Vööd kuuluvad nii ersa kui moksha naise riietuse juurde. Vöö
nimetuseks mordva keeltes on karks, pulo või venelaenuline
pojas.
/Karks 'vöö' mdE, Tatari
ANSV, Leninogorski raj., Spiridonovka (Buman vele) (Samaara kub., Bugulma v.)
(Pk, kd B 13 : 279); karks 'vöö' mdM, Tambovi kub.,
Spasski mk., Zubovo-Poljana raj., Podljassovo k. (Pk, kd B 2 : 194);
potmo karks 'vöö' Tatari
ANSV, Tsheremshani raj., Mordva Afonkino k. (Pk, kd B 2 : 295);
pulo 'vöö' mdM, Mordva
ANSV, Torbejevi raj., Drakino k. (Pk, kd B 12 : 326);
pojas 'vöö' mdM, Mordva
ANSV, Zubovo Poljana raj. (end. Pensa kub., Narovtshati mk.), Mordovski Pimburi
k. (Pk, kd B 12 : 223)./
Moksha kõlavöö laznase karks. (B149:3)
Moksha kõlavöö laznase karks, fragment. (B149:3)
Peamiselt valmistati vööd kõladega kududes - laznase
karks, kuid leidub ka varrastega kootud vöid, mida iseloomustab
torujas kuju - bulavka karks,
Varrastel kootud ersa vöö bulavka karks. (B61:6)
ning telgedel kootud vöid - viginese karks.
/Laznase karks
'kõlavöö' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k.
(EA 224 : 170); bulavka karks
'vöö' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj., Mordva Afonkino (Ersan
Ohhonkina) k. (Samaara kub., Bugulma mk., Mordva Afonkino k.)
(Pk, kd B 11 : 384);
viginese karks 'vöö
(telgedel, ristitriipudega)' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k.
(EA 224 : 170)./
Moksha vööd on kitsamad kui ersa omad, neil on pikemad narmad, mis on
kaunistatud litrite, kaurikarpide, klaashelmeste või siidniidist
tuttidega. Põhivärvideks on vöödel must, punane, kollane
ja roheline. Vöö seotakse paremal poolel nii, et tutid
jääksid põlle alt paistma. (Kleeband 1986 : 50)
Moksha naine külgvaates: särk langkajam, vest zhiletka,
lai vöö gushak, pearätt, peapael, ehted -
monetat', krgan' pir'f, gajtan (4. järgu Georgi
ristiga). Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. J. Karm, 1984.
(Fk 2086:201-206)
Vöökaunistus karkspitf, põlle alt paistavad
vöö tutid. Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. J.
Karm, 1985. (Fk 2131 : 106)
Mõlemale rahvusrühmale on tuntud laiad ja pikad vööd
gushak, mis on kootud - triibulised ja ka ühevärvilised,
põhiliselt rohelised ja punased.
/Gushak 'vöö, lai' mdM,
Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. (EA 224 : 203-204);
avan' kushak 'vöö, naiste'
mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj., Mordovskoje Afonkino k. (Samaara kub.,
Bugulma v.) (Pk, kd B 13 : 294);
tsjoran' kushak
'vöö, meeste' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj., Mordovskoje
Afonkino k. (Samaara kub., Bugulma v.) (Pk, kd B 13 : 293)./
Meeste vöö gushak, kantakse üleriideil ja kasukail.
Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. H. Sarv, 1983. (Fk 2028:104)
Täies ehtes moksha naine, särgi peal lai vöö gushak.
Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. J. Karm, 1984.
(Fk 2086:201-206)
Neid vöid kanti tavaliselt üleriiete peal, kuid ka särgil.
Mokshalased sidusid neid ka vestide ja põllede peale. Vöö
murti enne "pikuti pooleks nii, et kitsamad triibud jäävad
ülespoole, seejärel pannakse vöö keskkoht ette ja
vöö otsad tuuakse selja tagant ringiga ette, sõlmitakse
ühekordselt ning vööotsad pistetakse külgedel vöö
alla." (Kleeband 1986 : 51)