Heliarhiiv
Stuudio Esimesed helisalvestused Eesti Rahvaluule Arhiivis pärinevad 1912. aastast, fonografeeritud A. O. Väisäneni poolt. Aastatest 1912-1948 pärineb 2151 fonogrammi 575 fonograafirullil. Nüüdseks on vaharullidel olev materjal kopeeritud elektrilise adapteri abil magnetofonilindile. Aastatel 1936-1938 plaadistati Riigi Ringhäälingus eesti (aga ka liivi, isuri ja läti) parimaid lauljaid ja muusikuid, tulemuseks üle 700 fonogrammi 131 heliplaadil.
Alates 1953. aastast on rahvaluule arhiivil olnud lindistamisvõimalus. 1993. aastal Avatud Eesti Fondi toetusel saadud digitaalse stuudiotehnika abil on asutud vanemaid lindistusi renoveerima.
Lisaks eesti materjalidele leidub arhiivis lindistusi naaberrahvaste folkloorist. Suurt tähelepanu on pööratud soome-ugri hääbuvate väikerahvaste folkloorile (liivlased, ingerlased, isurid, vepslased), viimastel aastatel ka handi ja mansi folkloorile.

Heliarhiivi kogud




Seisuga 01.01.2001

aastad (materjal) ühikuid palasid
ERA, Fon. (vaharullid) 1912-1948 575 2151
ERA, Pl. (reportaazhplaadid) 1936-1938 131 746
RKM, Mgn. I (stereolindistused, analoog) 1973-1993 85 1657
RKM, Mgn. II (monolindistused) 1953-1993 4503 59732
RKM, ER (Eesti Raadio lindistused) 1957-1992 88 1285
RKM, Mgn. K (koopiad teistest arhiividest) 1939-1991,? 192 3213
DAT (DAT magnetofonisalvestused) 1992 - 108 6726
FAM (stereokassettsalvestused, analoog) 1991 - 393 20640
CD (digitaalsalvestused, põhil. MiniDisc) 1997 - 433 15912
Kokku 6508 112062

Korraldus


Helisalvestused kuuluvad eri nimetustega seeriatesse, järgmiseks ühikuks on lindi (fonograafirulli, plaadi) järjekorranumber ja väikseimaks pala. Ka helisalvestuste kohta on olemas eraldi (käsikirjalisele kogule analoogilised) registrid.

Igal folklooripalal on oma pass e. viide, mis näitab:
  1. tema asukohta heliarhiivis;
  2. tema päritolu (kes, kus, millal on ta esitanud ja kes jäädvustanud).

Viide helilindistusele:
RKM, Mgn. II 3533 (14) < Muhu, Nõmme k - K. Salve ja J. Sarv < Iisa (Raissa) Uulits, s 1889. a. (1975)
st:
kogu ja seeria nimi (Riikliku Kirjandusmuuseumi magnetofonilindistuste teine seeria); lindi number; sulgudes pala number (varasematel salvestusel on palad tähistatud väiketähtedega); päritolu tähistav < märk, esitaja on pärit Muhu saarelt (kihelkonnast) Nõmme külast, koguja nimi, <, esitaja nimi ja sünniaasta, lõpuks sulgudes kogumisaasta.


Kartoteegid
Heliarhiivi kartoteegis on iga pala kohta kartoteegikaart, millel leidub:
1) viide pala asukohale heliarhiivis; 2) pala zhanrikuuluvus; 3) pala algussõnad; 4) lühike sisukokkuvõte; 5) esitaja nimi jm andmed 6) esitaja täpne elukoht 7) koguja nimi 8) kogumisaeg


Kaardid on rühmitatud rahvaluulezhanride kaupa ning nende rühmade siseselt omakorda enamasti traditsiooniliste temaatiliste alajaotustena (ainult uuemad rahvalaulud on järjestatud alfabeetiliselt algusvärsi järgi):

Et leida heliarhiivi kogudest materjali kihelkonna, koguja või esitaja järgi, tuleb kasutada ERA üldkartoteeke.

[ Tagasi E R A-sse ]
[ Kogud ] [ K&sikirjalised kogud ] [ Fotoarhiiv ]