn), või kohta (nt pime nagu neegri kõhus). Hoopis vähe on võrdlusi, kus selle argumendi funktsiooniks on märkida situatsiooni osalist, millele tegevus on suunatud (nt valva nagu kassi), või aega (nt soe kui jaanipäeval).

Dünaamilise iseloomuga võrdlusi on kartoteegis tunduvalt vähem. Nende hulgas omakorda moodustavad 2/3 väljendid, millega minu arvates väljendatakse tegevust, nt lõikab rukkeid nagu kana teeks pesa. Kui võrdluse koosseisu kuuluv predikaat märgib tegevust, siis on võrdlusvahendiks oleva argumendi semantiliseks funktsiooniks kõige sagedamini agent, nt käib nagu munas kana. Suhteliselt tihti tähistab see argument ka situatsiooni osalist, millele tegevus on suunatud, nt teeb nagu kirjut lehma. Väga vähe on aga võrdlusi, mille puhul on võrdlusvahendi-argumendi ülesandeks märkida kohta (nt kallab kui kaevu), mingis mittepsüühilises või mittefüsioloogilises protsessis olevat situatsiooni osalist (nt mökitab kui kits), vahendit (nt läheb nagu lepase reega) või valdajat (nt käänatakse kui kolgispuul kaela).

Kui võrdluse koosseisu kuuluvat predikaati saab määratleda protsessi väljendavana (nt sooldub nagu räimepütt), siis kõige tavalisemad on väljendid, kus võrdlusvahendiks olev argument tähistab situatsiooni osalist, mis on mingis mittepsüühilises või mittefüsioloogilises protsessis, nt käib kui käkitegu. Harvem kohtame nimetatud positsioonis situatsiooni osalist, millele tegevus on suunatud (nt hoiab kui hingeõnnistust), kohta väljendavat argumenti (nt kaob nagu maa alla), kogeja-argumenti (nt kurvastab nagu lind) või valdaja-argumenti (nt nina tilgub nagu setul). Üliharva on võrdlusvahendiks oleva argumendi täpsemaks semantiliseks funktsiooniks aja tähistamine (nt vihma tuleb nagu Noa ajal).

Kõigi kolme võrdlusetüübi puhul on võimalikud väljendid, mille koosseisu ei kuulu võrdlussidesõna - neid ei ole küll palju, kuid nad on siiski olemas (nt joob lehma eest; ajab tõrva moodi peale; kirikuhärra viisi täis õginud). Samamoodi on võimalik, et võrdluse koosseisu kuulub rohkem kui üks predikaat (nt jookseb nagu oleks sulahõbe sukke sees; tolmab nagu kütist tehakse; puhas nagu habemenoaga puhtaks aetud).

Kui predikaat väljendab tegevust või seisundit/omadust, siis on võimalik, et võrdlusvahend tervikuna märgib hoopis lähtekohta. Seisundivõrdluste puhul märgib võrdlusvahend siis kõige sagedamini situatsiooni osalist, mis on mingis mittepsüühilises või mittefüsioloogilises protsessis (neutraal₁), nt: parem ikka kui paljas vesi; koerem kui koer. Tegevusvõrdluste puhul märgib nimetatud argument agenti (tegemist on üksikjuhuga): mia juõ viina rohkem kui suurõmaa obo vett juob.

