Iseseisvaks tööks



KORDAMISEKS

1. Perepärimuse seosed folkloori klassikaliste zhanritega ja traditsioonilise folkloristikaga.
2. Pere mõiste. Perepärimuse mõiste.
3. Perepärimuse uurimislugu Eestis. Olulisemad väljaanded ja uurimissuunad.
4. Perepärimuse koht folklooris (erinevatel aegadel).
5. Mida annab perepärimuse uurimine juurde rahvaluule üldteooriale?
6. Millised on peretüübid, mille järgi neid üksteisest eristatakse; millest sõltub peretüübi domineerimine ühel või teisel ajal, ühes või teises piirkonnas; kuidas on seotud peretüüp pärimusega?
7. Pärimuse osa genealoogias (minevikus ja tänapäeval).
8. Pärimuslik mälu ja genealoogia - jututõe vastavus ajaloofaktidele. Pärimustõe eripära ja tähendus teadmiste süsteemis.


Sisukord   









ÜLESANDED KIRJANDUSE BAASIL


9. Iseloomusta perepärimuse osa Carl Mothanderi raamatu Parunid, eestlased ja enamlased (Tartu 1997) põhjal.

10. Iseloomusta pere struktuuri ja pere elu korraldust Emmanuel Le Roy Ladurie' raamatu Montaillou, prantsuse küla 1294-1324 (Tallinn 1996) põhjal.

11. Iseloomusta perepärimuse vastavust ajalooallikatele järgmise kirjanduse põhjal:
Aleksander L o o r i t s, Rahvapärimus ja tõelus. - Rahvaluulest, Tallinn 1987, lk.142-158.
Martin L i p p, Masingite suguvõsa, Tartu 1907.
Leo A n v e l t, O.W.Masing ja kaasaegsed, Tallinn 1979, lk.27-35.
Aino K a l l a s, Tähelend. Koidula elulugu, Tartu 1918.
Karl M i h k l a, Lydia Koidula elu ja looming, Tallinn 1965, lk.7-39.
Malle S a l u p e r e, Veel Koidula vaarvanematest, - Keel ja Kirjandus 1995, lk.339.
Lemming R o o t s m ä e, Jakob Hurda esivanematest. - Keel ja Kirjandus 4/1977, lk.230-233.


Sisukord   








ÜLESANDED ARHIIVIDE JA OMAKOGUTUD MATERJALI BAASIL


12. Leia ühe pere pärimust täiendavat materjali kas kirjandusest, või arhiividest (ERA; EKLA; ERM; EAA). Selgita, mille poolest saadud andmed erinevad. Mis tähendus saadud materjalis on rahvaluulel.

13. Tööta läbi ERM-i materjalid kogust "Kodu ja pere" järgmised teemad:
14. Koosta (Postimees "Extra") isikuintervjuude abil perepärimuse tabel:

Viide Autor Pealkiri Intervjueeritav Pärimusmotiiv millega seoses räägitud
  • Päritolu
  • Nimelugu


15. Kogu materjali sünnipäevatraditsiooni kohta. (Kuivõrd ja mis ajal on sünnipäevatraditsioon olnud peretraditsioon; millised erinevused ilmnevad maa ja linna perede seas; ... eri põlvkondade seas - laste sünnipäevad - vanavanemate sünnipäevad; ajalised erinevused - k.o. sajandi algus, keskpaik, lõpp).

16. Täida mälu järgi kõugutabel ja koosta sugupuu. Kõrvuta saadud andmeid teiste pereliikmete teadmistega ja arhiiviallikatega.

17. Leia jahikoerte või muude loomade vastu vahetamise näiteid ERA ja EKLA (Ajaloolist traditsiooni) kogudest.



Sisukord   



SOOVITATAV KIRJANDUS


Andreas C. B i m m e r, Familienforschung. - Grundriss der Volkskunde. Einführung in die Forschungsfelder der Europäischen Ethnologie. Toim. Rolf W.Brednich. Berlin 1988, lk. 235-250.
Regina F a l k e n b e r g, Anmerkungen zur Geschichte des Kindergeburtstagsfestes. - Europäische Ethnologie in der beruflichen Praxis, Bonn 1983, lk. 117-125.
The Family as the Tradition Carrier, Tallinn 1996.
Tiiu J a a g o, Kalev J a a g o, See olevat olnud ..., Tartu 1996.
Peter L a s l e t t, The World we have lost, London 1979, lk. 1-22.
Michael M i t t e r a u e r, Reinhard S i e d e r, Vom Patriarchat zur Partnerschaft, München 1991, lk. 21-125; 187-210;
Heldur P a l l i, Eesti rahvastiku ajalooallikad. 1712-1940, Tallinn 1995.
Erik S c h m i d t, Naissaare põlised perekonnad, Tallinn 1995.
Edward S h o r t e r, The Making of the modern Family, New York, 1975, lk. 22-53; 205-253.
Ingeborg W e b e r-K e l l e r m a n n, Landleben im 19.Jahrhundert, München 1988.
Leea V i r t a n e n, Henkilökohtainen kerronta. - Kertomusperinne, Pieksämäki 1982, lk. 171-205.







Sisukord