Jalakatted


Vanadeks jalanõudeks on viisud karht, kart, mida kanti kogu aasta vältel. "Viiskudel on oma koht täita ka rahvatraditsioonis ja -kombestikus - lapse sünni puhul riputati katuseharja vareslauale paar viiske, mis sümboliseerisid viisujumalat Kar'-paza." (Kleeband 1986 : 58)
/Kar't' 'viisud' mdE, Bashkiiri ANSV, Fjodorovka k. (end. Ufaa kub., Sterlitamaki mk., Fjodorovka k.) (Pk, kd B 11 : 413); kaart' 'viisud' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (Pk, kd B 17 : 229); kaart 'viisud' mdE, sama (Pk, kd B 17 : 243); kaar 'viisud' mdE, Mordva ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo k. (Pk, kd B 18 : 275); kaar' 'viisk' mdE, sama (Pk, kd B 18 : 277)./




Viisud: kart'. Bashkiiri ANSV, Fjodorovka k. H. Sarv, 1983. (Fk 2028 : 75)


Viiske punusid mordvalased erinevalt oma naaberrahvastest. Viiskude ninaosa oli punutud diagonaalselt ning seal oli punumisel tekkinud kolmnurkadest kaunistused atjokshkat.
/Atjaksh 'seos viisu ninal' mdE, Mordva ANSV, Itshalki raj., Lobaski k. (end. Nizhni-Novgorodi kub., Lukojanovi mk., Potshinki v.) (Pk, kd B 14 : 359)./
Viisud seoti jalga linasest niidist palmitsetud nööriga karks, pidulikel viiskudel olid villasest lõngast paelad, ersalastel punast värvi. (Kleeband 1986 : 58)
/Karjkst 'viisunöörid', Ufa kub. ja kreis (Pk, kd B 1 : 31); kar'ks 'viisunöörid' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Katshelai k. (Pk, kd B 17 : 265)./
Esineb ka erinevat viiskude nimetust - semilõtshka. Need viisud on tehtud seitsme soa abil.
/Semilõtshka 'seitsme soa viisud' mdE, Mordva ANSV, Itshalki raj., Lobaski k. (end. Nizhni-Novgorodi kub., Lukojanovi mk., Potshinki v.) (Pk, kd B 14 : 359)./


Pidulikuks jalanõuks on eriti mokshalastel saapad kjamot, millede ülaserv on kaunistatud ornamendiga, altpoolt on sääred aga vajutatud voltidesse (nn. "karmoshka"-saapad).
/Kjamot 'saapad' mdM, Mordva ANSV, Starashaigovi raj., Anshovo k. (Pk, kd B 3 : 254); kemot 'saapad' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Mordovskije Avgura k. (Pk, kd B 13 : 22); botinkat' 'saapad' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. (Ufaa kub., Sterlitamaki mk., Makarovo v.) (Pk, kd B 11 : 426); polsapozhkat 'saapad' mdE, Mordva ANSV, Itshalki raj., Lobaski k. (end. Nizhni-Novgorodi kub., Lukojanovi mk., Potshinki v.) (Pk, kd B 14 : 375)./


Kanti ka linnast ostetud nöörsaapaid kootat e. shapakat.
/Kootat e. shapakat 'nöörsaapad' mdE, Mordva ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo k. (Pk, kd B 18 : 312)./
Terminiga kota, kotat tähistasid mordvalased kõige erinevama tegumoega madalat nahast jalanõud... Nii nimetati ka nahast kummipaeltega botikuid, mida jõukamatest peredest pärit naised XX saj. alguses kandsid. (Belitser 1973 : 173)


Talvisteks jalanõudeks olid vildid tjoplõ.
/Tjoplõ 'vildid' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. (EA 224 : 205)./


Suurt tähelepanu pöörati jalgade mähkimisele, eriti sel ajal kui kanti viiske. Eraldi jalarätid olid labajalale - praksta, mis olid jämedamast riidest, ja sääreosale - petkst, mis olid peenemast riidest. Viimaseid nimetati ka mõnedes ersa külades pil'ge pet'.
/Praksta 'jalarätid jalalabale (laiemad, jämedamast riidest)' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. (EA 224 : 172); petkst' 'jalarätid, sääreosale (kitsamad, paremast riidest)' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. (EA 224 : 171); pil'ge pekst' 'jalarätid (säärte ümber viiskudega kanti)' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. (Pk, kd B 11 : 448)./


Pidupäevadel kandsid moksha naised punaseid villasest riidest jalarätte ser'gat. Nendega mähiti jalad põlvist kuni luupekseteni. (Belitser 1973 : 175)
/Ser'magat 'jalarätid' mdM, Mordva ANSV, Ruzavka (Ruzajevka) raj., Suzgärge (Suzgarje) k. (Pk, kd B 3 : 276)./
Jämedaid sääri peeti mordvalaste seas ilu tunnuseks. "Ilusasti köidetud säärepaela ülistatakse mordva pulmalauludes kenaks nagu kirjatähed või nagu pitsatimärk. "Valged kased", ütlevad piltlikult Saratovi kubermangu mordvalased valgete ribadega ilusasti mähitud säärtest." (Manninen 1929 : 140)


Hilisemal ajal ilmusid kasutusele sukad - tsjulkat.
/Tsjulkat' 'sukad' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. (Ufaa kub., Sterlitamaki mk., Makarovo v.) (Pk, kd B 11 : 441); tjulka mazinjat 'sukkade mustriline osa' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino ja Zubovo- Poljana raj-dest (end. Pensa kub., Krasnoslabodi mk. ja Tambovi kub., Spasski mk.) (EA 118 : 66)./




"Karmoshka"-saabas kemo, säärekaunistus kemopitks, villane kootud põlvekate kemot'julka ja särgi alläär. Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Mordovskie Avgurõ k. J. Karm, 1985. (Fk 2131:38)


Saabastega kannavad moksha naised põlvekatteid kemotjulkat. Koos põlvekatetega kantakse ka saapasäärte ülemisele servale asetatud säärekaunistusi kjame pet'ks. Need sarnanevad moksha särgi alläärega ning on kaetud lintide, nööpide, kardpaelte ja -pitside ning litriridadega. (Kleeband 1986 : 57)
/Kemot'julka 'põlvekatted' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Mordovskije Avgura k. (Pk, kd B 13 : 23); kemopitks 'säärekaunistused' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Mordovskije Avgura k. (Pk, kd B 13 : 29)./




Allikad, kirjandus, lühendid