ALLIKAD
-
Arhiiviallikad
EAA = Eesti Ajalooarhiiv
f.1239, n.2, s.2;
f.1674, n.3, s.379;
f.1864, n.2, s.V-38;
EKLA = Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv
f.200, m.3:2 < Kullamaa;
f.200, m.16:1 < Kuusalu;
f.200, m17:1 < Jõhvi;
f.200, m.19:1 < Lüganuse;
ERM = Eesti Rahva Muuseum
KV 745; 746, 752;
KM = Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv
H I 9; 10; H II 8;
E 55160;
ERA II 28; 124; 125; 144; 153; 159; 188; 220; 225;
RKM II 42; 195; 228;
Käsikirjad
Jaago, Materjalikogu.
Hilja K o k a m ä g i, Mai Kravtsov. Diplomitöö , Tartu 1957, lk.33-66. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures. Dt. nr.39.
Marju K õ i v u p u u, Rahvaarstid Suri'd Lõuna-Eesti rahvatraditsiooni esindajatena ning kujundajatena. Magistritöö, Tartu 1993. Käsikiri Tartu Ülikooli Teaduslikus Raamatukogus.
Tiit T u u m a l u, Perekonnanimi rahvaluule ainena. Tartu 1997. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures.
Ü
liõpilastööd: Meriluotu. Käsikiri autori valdustes.
Trükised
Martin A l v e r, Alverite suguvõsa kroonika II, 1986.
Juhan A l w e r, Alwer'ite suguvõsa kroonika, 1939.
Andreas C. B i m m e r, Gegenwartsfamilie zwischen Gemeinde- und Brauchforschung. - Europäische Andreas C. B i m m e r, Familienforschung. - Grundriss der Volkskunde. Einführung in die Forschungsfelder der Europäischen Ethnologie. Toim. Rolf W.Brednich. Berlin 1988, lk. 235-250.
Ethnologie in der beruflichen Praxis, Bonn 1983, lk. 126-135.
Eesti rahvalaulud. Antoloogia III:2, Tallinn 1971.
Georg E l w e r t, Vanadus eri kultuurides. - Akadeemia 1-2/ 1994, lk. 150-161; 386-403.
Regina F a l k e n b e r g, Anmerkungen zur Geschichte des Kindergeburtstagsfestes. - Europäische Ethnologie in der beruflichen Praxis, Bonn 1983, lk. 117-125.
Family as the Tradition Carrier. Nordic-Baltic-Finno-Ugric Conference. Abstracts. Võsu, Estonia. May 25-29, 1994, Tallinn 1994.
The Family as the Tradition Carrier, Tallinn 1996.
Magnus G u s t af s s o n, Axel Sjölander - Seventh-Generation Fiddler. - The Family as the Tradition Carrier, Tallinn 1996, lk. 37-44.
Hans H a t t e n h a u e r, Euroopa õiguse ajalugu I, Tartu 1995.
Karl August H i n d r e y, Tõnissoni juures. Elukroonika V, Tartu 1831.
August Wilhelm H u p e l, Topographische Nachrichten... II, Riia 1777.
Hussarite suguvõsa, /1993/.
Tiiu J a a g o, Suulise traditsiooni eripära vaimses kultuuris. Peculiarities of Oral Tradition in Intellectual Culture. - Pro Ethnologia 3, Tartu 1995, lk.110-121 (elektrooniline väljaanne: http://www.erm.ee/pro/pro3/jaagoing.html).
Tiiu J a a g o, Kalev J a a g o, See olevat olnud... Rahvaluulekeskne uurimus esivanemate lugudest, Tartu 1996.
Kalev J a a g o, Täiendusi Marju Kõivupuu magistritööle. - Vanavaravedaja 1, Tartu 1994, lk. 77.
Margareta J e r s i l d, Family Traditions - Passed On Vocally and Instrumentally. - The Family as the Tradition Carrier, Tallinn 1996, lk. 51-55.
Bronislava K e r b e l i t é, Traditional Forms of Communication and Family Problems. - Family as the Tardition Carrier. Nordic-Baltic-Finno-Ugric Conference. Abstracts. Võsu 1994, Tallinn 1994, lk. 30.