2. Võrdluste struktuuris kehtivad moodustusmallid

Kui pisut süveneda eesti võrdlustes toimuvasse, siis paistab üsna pea kätte, et kuigi võrdlus koosneb (nn ideaaljuhul) võrdlusobjektist, võrdlusalusest, konjunktsioonist ja võrdlusvahendist, st ühte objekti võrreldakse teise objektiga mingi sarnase tunnuse/omaduse alusel, võrreldakse tegelikult enamasti hoopis situatsioone, olukordi, või täpsemalt - ühte konkreetset objekti mingis situatsioonis, teise, kuid üldise(ma) objektiga (vastandina konkreetsele) mingis teises situatsioonis. Põhjuse nii arvata annab võrdluses sisalduva öeldisverbi tähenduse jälgimine. Kui jagada võrdlus võrdlussidesõnale eelnevaks ja sellele järgnevaks pooleks ja kummalgi poolel moodustada traditsiooni kuuluvate elementide toel võimalikult loogiline lause, siis tõepoolest võrreldaks justkui kedagi/midagi situatsioonis kellegagi/millegagi situatsioonis. Nt: keegi mugib leiba nagu vabadik mugib nurgas leiba; keegi tuleb kusagilt tagasi kui tullakse tagasi kirikust. Niimoodi võrdlustele lähenedes selgub, kui suures ulatuses on nad tegelikult väljajättelised ja kuivõrd "valitud" ning erinevad osad kahe vastandatud lause/poole koosseisudest on jäänud traditsiooni. Näiteks: keegi paneb midagi kuhugi nagu keegi paneb jalad saapasse, midagi tuleb kusagilt nagu tuleb midagi kirvevarrest. Traditsiooniliseks ei pruugi sugugi muutuda ainult lause pealiige - alus, vaid ka kõrvalliikmed - sihitis ja määrus.

Toetudes eespool kirjeldatud tulemustele võrdluste moodustajate määramisel ning keskendudes predikaadile ja primaarsetele argumentidele, on eesti võrdluste struktuuris võimalik näha teatavaid iseloomulikke moodustusmalle. Järgnevalt esitatavad mudelid ei kajasta võrdluste traditsioonilisi koosseise, pigem haaravad nad kaasa mõeldavaid argumente (pms subjekte) väljendi võimalikust kontekstist, eesmärgiga näidata, missugune võiks tõenäoliselt olla ühe või teise kõnekäänu mõtestus. Samas on järgnevad tõlgendused ka mõnevõrra subjektiivsed ning autor ei välista teistsuguseid lähenemisi.

Kasutatud tähised ja märgid: A (tähistab enamasti subjekte) - agent ~kogeja ~valdaja ~osaline, mis on mingis mittepsüühilises või mittefüsioloogilises seisundis või protsessis (neutraal₁); B (tähistab enamasti objekte) - osaline, mis on mingis mittepsüühilises või mittefüsioloogilises seisundis või protsessis (neutraal₁) ~osaline, millele tegevus on suunatud (neutraal₂) ~vahend; C - koht ~aeg; D - tegevus ~protsess ~seisund; * - moodustusmallid, mille esinemussagedus on väga väike.

Kuna nimetatud moodustusmallid kujutavad endast mitmeastmeliste taandamiste tulemusi, siis lisan ka aluseks olnud nn originaalmõtestused ja neis kasutatud tähistuste sisu: keegi - element kuulub traditsiooni; (keegi) - element kuulub traditsiooni mõnikord; keegi - element ei kuulu traditsiooni, kui teda kasutatakse võrdlust ümbritsevas lauses; (keegi) - element ei kuulu traditsiooni, kuid teda võidakse kasutada ümbruslauses; [keegi] - element ei kuulu traditsiooni ja teda ei kasutata ka ümbruslauses; ? - küsitavused.

Võrdlused, milles predikaat väljendab tegevust

1. A1 teeb nagu A2

1.1. (keegi/miski) liigub/tegutseb/käitub (millegi suhtes ~koha suhtes ~ajal ~seisundis ~vahendiga) nagu [liigub/tegutseb/käitub] keegi/miski (kellegi/millegi suhtes ~vahendiga ~koha suhtes ~ajal ~seisundis ~situatsioonis)
läheb kui maamõõtja, teeb tööd nagu tihane, põgeneb kui juut risti eest, küpsetab nagu rebane sitikat tunamullusel tuleasemel, niidab kui tsigand piitsaga, läheb nagu kala mõrda, kisab kui kass küünlakuul, koer sööb nagu tühi küün, mugib leiba nagu vabadik nurgas, iniseb kui vasikas, jõriseb kui käsikivi, kaagutab kui kana

