Vanasti ei tehtud vastsündinud laste jaoks spetsiaalseid mähkmeid.
Mähkmed - tetkemet - tehti siis vanast riidest, et nad oleksid
pehmemad, või rebiti puruks mehe püksid ja keerati need lapsele
ümber.
/Tetkemet 'mähkmed' mdE,
Mordva ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo k. (EA 218 : 255); t'et'kemet'
'mähkmed' mdE, sama (EA 218 : 302)./
Särk pandi lapsele selga alles pärast ristimist. Lapseriideid nim.
ersalased eikakshenodjezhat.
/Eikakshenodjezhat 'lapseriided' mdE,
Mordva ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo k. (EA 218 : 301)./
Rahvasuus on levinud teadmine, et mõned lapsed on sündinud
"õnnesärgis". See "särk" kuivatati vanasti
ära. Kui selline laps oli veel väike, siis oli tal kaelas ristile
lisaks ka kotike kuivatatud õnnesärgiga. Hiljem, kui laps sai
täiskasvanuks, õmmeldi see õnnetoov "särk"
poistel kuue, aga tüdrukutel kikirka sisse. Kikirkaks nim.
riidest tugevdust, mida kanti peakatte või tanu all. Kikirka
sisse õmmeldi "õnnesärk" siis, kui tüdruk
läks mehele.
/Kikirka 'riidest vorstike ümber
pea (tanu alla panemiseks)' mdE, Mordva ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo k.
(EA 218 : 298)./
Pulmadega seotud riided.
Pulmas on pruudil peas pearätik fata ja selle peale seotud peapael
udala patsja.
/Fata 'rätik (pruudil)' mdE,
Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (EA 218 : 95);
udala patsja 'pruudi peakate
(rätiku fata peal)' mdE, sama (EA 218 : 95); udala patsja
'pruudi peakate, peapael (punasest satäänist)' mdE, sama
(Pk, kd B 17 : 209)./
Pulma käigus võeti pruudilt fata ja udala patsja
ära. Neid asendas teine peakate - udalo prja, mida noorik kandis
kuus kuud.
/Udalo prja 'pruudi peakate' mdE,
Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (EA 218 : 320)./
Pearätikul fata oli pulmas teinegi funktsioon. Sellega kaeti
pärast laulatust pruudi nägu. Fata oli näole asetatud
nii, et selle kaks nurka olid külgedel, üks nurk ees ja üks
taga.
/Fata 'pearätik, millega kaeti
pruudi nägu (vabrikutoode)' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo
k. (Pk, kd B 17 : 208)./ Fata osteti harilikult lähima linna turult või poest. Sageli
kinkis vend või isa selle neiule pulmakingiks. (Belitser 1973 : 146)
Tänapäeva pruudiema rõivastus pulmade teisel päeval.
Mordva Vabariik (end. Simbirski kub.), Kotshkurovo raj., Sabajevo k. Kogunud M.
Mikkor, 1988.
Kui varem oli pruudil seljas hele jakk - kouta ja kleit - platje,
siis tänapäeval eelistatakse valget pruutkleiti ja loori. Pulmaemal
on peas must lilleline rätik ja kõrvas kõrvarõngad
- pilja prja (piimklaasist helmed, mis on kaunistatud ka
nööpidega). Pulmaema riietuse juurde kuuluvad ka saapasääre
kaunistused - tsjulka vergaks, mille ülemine serv keeratakse saapa
sisse.
/Pilja prja
'kõrvarõngad' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k.
(Pk, kd B 18 : 246); tsjulka vergaks
'saapasääre kaunistused' mdE, sama (Pk, kd B 18 : 244); tsjulka
vergast 'saapasääre kaunistused' mdE, sama (Pk, kd B 17 : 217);
tsjulka ver'gast 'saapasääre ääris (valgest
puuvillsest riidest)' mdE, sama (Pk, kd B 17 : 207)./
Pruudil ja pulmaemal oli kaelas pühaserätt -
kõrgapatsja. Pulmaisal oli selline rätt seotud ümber
vöö. Pühaserätte peab pulmadeks varuma vähemalt neli
(kinkimiseks, pühasenurga kaunistamiseks jne.).
