Ennustamine


Ennustamine (mdM gadadondama, mdE gadajamo , orozhejamo).

Ennustamisi mainitakse nii lauludes kui ka matmis- ja mälestamiskombeid, sünni- ja pulmakombeid kirjeldavates 18. sajandi allikates. Tavaliselt ennustas üks inimene, ühisennustamised toimusid harva. Enamasti ennustasid tüdrukud, vähesel määral ka naised. Poisid ja mehed võisid ühiselt ennustada näiteks viljasaagi suurust.

Eristatakse rituaalseid ja igapäevaseid, mõnikord ka juhuslikke ennustamisi. Rituaalne ennustamine oli tavandiline toiming. Ennustamine toimus palvuste ajal, hiljem peamiselt olulisemate kalendripühade (vana uusaasta, jõulud, kolmekuningapäev, harvem ka peetripäev) ja perekondlike sündmuste (pulmad, mälestamine, sündimine, uude majja kolimine) ajal. Sellisel ajal ennustamist peeti kõige täpsemaks.

Usuti, et kui valida ennustamiseks õige koht ja aeg ning kasutada erilisi esemeid, võib inimene esiisade hingede ja kurjade jõudude abiga luua ühenduse selle ja teise ilma vahel ning sel kombel oma tulevikku teada saada. Kuna tuleviku teadasaamiseks pidi teise maailmaga sidet hoidma, tajuti ennustamist hirmutava teona.

Üleloomulike jõududega ühenduse saavutamiseks päästeti valla juuksed, võeti ära vöö ja ehted (pärast ristiusustamist kaelarist). Ennustamine toimus vaikuses. Ennustamiskohale mindi tavaliselt salaja, sest kohtumine teise inimesega tõotas ettevõetu nurjumist (mõnikord ennustati aga just vastutulija järgi - näiteks tulevase mehe nime). Reeglina valiti ennustamiseks pime koht nagu saun või laut, aga ka piiriala nagu värav, kaev või risttee.

Ennustamiseks sobis hästi õhtune aeg kuni keskööni, ka kesköö, harvem ennustati enne koitu (tavaliselt suvel). Kõige rohkem ennustati jõulude ajal. Ennustati meheleminekut, elu ja surma, rikkust ja vaesust ning viljasaaki.

Ennustamise ajal heideti pikali ringi sisse, et kaitsta ennast kurjade jõudude eest. Kuna pikaajaline ühendus oli keelatud, tehti ennustamisel kõike kiiresti, et kurjad jõud ei lämmataks. Samal põhjusel löödi peegel pärast tulevase peigmehe peeglis nägemist kohe katki.

Mehelemineku ennustamisel püüti teada saada ka tulevase mehe varanduslikku olukorda (kui sauna suitsuaugust välja pistetud käsi puutus millegi karvase vastu, sai tüdruk rikkale mehele) ning juustevärvi (kui tüdruk kiskus laudas lambalt valge villatuti, oli tulevane mees heledapäine, kui musta, siis tumedapäine).

Kuhu mehele minnakse, seda ennustati koputamise (koputati lusikaga väravale), koerte haukumise (kustpoolt kostab haukumist, sinnapoole tuleb mehele minna) ja väravast välja visatud prahi järgi. Laste arvu ennustati puuriidast võetud halu oksakohtade järgi - nii palju, kui oli oksakohti, saab olema ka lapsi.

Pulmatsükli ajal püüti ette näha noorpaari tulevast elu. Kui kerisekivid saunas leiliviskamisel kõvasti susisevad, on peigmees kange iseloomuga, kui vaikselt visisevad, siis pehme loomuga. Noorpaari iseloomu määrati ka ilma järgi - kui pulmapäeval puhub kõva tuul, on noored kange iseloomuga, kui möllab äike, siis on nad vihased inimesed. Pulmapäeval panid ersalased mõrsja ette erinevaid pirukaid - kui pruut võtab humalaga piruka, on mees joodik, villaga - mees on rikas, soolaga - tuleb õnnetu elu. Kirikus vaadati, kumma abielluja küünal kiiremini ära põleb - see pidi varem surema. Mõrsja kuulutamise rituaalis kasutatud leivakannikas visati maha - kui leib kukub lõigatud poolega vastu maad, sünnib esimesena tüdruk.