1.2. (keegi) tegutseb kellegi moodi
hakkab sea moodi sööma

2. A teeb B1 suhtes nagu B2 suhtes

2.1. (keegi) liigub/tegutseb/käitub (kellegi/millegi suhtes) nagu [tegutsetakse] kellegi/millegi suhtes (situatsioonis ~koha suhtes ~tegevuse puhul ~ajal)
teeb nagu kirjut lehma, tao kui rauda aga palavaks ta ei lähe, paneb nagu jalad saapasse, sööb palju leiba kui põhku, kräätsutab pilli nagu kassi vaevab, võtab oma hõlma alla nagu sütevaka, massest kätte kui varese poigil, käänatakse kui kolgispuul kaela

2.2. (keegi) tegutseb (millegi suhtes) millegi moodi
otsi leivatüki viisi

3. A teeb C1 suhtes nagu C2 suhtes

(keegi/miski) liigub/tegutseb/käitub (koha suhtes) nagu [liigutakse/tegutsetakse/käitutakse] koha suhtes
kallab kui kaevu, sõtkub kui savi sees, tuleb tagasi kui kirikust, läheb kui kuuse alt koju

4. A teeb B1-ga nagu B2-ga

(keegi/miski) liigub/tegutseb (millegagi) nagu [liigutakse/tegutsetakse] millegagi
läheb läbi kui laevaga, lõikab nagu kreissaega, ajab raha kui roobiga kokku

5. A1-l liigub B nagu A2-l ?

(kellelgi) liigub (miski) nagu [liigub] kellelgi [miski]
jookseb nagu kurel

6. A teeb nagu D puhul

6.1. (keegi) liigub/käitub nagu [liigutakse/käitutakse] seisundi puhul
nohiseb nagu oleksid silgud otsas

6.2. (keegi) käitub/tegutseb (millegi suhtes) nagu [käitutakse/tegutsetakse] situatsiooni puhul
naerab nagu herneid valab tühja tünni, kergitab püksi nagu mustlane niidab heina

6.3. (keegi) liigub/käitub nagu [liigutakse/käitutakse] tegevuse puhul
köhib nagu puid raiub, läheb nagu lennates

Rühmade 6.2 ja 6.3 puhul võib tekkida küsimus, miks verbide valab ja niidab puhul räägitakse situatsioonist, aga nt verbi raiub puhul tegevusest. Siin on määravaks olnud asjaolu, et kahele esimesele verbile lisandub traditsioonis veel päris suur hulk elemente, verbile raiub aga mitte. Sellise vahetegemisega on juhitud tähelepanu võrdlustele, kus võrdlusvahendi poolel on tegemist pikema kirjeldusega.

7. A1 teeb B1 suhtes rohkem kui A2 B2 suhtes

keegi tegutseb millegi suhtes suuremal määral, kui tegutseb keegi millegi suhtes
mia juõ viina rohkem kui suurõmaa obo vett juob

Võrdlused, milles predikaat väljendab protsessi

1. A1-ga toimub nagu A2-ga

(millegagi/kellegagi) toimub (koha suhtes ~ kellegi/millegi suhtes) nagu [toimub] millegagi/kellegagi (millegi/kellegi suhtes ~koha suhtes ~seisundis)
sooldub nagu räimepütt, käib läbi kui vile sea peast, sureb nagu vana hobune heinatropp lõugade vahel, käib ühe käest teise kätte nagu mustlase hobune, piip tolmab nagu kalkahi, keel käib suust välja nagu hundinahk

2. A1 käitub nagu A2 B suhtes

(keegi) käitub (millegi/kellegi suhtes) nagu [käitub] keegi millegi/kellegi suhtes
armastas nagu siga musta pangi, loodab nagu juut tühja tõrre sisse, mängib nagu kass hiirega

3. A käitub B1 suhtes nagu B2 suhtes

(keegi) käitub (kellegi/millegi suhtes) nagu [käitutakse] kellegi/millegi suhtes (kohas ~ajal)
ootab nagu päevatõusu, usub nii vähe kui tuld takukoonlas, sunnitakse kui käekirvega, armastab nagu võisilma laupäeva õhtul pudruvaagnas

4. A1-te on näha nagu A2-te

(kedagi/midagi) on näha (niimoodi) nagu [on näha] midagi
saab näha nagu vana hõbedat

