Vöökaunistused


Vöökohale või vöö külge kinnitati mitmesuguseid kaunistusi.




Ersa lapsed tagapõllega mängimas. Kuibõshevi obl., Kljavlino raj., Starõje Sosnõ k. H. Sarv, 1983.


Ersa lapsed tagapõllega mängimas. Kuibõshevi obl., Kljavlino raj., Starõje Sosnõ k. H. Sarv, 1983.

Ersalaste iseloomulikuks kaunistuseks on tagapõll - pulagaj, pulaksh, pulaj, mõnedes rajoonides ka pulokarks (sabaga vöö) või tsjokokarks (tuttidega vöö).
/Pulagaj 'tagapõll (igapäevane)' mdE, Kuibõshevi obl., Kljavlino raj., Novõje Sosnõ k. (EA 224 : 175); pulaksh 'tagapõll (pidulik)' mdE, Kuibõshevi obl., Kljavlino raj., Novõje Sosnõ k. (EA 224 : 175-176); pulaj 'tagapõll' mdE, Tatari ANSV, Kuibõshevi obl., Kljavlini raj., Novõje Sosnõ k. (Samaara kub., Bugulma v.) (Pk, kd B 13 : 310); pulokarks 'tagapõll' mdE, Tatari ANSV, Leninogorski raj., Spiridonovka (Buman vele) (Samaara kub., Bugulma v.) (Pk, kd B 13 : 274); tchëko-karkst 'tagapõll', Ufa kub. ja kreis (Pk, kd B 1 : 23); ssjoko-karks 'tagapõll', Ufa kub. ja kreis (Pk, kd B 1 : 23); tshova jalaváisse karks 'tagapõll', Samaara kub., Bugulma kr., Shantala k. (Pk, kd B 1 : 35); jalavmarto pulokarks 'tagapõll', Tatari ANSV, Tsheremshani raj., Mordva Afonkino k. (Pk, kd B 2 : 293); pel'ks tejez' pulokarks 'tagapõll' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj., Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k. (Samaara kub., Bugulma mk., Mord. Afonkino v.) (Pk, kd B 11 : 381)./
"Tagapõll on olnud üks abielunaise tunnuseid ning selle vööle sidumine üks osa pulmatseremooniast: enne kirikusse sõitu oli pruut selle vööle seadnud. Kuid ka tütarlaste rõivastusse kuulus tagapõll, nemad võisid seda kanda harva, peamiselt alles siis, kui olid saanud täisealiseks." (Kleeband 1986 : 51)


Mordva tagapõlled jagunevad kahte liiki. Esimese põhikujuks on tihedalt tikitud trapetsi- või ristkülikukujuline riidetükk, mis on lisaks kaunistatud litrite, nööpide, klaashelmeste, lõngast tuttide ja allservas oleva pika narmastikuga - pulagaj.




Erzan Ohhonkina küla koolimuuseum. Seinal tekstiilesemed: põll, tagapõll pulagaj, vööd. Tatari ANSV, Tsheremshani raj., Mordovskoje Afonkino k. H. Sarv, 1983. (Fk 2028:5)


Teise liigi põhiliseks eripäraks on see, et ta on vöökohalt täis topitud. Ka on ta laiem, kattes peaaegu mõlemad küljed. Topitud vöökoht on kaunistatud, narmad on mustast korrutatud lambavillasest lõngast. Seda liiki nimetati pulaksh ja seda kandsid neiud ja noored naised särgi peal pidude ajal.




Mordva narmaspõll pulaksh. (B 6 : 1; MF e 2855)

Mokshalased ei kandnud taolisi tagapõlli. Vana traditsiooniline vöökaunistus oli neil puusarätik keska rutsjat, neid kanti kaks, neli või isegi kuus tükki korraga. Nad olid vööga kõvasti kinnitatud, ning katsid nii istmiku kui puusad.
/Kesk-grutse 'puusarätik', Pensa kub., Krasnoslobodski kr. (Pk, kd B 1 : 39)./



Moksha pruut: pruudisärk, puusapõlled keska rutsjat, pikad vööehted karks pet, lai vöö gushak, vana peakate. Pensa kub., Krasnoslobodski maak. (praegune Mordva Vabariik, Temnikovi ja Krasnoslobodski raj.)
Komplekt ostetud 1920 Tartus F. Truutsi vanakraamipoest.

Tuntakse ka puusapõlle rutsja.
/Rutsja 'puusapõll' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. (EA 224 : 202)./



Pikad vööehted karkspitf ja lühikesed vööehted sjokonjat. Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Mordovskie Avgurõ k. J. Karm, 1985. (Fk 2131:36)


Peale tagapõlle ja puusapõlle oli mordvalastel ka teisi vöökaunistusi. Mordva-moksha rahvariiete juurde kuulub mitmesuguseid ripatseid ja vöid, mis erinevad üksteisest välimuse, suuruse ja nime poolest.


Pikad vööehted karks pet, mis rippusid mõlemal puusal, olid kaunistatud vasknööpide, kaurikarpide, helmeste ja tuttidega.
/Karkspit' 'vööehted (pikad)' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo, Tshekassevõ Poljanõ, Novõje Pshenevo ja Mordovskaja Avgura k. (EA 224 : 229)./

Lühikesed vööehted sjokonjat kinnitati alati pikkadest tahapoole. Pikad vööehted aga rippusid täpselt külje peal.
/Sjokanat' 'vööehted (lühikesed)' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo, Tshekassevõ Poljanõ, Novoje Pshenevo ja Mordovskaja Avgura k. (EA 224 : 229); bokatschökt 'puusaehe', Ufa kub. ja kreis (Pk, kd B 1 : 25)./
Lühikesi ehteid nimetati ka keli karks.
/Kell-karks 'vööehe', Pensa kub., Krasnoslobodski kr. (Pk, kd B 1 : 40)./




Allikad, kirjandus, lühendid