Tänase päevani on hulgaliselt ennustamisi ja endeid säilinud seoses matuste (*Surm), lapse sündimise (*Sünd) ning uude majja kolimisega (vt näit *Kodu).

Viljasaaki ennustati kuhjast tõmmatud kõrre järgi - poisid ja mehed seisid seljaga viljakuhja poole ning võtsid suuga kuhjast kõrre: mitu viljatera kõrres oli, nii mitu mõõtu vilja saadi iga pereliikme kohta. Härmatise järgi ennustati, milline vili annab parema saagi - naised jätsid erinevate viljade vihud ööseks välja, millise vilja vihk oli rohkem härmas, see vili oli tuleval aastal saagikam. Kaseviha, luua või labidaga tehtud ringi sisse pikali heites kuulatatakse - kui kostab täiskoormaga vankri kriginat, tuleb hea viljasaak. Viljasaaki ennustati ka *munade järgi.

Ennustamisvõtted olid erinevad: näiteks ennustati tuhaga (kelle tuhakuhjake lendas laiali, see suri hommikuks); sulatatud tina ja pliiga (ringi tekkimine tõotas meheleminekut, rist tähendas surma); leivaga (kelle kakk oli hommikuks läbi torgatud, see suri aasta jooksul); juustega (juuste kadumine aknalaualt tähendas surma); peegliga (loodeti näha tulevast meest) jne. Kutsuti välja esivanema hing ning paelaga kinniseotud raamatut õhus hoides esitati küsimusi - jaatava vastuse puhul pidi raamat pöörlema. Ennustati ka esemete üle pea viskamise teel - kasutatud vihta üle pea visates saadi teada, kuhu kanti mehele minnakse. Õnne ennustati kehajälje järgi lumel - kui keegi on sellest üle läinud, siis tulevikus õnne ei ole.

Üsna levinud oli ennustamine kuulmise järgi (mdM kulhtsontsdoma): koera haukumine ja kalmistult kostev mühin tõotasid tulekahju puhkemist, kirvelöögid ennustasid surma, vankri krigin teeleminekut, laulmine pulma või lõbutsemist, nutmine õnnetust. Kuulamas käidi ka naabermajade akende all. Vahel võidi tuppagi minna, kuid ennustajad ise ei rääkinud, vaid kuulasid teisi - kui räägiti head, oli see hea enne, halva rääkimine ennustas aga õnnetust.

Ennustati ka igapäevaste majapidamistööde tegemise ajal. Näiteks kapsataimede mahapanekul istutasid tüdrukud mõnikord kolm taime võimalike peigmeeste nimele: kelle taim kasvas paremini, sellele läheb neiu mehele. Metsa maasikale minnes visati marjanõusid - kui nõu kukkus põhja peale, siis sai ta maasikaid täis, kummuli kukkunud nõu jäi tühjaks.

Tavapärane oli ennustamine unenägude järgi. Nägemaks endelist unenägu panid tüdrukud padja alla maagilisi esemeid (võti, lukk, peegel, kamm). Näiteks tulevase mehe unes nägemiseks lukustati kaev ja võti pandi padja alla. Varianditi kallati põue kaera, pandi lukk padja alla ja öeldi: mdM Katk vas'aze-polaze onts shovori (‘näidaku peigmees end mulle unes’).

Esineb ka juhuslikke ennustamisi - kahe ühesuguse nimega inimese vahele istudes läheb soovitu täide.

Ilma ennustati kolmekuningapäeval lendu lastud tuvide järgi - mis suunas nad lendavad, sealtpoolt tuleb vihma.


Kirjandus:

Shahmatov A. A. Mordovski etnografitsheski sbornik. Sankt-Peterburg 1910;
Devjatkina T. P. Narodnyje primety mordvy (mokshi i erzi). Saransk 1994.