KOGUMISTÖÖ

Rahvaluulekogujad Valjalas 1995: Kadri Peebo, Ell Vahtramäe, Mall Hiiemäe, Tuuli Otsus, Astrid Tuisk.

Foto K. Ribenis.



pilt kus s6idetakse autoga Möödunud sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel toimus rahvaluule suurkogumine kaastööliste e korrespondentide abiga ning selle tulemusena on Eesti Rahvaluule Arhiiv praegu oma kogude rikkuse poolest üks tähelepanuväärsemaid maailmas. 1935. aastast alates hakati igal aastal välja andma Eesti Vabariigi presidendi preemiat parematele rahvaluulekogujatele. Tänapäeval on ERA korrespondentide võrk suhteliselt hõre - u 50 püsivamat kaastöölist, kellelt enamasti igal aastal (vahel ka pikemate vaheaegadega) saabub rahvaluulealaseid materjale ning viimasel ajal ka mõne teema (või piirkonna) uurimuslikku laadi käsitlusi. Mõned saadetised on eriti mahukad ja väärtuslikud ning 1994. a. iseseisvuspäevaks taastati ka presidendi preemia määramise tava.
pilt onust rattaga metsas 1930. aastail toimusid mitmed kogumisvõistlused (vt. ajalugu) ning ka II Maailmasõja järgsel perioodil on seda kogumismoodust kasutatud (nt uuemate rahvalaulude kogumine 1960. aastail; rahvamängude jm kogumisvõistlus J. Hurda juubeli puhul 1989. a. jne). 1992. aastal toimus õpilaspärimuse kogumise võistlus paljude eesti koolide õpilaste abiga, 1993. a. korraldati samasugune aktsioon vene koolides ning 1994-1995. a. viidi läbi tudengifolkloori kogumise võistlus (vt tänapäeva folkloor).
Aastakümnete vältel on folkloristid järjekindlalt korraldanud kogumismatku ning tänapäevalgi toimub iga aasta juunikuus ERA töötajate ekspeditsioon mõnda Eestimaa kihelkonda, kus püütakse koguda võimalikult mitmekesist rahvaluuleainest (nii vanemat pärimust kui tänapäeva folkloori) käsikirjalise materjalina, helisalvestatuna ja videofilmidena.
Lisaks korralistele ekspeditsioonidele käiakse väiksemate gruppidena ka muudel kogumismatkadel.
Alates 1980. aastatest on rohkesti lindistatud ja filmitud Eestis tegutsevaid rahvaarste ning kogutud andmeid, mälestusi, rahvajutte jm ka endisaegsete kuulsate ravijate kohta.
Viimastel aastatel on jäädvustatud mitmeid rahvamuusikute üritusi (nt lõõtspillimuusika päevad jm), kaasaegset tähtpäevakombestikku (nt mardi- ja kadrisandid jm) ning tänapäeva õpilas- ning tudengiellu kuuluvaid sündmusi (tutipäev, rebasekslöömine jm).
Erna Jaas ja Salme Pikat. Koidula Küla
Mariinski rajoonis. Foto M. Remmel 1994.


Alates 1991. aastast on käsil projekt "Rahvuskultuur Eesti asundustes" - Siberi eestlaste unikaalset rahvapärimust on kogutud Krasnojarski krais, Tomski, Kemerovo ja Omski oblastis ning publitseeritud seerias "Eesti asundused" (vt publikatsioonid; BIF Newsletter I - A. Korbi artikkel). Eesti Keele Instituudi folkloristid (EKI) on kogunud rohkesti rahvaluulet Põhja-Eesti kihelkondadest, eelkõige rannikualadelt. 1980. aastatel käisid EKI rahvamuusika sektori töötajad korduvalt kogumismatkadel Vastseliina kihelkonnas. Kihnu ja Setu ekspeditsioonide eesmärgiks on veel elava laulutraditsiooni jäädvustamine, sealhulgas ka kombestiku osana (nt pulmad jm).
"Baltika" folkloorifestival 1989: marid.

Foto A. Asplund.



ERA kogudesse on jäädvustatud ka hulgaliselt idapoolsete soomeugrilaste rahvapärimust. Alates 1974. aastast on järjekindlalt kogutud ja uuritud vepsa rahvaluulet, palju materjali sisaldavad mordva, handi, mansi ja udmurdi kogud.
Ann Junts, 82 a. ja R. Viidalepp Kirbla kihelkonnas Mõisima külas
Saariku talus 1936. a. Foto R. Viidalepp.