Pille K i p p a r, Meie pere jutud. - Kõrvemaast Põhjarannikuni, Kuusalu, Tapa, Tallinn 1995, lk. 247-249.
Aleksander K r u u s b e r g, Esiisade enneajalooline õigus I. Perekond, Tartu 1920.
Nordic-Baltic-Finno-Ugric Conference "Family as the Tradition Carrier". Abstracts. Võsu, Estonia. May 25-29, 1994, Tallinn 1994.
Kõrvemaast Põhjarannikuni, Kuusalu, Tapa, Tallinn 1995.
Margus L a i d r e, Lõpu võidukas algus, Tartu 1995.
Eduard L a u g a s t e, Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. II, Tallinn 1980.
Peter L a s l e t t, The World we have lost, London 1979.
Emmanuel Le R o y L a d u r i e, Montaillou, Prantsuse küla 1294 - 1324, Tallinn 1996
Herbert L i g i, Imikute ja laste suremuse geograafia Eestis 18-19.sajandil. - Kleio. Ajaloo Ajakiri 8/1993, lk. 3-7.
Martin Li p p , Eesti suguvõsade uurimine. - Eesti Kirjandus 1-2/ 1909, lk. 3-15; 66-73.
Aleksander L o o r i t s, Rahvapärimus ja tõelus. - Rahvaluulest, Tallinn 1987, lk. 142-158.
Uku M a s i n g, Taevapõdra rahvaste meelest. - Akadeemia 3/1989, lk. 649 - 651.
Michael M i t t e r a u e r, Reinhard S i e d e r, Vom Patriarchat zur Partnerschaft, 4.tr., München 1991.
Carl M o t h a n d e r, Parunid, eestlased ja enamlased, Tartu 1997.
Aadu M u s t, Nimi ajaloo allikana. - Pro Ethnologia 3, Tartu 1995, lk. 156-181.
Heldur P a l l i, Eesti rahvastiku ajaloo allikad. 1712-1940, Tallinn 1995.
Juha P e n t i k ä i n e n, Maria Takalon uskonto, Helsinki 1971.
A. P e r a n d i, Genealoogia senine viljelemine ja tuleviku ülesanded Eestis. - ERK 7-7/1937, lk. 161- 165.
Lemming R o o t s m ä e, Jakob Hurda esivanematest. - Keel ja Kirjandus 4/ 1977, lk. 230-233.
Balthasar R u s s o w, Liivimaa kroonika, Tallinn 1993.
Ingrid R ü ü t e l, Kihnu pulmakombed, juured ja suundumused. - Rahvausund tänapäeval, Tartu 1995, lk. 328-354.
Ants S a l u m, Kuidas jõuda kõuguni. - Aja Pulss 8/1992, lk. 21-15.
Erik S c h m i d t, Naissaare põlised perekonnad, Tallinn 1995.
Edward S h o r t e r, The Making of the modern Family, New York, 1975.
Jaan S o o t a k, Veretasust kriminaalteraapiani, Tartu 1994.
Jaan S o o t a k, Surm kui kokkulepe,lk 1816. - Akadeemia 9/ 1996, lk. 1815-1839.
Enn Ta r v e l, Lahemaa ajalugu, Tallinn 1983.
Ülo T e d r e, Eesti pulmad, Tallinn 1973.
Senni T i m o n e n, Orjatar, ruhtinatar ja vapauden ongelma... - Louhen sanat, Helsinki 1990, lk. 189-208.
Nigolas T r e u m u t h, Suurteos Eesti ajaloolises teatmekirjanduses. - Ajalooline Ajakiri, 1931, lk. 31-49.
Gea T r o s k a, Talunimed läbi aegade, Tallinn 1995.
Vana Kannel III, Kuusalu, Tartu 1938.
Leea Vi r t a n e n, Henkilökohtainen kerronta. - Kertomusperinne, Pieksämäki 1982, lk. 171-205.
Anu V i s s e l, Mare K õ i v a, Perekond kui traditsioonide kandja. - Keel ja Kirjandus 3/1995, lk. 212 - 216.
