Suvistepühad, nelipühad


Suvistepühad, nelipühad (mdM Troit's'ä, mdE Trovits'a).

Troit's'ät peetakse seitse nädalat pärast lihavõttepühi. Kirikukalendris kuuluvad nelipühad kahekümne tähtsaima püha hulka. Mordvalased hakkasid suvistepühi iidsete pühade kõrval tähistama pärast ristiusustamist (umbes 18. sajandist alates). Esmalt palvetati kirikus ja seejärel korraldasid tüdrukud pärnapuu all kasepalvuse (mehed ei tohtinud sellest osa võtta).

Suvistelaupäeval kaunistati aknad kaseokstega (hiljem riputati neid eeskotta, kaitsmaks end kurjade jõudude eest, samuti raviotstarbel). Tüdrukud kandsid kaseokstest ja lilledest tehtud pärgi ja riputasid neid ka maja välisseintele vastavalt majas elavate tüdrukute arvule. Tavapäraselt käisid tüdrukud kaseokstega majast majja, laulsid tavandilaule ja palusid jumalatelt häid peigmehi ning ülistasid peo korraldamiseks toitu andnud tüdrukuid.

Õhtul läksid tüdrukud kaunistatud kasekesega jõe äärde. Jõekaldale asetatud kasele kummardanud, võtsid neiud pärjad peast ja viskasid need vette. Kui pärg jäi veepinnale ujuma, sai tüdruk varsti mehele, kui aga vajus põhja, siis tüdruk suri. Siinsamas pesid neiud kombekohaselt jalgu. Pärast seda võtsid nad kaske kaunistanud rätikud ja paelad kase küljest ära, murdsid puu katki ja viskasid selle tulle, millel valmistati tavanditoitu.

Enne rituaalset söömaaega lausus tüdrukute vanem (mdE pr'avt teiter' - pr'a ’pea’, pr'avt ’juht, vanem’, teiter' ’tüdruk’) palve, kus paluti tugevat tervist ja häid peigmehi. Kolm korda panne üles tõstes ohverdati valmistatud toitu jumalatele. Pärast söömist suudlesid tüdrukud rituaalset laulu lauldes üksteist läbi suurte kasevihtade. Pidu lõppes suvistetele pühendatud lauluga.

Suvistepühal toimusid *naistepalvus Baban' ozks ja *külapalvus Velen' ozks ohverdamise ja tavandisöömaajaga. Tavaliselt tapeti jões pestud lammas, kelle sarvede külge olid seotud kaseoksad. Samaara kubermangus asendas ohverdamist meemõdu (pure) pidu. Ohverdamise kohale istutati mõnikord pihlakas.

Suvistelaupäeval mälestati surnuid. *Kalmistupäevast (mdM kalmalangon' shi) sai üks peamisi mälestamispühi.

Suvistepühadel oli töötamine keelatud. Sel ajal oli kombeks teha vihtu ja istutada rõikaid.


Kirjandus:

Jevsevjev, M. E. Izbrannyje trudy. T. 5. Mordovskaja svadba. Saransk 1966;
Melnikov P. I. (Andrei Petshorski). Otsherki mordvy. Saransk 1981.