Peakatted


Peakate on mordva naise rõivastuse üks tähtsamaid osasid. Peakatte järgi saab kindlaks määrata naise vanust, perekonnaseisu, sotsiaalset seisundit ning isegi varanduslikku olukorda. Peakatetega oli tihedalt seotud soengumood, mis oli naistel ja neidudel erinev. Neiud põimisid oma juuksed ühte patsi, mille jätsid seljale rippuma. Naised punusid endale kaks patsi ja peitsid need peakatte alla. "Vanad autorid jutustavad, et mordva naised ja eriti neiud kandsid palju palmikuid korraga. Mainov mainib neid pruutidel olevat olnud kuni 25 tükki. Kõik need pikendati villaste lõngadega /.../. Neisse pandi rippuma mõnesuguseid iluasju, nagu tigukarpe, kuljuseid jne." (Manninen 1929 : 135)
"Abielunaiste soengud sõltuvad peakatetest. Moksha naised punusid juuksed kahte patsi ja seadsid need meelekohal krunni, ersa naised, kes kandsid sarvekujulist pangot, kinnitasid ühest patsist keeratud krunni lauba kohale." (Kleeband 1986 : 45) Meelekohtadele krunni keeratud patse nimetati sjurot 'sarved', aga kogu soengut prjasuro (pea sarv).





Mordva peakate pango, esikülg.
(B 1 : 1; MF e 2856)


Mordva peakate pango, tagakülg.
(B 1 : 1; MF e 2856)



Ersa naiste iseloomulikuks peakatteks oli pango.
/Pango` 'peakate' nimetus pärit Saraatovi kubermangust, Lukojanovi kreisist, Nizhni- Novgorodist, eseme kirjeldus Eesti Rahva Muuseumis Pk, kd B 1 : 50; pangu (Heikel pango) 'peakate' Pensa kub., Saranski kreis (1913 a.) (Pk, kd B 1 : 1)./
Pangol on mitmeid erivorme: täisnurkse kujuga; koonusekujuline, mis moodustab oma terava ja kõvera tipu tõttu sarvekujulise peakatte; poolsilindrikujuline, ülalt kitsenev. Kõik pango-tüüpi peakatted on suhteliselt kõrged ning neil on lühike saba, mis on tihedalt tikitud ja litritega kaunistatud. (Kleeband 1986 : 45)


Ersa-mordva teine peakattetüüp - soroka oli laialt levinud ja temalgi on mitmeid erinevaid tüüpe. "Tüüpiline erza naiste peakate on tasa laia selja peal rippuva sabaga /.../ ning mütsipesaga, mil on kindel antud kuju, olgugi et tuleb ette palju topograafilisi erinevusi. Niihästi pesa kui ka saba on üleni kaetud punase väljaõmbluse, litrite, maksupennide, pärlide, teokarpide ja ripatsitega. Saba on kord pikem, kord lühem, pesa kord ümmarguse, kord tasase laega, kas harjaga või ilma, kas tömbim või teravam." (Manninen 1929 : 134) Tehniliselt teostuselt olid sorokad väga keerulised, neid valmistasid kogenud meistrid.
/Soroka` 'peakate' Samaara kub., Bugulma kreis, Shantala k. (Pk, kd B 1 : 33); sorotshka 'peakate' Saraatovi kub., Petrovski kr., Singevka v., Kitunkina k. (Pk, kd B 1 : 46); soruka 'peakate' mdE, Tatari ANSV, Kuibõshevi obl., Kljavlini raj., Novõje Sosnõ k. (Samaara kub., Bugulma v.) (Pk, kd B 13 : 312) ; sorka 'peakate' ersa-shoksha etniline grupp, Mordva ANSV, Tengushevo raj., Standorovo k. (Pk, kd B 4 : 81)./






Mordva tanu soroka, esikülg.
(B 3: 1; MF e 2908)


Mordva tanu soroka, tagakülg.
(B 3: 1; MF e 2908)


"Volga-taguse piirkonna ersa naine sai esimest korda soroka pähe esimesel pulmapäeval ning sellest ajast peale pidi ta seda kandma iga päev." (Kleeband 1986 : 46)


Ersa naised kannavad ka riidest tanusid - tsheklik.
/Tshehlik 'juustehoidja (eest vatiga kõrgendatud, taga paeltega seotav)' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. (EA 224 : 171); tsheslik 'peakate' mdE, Kuibõshevi obl. (Samaara kub.), Kljavlino raj., Novõje Sosnõ k. (Pk, kd B 11 : 467)/.
Tänapäeval kantakse taolist tanu rätiku all.

