Vööd


Vööd kuuluvad nii ersa kui moksha naise riietuse juurde. Vöö nimetuseks mordva keeltes on karks, pulo või venelaenuline pojas.
/Karks 'vöö' mdE, Tatari ANSV, Leninogorski raj., Spiridonovka (Buman vele) (Samaara kub., Bugulma v.) (Pk, kd B 13 : 279); karks 'vöö' mdM, Tambovi kub., Spasski mk., Zubovo-Poljana raj., Podljassovo k. (Pk, kd B 2 : 194); potmo karks 'vöö' Tatari ANSV, Tsheremshani raj., Mordva Afonkino k. (Pk, kd B 2 : 295); pulo 'vöö' mdM, Mordva ANSV, Torbejevi raj., Drakino k. (Pk, kd B 12 : 326); pojas 'vöö' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj. (end. Pensa kub., Narovtshati mk.), Mordovski Pimburi k. (Pk, kd B 12 : 223)./




Moksha kõlavöö laznase karks. (B149:3)


Moksha kõlavöö laznase karks, fragment. (B149:3)

Peamiselt valmistati vööd kõladega kududes - laznase karks, kuid leidub ka varrastega kootud vöid, mida iseloomustab torujas kuju - bulavka karks,


Varrastel kootud ersa vöö bulavka karks. (B61:6)

ning telgedel kootud vöid - viginese karks.
/Laznase karks 'kõlavöö' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. (EA 224 : 170); bulavka karks 'vöö' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj., Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k. (Samaara kub., Bugulma mk., Mordva Afonkino k.) (Pk, kd B 11 : 384); viginese karks 'vöö (telgedel, ristitriipudega)' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. (EA 224 : 170)./




Telgedel kootud vöö viginese karks, moksha. (B71:10)


Telgedel kootud vöö viginese karks, ersa. (B140:40)

Moksha vööd on kitsamad kui ersa omad, neil on pikemad narmad, mis on kaunistatud litrite, kaurikarpide, klaashelmeste või siidniidist tuttidega. Põhivärvideks on vöödel must, punane, kollane ja roheline. Vöö seotakse paremal poolel nii, et tutid jääksid põlle alt paistma. (Kleeband 1986 : 50)




Moksha naine külgvaates: särk langkajam, vest zhiletka, lai vöö gushak, pearätt, peapael, ehted - monetat', krgan' pir'f, gajtan (4. järgu Georgi ristiga). Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. J. Karm, 1984. (Fk 2086:201-206)



Vöökaunistus karkspitf, põlle alt paistavad vöö tutid. Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. J. Karm, 1985. (Fk 2131 : 106)


Mõlemale rahvusrühmale on tuntud laiad ja pikad vööd gushak, mis on kootud - triibulised ja ka ühevärvilised, põhiliselt rohelised ja punased.
/Gushak 'vöö, lai' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. (EA 224 : 203-204); avan' kushak 'vöö, naiste' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj., Mordovskoje Afonkino k. (Samaara kub., Bugulma v.) (Pk, kd B 13 : 294); tsjoran' kushak 'vöö, meeste' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj., Mordovskoje Afonkino k. (Samaara kub., Bugulma v.) (Pk, kd B 13 : 293)./




Meeste vöö gushak, kantakse üleriideil ja kasukail. Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. H. Sarv, 1983. (Fk 2028:104)



Täies ehtes moksha naine, särgi peal lai vöö gushak. Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. J. Karm, 1984. (Fk 2086:201-206)


Neid vöid kanti tavaliselt üleriiete peal, kuid ka särgil. Mokshalased sidusid neid ka vestide ja põllede peale. Vöö murti enne "pikuti pooleks nii, et kitsamad triibud jäävad ülespoole, seejärel pannakse vöö keskkoht ette ja vöö otsad tuuakse selja tagant ringiga ette, sõlmitakse ühekordselt ning vööotsad pistetakse külgedel vöö alla." (Kleeband 1986 : 51)




Allikad, kirjandus, lühendid