Vöökohale või vöö külge kinnitati mitmesuguseid
kaunistusi.
Ersa lapsed tagapõllega mängimas. Kuibõshevi obl., Kljavlino
raj., Starõje Sosnõ k. H. Sarv, 1983.
Ersa lapsed tagapõllega mängimas. Kuibõshevi obl., Kljavlino
raj., Starõje Sosnõ k. H. Sarv, 1983.
Ersalaste iseloomulikuks kaunistuseks on tagapõll - pulagaj, pulaksh,
pulaj, mõnedes rajoonides ka pulokarks (sabaga vöö)
või tsjokokarks (tuttidega vöö).
/Pulagaj 'tagapõll
(igapäevane)' mdE, Kuibõshevi obl., Kljavlino raj., Novõje
Sosnõ k. (EA 224 : 175); pulaksh 'tagapõll (pidulik)' mdE,
Kuibõshevi obl., Kljavlino raj., Novõje Sosnõ k.
(EA 224 : 175-176); pulaj 'tagapõll' mdE, Tatari ANSV,
Kuibõshevi obl., Kljavlini raj., Novõje Sosnõ k.
(Samaara kub., Bugulma v.) (Pk, kd B 13 : 310);
pulokarks 'tagapõll' mdE,
Tatari ANSV, Leninogorski raj., Spiridonovka (Buman vele)
(Samaara kub., Bugulma v.) (Pk, kd B 13 : 274);
tchëko-karkst 'tagapõll',
Ufa kub. ja kreis (Pk, kd B 1 : 23);
ssjoko-karks 'tagapõll', Ufa
kub. ja kreis (Pk, kd B 1 : 23);
tshova jalaváisse karks
'tagapõll', Samaara kub., Bugulma kr., Shantala k. (Pk, kd B 1 : 35);
jalavmarto pulokarks
'tagapõll',
Tatari ANSV, Tsheremshani raj., Mordva Afonkino k. (Pk, kd B 2 : 293);
pel'ks tejez' pulokarks
'tagapõll' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj., Mordva Afonkino (Ersan
Ohhonkina) k. (Samaara kub., Bugulma mk., Mord. Afonkino v.)
(Pk, kd B 11 : 381)./
"Tagapõll on olnud üks abielunaise tunnuseid ning selle
vööle sidumine üks osa pulmatseremooniast: enne kirikusse
sõitu oli pruut selle vööle seadnud. Kuid ka tütarlaste
rõivastusse kuulus tagapõll, nemad võisid seda kanda
harva, peamiselt alles siis, kui olid saanud täisealiseks."
(Kleeband 1986 : 51)
Mordva tagapõlled jagunevad kahte liiki. Esimese põhikujuks on
tihedalt tikitud trapetsi- või ristkülikukujuline riidetükk,
mis on lisaks kaunistatud litrite, nööpide, klaashelmeste,
lõngast tuttide ja allservas oleva pika narmastikuga - pulagaj.
Erzan Ohhonkina küla koolimuuseum. Seinal tekstiilesemed: põll,
tagapõll pulagaj, vööd. Tatari ANSV, Tsheremshani raj.,
Mordovskoje Afonkino k. H. Sarv, 1983. (Fk 2028:5)
Teise liigi põhiliseks eripäraks on see, et ta on
vöökohalt täis topitud. Ka on ta laiem, kattes peaaegu
mõlemad küljed. Topitud vöökoht on kaunistatud, narmad on
mustast korrutatud lambavillasest lõngast. Seda liiki nimetati
pulaksh ja seda kandsid neiud ja noored naised särgi peal pidude
ajal.
Mordva narmaspõll pulaksh. (B 6 : 1; MF e 2855)
Mokshalased ei kandnud taolisi tagapõlli. Vana traditsiooniline
vöökaunistus oli neil puusarätik keska rutsjat, neid
kanti kaks, neli või isegi kuus tükki korraga. Nad olid
vööga kõvasti kinnitatud, ning katsid nii istmiku kui puusad.
/Kesk-grutse 'puusarätik',
Pensa kub., Krasnoslobodski kr. (Pk, kd B 1 : 39)./
Moksha pruut: pruudisärk, puusapõlled keska rutsjat,
pikad vööehted karks pet, lai vöö
gushak, vana peakate. Pensa kub., Krasnoslobodski maak.
(praegune Mordva Vabariik, Temnikovi ja Krasnoslobodski raj.)
Komplekt ostetud 1920 Tartus F. Truutsi vanakraamipoest.
Tuntakse ka puusapõlle rutsja.
/Rutsja 'puusapõll' mdM,
Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. (EA 224 : 202)./
Pikad vööehted karkspitf ja lühikesed vööehted
sjokonjat. Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Mordovskie Avgurõ
k. J. Karm, 1985. (Fk 2131:36)
Peale tagapõlle ja puusapõlle oli mordvalastel ka teisi
vöökaunistusi. Mordva-moksha rahvariiete juurde kuulub mitmesuguseid
ripatseid ja vöid, mis erinevad üksteisest välimuse, suuruse ja
nime poolest.
Pikad vööehted karks pet, mis rippusid mõlemal puusal,
olid kaunistatud vasknööpide, kaurikarpide, helmeste ja tuttidega.
/Karkspit' 'vööehted
(pikad)' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo,
Tshekassevõ Poljanõ, Novõje Pshenevo ja Mordovskaja Avgura
k. (EA 224 : 229)./
Lühikesed vööehted sjokonjat kinnitati alati pikkadest
tahapoole. Pikad vööehted aga rippusid täpselt külje peal.
/Sjokanat' 'vööehted
(lühikesed)' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo,
Tshekassevõ Poljanõ, Novoje Pshenevo ja Mordovskaja Avgura k.
(EA 224 : 229);
bokatschökt 'puusaehe', Ufa kub.
ja kreis (Pk, kd B 1 : 25)./
Lühikesi ehteid nimetati ka keli karks.
/Kell-karks 'vööehe', Pensa
kub., Krasnoslobodski kr. (Pk, kd B 1 : 40)./