Suremise ja matustega seotud riided.
Kui inimene hakkab surema, pannakse pühasenurka klaas veega ning
pühasenurga ja sellele lähima akna vahele riputatakse
pühaserätt kõrgapatsja (tõlkes -
kaelarätt). Arvati, et kehast lahkuv hing läheb vette ja
seejärel rätikusse. (Mikkor 1994 : 158)
/Kõrgapatsja 'käterätik (hing on selle all 40 päeva)' mdE, Mordva ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo k. (EA 218 : 285)./
Kanepisest lõuendist surilina nim. mõnes kohas vene sõnaga
oodra, teisal jälle mordva oma nimetusega langavjäelks.
/Oodra 'valge surilina' mdE, Mordva
ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (EA 218 : 84);
langavjäelks e.
langavjalkst 'surilina' mdE, Mordva ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo
k. (EA 218 : 270)./
Suririided - kulõman odjezhat on vanematel inimestel enne surma
valmis seatud. Suririieteks olid varem rahvarõivad (tagapõlle
surnuile ei pandud).
/Kulõman odjezha 'suririided'
mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (EA 218 : 125)./
"Sabajevos tehti surnud abielunaisele otsaette samasugune juustest krunn
nagu elavailegi, selle peale pandi tanualune kaholka ning sellele
omakorda peakate koosinka. Povodimovos põimiti patsid ümber
pea ja pähe pandi tanu kolbak, selle peale kaks
heledavärvilist kolmnurkset pearätikut. (Mikkor 1994 : 163)
/Kaholka 'peakate' mdE, Mordva ANSV,
Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (EA 218 : 84); kokolka e. kaholka
e. kakolka 'abielunaiste tanualune' mdE, sama (EA 218 : 320);
koholka 'pealinik' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Katshelai k.
(Pk, kd B 17 : 269); koosinka 'naiste
peakate' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (Pk, kd B 18 : 209);
kolbak 'alusmüts (peakatte all
juuksekrunni hoidjana)' mdE, sama (Pk, kd B 17 : 214); kolpakk 'naiste
peakatte alune' mdE, sama (Pk, kd B 18 : 231); kolbak 'peakate (naiste)'
mdE, Mordva ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo k. (Pk, kd B 18 : 265);
kalbak 'tanu (surnule)' mdE, sama (EA 218 : 265)./
Surnule võidi pähe panna ka kapuutsilaadne oodrasava, mis
ulatus kogu kehapikkuselt selja alla.
/Oodrasava 'surnu peakate
(kapuutsilaadne)' mdE, Mordva ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo k.
(EA 218 : 270)./
Kalmistule minnes anti sellele, kes surnurongile esimesena vastu tuli, valge
ilma tikanditeta käterätik nardama.
/Nardama 'käterätik' mdE,
Mordva ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo k. (EA 218 : 315); nardamo
'käterätik' mdE, Bashkiiri ANSV (end. Ufaa kub., Sterlitamaki mk.),
Fjodorovka k. (Pk, kd B 11 : 419); kotston'
nardamo 'käterätt' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj.
(Samaara kub., Bugulma v.), Mordovskoje Afonkino k. (Pk, kd B 13 : 296);
kotstõn' nardamo 'käterätt' mdM, Bashkiiri ANSV,
Fjodorovka raj. (end. Ufaa kub., Sterlitamaki mk., Fjodorovka v.), Kuzminovka
k. (Pk, kd B 11 : 410);
nardamo pet' 'käteräti
otsad' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj. (Ufaa kub., Sterlitamaki mk.,
Makarovo v.), Makarovo k. (Pk, kd B 11 : 437)./