Tanu tüüpi peakatteks on ka volosnik.
/Olos'nik 'peapael (rõngas (kaltsudega täidetud))' mdE, Kuibõshevi obl. (Samaara kub.), Kljavlino raj., Novõje Sosnõ k. (Pk, kd B 11 : 466); vosnik 'peakate, rätiku alus (moodustusid sarved)' mdM, Mordva ANSV, Zubovo-Poljana raj. (end. Pensa kub., Narovtshati mk.), Mordovski Pimburi k. (Pk, kd B 12 : 265)./
Volosnik'ut kanti soroka all.


"Mõningates rajoonides, kus keskealised ja vanemad naised kandsid soroka't ja pango't, kandsid pruudid ja noorikud pulmades ja pidudel erilist peakatet - zlatnoj, mis vormilt meenutas soroka't." (Belitser 1973 : 162)
/Zolotnoj 'nagu sarved rätiku all'; salotshnõi 'peakate' Pensa kub., Krasnoslabodski kr. (Pk, kd B 1 : 37)./


Pearäti - kosinka õmblesid naised tavaliselt ise. Kosinka'd olid nii punased kui ka valged. Punast kosinka't kandis naine 35-40 eluaastani, hiljem aga pani pähe valge rätiku. (Belitser 1973 : 157)
/Kosinka 'pearätt', Ufa kub. ja kreis (Pk, kd B 1 : 9)./






Rätiku sidumine moksha moodi. Seob Heno Sarv, mannekeen Niina Vaganova, juhendab Jelena Bespalova. Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. J. Karm, 1985. (Fk 2131:192)

Rätiku sidumine moksha moodi. Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. J. Karm, 1985. (Fk 2131:195)

Mordva peakatete hulgas esineb veel rida erinevate nimetustega rätikuid.
/Patsja 'pearätt' mdE, Mordva ANSV, Itshalki raj., Lobaski k. (end. Nizhni-Novgorodi kub., Lukojanovi mk., Potshinki v.) (Pk, kd B 14 : 379); patsja ponan' 'pearätik' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj., Mordovskoje Afonkino k. (Samaara kub., Bugulma v.); gubovoj patsja 'pearätt' mdE, Mordva ANSV, Itshalki raj., Lobaski k. (end. Nizhni- Novgorodi kub., Lukojanovi mk., Potshinki v.) (Pk, kd B 14 : 378); ruc'ä 'rätt' mdM, Mordva ANSV, Ruzavka (Ruzajevka) raj., Suzgärge (Suzgarje) k. (Pk, kd B 3 : 276); shall 'pearätik' mdE, Mordva ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo k. (Pk, kd B 18 : 288)./
XX saj. alguses saavutas ersa külades suure populaarsuse ... shjolkon' shal' - suur narmastega siidrätik, mida kaunistasid sinised, punased või pruunid trükitud lilled. (Belitser 1973 : 157-159)
/Sholkanshall 'siidist pearätik (vabrikutoode)' mdE, Mordva ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo k. (Pk, kd B 18 : 269)./


Naiste peakatetest hoopis erinevad on neidude peakatted. Neiud kandsid juustel peapaelu, mis mõnevõrra erinesid ersalastel ja mokshalastel.
Mõnedes mokshalaste rajoonides tunti peapaela ashkorks'i nime all. See peapael on 40-45 cm pikk ja 5-6 cm lai, kaunistatud rahadega, litritega või siis paberlilledega.
/Ashkorks 'peapael (mitmevärvilised litrid rombikujulise mustrina)' mdM, Mordva ANSV, Zubovo-Poljana raj. (end. Pensa kub., Narovtshati mk.), Mordovski Pimburi k. (Pk, kd B 12 : 302); ashkarks 'peapael' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. (EA 224 : 203); ashkorks 'peapael' mdE, sama (Pk, kd B 14 : 443)./




Moksha neiu peapaelaga. Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimbur. J. Karm, 1984. (Fk 2086:213)

Peapaela nimetusena leidus Eesti Rahva Muuseumi kataloogis ka kaneva-paze.
/Kaneva-paze 'peapael (neidudele)', Pensa kub., Saranski kreis (1913 a.) (Pk, kd B 1 : 2)./
Sageli nimetati peapaela konjavks (otsmikupael), mis kujutas endast värvilist siidist rätikut. Värvilise kangasiilu pikkus on 150-175 cm ja laius 90 cm. (Belitser 1973 : 145)
/Konjevks 'pearätt' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. (EA 224 : 203)./
Peaaegu igal neiul on ka lillede ja narmastega rätik - par'htsin' shal'. Sidumisviis aga on paikkonniti erinev.
/Partsin' zhal' 'rätik (vabrikutöö)' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj. (end. Pensa kub., Narovtshati mk.), Mordovski Pimburi k. (Pk, kd B 12 : 237)./






Allikad, kirjandus, lühendid