ETNOGRAAFILINE ÜLEVAADE (*2)

Mordva rahvariietest üldiselt

Mordva rahvas koosneb kahest subetnosest: ersad ja mokshad, kusjuures ersad ületavad arvukuselt mokshasid kahekordselt. Peale selle eristatakse veel kahte etnograafilist gruppi: terjuhanid (venestunud ersalased) ja karataid (tatari keelele üle läinud mokshalased). (*3)


kaart


Ersa ja moksha rahvariided erinevad teineteisest tunduvalt. Ühised on siiski põhielemendid: särk, vanem üleriie - rüü, vööd ja vöökaunistused, ehted (väga rikkalikud), peakate, jalanõud (varem viisud, hiljem saapad).


Ersa naise peakatteks oli pango või soroka, mokshadel neid aga üldse ei esinenud. Mokshad kandsid erinevalt seotud rätikuid ning peapaelu. Erinevate peakatete tõttu erinesid ersa ja moksha naiste soengumoedki teineteisest tunduvalt.


Ersa rüüd iseloomustab rikkalik telliskivipunane tikand, moksha rüüde servad kaeti aga punase puuvillase riidega.
Ersa pruut. Samara kubermang. Kogunud V. Rosenstrauch ja A. O. Väisänen 1915. a. Moksha naine rahvariietes: särk langkajam, vest zhiletka, pearätt konjavks, ehted monetat', sjulgam, krgan' pirf. Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. J. Karm, 1984. (Fk 2086:104)

Ersa ja moksha särgid erinevad nii lõike kui ka kandmisviisi poolest. Mõlemad on küll tuunikalõikelised (st. ilma õlaõmbluseta), kuid erineva laiusega kangaste kasutamise tõttu on ersa ja moksha särkide õmblused erinevatel kohtadel. Moksha särgi käised on täispikkusega, ersa omad ulatuvad vaid küünarnukini. Ersa särgil on esiküljel rinnalõikest allääreni ulatuv tikand, moksha särgil see puudub. Ersa naised kannavad särke sirgelt, mokshad tõstavad aga särgi keskkoha üle vöö rippuma.


Põlledest on ersadele iseloomulik värvliga või rinnalapiga põll. Mokshalaste seas on enamlevinud pluuspõll, mis koosneb pikkade varrukatega pluusitaolisest ülaosast ja passe külge kroogitud põllest.
Ersa rahvariides naine külatänaval. Kuibõshevi obl., Kljavlino raj., Starõje Sosnõ k. H. Sarv, 1983. Moksha naine. Mordva Vabariik, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. Kogunud H. Sarv 1985. a.


Vööd kuulusid nii ersa kui moksha naise riietuse juurde, kuid moksha vööd on kitsamad kui ersa omad, neil on pikemad narmad, mis on ohtralt kaunistatud litrite, kaurikarpide, klaashelmeste ja tuttidega. Laiad vööd (gushak) olid tuntud mõlema rahvusrühma juures, kuigi kandmisviisis oli erinevusi. Erinevalt ersadest sidusid mokshad neid ka vestide ja põllede peale. Üldiselt kanti neid üleriiete peal, ka särgil.
Ersa rahvariides naine külatänaval. Kuibõshevi obl., Kljavlino raj., Starõje Sosnõ k. H. Sarv, 1983. Moksha rahvariides naine: särk polaftam, vest, põll, lai vöö gushak, pearätt, peapael, ehted: krgan' pir'f, kaelakeed. Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. J. Karm, 1984. (Fk 2086:256-260)


Ersalaste väga eriline vöökaunistus on tagapõll. Mokshalastel neid ei esine. Mokshad kannavad puusarätikuid, mis katavad nii istmiku kui puusad. Moksha rahvariiete juurde kuulub ka erinevaid ripatseid ja vöid. Iseloomulikud on pikad ja lühikesed vööehted: pikad rippusid täpselt külje peal, lühikesed aga kinnitati alati pikkadest tahapoole.



Tengushevo ersalaste (shokshade) rahvakunst: peakate, tagapõll, sõlg.

Mordva rahvariide komplekti juurde kuulub palju ehteid. Ersalased kannavad nn hoburaudsõlge, mokshalased aga sõlge, mille külge on kinnitatud vaskplaat. Mõlemat tüüpi sõle külges ripub rikkalik ehteosa. Mokshadele on omased pärlitest kraed ja võrgutaolised rinnaehted. Mõlemal rahvusrühmal leidub ehteid, mille külge on kinnitatud rist.

Vanadeks jalanõudeks olid mordvalastel viisud. Pidulikul puhul kanti aga ornamendiga kaunistatud ülaservaga nn "karmoshka"-saapaid. Mokshalased kandsid pidupäeval koos viiskudega punaseid villasest riidest jalarätte, saabastega aga põlvekatteid ja saapasäärte ülemisele servale asetatud säärekaunistusi, mis sarnanevad moksha särgi alläärega.

"Omapärane on Tengushevo ersalaste e. shokshade rahvakunst. See on ersalaste läänepoolseim grupp, mis on jäänud alles ersa põlisaladele mokshalastest kirdes. Rahvariidekomplektis on olemas ersalastele kohustuslik element tagapõll, ka kuldtikandiga peakate on vormilt sarnane teistele ersa gruppide peakatetele. Seevastu sõlg (sjulgam) on tüüpilise moksha sõle kujuline oma trapetsikujulise plaadiga..." (Sarv 1995)


Etnograafid on teinud erinevaid oletusi mordva rahvarõivaelementide päritolu kohta. Välja on pakutud vene, tatari ja muromi mõjutusi. Rahvariiete sõnavara uurimine võib nende mõjude tuvastamisel abi osutada, kuna teatud rahvariide detail võib olla laenatud koos oma nimetusega.



Allikad, kirjandus, lühendid