Epp Vä l j a o t s, Mihkel Mutt ja tema kaks kätt. - Favoriit, nov.-dets. 1995, lk. 71.
Ingeborg W e b e r - K e l l e r m a n n, Andreas C. B i m m e r, Einführung in die Volkskunde Europäische Ethnologie, Stuttgart 1985.
Ingeborg W e b e r-K e l l e r m a n n, Landleben im 19.Jahrhundert, 2. tr. München 1988.
ILLUSTRATSIOONID.
1. The Family as the Tradition Carrier - artiklite kogumik Võsul toimunud seminari ettekannetest.
2. Raamatus "See olevat olnud... " kõrvutatakse mh perepärimusest tuntud teadmisi ajalooallikatega.
3. (a) Mai ja Mart Kravtsov Kuusalu rannast. Foto: ERA fotokogu, nr 5966
(b) Risanda, Mai pojatütar, Mai Kravtsovi haual 1962. a Foto: ERA
fotokogu, nr 6216
4. Nelja-aastaste laste joonistusi teemal "Minu pere" (Tartu 1996). Joonistused Merike Puusepa erakogust.
5.(a) Kustav (1821-1904). Foto erakogust.
(b) Aleksander (1866-1934). Foto erakogust.
(c) Pere matmiskoht Jõhvi surnuaial, kuhu on maetud esivanemad, sh Toomas. Foto: T.Jaago, 1995.
6. Samuel Jaagu pere 1795.aasta hingerevisjoni ajal. EAA, f.1864, n.2, s.V-38, l. 268.
7. Näide sugupuust ja kõugutabelist.
8. Martin Lipp "Masingite suguvõsa" - esimesi uurimusi eesti genealoogias.
9. Erik Schmidt, Naissaare põlised perekonnad, Tallinn 1995.
10. Raamat revolutsioonilistest lauludest "Priiusel raiume rada" kuulub Keremannide perearhiivi, kuna kajastab kaudselt Mihkel Keremanni lugu. Lk. 256-259 on laul "Seal Jõhvi linnas sündimud /on kohutavad lood... ) kõneleb Mihkli saatusekaaslastest. Raamatu ettevalmistamise käigus folkloristide poolt kogutud materjali hulgas (RKM II 116) leidub ka tekst Mihkel Keremannist.
11. Mihkel Keremanni pere: tütred Anna ja Juuli, naine Mari, pojad Aleksandesr ja Rudolf ning õde Amalie. Foto on tehtud Mihkel Keremanni esimesel surma-aastapäeval. Foto erakogust.
12. Lõik Mihkel Keremanni poja Rudolfi tütretütre kirjast.
13. Mihkel ja Mari Keremanni haud Jõhvi surnuaial. Foto: T.Jaago, 1997.
14. Lepiku talu ostu lugu. Kirjutajaks taluostja lapselaps, kes on sündinud 1906.aastal ja kes oli kuni talu hävitamiseni 1945. aastal sama talu omanik.
15. Lepiku talu ostu-müügi leping 1868. aastast. Taluostja allkirja asemel on kolm risti. EAA, f.4187, n.1, s.5150.
16. Lepiku talu kindlustusleping 1890.aastast. Uus elumaja on ehitatud 1880.aastal. EAA, f.3761, n.1, s.286.
17. (a) Lepiku talu 1880.aastal valminud elumaja 1938 aastal enne lammutamist. Lepiku talu pererahvas: vanaperenaine koos kahe poja, minia ja teenijaga. Foto erakogust.
(b) Vaade Lepiku talu hoonetele 1940. aastal. Tagaplaanil uus elumaja. Foto erakogust.
(c ) Lepiku talu endine peremees järetulijatega oma kunagise elumaja ees enne selle lammutamist 1971. aastal. Maja asemele ehitati viiekordne elumaja. Selles majas elas Lepiku talu pere 1945.aastani, hiljem kuulus maja Kohtla-Järve linnale. Foto erekogust.
18. 9-aastase lapse nägemus Kustu taluostu ja viinaveo loost. Joonistaja on kuuenda põlve järeltulija.
Sisukord