5. B1-ga toimub A1 käes nagu B2-ga A2 käes ?

(millegagi) toimub nagu [toimub] millegagi kellegi käes
käib kui kaljapudi laste käes

6. A tuleb/tekib/kaob/toimub C1 suhtes nagu C2 suhtes

(miski) tuleb/tekib/kaob/toimub (koha suhtes) nagu [miski tuleb/tekib/kaob/toimub] koha suhtes
tuleb nagu kirvevarrest, sõnad jooksevad nagu hernekoti suus

7. A1 tunneb/tunnetab nagu A2

(keegi) tunneb/tunnetab (millegi suhtes) nagu [tunneb/tunnetab] keegi (millegi suhtes)
kurvastab nagu lind, kardab kui kurat kukelaulu, kardab punast kui rebane, kardab kodu nagu hunt kiviaeda

8. A1-l õnnestub nagu A2-l B suhtes

(kellelgi) õnnestub nagu [õnnestub] kellelgi koha suhtes
veab nagu vanal hobusel vastu mäge

9. A1-le läheb B nagu A2-le

(kellelegi) läheb (miski) nagu [läheb miski] kellelegi
läks nagu muhulase märale, häbi sai kui koerale

10. A1-l toimub B-ga nagu A2-l

(kellelgi) toimub millegagi (kohas) nagu [toimub millegagi] kellelgi
nina tilgub nagu setul, hambad plagisevad suus nagu vanal hundil

11. A-ga toimub nagu D puhul

11.1. miski on seisundis/omadusega/liigub nagu [miski on seisundis/omadusega/liigub] seisundi puhul
kõik liha valutab justkui oleks kontide pealt lahti

11.2. (millegagi) toimub nagu [toimub] tegevuse puhul
tolmab nagu kütist tehakse

11.3. (millegagi) toimub nagu [toimub] situatsiooni puhul
raksub ja paugub nagu Ratla mees hakkaks ilmale tulema

12. A tuleb C1 puhul nagu C2 puhul

midagi tuleb nagu [midagi tuleb] aja puhul
vihma tuleb nagu Noa ajal

13. A1-ga käitutakse nagu A2-ga

(kellegagi) käitutakse kellegi moodi
peetakse koera viisi

14. A1 käitub nagu A2

(keegi) käitub kellegi/millegi moodi
ajab tõrva moodi peale

Võrdlused, milles predikaat väljendab seisundit või omadust.

1. A1 on/teeb nagu A2-s

(keegi/miski) on seisundis/omadusega/käitub (millegi suhtes; kohas; ajal) nagu keegi/miski [on seisundis/omadusega/käitub] (kellelgi; millegi/kellegi suhtes; kohas; ajal, situatsioonis; seisundis)
lahja kui soolatud oravas, armastab viina nagu koer konti, pead olema nagu niit nõela silmas, või kui meevaha, tuba kuivalt inimesi täis nagu ahi kuivalt hagu täis

1.2. (keegi/miski) käitub/on seisundis kellegi/millegi moodi
elab kärbse viisi, kirikuhärra viisi täis õginud, seamoodi väsinud

2. A on nagu D

miski on nagu situatsioon
tema jutt on kui hobune situs vette, üksikud pered kui hunt laiali sittund, käsi kui koer pist ännä piiu, muhe nägu nagu oleks peent leiba söönud

3. A1-te on nagu A2-te

(kedagi/midagi) on (seisundis/omadusega) nagu kedagi/midagi [on seisundis/omadusega](kohas; kellelgi)
palju nagu sibula venesid, lapsi kui järijalgu

4. A on seisundis/omadusega nagu B suhtes

miski on seisundis/omadusega [millegi suhtes] nagu [miski on seisundis] millegi suhtes
nagu kulli paska kõik kohad täis, suu nagu labidaga pähe löödud

5. A1-l on kogemus nagu A2-l

(kellelgi) on kogemus nagu valdajal [on kogemus](millegi suhtes; ajal)
vastumeelt nagu härjal

6. A1-l on omadus nagu A2-l

kellelgi/millelgi on omadus millegi suhtes nagu valdajal [on omadus millegi suhtes]
asjal on kaks otsa nagu heinaaegsel ilmal, paks perse temal taga nagu mõnel perenaisel

7. A1-l on B seisundis/omadusega nagu A2-l

kellelgi on miski seisundis/omadusega (kohas) nagu valdajal [on miski seisundis](kohas; situatsioonis; ajal; tegevuse puhul)
suu mustab nagu tsiganil, kõht täis kui rehepeksjal, suu kinni kui konnal jakobipäeva ajal, sääremarjad kui soorebasel, nina nagu härjal peas; kang hõlma all nagu kabelilõhkujal

8. A1 käitub nagu A2

(keegi/miski) käitub (niimoodi; koha suhtes) nagu [käitub] keegi (situatsioonis)
magab kui vana kasukas, istub nagu kirikuline pelgab tööd, seisavad reastikku nagu soldani, seisavad nagu tindid sooja vee sees

9. A on C1-s nagu C2-s

(keegi/miski) käitub/on seisundis [kohas] nagu [keegi/miski käitub/on seisundis] kohas
elab nagu karukoopas, vagased kui kirikus, ilm on kui kaane all ?

10. C1-s on nagu C2-s

kusagil on seisund nagu kohas [on seisund]
pime nagu reheahjus, kord nagu Viiburi sõjakoolis

11. C1-s on A-d nagu C2-s

kedagi on (niimoodi) (kohas) nagu kohas [on kedagi]
rahvast nagu laadal, inimesi vähe nagu vaese mehe matustel

12. A1 on rohkem mingisugune kui A2

(keegi/miski on) rohkem mingisugune (kohas) kui keegi/miski [on mingisugune] (situatsioonis)
koerem kui koer, hambad pikemad kui leib, hullem kui põrgutagune lage, jämute jämeb kui pikute pikemb

13. A1-te on rohkem kui A2-te

kedagi/midagi on rohkem kui kedagi/midagi [on] (kohas)
rahvast rohkem kui inimesi, õnne enam kui mõistust, enam lapsi kui lusikaid

14. C1-s on A rohkem mingisugune kui C2-s

[kohas] on miski rohkem mingisugune kui kohas [on miski mingisugune]
elu hullem kui põrgus

15. A teeb B1 suhtes nagu B2 suhtes

(keegi) käitub/on seisundis (kellegi/millegi suhtes) nagu [keegi käitub/on seisundis] kellegi/millegi suhtes (situatsioonis)
valva nagu kassi, hoia justkui mädamuna, kui kukub hakkab haisema, vihane nagu emasüdame peale

16. A on nagu D puhul

16.1. (keegi/miski) on seisundis/omadusega nagu [keegi/miski on seisundis/omadusega] seisundi puhul
puhas nagu habemenoaga puhtaks aetud, sirge nagu küünarpuu alla neelanud, ehmatanud nagu kausi katki teinud

16.2. (keegi/miski) on seisundis/omadusega (kohas) nagu [keegi/miski on seisundis/omadusega] situatsiooni puhul
rõõmus nagu kasvaks tema rukkil kaks pead otsas, paha olla nagu koer oleks suus maganud, suu punane peas nagu oleks murdmast tulnud

16.3. (miski) on seisundis/omadusega nagu [keegi/miski on seisundis/omadusega] aja puhul
soe kui jaanipäeval, vagusi nagu kaerakülvi aeg, kõht täis kui jõululaupäeva õhtul

16.4. (keegi) on seisundis nagu [keegi/miski on seisundis/omadusega] protsessi puhul
rõõmsad kui saaki jagades

17. C1 puhul on A nagu C2 puhul

(millalgi) on miski omadusega nagu [miski on omadusega] aja puhul
hea toit nagu jõulu esimese püha hommikul

18. C1-s on B-d nagu C2-s ?

kusagil on midagi millegi moodi
saunas sooja vene moodi

Kirjandus

Erelt, M. 1986. Eesti adjektiivisüntaks. Tallinn.

EKG = M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare. Eesti keele grammatika II. Tallinn 1993: Eesti TA KKI.

Õim, K. 1997. Eesti võrdluste struktuur. Magistritöö Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis. Tartu.

Tagasi esilehele